Haagise valik

Taavi, 2-teljelise mõte on ülekoormatus ehk riskimine. Tahad tihtipeale tonni kola vedada kaubabussi sabas näiteks. Aga no ei ole E-katti. Ja ei ole ka 1-teljeline piduritega rakse tavahaagis õnnistus kui ka juhtimisõigus olemas! Need kõik tuiavad! Ei ole nii kõva külgseintega rehvi et asi oleks ohutu. Ma just tegelesin sellega, 1-teljeline O2 tonnise liivakoormaga tühja Wildtracki sabas tuias juba 80 peal! Ja asi oli igati kaalus.
Vasta

Eks igaüks valib oma vajaduste järgi. Mina nt igal juhul 1-teljelise ja kahel põhjusel: 1. Mu koduses karup..s tuleb ärapanemiseks alati viimane ots käru käsitsi lükata ja ümber keerata, kaheteljelisega on see kohutav piin
2. ühe telje kaalu jagu rohkem legaalset koormat
Isegi muidugi võtaks ikka üle 1,5 m laia ja üle 3,5 pika, nt https://brentex.ee/haagis/kerghaagis-bren-3718/ mahuvad normaalselt peale ehitusplaadid jms lai kraam ning käru on küljepeeglitest näha, kitsast käru ei näe kasti tagant enne kui pea risti.
Mis tuiamisse puutub, siis see sõltub koormast, käru amortidest ja vedukist, Priidu näite puhul oli tõenäoliselt probleemiks tühi veduk, oleks sel kastis olnud ka tonn kraami, siis istuks käru sabas palju stabiilsemalt. Raske käru hakkab kastika kerget saba loksutama.
Vasta

(03-09-2022, 15:50 PM)pannkook Kirjutas:  Sest mul on vaid B load. Ja see kerghaagis on poole odavam, kui piduritega. Legaalselt saab vedada nende kärudega vaid puulehti. Sad

Kas kood 96 tegemine ei oleks lahendus? Või on veduk liiga raske?
Vasta

Kuna olen ka nende nn. raskete (kuni 3500 kg täismassiga) kärudega üksjagu sõitnud ja neid ka maksimaalselt koormanud, siis targutaks ka. Mingi "tuiamine" ei ole vaikimisi asi raskel haagisel. Kõik on erinevad ja käituvad erinevalt. Koorma paigutuse A- st ja O-st rääkimata. Telefoniputkat vedades on ühe haagisega see täiesti turvaline ettevõtmine ja mingit tuiamist ei toimu, võid sõita ka 90-100 km/h. Teisel juhul pole võimalik eriti üle 50-e lasta, hakkab tants peale. Sama mõne kallava haagisega, millega vahel raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse mingit liiva või kildu tuleb mul vahel tarida. Ilmselt on kast natuke vales asendis sildade suhtes, nii et koorma ühtlasel jaotamisel sama keiss- üle 50- e pole väga võimalik lasta. Jah, vbl. on seal iva sees, et kastika tagaots kerge, aga samas on autol mingi "käru noogutamise vastane stabiilsuskontroll" vms., mis peaks nimetatud ilmingut vältima. Ja teise analoogilise haagisega ju muret pole... Kuhjad materjali ettepoole natuke rohkem, muutub asi paremaks, aga mitte väga. Mida raskem koorem, seda rohkem ja täpsemini tuleb kaalujaotuse ja koorma paigaldusega tegeleda, aga alati see ei aita. Küllap seal haagise raskuskeskmed ja vedrustused ja rehvid kõik mingit rolli mängivad.
 See tavaliste kärudega 2- e tonni vedamine on ka selline poolpätluse teema. No umbes nagu paadimootori klepsude üle kleepimine jne. Kui himu rasket koormat vedada, tuleb koolis ära käia ja vastav lubatäht muretseda. Muidugi leidub kärusid, kuhu annab raami poolest kas või 3 t peale laduda, aga see õnnetu veopea ja siis veel see teine pea, kes seal haagise veduriks transformeerunud vana volksvagiina sangas istub ja omaenese tarkusest siukse koorma peale pani Smile
Vasta

(04-09-2022, 09:36 AM)vant Kirjutas:  ... Mingi "tuiamine" ei ole vaikimisi asi raskel haagisel. Kõik on erinevad ja käituvad erinevalt. ... Ilmselt on kast natuke vales asendis sildade suhtes ... Jah, vbl. on seal iva sees, et kastika tagaots kerge, aga samas on autol mingi "käru noogutamise vastane stabiilsuskontroll" vms., mis peaks nimetatud ilmingut vältima ...
Kindlasti on tuiamise puhul asi haagise konstruktsioonis ...
aga vastuväitena ei ole mu kahel kastikal küll mingit "käru stabiilsuskontrolli", eks nad ole odava otsa masinad ilma super-puper lisadeta.
Vasta

(03-09-2022, 22:23 PM)zazik Kirjutas:  
(03-09-2022, 15:50 PM)pannkook Kirjutas:  Sest mul on vaid B load. Ja see kerghaagis on poole odavam, kui piduritega. Legaalselt saab vedada nende kärudega vaid puulehti. Sad

Kas kood 96 tegemine ei oleks lahendus? Või on veduk liiga raske?
pea ei võta  Sad
Vasta

(04-09-2022, 11:50 AM)pannkook Kirjutas:  
(03-09-2022, 22:23 PM)zazik Kirjutas:  
(03-09-2022, 15:50 PM)pannkook Kirjutas:  Sest mul on vaid B load. Ja see kerghaagis on poole odavam, kui piduritega. Legaalselt saab vedada nende kärudega vaid puulehti. Sad

Kas kood 96 tegemine ei oleks lahendus? Või on veduk liiga raske?
pea ei võta  Sad
Piuriga haagis ongi etem kui ilma.Kui oma bussi max koorem peale panen ja ka kerghaagis taha lubatud massiga siis on juba tunda pidurdamisel ja tuleb suurema pikivahega ja ettevaatlikumalt sõita...
Vasta

(04-09-2022, 11:50 AM)pannkook Kirjutas:  
(03-09-2022, 22:23 PM)zazik Kirjutas:  
(03-09-2022, 15:50 PM)pannkook Kirjutas:  Sest mul on vaid B load. Ja see kerghaagis on poole odavam, kui piduritega. Legaalselt saab vedada nende kärudega vaid puulehti. Sad

Kas kood 96 tegemine ei oleks lahendus? Või on veduk liiga raske?
pea ei võta  Sad

B96 on ju ainult sõidueksami küsimus, teooriat pole vaja.
Vasta

(04-09-2022, 10:56 AM)honkomees Kirjutas:  
(04-09-2022, 09:36 AM)vant Kirjutas:  ... Mingi "tuiamine" ei ole vaikimisi asi raskel haagisel. Kõik on erinevad ja käituvad erinevalt. ... Ilmselt on kast natuke vales asendis sildade suhtes ... Jah, vbl. on seal iva sees, et kastika tagaots kerge, aga samas on autol mingi "käru noogutamise vastane stabiilsuskontroll" vms., mis peaks nimetatud ilmingut vältima ...
Kindlasti on tuiamise puhul asi haagise konstruktsioonis ...
aga vastuväitena ei ole mu kahel kastikal küll mingit "käru stabiilsuskontrolli", eks nad ole odava otsa masinad ilma super-puper lisadeta.
 Õieti lastitud kaheteljeline ongi kõige parem "stabiilsuskontroll", tundub nagu veaks teist autot mitte käru, kahjuks on teinekord ka massid sarnased.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Tuiamine sõltub kahest asjast: kõigepealt rehvidest mis ENAMASTI ei ole kuidagi (üle)kaaluga kooskõlas. Ja siis muidugi konstruktsioonist. 
Reaalselt peaks olema 1-teljelise 1500 kilo haagise rehvi koormusindeks 100 ehk 800 kilo, siis saaks enam-vähem sõita. 98 ehk 750kg on liiga piiripealne. Teine asi on muidugi veel ka rõhk. Kui isegi tehasest kunagi tuli haagis enam-vähem rehvidega, siis peale mingit teatud aega on need esiteks "surnud" ja teiseks tavaliselt millegi odavama vastu vahetunud. Õnn, kui on C-rehv Wink OK, see oli peaaegu tuliuus ja täiesti korralike 104 rehvidega  haagis 1800 kilo kokku koormusindeksiga ja uus bi-turbo Ford pole kaugelt kerge ega lahja vedur. Aga kui tegu on ebatasase teega ja igasuguste teravaservaliste üleminekutega, sõitsin Valingu tee-ehituse kaudu, näed peeglist tuiamist! Asi, mida 2-teljeline ei tee kunagi sest seal all on 4X84 rehvid ehk 2 tonni koormust lisaks sirgele jooksule.  Kui vedur on pädev (ja on küsimust uute autode pidurite võimekusest?), on tegelikult 2-teljeline O1 ohutum tonnist koormat vedada!!! Kehv vedur suvaliste piduritega 1-teljelisega on ohtlikum, see on fakt. Olgu et numbrid ja juhtimisõigus võivad olla ilusamad... Ehk ma täiesti mõistan O1 2-teljeliste tarbijaid. Odavam ja ohutum, seda kerge riskiga.
Vasta

Rehvide kohalt võin Plybal'i toetada.  Kunagi kui rallikrossiga tegelesime siis põhiliselt vedasin mina rallikat. Treila oli üheteljeline soomest toodud tundmatu kärakas.
Jooksis taga lahedalt 90-100 kuniks üks ratas ei saanud lööki. Nagu augu sai nii pistis laperdama.
Ei aidanud ka rehvirõhuga mängimine. Üks tüüp lasi selle treila isegi kääri. Hea, et püsti jäi.
Pärnu lähedal Taali karjääris mingid sellid siis soovitasid, et päästab C rehv. 
Ja õigus neil oli. Meie kaalu juures enam mingit laperdamist ei olnud. Jooksis igas asendis sirgelt.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Ja vedukist ei sõltu midagi Toungue
Rehvid, rehvirõhud, silla puksid, amordid, roolisüsteem jne Toungue
Mõtlen kuni 4250 kg autorongi.

Kuuerattaline v kümnerattaline reka näiteks Cool
Vasta

(04-09-2022, 16:25 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Ja vedukist ei sõltu midagi Toungue
Rehvid, rehvirõhud, silla puksid, amordid, roolisüsteem jne Toungue
Mõtlen kuni 4250 kg autorongi.

Kuuerattaline v kümnerattaline reka näiteks Cool
Vedukist sõltub see, kas tunned-näed tuiamist või mitte Smile Või teatab tarkur ekraanilt, et taga toimub midagi kummalist ja et ta võttis midagi sellega ette.
Eks me oleme enamus elus romudega romusid sabas tarinud Wink Nõus - see võib olla päris kohutav kogemus. W124 läbi tagasilla puksidega ja seal sabas kõver ülekoormatud haagis...ei soovita vaenlasele ka!  Omega polnud ka just parim vedur just samadel põhjustel.
Minu kõige "radikaalsem" kooslus on olnud aga selline ja sai see möödapääsmatu 60 kilti ka tehtud. Hirmus oli ja 60km/h oli juba raju andmine... Pilt petab, seisis nuka peal õues, muidu ikka oli konksule 60-70 kilo survet Wink  416AGV passis pole üldse midagi kirjas, regmass on 1650kg ja tühimass 1136kg aga gonkakas oli "kergendatud". Törts tonni peale oli koos juhiga. Haagis oli passis 400 + 1400 kg, Avant 800 kilo ehk 200 kilo vedurist kindlasti raskem. Oleks see haagise kooslus olnud 2 rattaga teel, oleks ma kindlasti kraavis lõpetanud. Pidurid olid ka "olemas" ja miskit kolises ka taga aga...  4 ratast ja iseenda mõistus on need, mis sellistel puhkudel aitab. 
PS: just Sõber kirjutas ja Tetis on 3,5 tonni kaaluv purjekas, mis oli siis kiilplokil rahvaauto sabas Wink Haapsalu ja sõit käis Ungrusse. Too asjandus 2-teljelise O1 peal, mille ma Gävlest kohale vedasin ja jälle TÄNU haagise ehitusele kannatas sellega 100km/h sõita aga vedur on ka aus. Ahjah, ka see poolakate haagis, kus käib veel suur-kõrge tent ka peal, on just "samadel põhjustel" sellisena soetatud. Aga veetakse...tonn pole küsimus! See ongi haagise valik ehk kriteerium. Vedur elik Phaeton valiti ka selle järgi Wink 
Sattus mõtlev Politseinik olema ja sai aru. 
Tsitaat:Harukordne sündmus. Ma tõmbasin Phaetoniga öösel kell 3 oma Tetist. Pollar pidas rauteejaama juures kinni ja vangutas tükk aega pead aga trahvi ei teinudki.
 

[Pilt: L6Hz2s40-pSrXOOMF0EPgf81jRDe0qVauW8jgRHb...authuser=0]
Vasta

Läheb aga jälle ära tillipikkuste võrdlemiseks Sad Kurb, et endiselt on kõige kõvem mees see, kes suudab rohkem füüsikaseadusi rikkuda. Mitte kuidagi ei saa olla tonn piduriteta O1 peal ohutum vedada, kui seesinane tonn piduritega O2 peal. Aga las ta jääb, eks elu õpetab.

Kaheteljelisel peab rahulikuks jooksuks olema konksukõrgus õige. Muidu hakkab kergesti lengerdama.

Ning esimese silla rehvid ei tohi olla jäigemad, kui tagumised. Teistpidi pole väga viga, jooksebki rahulikumalt.

Aga kordades rohkem loeb kaalujaotus. Ja see, kui palju täpselt peab rahulikuks jooksuks konksule langema, sõltub jälle vedurist. B2500 on palju tundlikum ebaõigele konksukoormusele, kui kergem GLK näituseks. Konksu kauguse vahe tagasillast jäme meeter... Paned krusale tonni kasti ja jutt muutub (nagu ka tühimass).
Vasta

ma vean Maxi Ducatoga.
Pole kunagi mingit töllerdamist tunnetanud.
On last kerge või raske... Rolleyes
aga mis elukas on Balanssiir sild? Lehtvedrusillast on ta odavam. Parem ei saa siis justkui olla?
EDIT: Leidsin video. 1 lehtvedru, kahe silla kohta. Suurt koormust vist ei kannata....

Tsitaat:Balanssiirsild - kombinatsioon lehtvedrudest ja amortidest - tagab suurema stabiilsuse ka kõige nõudlikemates tingimustes

Vasta

Balansiiriga haagised üldjuhul ei karda auke ja muhke teel. Balansiir neelab need alla. Kaup kastis saab suht rahulikult oma teekonda nautida.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Nelja rattaga kärudel on loll omadus tagumistesse ratastesse tee pealt naelu ja kruve korjata.
Esimene ratas tõstab terava otsa üles ja tagumisse rattasse see läheb.
Esimene käru oli mul balansiiriga, rehvitöökotta oli sellega pea iga kuu asja. Lõpuks oli muidugi oma "nöör" ja kompressor kaasas.
Üheteljeline on samas kümne aastaga ühe naela korjanud.
Vasta

67-dal uudismaal oli Zis 151 viimana nuhtlus. No leidis selle ainukese naela 25 km elevaatoriotsaga. Sisemise ratta vahetus palavaga... Suslikud varsti urust uudistavad, siis välja kahele jalale ja  piiksuvad parastavalt. Väliköögist tuli paar puuhalgu pihta panna- külas oli vulkaniseerimisaparaat puuküttega.Pliidisuurune, teekann nurgal Ja ilma puudeta meister jutule ei võtnud sõdurit. Minul õnneks Gaz 51, millega sai kerge vihmagagi liikuma.
Vasta

(07-09-2022, 12:21 PM)Daff Kirjutas:  Balansiiriga haagised üldjuhul ei karda auke ja muhke teel. Balansiir neelab need alla. Kaup kastis saab suht rahulikult oma teekonda nautida.

Jep, võrdse õlaga balansiir poolitab augu sügavuse ja muhu kõrguse. Plaanitud koormust kestab kenasti, aga kui hakata teadlikult ülekoormatega lõhkuma, murdub "kergesti" küljest ära. Eriti hästi neil, kes pidevalt ja palju ümber nurkade manööverdavad.

Kergem, aga kallim.

Kahe eraldi lehtvedrusillaga on kindlam ja kestab pohhuistlikku väärkasutamist kauem.
Vasta

läks see loosi, mis mul oli ka varem Cool
https://www.respo.ee/et/haagised/kastihaagised/6386
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 12 külali(st)ne