[Peeter2]

Priit on endiselt seda meelt, et majas tohib olla vaid ÜKS auto Ega see tõesti elektriline täna veel olla ei saa. Paljudel meist on autosid rohkem, kui üks. Siis saaks üks vabalt olla elektriline.

Saab ka ainult elektriautoga elatud, aga siis tuleb oma elukorraldust kohandada.

Mis puudutab korteris elajate "ebaõiglast kohtlemist", siis tasuta lõunaid pole olemas

Tasuta lõunaid pole olemas, aga samas ei saa ka teha elektriautodele üleminekut kohustuslikuks, kui infrastruktuur selleks puudub.

[v6sa]

...

Tasuta lõunaid pole olemas, aga samas ei saa ka teha elektriautodele üleminekut kohustuslikuks, kui infrastruktuur selleks puudub.

Oled kindel, et aastal 2035 (sellest algas hala) ka infrastruktuur puudub?

Tuletan meelde: sajand tagasi oli bensiini ja diislikütuse (ning ülioluliste kullamaitseliste kabanosside ja papptopsikohvi) infrastruktuur suisa olematu tänase laadimistaristu kõrval. Küll oli suurepärane postijaamade võrk. Ja hobused, erinevalt automobiilidest, olid täiesti kodukootutavad.

Miks nüüd peaks teistmoodi minema?

[Peeter2]

...

Tasuta lõunaid pole olemas, aga samas ei saa ka teha elektriautodele üleminekut kohustuslikuks, kui infrastruktuur selleks puudub.

Oled kindel, et aastal 2035 (sellest algas hala) ka infrastruktuur puudub?

Tuletan meelde: sajand tagasi oli bensiini ja diislikütuse (ning ülioluliste kullamaitseliste kabanosside ja papptopsikohvi) infrastruktuur suisa olematu tänase laadimistaristu kõrval. Küll oli suurepärane postijaamade võrk. Ja hobused, erinevalt automobiilidest, olid täiesti kodukootutavad.

Miks nüüd peaks teistmoodi minema?

Vaat kui ma selliseid asju täpselt ette teaks, siis ma oleks juba miljonär, või pigem miljardär. Aga:
Sada aastat tagasi oli bensiiniautode kasutuselevõtt väga perspektiivikas äri, ressurss põhimõtteliselt lõpmatu ja asjad arenesid loomulikku rada.
Täna ei piisa meil siin normaalse hinnaga elektritki, ja mitte et ressursse tegelikult ka napiks, vaid ise oleme endale sellise lollaka süsteemi peale võtnud. 
Jah, ma arvan, et 2035. aastal ei ole meil iga kortermaja juures iga auto jaoks laadijaid, isegi poolte parkimiskohtade jaoks mitte ja samuti arvan ma, et piiravaks saab elektri nappus. 
Arvan, et elektriautosid müüakse meil siis endiselt vähem kui sisepõlemismootoriga autosid.   
Arvaksin teisiti, kui elektriauto annaks sisepõlemismootoriga autoga võrreldes samaväärse eelise, kui hobutransport vs auto. Täna mingit olulist eelist pole, pigem vastupidi.

[deus]

Kaugel keskpingeliin on? Ampreid või 3 faasilist ühendust juurde osta ei saa?

Tsiteerides siin juba öeldut: Piisava rahapakiga saab lehmad ka lendama panna. Vaadates ampri jne tasusid, siis peab tunnistama, et olen vaene rott, ei suuda endale tänapäeva kommunikatsioone ja mugavusi soetada, eriti seda osa, mis elektrisse puutub.

[Daff]

Ma ka ei usu, et infrastruktuuri taha see rösterite soetamine seisma jääb. Eesti olukorda hetkel ei oska eriti kommenteerida aga näiteks holland, saksa ja belgia on selle laadimistaristuga väga hästi edasi läinud. 
Igas bentsukas on 4-5 laadimispesa ning samuti on igas vähegi soliidsemas firmas mitu laadimispesa kus oma elektrikat laadida seni kuni tööl oled.
Samuti eramaja õuedes õhtuti näha Teslasid ja muud staffi mis posti külge "ketti" pandud. Samuti  liikumas ning parkimas näeb neid nii täis kui pool elektrilisi autosid ikka väga suurtes kogustes. Aga seda põhiliselt linnas.  Maapiirkondades neid nii massiliselt silma ei torka.

[v6sa]

...
Sada aastat tagasi oli bensiiniautode kasutuselevõtt väga perspektiivikas äri, ressurss põhimõtteliselt lõpmatu ja asjad arenesid loomulikku rada.
Täna ei piisa meil siin normaalse hinnaga elektritki...

Esiteks: kustotsast oli anno 1922 tuleohtlikku bensiini ja täiesti teadmata tehnoloogiaid kasutav auto suure perspektiiviga pusinäss tavalise inimese jaoks? Kõige paremal juhul peeti seda "rikaste mänguasjaks", tavapärasemalt lihtsalt eluohtlikuks peletiseks, mis normaalsed hobuliikurid kraavi ehmatas.

Palju oleks elektri normaalne hind, et see ei oleks elektriauto soetamise takistuseks?

[honkomees]

Olen vastupidi üsna veendunud, et hajaasustusega Eestis ei ole laadimistaristu rajamine majanduslikult mõttekas, nö vaadake vaid kasvõi kiire interneti maale toomise projektide järjest rappa jooksmist (kõigile avaldustele vaatamata istun ikka aeglase ja ülikalli mobiilse neti otsas), elektrimajandust ei ole maapiirkondadesse 30 aastaga tänaseid väikseid vajadusi rahuldavasse seisu suudetud arendada, nõukaaegsetes korterelamutes (mis moodustavad absoluutse enamuse elamufondist) on ikka 40-60 aastat vanad kahesoonelised  elektrijuhtmed betooni sisse peidetud vaatamata fassaadide renoveerimisele etc etc. Kasvava koormuse juures tuleb välja vahetada KOGU traadimajandus, nii asulate vahel, asulates kui hoonetes ... kulud tulevad kosmilised. Trafomajandusest elik alajaamadest jms ei hakka rääkimagi.
Teine punkt on see elektri perspektiivne hind, mis võib osutuda juba lähiajal kallimaks fossiili omast.
Kolmas küsimus on  tankimiskiirus, kui ma pean ikka üle 10 minuti kulutama, siis on see äärmiselt ebamõistlik ja nn tanklates peab olema sadu otsi, kuhu imema minna, kuna tankimiskiirus on aeglane.
Ja lõpuks on akupaki kaal suurim piirav tegur, see võtab ära põhiosa kandevõimest ning aku on üliohtlik reostaja juba praegu.

P.S. Arendada tuleks hoopis tehnoloogiat, et inimesel oleks alati valikuvõimalus kas sõita mugavalt bensiiniga või kasutada autonoomse kütte allikat nt puugaasigeneraatorit, st iga üks kes viitsib saab omale ise kütte toota, võsa meil kasvab mühinal.

[Peeter2]

...
Sada aastat tagasi oli bensiiniautode kasutuselevõtt väga perspektiivikas äri, ressurss põhimõtteliselt lõpmatu ja asjad arenesid loomulikku rada.
Täna ei piisa meil siin normaalse hinnaga elektritki...

Esiteks: kustotsast oli anno 1922 tuleohtlikku bensiini ja täiesti teadmata tehnoloogiaid kasutav auto suure perspektiiviga pusinäss tavalise inimese jaoks? Kõige paremal juhul peeti seda "rikaste mänguasjaks", tavapärasemalt lihtsalt eluohtlikuks peletiseks, mis normaalsed hobuliikurid kraavi ehmatas.

Palju oleks elektri normaalne hind, et see ei oleks elektriauto soetamise takistuseks?

oh issand hoia, Ford T tootmist alustati 1908...

[metsakohin]

Mõned vastuväited skeptikutele:
Ka praegu ei ole igas külas 24/7 töötavat tanklat, kui üldse on midagi. Miks siis peaks igas külas olema kiirlaadimisjaam?
Kas kortermaja elanik on jälle nii palju vaesem, et ei suuda elektrijuhtmestiku välja vahetamist üle elada. Usu, kulud ei tule kosmilised! Mingil ajal moositi, et vahetaksin peakaitsme väiksema vastu (on 3x40A), praegu enam ei moosita, maksan lihtsalt ampritasu. Võin rahulikult kolm autot tavalaadija taha ühendada ja jääb ka majapidamise jaoks midagi üle. Elektrijuhtmestik on ka väljavahetatud,maja soojustatud ja maaküte paigaldatud. Ei ole ettevõtja, pankur, ega muud sellist, ikka palgatöötaja. Lihtalt tuleb tegutseda ja vahelka otsustada, mitte alati kiunuda ja põhjuseid mittetegemiseks otsida.
Asulate vaheline ühendus vajab paljudes kohtades nii ehk naa vahetamist, sest on veel säilinud 60+ aastat liine. Isegi ilma elektriauto laadimiseta on nende liinide läbilaskevõime ammendunud.
Kümme minutit elektri tankimiseks on natuke vähe, aga 15 annab juba peaaegu täispaagi. Pealegi vaadake palju on tanklates rahvast ja autosid, kes niisama aega veedavad, käivad asjal, kohvitavad, burksitavad jne. Mõni üksik tormab minema alla 15 minuti piiri.

Kiirlaadijad Eestis

[klemm]

Kaugel keskpingeliin on? Ampreid või 3 faasilist ühendust juurde osta ei saa?

Tsiteerides siin juba öeldut: Piisava rahapakiga saab lehmad ka lendama panna. Vaadates ampri jne tasusid, siis peab tunnistama, et olen vaene rott, ei suuda endale tänapäeva kommunikatsioone ja mugavusi soetada, eriti seda osa, mis elektrisse puutub.

Raha eest saab loomulikult kõike.  A ma ilge kooner ja pidasin mõistlikumaks osta teine krunt koos hoonega kus 3x40A juba olemas. Koju isegi 3x20 ostmise raha eest saaks selliseid hooneid veel osta 10-15 tükki.
Ja niikui ma selle 3x40 omanikuks saanud olin soovis see krdi ettevõte mult need amprid tasuta omastada. Küsisin neilt sama summa, vastust ootan juba aastaid. Sain aint igakuise amprimaksu
Saan aru, et lollidelt tulebki raha ära võtta a aru ei saa sellest misajast lollid seda võtma hakkasid

[v6sa]

Esiteks: kustotsast oli anno 1922 tuleohtlikku bensiini ja täiesti teadmata tehnoloogiaid kasutav auto suure perspektiiviga pusinäss tavalise inimese jaoks? Kõige paremal juhul peeti seda "rikaste mänguasjaks", tavapärasemalt lihtsalt eluohtlikuks peletiseks, mis normaalsed hobuliikurid kraavi ehmatas.

...

oh issand hoia, Ford T tootmist alustati 1908...

Ja esimene auto patenteeriti 1896. Kuidas see on relevantne elektriautode hankimise seisukohast?

Kui uskuda seda allikat, siis oli 1922 Eestis 245 autot. Hobuseid oli Maalehe väitel 192199.

Hetkel näikse olevat Eestis 2932 elektrilist M1 ja N1 (sh. maastikumasinad lisandiga xG) sõidukit: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika. Kokku on sääraseid sõidukeid 934933.

Seega kui sajand tagasi oli iga auto kohta 784 hobust, siis täna on iga elektriauto kohta 319 autot.


Ja kõigest hoolimata enamus teist ei puutu hobustega enam kokku... Täpselt sama saab juhtuma ka elektrisõidukitega.

[honkomees]

Mõned vastuväited skeptikutele:
Ka praegu ei ole igas külas 24/7 töötavat tanklat, kui üldse on midagi. Miks siis peaks igas külas olema kiirlaadimisjaam? ...

Just tahtsingi sellest erinevusest kirjutada, tanklaid ei ole ka rajatud igale poole (pole majanduslikult mõistlik) aga ilma mingite kuludeta (20 l õlikanistreid saab tasuta) saan oma kütuse maale kaasa võtta, kodus ikka 200-300 l on igaks juhuks varuks. Kuna elektrit ei saa ja laadimisvõrgustikku/normaalse jämmusega juhet maale rajada niiehknii ei suudeta, kui ei suudetud 30 a rajada korralikku tänaseid vajadusi rahuldavat võrku, siis on enamus hajaasustuse elanikke jännis.

...
Kas kortermaja elanik on jälle nii palju vaesem, et ei suuda elektrijuhtmestiku välja vahetamist üle elada. Usu, kulud ei tule kosmilised! ...

Tehniline teostamine keerukas, selles korteris ei saa mingi aega elada. Juhtmed ju seina sees betoonpaneelide õõnsustes, elektrikud laiutavad käsi, ei tea nö võrgu skeemi, sealt õõnsustest uuesti läbi vedada ei saa, vaja seinte sisse sooned freesida ja uus kaabeldus sinna paigutada, st täielikku korteri tühjaks lammutamist. Igatahes eelmine aasta tütre korteri suur-remondi ajal oli algul plaanis juhtmestiku vahetus moodsa vastu, kuid tuttava elektriku soovitusel jäi lõpuks vana, ebamõistlik tegevus tuli välja.
Aga kulud tulevad kosmilised, kui arvutada koku kõigi elanike korterite juhtmete vahetus koos kogu asulate ja asulatevahelise võrgu viimisega mitmekümnekordseks kasvava koormusega kooskõlla.

...
Asulate vaheline ühendus vajab paljudes kohtades nii ehk naa vahetamist, sest on veel säilinud 60+ aastat liine. Isegi ilma elektriauto laadimiseta on nende liinide läbilaskevõime ammendunud. ...

nimelt, kui neid ole aastakümnete jooksul suudetud korda saada, siis pole lootustki, et selle 13 aastaga ime sünnib. Interneti ootamine on seda näidanud ... Ja kui sünnib, siis milline on selle hind, rahaline.

[Peeter2]

Esiteks: kustotsast oli anno 1922 tuleohtlikku bensiini ja täiesti teadmata tehnoloogiaid kasutav auto suure perspektiiviga pusinäss tavalise inimese jaoks? Kõige paremal juhul peeti seda "rikaste mänguasjaks", tavapärasemalt lihtsalt eluohtlikuks peletiseks, mis normaalsed hobuliikurid kraavi ehmatas.

...

oh issand hoia, Ford T tootmist alustati 1908...

Ja esimene auto patenteeriti 1896. Kuidas see on relevantne elektriautode hankimise seisukohast?

Kui uskuda seda allikat, siis oli 1922 Eestis 245 autot. Hobuseid oli Maalehe väitel 192199.

Hetkel näikse olevat Eestis 2932 elektrilist M1 ja N1 (sh. maastikumasinad lisandiga xG) sõidukit: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika. Kokku on sääraseid sõidukeid 934933.

Seega kui sajand tagasi oli iga auto kohta 784 hobust, siis täna on iga elektriauto kohta 319 autot.


Ja kõigest hoolimata enamus teist ei puutu hobustega enam kokku... Täpselt sama saab juhtuma ka elektrisõidukitega.

Kulla Võsa, point ei ole mõnes või mõnekümnes aastas siia-sinna.
Point on selles, et elektriauto kasutuselevõtt ei anna auto vs hobusõiduk võrreldavat efekti. Ja teisiti kui sunniviisiliselt (maksudega, keeldudega) lähitulevikus murrangut ei toimu. Viimase 10 aastaga ei ole ei elektriauto kasutatavuses ega tehnoloogias põhimõttelist muudatust toimunud ja loomulikku rada arenedes seda ka selle tuleva 13 aastaga ei toimu. Tõenäoliselt 50 või 100 aasta pärast on need argumendid olemas, kui nafta otsakorral, elektritootmist suurendatud ja ka tehnoloogiat täiustatud.

[metsakohin]

Olen kahel korteril vahetanud elektrijuhtmestiku, üks suurtest tuhaplokkidest ja teine kahekordne silikaat tellis. Kuludeks läks üks rull kaablit (midagi jäi isegi üle), 20+ pistikupesa, kuus lülitit ja kuus kaitselülitit. Külmkapid, elektripliidid ja muu selline oli juba omaniku mure. Isegi vannitoa põrandaküte ei löö hinda ulmeliseks. Seega vähem kaastunnet magala inimeste suhtes, kes ikka veel arvavad, et eramajas on elu tasuta, vesi on muidu, puud on muidu jne. Korralik vannitoa uuendamine on kallim igasugusest korteri elektrisüsteemist. On ka võimalus, et ei pea freesima, kõik on mõtlemises kinni.

[Tegelane5]

Olen kahel korteril vahetanud elektrijuhtmestiku, üks suurtest tuhaplokkidest ja teine kahekordne silikaat tellis. Kuludeks läks üks rull kaablit (midagi jäi isegi üle), 20+ pistikupesa, kuus lülitit ja kuus kaitselülitit. Külmkapid, elektripliidid ja muu selline oli juba omaniku mure. Isegi vannitoa põrandaküte ei löö hinda ulmeliseks. Seega vähem kaastunnet magala inimeste suhtes, kes ikka veel arvavad, et eramajas on elu tasuta, vesi on muidu, puud on muidu jne. Korralik vannitoa uuendamine on kallim igasugusest korteri elektrisüsteemist. On ka võimalus, et ei pea freesima, kõik on mõtlemises kinni.

 Kortermaja elektri puhul on konks mitte korterijuhtmetes vaid kui maja ehitati ei eeldatud et kogu maja kasutab elektripliite 24/7 (või lihtsalt üheaaegseltki). Seega on probleem mitte korteri juhtmestikus vaid maja peakaitsmes ning tõenäoliselt ka alajaama trafo võimsuses. Et selles probleem on näitab ära see et "moositakse" inimesi peakaitsme suurust vähendama.
 Rääkimata sellest kas maja ees igaühele parkimiskohti on ning kui nood laadimispostid ehitadagi siis kuhu "tavalised" autod pargivad.

[deus]

Meil siin lõunas elades on ja oli 3x40 selline ulmenumber, et see peab küll mingi tööstushoone juba olema, mil selline jõud sisse tuleb. Kui siin vanemate maja 3x16 suuremaks tahaks saada, siis peab alustama alajaama väljavahetusest, lõpetades maakaabli välja vahetusega, maja on 1,5 kiltsa alajaamast umbes. Naabermajas on 1x16 kahe elamise peale, 100m meist.
3x40A hoonestikku osta on tõesti odavam, kui lasta uus ehitada aga need hinnad on liiga volatiilsed, jääks ikkagi ehituskulude juurde, mida saab üks ühele kommenteerida. Palju maksab tänapäeval 3x20 või 3x40A ehitamine majja? Palju maksab 1x16? Palju läheb plekkima 3,20A, kui sul on alajaamast 1,5 kiltsa kaugusel maja?
1x16 toidab ilusti ära kogu elamise tegelikult, kiirkeetja, tolmuimeja ja pesumasina kütmise hetkele sattudes saab korke lülitada küll aga tegelikult igapäeva see ei sega.
Siit tuleb ka vahe sisse, et korrutatakse pidevalt "seisab jõude see auto" jne jne.
Auto on selleks, et seda KOHE kasutada! Täpselt nagu oleks 3x20A selleks, et KOHE seda kasutada, mitte oodata õhtuni, et äkki siis saab. Seesama 3x20A seisab ka jõude sul 99% ajast aga elekter võib seista jõude, auto ei tohi?
Üldiselt savi, igal ühel siin maamunal tundub kõvem vool olemas olevat kodus, kui mul vanemate majas või korteris on, elan vist valesti enda elu. Linnas kulgemiseks on elektrikas ideaalne, kui on, kus teda laadida. Kipsielamute põlluväljadelt, kus ukseni lahti aetakse lumest ja kus elektrikatkestusi on korra aastas parimal juhul tunniks ajaks, on ka kõik hea. Siin muud lahendust polegi tegelt, et kui kõik maalt linna kolima, kuulutama välja linnriigi staatuse, ülejäänud maadest Lätile ja Venemaale ära andma, sest meil linnas on kõik Vinks-Vonks.

[olli]

Kui aastaid said müüjad müüa odavama hinnaga, siis järelikult on teie arvutustesse sekkunud administratiivne tegur, mis kunstlikult hinnakujundust mõjutab.

Ega äkki kaevandamiseks ometi diislit vaja pole? Kas diisli hind on täna sama mis mõni aasta tagasi? Või järsku isegi vaene kaevur on mõne kopika palgalisa vahepeal välja noolinud? Rääkimata kontorirottidest ja muudest "muidusööjatest", keda seal äris ikka üksjagu on. Siis veel igasugu kinnisvara ja ehituse hinnad, mis on täna kosmilised võrreldes mõne aasta tagusega. Ka see mõjutab kaevanduste tegevust.

Ps. Elektriauto laadimine on üsna tundetu pingekõikumisele. Nii et liini lõpus olek ei ole probleem. Laadija saab seadistada nii et suurema tarbimise tekkimisel mujal majapidamises, lülitatakse laadimine ootele või vähendatakse võimsust. 3x16A liitumine on maa ja ilm juba väga mitme elektriauto laetuna hoidmiseks. Sellega saab ca 1MWh energiat nädalas läbi lasta (50% hõivatusel). Ehk siis peaks sõitma ca 5000 km nädalas, et see enam ära ei toidaks.

[honkomees]

Olen kahel korteril vahetanud elektrijuhtmestiku, üks suurtest tuhaplokkidest ja teine kahekordne silikaat tellis. ...

No räägime ikka standardsetest betoonpaneelidest kortermajadest ... tellist ja tuhaplokki kohtab ikka väga harva. Kaablirull on seal kuludes see kõikse väiksem asi, katsu nende kaablitega läbi betoonseinte ja lagede ronida, vanadesse kaablikanalitesse keset paneele ei oska enam keegi neid juhtmeid toppida, st kõik tuleb freesida sisse, pärast krohvida jne. See teeb asja kalliks, põhimõtteliselt tuleks tellida ka uus elektriprojekt. 
Talus olen mitmes hoones juhtmed vahetanud, seal on kõik kökimöki, just nagu kirjutasid: rull kaablit, mõned kaitsmed, pistikud, lülitid, harukarbid, veel pudi-padi.

[karlarnold]

Enne kui hakkate paneelmaja korteris juhtmestikku uuendama soovitaksin kaaluda ka auto õues laadimise varianti.

[klemm]

Enne kui hakkate paneelmaja korteris juhtmestikku uuendama soovitaksin kaaluda ka auto õues laadimise varianti.

Magalarajoonides pole praegugi kohta kuhu auto parkida. Niiet õues laadimine jääb ära