Täna sai saha tegemistele joon alla tõmmatud. Rohkem mõtelda enam ei viitsinud, et mis veel võiks...
Edasi annab suuniseid elu ja kogemused.
Sahk otse, kaldu mõlemale poole. Pöördenurgaks kujunes 26 kraadi.
Kripeldama jäid ka mõned asjad, aga nagu öeldud, elu näitab.
Juhiti ka privaatselt tähelepanu sellele, et silindri vars võib kõveraks minna ehk natuke julgemalt hagu andes, kuna jah silinder on sellise päris suure koormuse all tänu mitte kõige paremini õnnestunud jõuõla tõttu.
Teoorias saaks silindri stutside vahele panna mingid kuulklapid, mis siis teatud surve ületamisel õli tagasivoolu laseksid. Kui keegi teab selliseid soovitada, siis paluks linki.
Saaks ka vahele panna hüdroakud, aga nende leevendus oleks vist minimaalne.
Ühesõnaga, midagi võib selle silindriga ehk juhtuda, kui sahk otse kimada külmanud lume hunnikusse emma kumma sahapoolega. Aga kaine mõistus ehk on parimaks abiliseks. Kronsteinid on valmis ka tehtud teisele poole silindri kinnitamiseks. Aga proovib esialgu selle ühe tugevuse ära.
Lõppu keeratult emmale poole toetavad tehtud klotsid ka.
Veel oli suur olla või mitte olla mõttekoht tugisuusad. Üks ülesanne on neil kindlasti tera kõrguse hoidmine, et see ei tungiks maasse. Taluõu on selline jontlik. Ehk siis nagu tald kuskile lohku läheb, nii kamar koordub. Saab küll kõrgemale keerata, aga siis hakkab maha jätma.
Teine ülesanne on tera säästmine, et see nii intensiivselt ei kuluks, kuna suurem raskus toetub suuskadele.
Tegin väikse proovimise nätske pinnaga murul, taldasid pole. Ei tungi maasse, ehk siis toimib.
Taluõue peal kulumisest ka suurt rääkida ei saa. Seega tugitallad jäid esialgu mängust välja.
Ega nüüd polegi muud, kui hakata ootama taevast helbeid.