See argumentatsioon, et iga autoga peab saama sõita 1500km päevas, on umbes sama loogiline nagu nõuda et kõik kannaksid igapäevaselt matkasaapaid, sest kord aastas võib ju tekkida soov matkale minna. Reaalselt on mõlemad mingi ühekohalise protsendi inimeste hobi, millel on suures pildis üsna marginaalne tähtsus. See on rohkem selline psühholoogiline teema, osad inimesed maksavad ka iga kuu spordiklubi kaardi eest, sinna kunagi jõudmata, sest neil on pidevalt tunne, et "oot, üks-kaks päeva veel, ja siis hakkan korralikult trennis käima" - samamoodi ukerdatakse linnaliikluses selle mingi ülemõõdulise kiirteeraketi või maastikuautoga, sest kogu aeg on tunne, et
kui ma tahan, siis mul on võimalus. Mis siis, et seda võimalust kunagi ei kasutata.
Täpselt ei tea, aga kahtlustan, et nooremal generatsioonil on sellest "ühe jutiga Prahasse"-romantikast üsna ükskõik, võib-olla isegi trauma, kui on lapsena pidanud selle ilguse tagaistmel ära kannatama. Aga nemad on see grupp, kellele 2035+ autosid toodetakse, sest igasugu "vanainimeste autod" on läbi aegade läbi kukkunud, keegi ei taha nendega sõita. Isegi Cadillac, mille keskmine kunde on ilmselt kuskil 89-aastane, reklaamib igasugu sport- ja iluversioone, R-e ja V-sid. Mercedeses, mille kundede vanus palju maha ei jää, on puuteekraanid jne.
PS. ma ise muidugi olen samasugune idikas, jauran linnas V70 T5-ga, mille pöörderaadius on kilomeeter, foori tagant Leafiga võidu startimiseks tuleb turbiin ära stallida, väiksesse parkimisruutu hästi ei mahu jne
Anoh ma olen ka rumal ja üleüldse dinosaurus, noored on palju targemad.