"Surm, maksud ja elektriauto"
#61

Automaatselt viiakse kuupõhise börsihinnaga  tarbijad tunnipõhisele börsipaketile septembris. Siiani eeldas ikka inimese enda aktiivset tegutsemist, et tunnipõhist börsihinda saada.
A no olgu, oletame et tõesti ei teatud ajavahest.
Kui suur siis inimeste kahju oli, kes valel tunnil tarbisid?
Suppi keetes viiekas, pesu pestes või seapraadi vaaritades kümnekas.
Arvestades kuuma ilma ja eelneva-järgneva tunni ka kõrget hinda siis vaevalt keegi sauna tegi.
Kui siit võib välja lugeda soovi seda 4 eur+km hinda õigustada, siis loomulikult see nii ei ole.
Seda on vaja uurida ja uuritaksegi.
Miks ei lastud tarbimise vähendamise pakkumisi teha või polnud keegi tõesti suvel selleks valmis.
Vasta
#62

(18-08-2022, 15:25 PM)raulex Kirjutas:  Automaatselt viiakse kuupõhise börsihinnaga  tarbijad tunnipõhisele börsipaketile septembris. Siiani eeldas ikka inimese enda aktiivset tegutsemist, et tunnipõhist börsihinda saada.

Tõed ja pooltõed... Jutt jumala õige aga  räägime ka kuutasust. Kui ENNE ülalpool mainitud muudatust on pörsihinnaga pakett ILMA kuutasuta (vähemalt minul, ma ei tea kuidas kellelgi, eks aegade jooksul on olnud erinevaid pakette aga mul on ilma), siis nüüd lisatakse sinna ilma kundega arupidamata KUUTASU, ega ma seda septembri arvet veel muidugi näinud pole.

Aga siis tõed ja pooltõed suuremas mahus. Ja kes on eestis Nordpuuli turuosaline?

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#63

See lisanduv kuutasu on küll sigadus.
Reaalselt arvan, et kel praeguseks fix paketti pole, tasub universaalteenus vastu võtta. See talv midagi head börsile ei too.
Muidugi on otsustajad universaalteenuse täpsete tingimuste  teemal vait nagu kuldid rukkis.
Börs võiks oma eesmärki täita jälle min 3 aasta pärast, kui tootmist turul meie piirkonda mõistlikult lisandunud on.
Olemuselt on börs ju nii mõnelegi sobiv soodsate tundide nokkimiseks, praegu neid kahjuks polegi.
Vasta
#64

Üleeile, kui tööl olin, juhtusin ka raadiost kuulma, et Eestis, Lätis ja Leedus jälle rekordid, loomulikult ma lõpuni ei viitsinud kuulata.
Aga lugesin just põgusalt selle Nordpooli artikli ka läbi ja sealt jäi üks huvitav lause silma: 

"Baltimaades oleme me ainuke oma teenuseid pakkuv elektribörs, kuid nii Põhjamaades kui ka Kesk-Euroopa riikides on meie kõrval tegutsemas ka teised elektribörsid"

Noh, kallid kaasfoorumlased, mis tundeid see teis tekitab, arvestades, et Soome kohta on öeldud, et tipphindu võrreldes on Eesti ja Soome hinnavahe 1000 (TUHANDE!!)- kordne?
Vasta
#65

(19-08-2022, 08:27 AM)Aare R. Kirjutas:  ...
Noh, kallid kaasfoorumlased, mis tundeid see teis tekitab, arvestades, et Soome kohta on öeldud, et tipphindu võrreldes on Eesti ja Soome hinnavahe 1000 (TUHANDE!!)- kordne?
Soomel on tuumaenergia, mille võimsusvaru ja energia tootlikuse muutmise kiirus ei ole võrreldav meie tootmisviiside omadega.
Vasta
#66

(18-08-2022, 12:37 PM)Peeter2 Kirjutas:  herr v6sa, ole nüüd hea ja pritsi selle justnimelt börsist põhjustatud sigaodavuse kohta arvulisi fakte. Võib-olla sul ongi õigus, aga noh... ma ise olen saamatu, sul on asi paremini käpas.
praktika ja faktid ei ole v6sa tugevam külg Big Grin
...aga lähimineviku odava hinna osas on tal õigus - lisan pildina 2020..2022a kuukeskmised hinnad. Hind on joon, tulbad ei ole olulised - ma ei saa neist lihtsalt EE äpis lahti. Öine hind oli-on kuukeskmisest odavam - kes öösel elektriga kütab, selle arve keskmine kWh on kuukeskmisest odavam. Vaatasin - mul oli nt 2020a jaanuaris arvekeskmine elektri hind alla 3s/kWh, võrgutasud-aktsiisid-taastuvatoetused olid aga 5,8s/kWh. Mõlemad numbrid on koos KMga.

ma muhelesin 2020/2021 talvel, et külma ilmaga on küll ägisevast õhk-vesi soojapumbast kahju, aga ise maal tehtud ja kerghaagisega koju tassitud küttepuud ei raatsi hoonete kütmiseks kulutada, kui juhtmest energia vaid sümboolset hinda maksab.

postituse point pole heietamist või mittekonstruktiivset kirumist toetada. Oli küsimus, on faktipõhine vastus. Kas hind oleks 2+a tagasi ka börsita sama kujunenud, ma ei tea. Samas ressursi olemasolul ja pakkujate konkurentsis kujuneb ostjale parim hind ja see ju börsi ning turumajanduse mõte ongi. Nagu oma nahal tunneme, siis praeguses ressursipuuduses see asi ei tööta ja loob pigem jaburaid anomaaliaid.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#67

Kulla 13piisab, seda, et meil paar aastat tagasi tänasega võrreldes elekter väga odav oli, teab vast igaüks kes päris seniilne ei ole. 
Küsimuse mõte oli milleski muus. Võid selle postituse kui mittekonstruktiivse heietamise ka nüüd kustutada.
Vasta
#68

Põhimõtteliselt ei ole ju börs ehk klassikaline turg kusagilt otsast paha. Ainus tingimus - kaupa peab jaguma! Hind kujuneb pakkumise põhjal ja kõik on rahul. Euroopa elektriturg on aga ära saastatud "rohejamaga" ja kuigi püütakse meeleheitlikult veel ja veel igasuguseid tuule- ja päikeseparke ehitada, siis kompensatsioonijaamad, mis on enamsues SEJd ja TEJd, peavad ikkagi kogu aeg töötama. Ka praegu on ju päeva keskmine 50 senti netos ja ajuvabadus on see, et ise kodus SEJd käitades on kilovatt odavam. Ja igaüks võib ju ka oma PV-pargi tegeliku kilovati hinna välja arvutada. See turusolkimisega müük on üks suuremaid kurja juuri olukorras. Müüjad pole süüdi, Riik oma ajuvabadustega on.  

Graafikud on ju ilmekad Wink  Kahe aastaga oleme jõudnud siis siia, kus me parasjagu oleme. Võtsin kiirelt lahti jaanuar 2018 elektriarve, siis sai mindud EE-fixilt Imatrasse ja börsipaketile. Arvepõhine lõplik elektrihind tuli 11,7 senti. Viimane selle Lepinguga arve oli 9 detsembripäeva eest 2021 ja kWh hind tuli juba 36 senti brutos. Võrgutasu 50% hüvitamine aitas ka omajagu kaasa, järgmise "letialuse" fix-hinnaga Lepingu 21 sendi asemel (mõnikord peab vedama ka) tuli elektri hinnaks keskmiselt 16,6 senti/kWh. Kuniks seda oli. Mul praegu netos elekter 11,350 senti päeval ja 9,267 senti öösel. Aga täna oleks see börsiga 50, tegelikult hullumaja! Parimad hetkepakkumised fix-tähtajalistega oleks Alexelal 18 ja 14 senti, keskmine 16 aga trahv 1680 - 20 raha iga kuu vähemaks. Ja 84 kuud...samas 7 aastat eramajale pole midagi, probleemsed on pidevad kolijad.  Elektrumis popim on aga selline: päev 32.350 senti/kWh, öö 23.790 senti/kWh ja keskmine 28.07 senti/kWh. 

Too keskmine 16 senti tundub täiesti mõistlik ja sinna pisut Päikseabi juurde muudab palju. Samamoodi jagad ka Päikese kulu 7 aasta peale. Siin genekal talvel akupakki laadimas ja boilerit kütmas mõtet pole. Aga selle 28 senti keskmisega juba on sest see on ju netohind. Lisame näiteks uue liitumise ampripõhiselt, väljaehitamsie kulud jne, näiteks suvila? Praegu  liitumine 198€/A oli see juuli keskpaigani 156€/A - hetkel tundub off-grid juba väga palju mõistlikum. Eriti, kui veel vähe tarbida ka. Elektrilevi enam 10A isegi ei näita, minimaalne on ju 16A ehk ühefaasilisena 3,5kW. Seesama 1500-eurone diiselgenekas poole koormatusega. 3168€ + 72€ menetlustasu on ju vaid liitumine + muu juurde kilbist kaabliteni. Jagub ka akudeks ning inverteriks ja kannatab ka kallima masina soetada. 200-liitrise diislitünniga saab siis toota jämedalt 800kWh elektrit letihinnas 360 eurot ehk 45 s/kWh bruto. Selline komplekt (saab odavamalt ka ja DIY on veel odavam), genekas juurde ning saab rahumeeli ka lahjemat elektriautot laadida Big Grin 

Tegelikult on 8 kuuga täielik paradigma muutus elektrinduses toimunud! Ja läheb veel hullemaks ehk see muutub veelgi! Talvel arvutades oli off-grid ikkagi omajagu kallim ja pigem friiklus, täna keset kuuma suve ja peale arutuid hinnatõuse on see odavam! Isegi see on ajuvaba, et täna kalkuleerid elektriauto (suve)koduse laaadimispunkti puhul ka, et äkki on odavam ausside kombel seda diisliga, siin küll läbikäinud toiduõliga käitada. Sest tahad masinat kargel tuuletul talvehommikul eelsoojendada aga elektri hind on 4000 eurot Wink  Paned aga diisli põrisema ja soojuspumba tööle et range'i mitte raisata - see niigi piiripealne...  Sad
Vasta
#69

(18-08-2022, 11:53 AM)v6sa Kirjutas:  
(18-08-2022, 11:36 AM)spitfire Kirjutas:  Väga tubli. Kõige tublim on see väide, et see ei mõjuta justkui mitte kedagi, aga kõik maksavad rohkem. 
...

Kuidas saab börsihinna kõikumine mõjutada fikshinnaga elektriostjat?

Nii hariv on lugeda ja kuulata hala elektribörsi kahjulikkuse teemal. 

Rõhutus: minu jutt käib ELEKTRI hinnast. 

Aga arvutame mis toimus samal ajal juhtme teises otsas. (Jutt käib siis sellest nelja tuhhisest tunnihinnast kus ilmselt elektritootjad toolilt püsti kargasid ja kukkusid sonisid lakke loopima ). Uudistest ma sain teada, et kohvitass oli kaks senti kallim jne... Aga vaatame kuhu need tühi-tähi sendid läksid ja kui palju neid selle tunni jooksul kokku tuli. Kuna ma ei oska õigeid parameetreid netist otsida, siis saan kasutada ainult kaudseid numbreid. Parandage kui eksin, aga minu näppude peal tehtud rehnut viis tulemuseni, et selle ühe anomaalse tunni jooksul vahetas põhjendamatult omanikku suurusjärgus 1-3 miljonit eurot. Kuna numbrid on suured ja teravattidega igapäevaselt ei zongleeri siis võisin siin vabalt ka mõne nulliga (mõlemas suunas) mööda panna. Kes on pädev võiks kontrollida, suurusjärgule peaks ikka pihta saama.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#70

(18-08-2022, 13:12 PM)spitfire Kirjutas:  
(18-08-2022, 11:53 AM)v6sa Kirjutas:  Kuidas saab börsihinna kõikumine mõjutada fikshinnaga elektriostjat?

Ma usun, et sa tegelikult saad ju aru, et sinu tänane fiks hind ei saa olema igavesti sama. .... See rong sõidab paraku ainult ühes suunas.

Põhimõtteliselt on Sul õigus: ka elu on vaid sugulisel teel edasi kanduv haigus, mis lõpeb vääramatult surmaga. Nii ka elektriarve suurus ajas vaid kerkib, kuna raha hind püramiidskeemile üles ehitatud maailmamajanduse õhulossis järjest väheneb.

Palun mitte näha minus tänase NordPooli (NP) eestkõnelejat: nii juhtub, kui ainult vabaturg jäetakse kriitilise hüve hinda reguleerima. Nagu ksf! juba ülalpool õigesti osundas: börs toimib hästi kauba liiasuse tingimustes. Tasub siiski märgata ka sama võrrandi teist poolt: kuniks kokkulepped peavad, siis NP osalised elektrit saavad. Ehk voolu tehakse nii palju/suurtarbijad piiravad nii palju, et tekiks tasakaal saadaoleva elektrihulga ja tarbimise vahel. Et see tasakaalupunkt on täna täiesti börsil mängijate kõigutada, on muidugi häbiväärne ja toodabki neljatuhandeeuroseid hindu. Tõsi toodab ka kahekümnesendiseid hindu:
https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-...view=chart. Neist pisukestest me väga rääkida ei taha. No tõele au andes, neid tunde on praegu vähe ka.

Kui me MartinEsimese targal juhtimisel uksi paugutades NordPoolilt lahkuksime siis esialgu on ilmselt kõik kena ja ilus. Aga siis koidab päev (pigem küll ilmselt hilisõhtu), kus ühes Narva tootmisplokkidest käib pauk ja süsteemi püstihoidmiseks läheb käiku Eleringi kriisiplaan (neil PEAB selline olema). Mis muu hulgas sisaldab minusuguste maal elavate kodutarbijate võrgust väljalülitamist, et linnas vesi ikka voolaks ja muud kriitilised tegevused edasi toimuda saaks. Meil sisuliselt puudub reserv (Kiisa avariijaam on tõesti avarii ajaks) juba täna ja lähitulevikus pole ka helget perspektiivi näha. Ning kui me pole NP liikmed, siis ilmselt saaksime "üle" olevat elektrit osta kaunikesti keerulise skeemiga. Kuigi elektriliselt võivad meil kaablid isegi ühendatud olla naabritega, siis juriidiliselt saame me osta ainult seda elektrit, mida neil endal vaja ei lähe. Kui seda siis esinema peaks...

Palju huvitavam arutelu, mida vaid harva elektri hinnaga seostatakse, on hoopis põhimõttelisem: kas Eesti peaks jälgima EL kokku lepitud üldisi reegleid või peaksime neist kinni pidama ainult siis, kui see meile kasu toob (ja ignoreerima, kui sellest kasu ei tõuse). ma pole päris kindel, kas selle arutelu tulemus meile mokkamööda on...
NordPool on ehe näide EL aluseks olevast Euroopa majandusliku koostöö mõttest.

Tänaseks kaaperdatud ja juhitud juristide ja raamatupidajate poolt, nagu enamus meie elust.

Tuletan veel meelde, et NP ise midagi ei tooda, vaid elatub puhtalt helge tuleviku müügist. Ning teise meeldetuletusena juhin tähelepanu sellele, et vahelduvpingeline elektrivool, nagu seda müüakse, ei ole mingi kindla suurusega kaup, mida iga tootja väljastab kindla ühikuarvu. Elektri tootmine (täpsemalt küll genereerimine) toimib pidevalt tasakaalus võrgu koormusega. Kui koormus kasvab, hakkab võrgu sagedus kukkuma ja elektrigeneraatorile peab "auru juurde andma". Kui koormus väheneb, siis sagedus hakkab tõusma ja generaatori võllile antavat momenti tuleb vähendada. Ehk NP "homsed hinnad" võimaldavad piltlikult öeldes panna katla juurde suuremad söehunnikud valmis neil, kes suurema reserviga töötavad. Kes piiri peal tiksuvad, neil pole vahet - toodavad oma maksimumi ja katsuvad üle elada.

Kuniks süsteemi tootmisvõimsused on süsteemi tarbimisega võrdsed, seni muret ei ole (OK hind natuke on). Praegu on süsteem päris kenasti pisukese liiaga toiminud. Siiski üks osa neist kõrgetest hindadest ongi just see "varu" vähesuse probleem.

Ning iga lisanduv tuugen ja PV-paneel ainult tekitab juurde ebaühtlikkust süsteemis...

Mulle on jäänud mulje, et enamus lihtsate lahenduste pakkujatest ei adu, kui keeruline on elektrisüsteem. Sad

Ning vahepeal lisandunud küsimusele ka vastuseks sedapalju, et kauba piiratud pakkumise tingimustes töötab börs kaubapakkuja huvides. Ehk arvutatud suurusjärk on õige ning seda lisaraha said KÕIK börsiosalised. Ka EE jaamad. Siit tekib õigustatud küsimus, et kuidas kodanik kui Riigile kuuluva ettevõtte omanik oma osa sellest neljast tuhandest eurost per kilovatt kätte saab?
Vasta
#71

(18-08-2022, 12:37 PM)Peeter2 Kirjutas:  
(18-08-2022, 11:53 AM)v6sa Kirjutas:  
(18-08-2022, 11:36 AM)spitfire Kirjutas:  Väga tubli. Kõige tublim on see väide, et see ei mõjuta justkui mitte kedagi, aga kõik maksavad rohkem. 
...

Kuidas saab börsihinna kõikumine mõjutada fikshinnaga elektriostjat?

Nii hariv on lugeda ja kuulata hala elektribörsi kahjulikkuse teemal. Et aastaid seesama börs elektri hinna sigaodava hoidis ja ainult lollid fikslepingut maksid, on kõigil äkki meelest läinud...

Rõhutus: minu jutt käib ELEKTRI hinnast. Maksud, aktsiisid ja toetused, ehk kogu riigiräkiti lisatav 2/3 ei puutu hetkel asjasse.
herr v6sa, ole nüüd hea ja pritsi selle justnimelt börsist põhjustatud sigaodavuse kohta arvulisi fakte. Võib-olla sul ongi õigus, aga noh... ma ise olen saamatu, sul on asi paremini käpas.

"sigaodavusest" ei tea midagi aga mul on kõik "arvel" aastast 2009 märtsi kuust
jah tarbimine on väike nn. korteri kulu kus elektriga ei küta ega tee sooja vett.
põleb lamp mängib telekas ja toit valmib elektri abil.
olen võtnud arve lõppsumma koos kõikide maksudega ja jaganud tarbitud kogusega ja saaanud sellise keskmise ühikhinna tulemuse
alates siis 2009 märts kuni november 2012 kõikus jagamisel saadut ühikhind 9..10...11 senti kwh kohta
edasi läks kuni veebruarini 2015 suurusjärgus 12...15 senti
siis langes jälle sinna vahest 11 sendi peale aga enamasti 12...13 senti ja seda kuni mai 2018
siis tuli väike tõus 14...15 senti ja jäi kõikuma 13...14 senti kuni november 2019
siis langes jälle alla sinna 12...13 peale vahest ka 11 senti kuni mai 2021
edasi hakkas tõusma 16....18....23...19...
see kõik oli siis börs ja elu enne börsi millal iganes see hakkas
oktoober 2021 sai tehtud fix hinnaga leping mis rakendus detsembrist ja hind kukkus jälle tavapärase 12...13 sendi peale kuigi 
viimased kuud on mingi tõus märgata kus hind on jälle tõusev 16...17...18 senti 
kuna leping on fix siis tuleb tõus kõrvalistest teenustest nagu võrk ja maksud

seega minul on olnud nähtav suhteliselt stabiilne ühikhind alates 2009 kuni 2021 jäädes sinna 9...14 sendi vahele
ja 2021 tuli tõus (börsi paketina) kuni 23 sendini
ma ütleks, et oli odavam ikka küll see pikk aeg enne eelmise aasta tõusu lagust.
Vasta
#72

Taavi, see 20-sendine hind on samamoodi häire nagu ka 4000 eurot. Küsimus on pikema perioodi keskmsies. Päeva, nädala, kuu ja aasta lõikes. Ja see sõltub vaid ja ainult Sinugi väljatoodud elektrienergia genereerimise võimekusest. Ehk JUHITAVAST elektri genereerimsie võimest. Kuipalju võllile pauku peale annad. 

Päris tore oli Poolas vaaadata Päikesekollektorite kardinaid, mujal Euroopas polegi näinuid!!! Et süsteemi jahutada ehk tootmist vähendada, rullib automaatika katte peale. See on pisike ja kinnine süsteem, asi toimib. Kel on kollektoril taga ka maaküte, need pidid jääksooja maa-alla suunama aga kui kasulik see pikas plaanis Maale endale on? Samas välistab igikeltsa teket. 
Elektrivõrk on nii suur ja hoomamatu "asi", et seal nii lihtsad lahendused ei tööta. Veel - kuigi peaks! Asi paraneks, kui Võrk ISE suudaks ebavajalikke võimuseid tagant lahti ühendada ehk siis teatud hetkedel tuugenid ja PV-pargid võivad maaapinda soojendada kui tahavad Big Grin Tegelikult peaks taga olema salvestuspangad, kuskohast siis Võrk tootmisvälisel ajal saaks vajalikku voolu võtta. Ehk genereerimsivõlli torqued muuta.  Seda energeetika alustõde hakatakse alles praegu mõistma, kuigi sellest rääkisid elupõlised energeetikud juba sajandi alguses kui Eestis ja mujal läks lahtui arutu tuulepargindus! Tuugenil saab veel labasid keerates lasta tühja käia siis Päiksest sõltuvatel see võimalus puudub. Ehk meretuulepargid, kus on enam-vähem 95% päevadest mingi minimaalse tootmisvõimekusega tuul olemas, neid saab isegi juhitavateks võimsusteks tituleerida. 5% on sisi too anomaalne situatsioon, mis võibki arutuid peake tekitada. Nüüd on lisaks PV-pargid, mis on absoluutselt ajuvabalt kontrollimatu võimsus ja see, et sealt OSTETAKSE ju ka anomaaalses situatsioonis ajuvaba hinnaga KÄSUKORRAS elektrit - see pole enam isegi mitte börs ehk turg! 


Tsitaat:OT: lihtsalt hariduslikus mõttes asi: Ma pole börsimaakler ega midagi aga korra elus on olnud võimalus REAALSET turgu või siis börsi jälgida!!! Küsisin luba ja lubati siis pisut kohta valida et pilti saada Wink 
See oli Cartagena kalaturg Vahemerel. Merelt tuleb traal, KÕIK on juba eos mustatööneegrite poolt kastidesse pakendatud! Ilma irooniata sealjurues, töötav Inimene on alati hea vaadata. Reeglid on sellised. Kast läheb lindile, mis sõidab Börsi ehk ostjate eest läbi. Tablool on laeva nimi, toode, kaal ja hetke hinnapakkumine. Kuulutatakse hind ja kes vajutab oma puldi nuppu, saab omale. Kui läheb ülepakkumsieks, hüütakse järgmine kilohind välja aga min uarust lint seisma ei jää. Aega on täpselt lindi lõpuni. Lint lõppeb sildimasinaga kes kukutab oksjonitulemustega kleepsu kasti. Eesruumis läheb jää peale ja transporti. Osa kambrisse autot tootama, osa kohe autodele, vajadusel öö otsa käib vedu. Nr.2 oli näiteks mingi kohalik restoran, lähed hommikul sööma, saad seda "rape"i aga nüüd juba mitte 9.95 kilo vaid portsjon Wink Samas kui traale pole, on vaikus. Ja mingil juhul ei saa keegi vahepeal sama mereeluka eest küsida 99,95€ sest keegi lihtsalt ei osta. Või pigem ei maksa keegi kõrtsus taldrikutäie kala eest 100 raha ja see läheb pahaks ja raha vistakse prügikasti. Kapitalist seda omale lubada ei saa! Sotsialist ja eurodebiilik aga saavad, veel... OT out. 


Tegelikult nii peaks kõik börsid toimima, ka elektribörs. Aga ei toimi! Sest Inimesed SUNNITAKSE misiganes hinnaga elektri ikkagi ära ostma! Sest hind ei sõltu pakkumise-nõudluse suhtest vaid poliitikast! Kui Saksamaa juba prioriteebib söeronge, kuhu siis katlasse ajamisel kohe lisandub ju CO-maks, MIS hindasid me siis nägema võime hakata??? Kuidagi jube tuttav on see värske uudis ajaloost tuntud teatud sorti "kauba"rongide prioriteetimisega sealtsamast kandist... Kodus võime me ju elektri väljagi lülitada ja seda lokaalselt natuke iseendale toota, majandus seda teha ei saa ja näiteks neidsinased külmkambreid ja jäämasinaid seisma panna pole võimalik. Õgemini on - paneme traalid seisma! Ja siis on kiire see  seis juhtuma... Karta on, et poliitika nimega "rohepööre" koos elektrisautodega tuleb hetkel läbikukkunuks kuulutada ja vähemalt mõneks ajaks ootele panna! Enne tuleb ikka tohutult probleeme ära lahendada ja ettevalmistused teha kuid karta on et mistahes "liidrid "on lihtsalt "piidrid" ning asi läheb ainult hullemaks.  Et üksainuski poliitik TUNNISTAKS viga, süsteemsest ja parteipoliitilisest vigade tunnistamisest rääkimata?
Vasta
#73

Vastupidi, rohepööre tuleb otsekohe lõpuni viia. Liiga kaua on molutatud.
Lisaks minule arvab samamoodi nii valitsus, president kui ka Eesti Energia.
Viited otsib seekord igaüks ise.
Vasta
#74

(22-08-2022, 13:30 PM)v6sa Kirjutas:  ...
Ning iga lisanduv tuugen ja PV-paneel ainult tekitab juurde ebaühtlikkust süsteemis...
... lisaraha said KÕIK börsiosalised. Ka EE jaamad. Siit tekib õigustatud küsimus, et kuidas kodanik kui Riigile kuuluva ettevõtte omanik oma osa sellest neljast tuhandest eurost per kilovatt kätte saab?
Braavo, kuidas need roheelektri apologeedid ei mõista, et selline juhitamatu tootmine on saatanast.
Mina näen ikkagi oma osa kättesaamiseks vaid ühte võimalust - riik omanikuna käsib EE müüa väiketarbijatele elektrit tegeliku põlevkivielektri omahinnaga ehk umbes 2-3 sendiga ja ülejäänu võib EE paisata börsile. Omahinna alandamiseks selle näiduni kannab riik saastekvoodi üle EE-le väiketarbijatele müüdud elektri mahus.
Vasta
#75

(22-08-2022, 14:10 PM)MeelisV Kirjutas:  ...
seega minul on olnud nähtav suhteliselt stabiilne ühikhind alates 2009 kuni 2021 jäädes sinna 9...14 sendi vahele ...
saan aru, et sellest hinnast umbes poole (5 senti) moodustab võrgu- jms tasu ehk elektri enda hind on olnud koos tootja kasumiga 4-9 senti kodutarbijale ... nagu ma korra mainisin, siis tuttaval puidutööstuse omanikul oli pikka aega leping 3,5 sendise hinnaga.
Vasta
#76

(22-08-2022, 15:27 PM)raulex Kirjutas:  Vastupidi, rohepööre tuleb otsekohe lõpuni viia. Liiga kaua on molutatud.
Üha rohkem tundub, et see rohepööre võib tulla varem ja jõulisemalt, kui me oodatagi oskame Big Grin Aga ma olen ka 40 aastat selleks harjutanud Smile Linnas on ainus probleem vesi, maal mitte miski pole probleemiks. Juba räägivad sommid ka elektrikatkestustest ehk asi on ikka päris zitt tegelikult! Sommid, kel on võimas tuuma- ja hüdroelekter räägivad  võimalikust puudujäägist???  Tarbida saab palju toodetakse ja toota saab niipalju kui tarbitakse. Kuna tootmisvõimsused on tapetud, tuleb hakata tarbimist vähendama. Mis asi on kõige lihtsam esimesena välja lülitada? Näiteks tänavavalgustus ja elektriautiode laadimisjaamad.  Toungue  Kui lihtne on kodude elektritarbimist piirata? Peakaitse on ju võõras vara ja võetaske vastu Riiklik otsus a'la 10A majapidamine ja "toore jõuga" läheb uus peakaitse???  6,6kW 3-faasilisena. Jälle, mina saaks hakkama, praegu pole üle 3-4 kWh kulutanud. Nagu ndlavahetusel herr Järvalt tabavalt mainis - kreissaagi ei saa kasutada! Tõesti, viimati tegin seda 20.sajandil ja oli juba siis ka 20A probleeme! Ühe faasi lõi välja. Reaalselt pole ju elamiseks üle 10A vaja, valagus on, kohvi saab keeta, isegi pliiti saab kasutada. Ja ongi rohepööre olemas - enamus peab mõtlema hakkama ja arutu raiskamine lõppeb! Ei olegi toas enam püsivat keset talve 23 kraadi...ja sõidad oma elektrikäula asemel ühistranspordiga tööle! Jalgikaga võid ka.

Ma olen nii vana, et mina olen OMA nimel auto teh.passi 30 ja 40 liitri märgistusi saanud ja 2 rehvi kaupa Järvelt uusi papusid ostnud etc. Seda juba pereisana! Tänasel just 50 saanul juba see kogemus vist enamusel puudub, rääkimata nüüd neljakümbistest, kes tegelikult ei tea mitte essugi kokkuhoidliku elamise vajadusest. Mida teavad talongide ajal 12-aastased olnud? Nemad ju ei majandanud peresid... Reaalselt siis, kui meie noored olime, ütlesid ka teatud vanuses tegelased, et "mida te teate näljast ja sõjast". Ega ei teadnudki! Aga me uskusime vanemaid ja targemaid Wink Sest selle TEGELIKU kriisiaja 80'te lõpust 90'te alguseni ja maal omade probleemidega kasvõi kütted jms veel ka 90'te keskel elasid üle ju tänased 50+ tegelased! Lapsed võisid kolhoosi magalas peale kaugkütte kadumist ju külmetada aga ema-isa olid need, kes plekk-korstna ja bursuika suurde tuppa seina äärde ehitasid! Päriselt seda tegid! Aiamaal kasvas kõik, tehti sisse ja hoiti keldris. Olid loomad. Kui mitte endal, siis kusagil keegi tuttav ikka oli. See KÕIK võib korduda just läbi rohepöörde! NLiit oli ka meie elektrivõrk ja EL!!! Kukub kokku ka täpselt samamoodi, mõlemad. Kuskil tuli sõda ehk mingi alajaam põleb maha, mõni jääb lihtsalt tummask nagu Moldova vms aga kusagil keegid jäävad ellu ka! Kuigi kraanid on kinni, midagi ei ole, siis mingi hulk OSKAB ka selles situatsioonis hakkama saada. Aga aastal 2022/23 on neid juba väga väheks jäänud. 30 aastaga on oskused minetatud, seda riiklikel tasemetel. 

Ehk endalt tuleb küsida: oled rohepöördeks valmis??? Varud on? Kokkuhoiu võimalus on? Jalgikas on? Ühistranspordi liine tead? Mul oleks jummala pohh, kui praegu KOHE Rohepööret alustataks ja esimese asjana see 10A asi ära tehtaks Wink Firmadele ka mingi piirang - no ei ole vaja Tallinnas tuhandet poodi miljoni tonni pidevas sügavkülmutuses toodetega! Pooled  ajuvabalt suured poed kinni ja juba oleks hea. Tänavavalgustusega on juba katsetatud, piemndamise proov või nii, on ju sõjahüsteeria ka üleval. Siis vast poleks vaja niipalju CO taevasse lennutada ega puid jaamade ahju ajada. Rohepööre pöörleks täiel võimsusel! Näiteks talvel saad veel CO-saaste põhiselt ka bensuliitreid, siis ise tead kas sõidad maha või paned genekasse Wink Ja olemegi aastas  1990 Wink
Vasta
#77

Maailma mõistes on Eesti nii väike, et isegi rohepiruett ei mõjuta mitte midagi.

Aga rahva näljutamiseks on põhjus leitud.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#78

(22-08-2022, 15:27 PM)raulex Kirjutas:  Vastupidi, rohepööre tuleb otsekohe lõpuni viia. Liiga kaua on molutatud.
Teate, ma väga loodan, et see "otsekohe" ei tule enne, kui ma surnud olen. Ei tahaks viletsuses surra.

(22-08-2022, 15:27 PM)raulex Kirjutas:  Lisaks minule arvab samamoodi nii valitsus, president kui ka Eesti Energia.
Viited otsib seekord igaüks ise.
Loomulikult arvab Eesti Energia samamoodi.
Vasta
#79

No paistab, et ilma viideteta ei saa ikka kuidagi.
Vabariiigi president :
Sel kolmapäeval, kui meid tabas erakordselt kõrge elektrihind, käisin Paldiskis vaatamas LNG tankerite vastuvõtmiseks vajaliku kai ehitamist. Kui oleksime rajanud selle taristu viie või kümne aasta eest, siis poleks meie piirkonnas nii suurt muret energiajulgeoleku pärast. Ehk oleks ka elekter olnud kolmapäeval hoopis odavam. Aga puksiiriga kaldast eemaldudes ja ehitusele lähemale sõites nägin kaldal meretuules pöörlevaid tuulikuid. Merel tuult jagub ja Eesti meretuuleparkide potentsiaal on väga suur, kuid meil pole olnud piisavalt otsustusjulgust ega koostöötahet, et neid plaane ellu viia.

Muidugi võib lõpmatuseni kaduvat Narva vanarauda tankist vanade elektrijaamadeni taga nutta. Elu sellest paremaks ei lähe.
Vasta
#80

(22-08-2022, 20:10 PM)raulex Kirjutas:  No paistab, et ilma viideteta ei saa ikka kuidagi.
Vabariiigi president :
Sel kolmapäeval, kui meid tabas erakordselt kõrge elektrihind, käisin Paldiskis vaatamas LNG tankerite vastuvõtmiseks vajaliku kai ehitamist. Kui oleksime rajanud selle taristu viie või kümne aasta eest, siis poleks meie piirkonnas nii suurt muret energiajulgeoleku pärast. Ehk oleks ka elekter olnud kolmapäeval hoopis odavam. Aga puksiiriga kaldast eemaldudes ja ehitusele lähemale sõites nägin kaldal meretuules pöörlevaid tuulikuid. Merel tuult jagub ja Eesti meretuuleparkide potentsiaal on väga suur, kuid meil pole olnud piisavalt otsustusjulgust ega koostöötahet, et neid plaane ellu viia.

Muidugi võib lõpmatuseni kaduvat Narva vanarauda tankist vanade elektrijaamadeni taga nutta. Elu sellest paremaks ei lähe.
Seda et... härra president veterinaarina-molekulaarbioloogina ei pruugi energeetikaprobleemidest väga täpselt aru saada. Ammugi veel need, kes talle kõnesid kirjutavad.

A' noh, kui viitamiseks läks, siis olgu üks presidendist väiksem vend kah ära toodud:
https://novaator.err.ee/1608656194/arvi-...on-naiivne

Kusjuures ta selles intervjuus räägib "meretuules pöörlevatest tuulikutest" veel üsna pehmel toonil. Ja ainult umbes poole lausega puudutab elektrivõrgu stabiilsuse küsimust.

Ma olen siin lõimes esinevate elektripropagandistidega igati nõus, et fossiilkütustele tuleb kähku aseaine leida. KUID: see aseaine peab olema sama stabiilne ja usaldatav, mitte valgusest ja õhust saadav rämpselekter. Ja kui olemasolevad energiaallikad üle vaadata, siis peale tuumaenergia muud valikut ei paista. Lõhustumisprotsesside, ma mõtlen. Sest juhitavast tuumasünteesist ma olen juba ligi 60 aastat kuulnud, et see on "umbes 25 aasta kaugusel".

P.S. Ja tuumajaama tuleb hakata ehitama kohe, kõige parem eile. Ega see pole mingi kaubanduskeskus, mille poole aastaga püsti saab.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne