"Surm, maksud ja elektriauto"
#21

(12-08-2022, 13:48 PM)honkomees Kirjutas:  
(12-08-2022, 11:27 AM)nootsii Kirjutas:  Ja kui suur osa aasia reostusest on euroopa/usa oma? Köigest on ju puudus kui laevad Hiinast ei tule.
sh e-mobiilide ehitamiseks vajalike komponentide tootmine, akude tarbeks maavarade kaevandamine reostavad maailma mitte vähem ja seda vaid selle pärast et pariisid-londonid-berliinid saaksid puhtama õhu- krt lõpetage suurlinnastumine ja kolige maale, hajaasustuse tingimustes on õlipõletajatega täitsa võimalik end mitte ära mürgitada, ka üleilmses mastaabis. Kõige kurja juur on linnades ...

Hea ja lihtne lahendus. Esmapilgul ... Rolleyes

Arvestades, et maakera pinnast alla poole on elamiskõlbulik inimesele (Google väitel 24,6 miljonit ruutmiili mis teeb 638,37 miljonit hektarit)  ja meid on napp 8 miljardit, siis ühtlaselt laiali määrituna jaguks igaühele 800 ruutmeetrit (ja arv väheneb iga sekundiga). Vist ei ole linnade laialipeksmine lahendus.

Kui igal neljandal elanikul oleks üks õlipõletaja (koos kaasneva infra saastega), siis ma ei oleks küll kindel, et ülemaailmselt õhk kauaks hingatavaks jääks, arvestades õhku puhastava taimestiku ja fütoplanktoni kadu.
Vasta
#22

(12-08-2022, 08:56 AM)v6sa Kirjutas:  
(12-08-2022, 08:37 AM)olevtoom Kirjutas:  
(12-08-2022, 08:22 AM)raulex Kirjutas:  Maksude ja keeldudega tehakse vajadusel iga asi tasuvaks.
Eks ta ole. Huvitav, kuidas auto sai hobusest jagu ilma maksude ja keeldudeta?

hoolimata liiklussurmade kõrgest arvust on sisepõlemismootor laiemalt viinud meid napi saja aastaga ülerahvastatusesse ja saastasurma äärele.

Järeltuleva põlve taastootmine (ehk iive) on üldiselt autostunud riikides negatiivne. Suurem marakrattide produktsioon tuleb paraku sealt kus veel eesli seljas suksutatakse.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#23

(12-08-2022, 09:20 AM)Peeter2 Kirjutas:  
(12-08-2022, 08:56 AM)v6sa Kirjutas:  hoolimata liiklussurmade kõrgest arvust on sisepõlemismootor laiemalt viinud meid napi saja aastaga ülerahvastatusesse
kuigi mul siin teemas sisuliselt keelati sõna võtmine, siis korraks siiski - see, et just sisepõlemismootor on "meid" ülerahvastatusse viinud, on üpris kahtlane väide. Tasuks ehk järgi vaadata, millistes maailma piirkondades on inimeste arvu juurdekasv suurem ja kus väiksem; ja miks see nii on...
Sisepõlemismootor on siiski osa võtnud/võtmas nende piirkondade rahvastiku kasvule. Paljud autovälised ja sõiduatovälised tegurid on võimaldanud mootorite abil tootmisi efektiivsemaks muuta ja toota ning transportida näiteks toitu kaugematesse kohtadesse kui ilma mootoriteta võimalik oleks. Vesi=elu=paljunemine. Toit=elu=paljunemine. Ravimid=elu=paljunemine. Jne. See kõik mootorite kaasabil.

Do'nt panic
Vasta
#24

(12-08-2022, 11:32 AM)v6sa Kirjutas:  
(12-08-2022, 10:55 AM)13piisab Kirjutas:  Pigem kosmeetiline täpsustus: tööstusrevolutsioon, sh senisest võimekam fossiilipõhine transport sai alguse aurumootoriga. 
...


Ma ei nõustu sellega: aurumasin oli toona (ja on ka praeguse tehnikataseme juures) analoogse võimsusega sisepõlemisootorist kordades suurem, raskem ja keerukam/tülikam kasutada.

Sellega olen küll nõus, et aurumasin oma puudustega lõi soodsa pinnase sisepõlemismootori tekkeks.

Nagu täna teame oli üleüldise autostumise stardipauguks vaja täita kaks tingimust: lihtne (kasutada) ja odav. Esimese tingimuse täitmise oluliseks komponendiks oli elektristarter (jälle see elekter) ja teiseks konveiermeetod. 

Kui nüüd tagurpidi mõelda siis autostumise parim pidur ongi ilmselt hind ja teha selle omamine/kasutamine (kasvõi läbi maksude) võimalikult ebamugavaks.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#25

(12-08-2022, 14:05 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:tuumajäätmete probleem kasvab üle pea.
Hea öelda. 

Kustkohast tuleb tuumakütus neile jaamadele? Miks ei saa või ei osata või pole otstarbekas need jäätmed puistata aherainega segamini ja jätta sinnasamasse kust võeti kütus. No lihtne analoogia - lehm sööb rohtu ja väljutab sinnasamasse jäätmed. Tõmbad hunniku rehaga (äkkega) laiali. Kõik oleks õnnelikud.

Milleks aherainet raisata kui seda saaks raudtee tammi ehituseks kasutada.
Jaapan otsustas oma tuumajäätmed niisama merre lasta, kus see ühtlaselt laiali valgub.
Oma põrssapõlvest mäletan, et kõik mis ahjus ära ei põlenud visati jõkke, sinna lendasid ka need asjad mis ahju ei mahtunud.

Elu nagu india filmis.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#26

(12-08-2022, 11:18 AM)Jesper Kirjutas:  ...Eestlased samas on selles väga osavad, maailmas 12. kohal: https://www.worldometers.info/co2-emissi...er-capita/ . Ehk laias laastus on ühele eestlasele ära panemiseks vaja nelja aafriklast.

See oli aasta 2016. seisuga, nüüd oleme kindlasti tagapool kuna juba 2020. aastaks oli meil põlevkivi elektri tootmine vähenenud 2016. võrreldes ca. 4 korda, vt. pilt allpool (Allikas).
   

Aga olukord on olnud meil ka muidugi palju-palju hullem, Marek Strandberg on 2003. aastal kirjeldanud kuidas me tolajal  kahe põlevkivielektrijaamaga aastas 3-4 miljardi krooni eest soojust taevasse lasksime (Allikas).
Vasta
#27

Vast elektrikaubikute vastus läks elektriauto teemasse aga me ei pääse üle ega ümber Eesti TALVEST! Londonis võid teha mida iganes, Pariisis ja Lissabonis veel enam. Norra kommunismis ka. Aga on üldse vaid PAAR suurlinna-pealinna, kus tahad või mitte - mingi märgatav osa aastast on seal püsivalt pime, külm ja lumine ja see võib olal mingitel ajahetkedel suisa ekstreemne! Tegelikult polegi neid linnasid maailmas liiga palju. Olgem täpsed, Riia, Tallinn, Stockholm, Oslo, Helsinki ja Peterburg on väga erilised linnad! Kanada suurlinnad on meist kõik lõunas. Eks külmi ja lumiseid linnu on ju veeel aga nende järgi ei ole kunagi midagi otsustatud. Samas see Läänemere põhjakallas on suur osa Euroopast ja päris tavapärase kirveloogikaga meil asjad ikkagi ei toimi. KOGU meie elu ja tegevus käibki vaid ja ainult selel 4 kuu ümber. Kogu meie ehitusstandardid, meie iseenda elu riietusest jalatsiteni, meie liikluskorraldus, KOGU meie "Korilus "ja toidu varumine on selleks neljaks pimedaks külmaks lumiseks kuuks. Ehk see on meie elu ALUS. Seega ka autopargi peame me selle järgi valima, kui tahame ellu jääda! 8 kuud vekas vabalt välja nennde odavate elektriga roller-kaubaautodega ja niisama rollerautodega. Väga põhimõtteliselt saaks 6 kuud ära keelata üldse pärisuatode (ka elektrikate ja phevide) liikluse näiteks Tallinna tasulise parmimise alal ja lubadagi vaid need kuni 45 km/h sõitvad mikrotranduletid. Koos 30 km/h ideega täiesti kooskõlas... Aprilli algusest septembri lõpuni poleks probleeme. Kõik kaubad saaks veetud, ruumi ei raisata ehk parkimsipinda on vähemalt topeltkogusele masinatele, müra poleks, tossu poleks jne. E-Transitid jms võiks öösiti ka alale siseneda ja kogu teema. Tramm on, tõuksid-velod ka. Tegeölikult me sõidamegi liiga suurte autodega, raiskame kõikmõeldavaid ressursse jne. 

Aga siis tuleb oktoobris püsiv lumikate maha ja püsib märtsi lõpuni!!! Alles siis sulavad viimased suured kuhjad ära jne, jne, jne. Ja nüüd on see koht, kus nende elektripunnidega ei ole mitte midagi enam teha! Kogu elu peaks kolima füüsilislet palju suuremate autode peale aga samas kogu kasutatav linan pindala väheneb drastiliselt! Lume äravedu on ka ju idiootsus kui päris aus olla. See on nagu täiesti sõge arutu kulu aga meie kliimas möödapääsmatu! Aga mida teab London sellest? Või Brüssel? Et pool kõnniteedest, parklatest jms on lihtsalt suurte lumekuhjade all. Tuleb üks korralik lumesajune nädal ilma tormitagi ja KÕIK kõnealused linnad suudavad vaid tänavaid hädapärast lahti hoida, enamasti sedagi tohutu liikluse takistamise ja ummikute hinnaga! Stockis ise nägin, kus aasta esimesel tööpäeval, mis SATTUS ka suure lumesaju järgne hommik olema, pandi lõunast sisenev E20 lihtsalt kinni et saaks tõusud ära sulatada! Veokad oluid niigi risti ja KOGU tööleminejate kaader lihtsalt seisiski. Tunde seisid. Õhtul tulime tagasi ja siis oldi tööpäevaga enam-vähem asjad korda saadud. Pläga veel oli teedel aga sõita sai ja laevast maha ei jäänud. 

Teine teema on ka seesama kiirus. 45 km/h on ajale jalgu jäänud. Laod asuvad kesklinnadest kaugel, siis nendesinaste rollerkaubikutega kaubajärel käia on meeletu ajaraisk! Aga 45 on ju Viini 1968 põhine ehk üle poole sajandi vana arusaam elust! Kui Tallinna kesklinn on ju see probleemne, siis meil on isegi hästi - Vabaduse väljakult Smarteni hulgilattu Raekülla on olematud 9 kilti ja Via3L lattu Ringtee äärede 14 kilti. Ja Maxima logistikakeskus ning Ikea 16 km. 
Ahjah, vahemärkuseks: täpselt selliseks tööks tehti ju ETKVLis kunagi ET-500/600!!! Ja tehti ju ka elektriversioon ET-800 Wink Aeglane aga ökonoomne ja pisike väikekauba laialiveo masin poodidesse. 

Meie oma "Tursapea" elektriderivaat oleks näiteks suvaliselt pakutuna siis Ligier Pulse 4, mis toorikuna maksab jäme 10K€+maksud, seda muidugi "alates" ehk realistlikum hind on ka seal 20 juures. Ja on tohutute võimalustega, kõik turjal on vahetatav. Sõidab kuni 150 km ehk ühe laadimsiega suudab päris mitu ringi südalinna ja tagasi teha ning lubatud on 680 kg kaupa turjale!!! Lisaks muule on ju Ligier olnud tegev ka F1's ehk pole päris lambifirma Wink  Mõned lahedamad mikropillid ju meil on, kohviautod jms. Näiteks selline kraanaga krusa - ülim cool asi! OK, see on diisel. Ja Eestis on olemas ka Goupil G3 elektrikallur, vähemalt seda müüdi kommirahaga kunagi. Aga miks neid rohkem pole, ongi see kuradi 4 kuud! Postiljonid peaks ju ka siis saama posti ja pakke meile siia Nõmmele tuua Wink Ligierile saab kõi kasjad lisada, Ebe kütted ja särgid-värgid, on soe, näeb aknast välja aga kui väikeseks jääb siis sõiduulatus? OK, 14,4kWh aku on ka valikus, hind muidugi saladus nagu ikka - "Price on demand" nagu Eesti traktorimüüjad...  Glasgows aga sõidavad sest seal saab seda teha. 
Ahjah, see 45 vs kiirem on ka juba osaliselt lahendatud L7e kategooriaga ja näiteks minule jube äge itaallaste Estrima firma imepill Birò Big Bolt Pack'iga võib sõita 60-65 km/h ja maksab ka jäme 10K€ tavaakuga. Eks see Bolt seal sees on ka vihjav vist Wink 100 kilo kaupa sisse ja tuld. Ja siis tuleb jälel see kuradi oktoober... ja kogu Eesti halab kooris: lumi, rookimine, orjatöö, külm, paha, jõle, õudne jne!
Vasta
#28

Talve vastu on üldiselt kolm universaalset rohtu:
Kliirens
Nelikvedu
Piisav võimsus kõige selle ringi ajamiseks
Kas keegi kuskil arendab nelikveolist ülikerget elektritransporti, ei tea.
Muidu ei näe probleemi. Elekrtijalgratas, millel veomootoriga koonerdatud pole, sõidab vabalt "kõrvuni" lumes. Jää peal viskab seljast maha.
Vasta
#29

(12-08-2022, 14:05 PM)aavu Kirjutas:  ... Miks ei saa või ei osata või pole otstarbekas need jäätmed puistata aherainega segamini ja jätta sinnasamasse kust võeti kütus. No lihtne analoogia - lehm sööb rohtu ja väljutab sinnasamasse jäätmed. Tõmbad hunniku rehaga (äkkega) laiali. Kõik oleks õnnelikud.

Ei saa. Aatomiklehm on sihuke vastik elukas, et toodab radioaktiivset materjali juurde, ja üsna palju.
Uraanimaagis pole suurt midagi radioaktiivset peale uraani, ja seegi on üpris ohutu. Aga kui U235 ja U238 segust U235 eraldada (või vähemalt segu rikastada) ja see juhitavas ahelreaktsioonis energiat tootma panna, tekivad uraani lõhustumisproduktid, sealhulgas tseesiumi ja strontsiumi radioaktiivsed isotoobid, mis on paaaalju hullemad kui uraan. Pealegi on strontsium keemilises mõttes üsna kaltsiumi sarnane == ronib meile luudesse.
Nii et tuumajäätmed tuleb korralikult ära panna küll, aga lähemal ajal peaks neid kohti olema küll & küll. Ja paarisaja aasta pärast saab tänased kohad uuesti kasutusele võtta, sest kiirgus on selleks ajaks piisavalt nõrgenenud.
Vasta
#30

Natuke laiendades - millest üldse on tekkinud selline äraütlemataselt isekas predikaat, et inimene liigina (erinevalt kõigist teistest liikidest) peab õilmitsema igavesti? Kas abstraheerimisvõime on tõesti nõnna dioodimoodi? Planeet Maa oli olemas enne inimkonda ja äärmiselt suure tõenäosusega on ka pärast. Igasugused progressiivsed regulatoorsed sunnid ja muu tingeltangel on lihtsalt uute tulijate rahaveski, kuna konventsionaalsed ärivaldkonnad on juba sedavõrd tugevasti paikaloksunud, et ambitsioonikatel pole seal lihtsalt kohta. Olgu see siis raudtee, merendus, autotööstus, maavarad või tehnoloogia. Või miks mitte toidukonglomeraadid. Ja siis leiutataksegi järgmine "lohhotron" mille abil tavainimesed nende rahalistest vahenditest eraldada. Antud teema kontekstis siis rohepöördeks tituleeritud rahapööre ja kõik sellega kaasnev.

Päevakajalise elektriteema otsapealt on tore täheldada, et kogemata on tšinovnikud väljalobisenud meie kõrge elektrihinna modus operandi olulise teguri (mitte, et ma seda varem teadnud poleks, a see on nüüd vist küll esimene kord, kui sellest inimkeeli peaaegu arusaadavalt heietatakse):

https://envir.ee/uudised/eesti-riik-teen...rdit-eurot

Lühidalt näeb asi välja sedapidi, et Euroopa Komisjon eraldab Eesti Vabariigile (ehk siis meile kõigile) tasuta saastekvoodi. Ennast valitsusteks tituleerivad viletsused parseldavad selle spekulantidele maha ja saavad uutmoodi muheleda, kuis tühja koha pealt teenisid veerand miljardit. Ja siis Eesti Eenergia ostab selle algselt tasuta kvoodi spekulantidelt vastava hinnaga, ning laseb selle komponendi meil kenasti kinnimaksta. Tegemist on varjatud maksustamisega. Sisuliselt meie ühise raha varastamisega. Soovitan pöörata tähelepanu ka "tekkinud eelarvevahendite" kasutamise numbrilisele poolele Big Grin

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#31

(12-08-2022, 22:41 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Natuke laiendades - ning laseb selle komponendi meil kenasti kinnimaksta. Tegemist on varjatud maksustamisega. Sisuliselt meie ühise raha varastamisega. 
M.O.T.T. Lhtne aga mida "me" saame selle vastu? Elektrivabadus??? Enamusele ilmvõimatu...
Vasta
#32

(13-08-2022, 00:30 AM)PlyVal64 Kirjutas:  
(12-08-2022, 22:41 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Natuke laiendades - ning laseb selle komponendi meil kenasti kinnimaksta. Tegemist on varjatud maksustamisega. Sisuliselt meie ühise raha varastamisega. 
M.O.T.T. Lhtne aga mida "me" saame selle vastu? Elektrivabadus??? Enamusele ilmvõimatu...

Hallooo!
Minu jaoks on kõik keeruline, aga ma ei alahindaks rahva osa protsesside reguleerimisel! Mida "me" saame teha? No näiteks kirjutada rohkem ja pikemalt siia voorumisse, sealjuures tuua rohkem näiteid purjetamisest ja ehk ka purjutamisest!? No ja kui muu tõesti enam ei aita, siis lihtsalt panna "pluss" ja "miinus" kokku ja vaadata, kumb on tugevam!
Igaks juhuks vabandan juba ette, enne  homset hommikut ootamata, sest tegelikult ma sellest asjast muidugi midagi ei tea ega jaga, aga kirjutada siiski tahaks!
Elagu elektrivabadus, erinevus rikastab ja ka EL-is peaks ju ka olema vähemustele tagatud teatud õigused, kui mitte rohkem, kui tagatud!
Vasta
#33

(13-08-2022, 00:30 AM)PlyVal64 Kirjutas:  
(12-08-2022, 22:41 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Natuke laiendades - ning laseb selle komponendi meil kenasti kinnimaksta. Tegemist on varjatud maksustamisega. Sisuliselt meie ühise raha varastamisega. 
M.O.T.T. Lhtne aga mida "me" saame selle vastu? Elektrivabadus??? Enamusele ilmvõimatu...
Huvitav mõttekäik saastamise maksustamine=varastamine. Ei tea kas jäätmete ladestustasu küsimine kvalifitseerub ka varastamiseks?
Tuule, päikse, hüdro ja tuumaelektrilt seda raha ju ei korjata. Ka prügi ja puidupõletusjaamalt mitte.
No olgu, üks sent ikka korjatakse-elektriaktsiis nimeks.
Mille poolest siis purjetamis ja purjutamismaks (riigilõivud ja alkoholiaktsiis) vähem varastamine on?
Vasta
#34

(12-08-2022, 22:41 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Lühidalt näeb asi välja sedapidi, et Euroopa Komisjon eraldab Eesti Vabariigile (ehk siis meile kõigile) tasuta saastekvoodi. Ennast valitsusteks tituleerivad viletsused parseldavad selle spekulantidele maha ja saavad uutmoodi muheleda, kuis tühja koha pealt teenisid veerand miljardit. Ja siis Eesti Eenergia ostab selle algselt tasuta kvoodi spekulantidelt vastava hinnaga, ning laseb selle komponendi meil kenasti kinnimaksta.

Kas see tehing on km-ga või ilma ? Ja kui lätti müüd kas siis saad riigilt km-i tagasi ? Kui Küprose firma ostab eesti kvoodi ja müüb selle poolakale? Veel jupp aastaid tagasi ei osanud ükski minister, kantsler ega nõunik sellele vastata. Biig pisness. Suurte poiste mängumaa.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#35

(13-08-2022, 08:23 AM)raulex Kirjutas:  
(13-08-2022, 00:30 AM)PlyVal64 Kirjutas:  
(12-08-2022, 22:41 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Natuke laiendades - ning laseb selle komponendi meil kenasti kinnimaksta. Tegemist on varjatud maksustamisega. Sisuliselt meie ühise raha varastamisega. 
M.O.T.T. Lhtne aga mida "me" saame selle vastu? Elektrivabadus??? Enamusele ilmvõimatu...
Huvitav mõttekäik saastamise maksustamine=varastamine. Ei tea kas jäätmete ladestustasu küsimine kvalifitseerub ka varastamiseks?
Tuule, päikse, hüdro ja tuumaelektrilt seda raha ju ei korjata. Ka prügi ja puidupõletusjaamalt mitte.
No olgu, üks sent ikka korjatakse-elektriaktsiis nimeks.
Mille poolest siis purjetamis ja purjutamismaks (riigilõivud ja alkoholiaktsiis) vähem varastamine on?

Aga mida ma siis kirjutasin? Jätame saastamata ehk elektri kasutamata? Mina teen seda pooles oma elamises muuseas Wink  Jäätmete ladestustasu on siis küll varastamine, kui see edasi müüakse jaamadele toormeks! Jäätmejaamas küsitakse raha, prügiveol küsitkase, kuigi tegu on täna juba toormega jne! Raha ei küsita selel eest, millest saab "veel rohkem " raha toota a'la elektroonika jms. Väärismetallid. Selles osas on meie ja paljude teiste Riikide panditaara süsteem tõesti aus! Kaotad raha kui "saastad" ehk ei vii taarat tagasi ja käitlejad teenivad siis + toorme müük. 
Ahjah, purjetamisel ei ole maksu Wink Nagu ka tuuliku ja Päikese kasutamisel. Veel. Purjeka ja kaatri ehk VÄIKElaeva kasutamine merel on tasuta, veeteede tasu maksavad kauba- ja reisilaevad. Ma pole droonimees ega üldse lendaja aga õhuga on vist midagi sarnast? Täiesti igasuguse tasuta on need ujuvvahendid, mis ka väikelaevaks ei kvalifitseeru, näiteks kajakiga udjamine, SUP jms. Laste tuulelohe vist ka Big Grin Merd, õhku ja Päikest Riik ise ei tee ega loo. Teatud puhul ei vaja ma ka mitte mingit veeteed ega muud taristut neutraalvetesse jõudmiseks, tihtipeale seda polegi. Sestap seda ka ei maksustata. Laine loksu, puudesahinat ja päevitumist ka ei maksustata, küll maksustatakse vähemalt käibemaksuga nende kõige kasutamist võimaldavaid vahendeid. Mais tuli oluliste täiendustega Energiamajanduse korralduse seadus aga küll kunagi me ka roheenergia maksustamiseni jõuame! Tuule puhul purjepind või rootori läbimõõt, paneelidel ruutmeetrid (Päikese võimsus on ikka sama, oma viga kui on kehvad paneelid) jne.

Tegelikult on teema pealkiri päris hea!!! Surm ja maksud on kindel, makse tuleb muudkui juurde ka - ka see on kindel. Täna VEEL on teoreetiline võimalus oma elektriautole maksuvabalt elektrit ehk autokütust toota aga et see nii jääb? Kas keegi päriselt seda ka usub? Hetkel reguleerib seda Vedelkütuse seadus, mis elektrist ei teadnud KUNI 01.04.2020 midagi aga sealtmaalt on võimalus antud era tootmsijaama elektrit mis läbib näiteks wallboxi ka maksustada: 
Tsitaat:§ 2.  Mõisted ja sealt alates tollest kuupäevast siis:
9 kütuse tarbimisse lubamine on aktsiisikauba tarbimisse lubamine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses;
...
9'2 elektrienergia lõpptarbimisse andmine on elektrituruseaduse tähenduses taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia maanteetranspordis kasutusse andmine;
Vasta
#36

Miks peakski auto, sh elektriauto kasutamine tasuta olema? Teid vajavad  ju igasugused autod.
Küll oleks õiglane kilomeetripõhine maksustamine saasteklassist ja teetingimustest sõltuvalt.
Kesklinn kõige kallim, kruusateed odavaimad. Ja omakorda alates nullemisioonist suurema saaste poole kilomeeter järjest kallimaks.
Seda loogikat on riigiti ka proovitud, peamine takistus on meeletu privaatsuse riive.
Vasta
#37

(15-08-2022, 19:40 PM)raulex Kirjutas:  ... Küll oleks õiglane kilomeetripõhine maksustamine saasteklassist ja teetingimustest sõltuvalt.
Kesklinn kõige kallim, kruusateed odavaimad. Ja omakorda alates nullemisioonist suurema saaste poole kilomeeter järjest kallimaks.
Seda loogikat on riigiti ka proovitud, peamine takistus on meeletu privaatsuse riive.
Üldiselt inimesed oskavad sotsialismi ilmingud ära tunda ja nende vastu olla.
Aga ainus vajalik ja mõistlik automaks on kütuseaktsiis. Ain't tuleb välja mõelda, kuidas seda autoelektrile rakendada.
Vasta
#38

(15-08-2022, 19:53 PM)olevtoom Kirjutas:  
(15-08-2022, 19:40 PM)raulex Kirjutas:  ... Küll oleks õiglane kilomeetripõhine maksustamine saasteklassist ja teetingimustest sõltuvalt.
Kesklinn kõige kallim, kruusateed odavaimad. Ja omakorda alates nullemisioonist suurema saaste poole kilomeeter järjest kallimaks.
Seda loogikat on riigiti ka proovitud, peamine takistus on meeletu privaatsuse riive.
Üldiselt inimesed oskavad sotsialismi ilmingud ära tunda ja nende vastu olla.
Aga ainus vajalik ja mõistlik automaks on kütuseaktsiis. Ain't tuleb välja mõelda, kuidas seda autoelektrile rakendada.
Kütuseaktsiisi tõstmise vastu räägib piirikaubandus ja kaubavedu, mida (loodetavasti) lisamaksustada ei taheta.
Elektriautoga (ka vesinikuautoga) sõitmine peab olema odavaim autokasutusviis, see on arenenud maailma kandev idee.
Seda saab saavutada kas maksustamise või soodustamisega. Seega praegune olukord, kus fossilikad maksavad ja elektriautod mitte, on ka OK  kui riigieelarve välja veab.
Vasta
#39

Täitsa kogemata trehvasin lugema kuidas härra Benz ( jah just seesama Benz) tulles väsinuna töökojast, pani tühja autoaku (noo okei tegelt kõigest aku, sest autot polnud ju veel leiutatud) tuppa, mille siis proua Benz laadis täis, kasutades selleks õmblusmasinat !!! , millele oli lisatud genekas, (või siis tegelikult vist ikkagi dünamo). Tegu ei olnud muidugi mitte elektriautot edasiviiva jõuallika akupakiga vaid kõigest akukesega mis andis küünlale särtsu. Vot olid ajad, naised laadisid nagu muuseas ära akud, toitsid ära mehe ja seitse last Smile

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#40

(15-08-2022, 19:53 PM)olevtoom Kirjutas:  
(15-08-2022, 19:40 PM)raulex Kirjutas:  ... Küll oleks õiglane kilomeetripõhine maksustamine saasteklassist ja teetingimustest sõltuvalt.
Kesklinn kõige kallim, kruusateed odavaimad. Ja omakorda alates nullemisioonist suurema saaste poole kilomeeter järjest kallimaks.
Seda loogikat on riigiti ka proovitud, peamine takistus on meeletu privaatsuse riive.
Üldiselt inimesed oskavad sotsialismi ilmingud ära tunda ja nende vastu olla.
Aga ainus vajalik ja mõistlik automaks on kütuseaktsiis. Ain't tuleb välja mõelda, kuidas seda autoelektrile rakendada.
See on meie õnn. Aga mida noorem valijaskond ehk tagant kaob tegelikku elu (1940-60) näinud seltskond ära, seda lollim ja punasem see kahjuks on... See sellesk. See käib ka "privaatsuse riive" kohta, millele moodsad rohekummunistid ja muud gretaistid niigi sülitavad.

Elektriauto laadimisega ei ole midagi keerulist, nagu on tehtud soojuspumbast "tohutu tähtis luba vajav seade" kuigi ta on ju samalaadne seinapealne elektriradikas ja PVjms  maja/maa külge kinnituv ja vahelduvvooluga seotud on niigi kõik lubadega, siis asi see mistahes suurem akulaadija kui CTEK 5A kuulutada ka siis samalaadseks, registreerida ja läbi käsulaudade sellele külgu pookida kassiir-seade Wink Muudel laadijatel on see featuur juba sees ehk avalik masin väljastab ju Arve ja võtab kontolt raha, siis juba koos aktsiisiga. See kõik on miljon korda lihtsam kui e-auto enam-vähem sõitma saamine on olnud. No ja mis on õldse kõige labasem: "Kettaseade" laadimisele vahele! Miilits teepeal kontrollib ja kui oled jätnud maksud maksmata, lähed vangi. Ja MINGI sedalaadi asi raudselt tuleb ja nagu rekkamehed praegu, nii ka e-autohjuhid tulevikus ongi Suure Venna poolt kogu aeg jälgitavad. Ma isegi ei loo endale seda illusiooni ,et midag isellist ei tule. Ma lihtsalt loodan sellesk ajaks nii vana juba olla, et mul ongi lihtsalt "poohui". Või veedan viimaseid päevi mõnel parema kliimaga saarekesel kusagil kus polegi autot vaja...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne