[A.V.S.K]

See on garaaži puhkeruum, eksole. Mitte eluruum.
Kui mu arvamus midagi loeb, siis jätaksin isegi need laagid sinna põrandale panemata. Kui betoon on sinu arvates kole, konarlik ja kare, siis tee tasandusseguga üle ning poleeri peegliks.

Ahjaa!
*Millega seda kuuti kütma hakkad? See mõtle välja, sest korstnale tuleb kuskile ka läbiviik teha, kui tuleb ahiküte.
**Ja valamut tahtsid ka sinna ju! Äravoolu pead enne välja nuputama ja midagi pooleldi paika vedama enne kui karkassi jalgu sätid. Vbl pead põrandat veel lammutama hakkama...
Samuti mõtle läbi, kust ja kuidas vee sinna valamusse saad. Seda pead tegema ennem kui villaga pusima hakkad.

Nu tahaks teha kapitaalsemalt, et ka elada saab vajadusel. Näiteks nädalavahetusel 2-3 päeva seal olla.

Kraanikauss lihtsalt kätepesuks, vesi jookseb ämbrisse nagu suvilas.
Vee jaoks väike paak, kuhu toon vett autoga. Kohapeal on olemas veevärk, aga see vesi, mis sealt tuleb, haiseb nii, et ei kõlba isegi kätepesuks.
Veetorusid seina sisse ühesõnaga ei tule. Võibolla mingi minimalistlik boiler üles. Neid on väikseid olemas.

Ahju sisse ei tee, kütan mingi puhuriga või teen suures ruumis mingi ahju, kus siis soojendatakse vett ja mis ringleb ning liigub ka radikasse puhketoas. Vast on odavam, kui puhuriga või infrapuna soojendusega ehk elektriga.

Samas, kui on pakkuda huvitav lahendus ahjule väiksemas ruumis, siis on ideed teretulnud.
Saan suurema ruumi ka teha. Pole probleemi. Ahjusid on erinevaid ja ilmselgelt pole antud ruumi vaja megasuurt ahju.
Pakkuge konstruktsioone.

Niikaua tuhnin ka Youtubes.

Samas mõttekam ja ohutum on ahi teha põhiruumi ja seal panna soe vesi mida ahi soojendab liikuma (tsirkl. pumbaga) ja radikas panna puhkeruumi.
On ohutum ka. Põhiruum on betoonist ja saab ahju nurka panna.
Putka aga puidust ja ei tea, kuhu säde lendab.

Esialgu aga kütab elektriga.
Teen katsed, kui kiiresti ruum jahtub ja mis temperatuurini.

Ei jõua kõike korraga, ahju ehitada ja seda kuuti.
Mul on keskmiselt 9-10 tööpäevad (E-R) ja garaaz on Õismäelt, kus elan, autoga 48 minuti kaugusel.
Iga päev ei käi seal.

Esialgu plaanis karkass ja siis muud asjad.

Kas see betoonpõrand külmaks ei jää?
Karkass, vill, OSB, laminaat/linoleum ikka soojem, kui palja betooni peal olla.


See karkassi joonis muidugi on toores veel, kohe peale pildi avaldamist avastasin mõned vead/puudujäägid.
Aega veel on. Parandan.

Hetkel uurin kus saab parima pakkumisega 50x100 prussi.
Kui keegi teab soodsa prussi ja OSB pakkujat Harjumaal/Tallinnas, siis kirjutage privasse.

Mõistlik arutlev kriitika on alati teretulnud. Mida teisiti, mida muuta jne.
Puhkeruumi ehk seda putkat on vaja kindlasti, sellega kaasnevad suured plussid, sestap on selle ehitus kindel ja tulevikus ka tulutoov (kaudselt).

[nustu826]

Mart, palun tee mulle sellisest uksest pilt, hetkel ei kujuta ette nagu - Rullis olen ainult turvakardinat näinud, aga ei ole kindel et kuipalju see sooja ja tuult peab. 

Pakutud bifold uks oleks ilmselt parim lahendus minu olukorras. Hind paraku on jah teine teema. 

Ütleme siis nii, et oleks vaja soojapidavamat ja tuulekindlat lahendust kui mul praegu on. Just nende uste aluste mõistes. See kummiriba ei tekita praegu tuulekindlat lahendust. Aegu tagasi kasutasin justnimelt neid home-made vatiinist torurulle, mille pärast uste sulgemist ette tõstsin. Nood aga paraku kippusid kinni jäätuma sulailmaga. 

Tööl mul on näiteks kahes erinevas laos samuti see kõige tavalisem tõstuks koos väikese uksega. Isegi 20 kraadise külmaga pole veel näinud et link või mõni muu siseosa jäässe läheks. Samas ka muidugi on laod keskeltläbi 19 - 20 kraadi juures kogu aeg ja uks ei käi 10x päevas kinni-lahti. Samuti ei ole väikese ukse vahelt kärbseid sisse ajanud. Arvan et oma osa on ka kindlasti selles, et tegu on elektriliselt tõstetavate ustega, mis ei tõuse ennem kui väike uks korralikult kinni on. Selliseid manuaalseid olen isegi korduvalt näinud ja ka mu oma silma all on vanas töökohas tõstust üles tõstetud nii et väike uks on lahti. Ja pärast on oi-oi kui kõver. 

Kahjuks on mul garaaz madal. St. et iga sentimeeter mille ma laest ära võtan tähendab seda, et tõstukil olev auto peab olema sellevõrra allpool. 20cm tähendab kahjuks seda, et auto all tuleb soojemal perioodil (kui uks lahti ja loomulikku valgust tahaks kasutada) poolküürakil kõndida ja kui maastureid saan hetkel tabureti peal istudes sirge seljaga teha siis allapoole tuues enam neid nokkida ei saa üldse. Proovisin just oma Suburbaniga selle järgi, ja tema all ei ole enam ühestki otsast normaalne tegutseda. Valatud betoonlagi ja tõsta ei ole võimalik. 

Vend näiteks pani oma töökojal tõstukse samal põhjusel tagurpidi ette. Avaneb välja, aga samas tal on ka eesruum siseruum, kuigi külm.

[qwerty009]

Miks peaks muidu tõstuks avanema siis, kui auto on tõstukil? St teist autot ju sisse enam ei mahu. Sisse välja saab käia käiguuksest. Kui auto valmis lased tõstukilt alla ning teed ukse lahti?

40mm paneeliga käiguuksega tõstukse reaalne  u arv on ca 2,5W/m2 (selline 3x3m uks). (Tööstus)paneeli enda u arv on 0,8W/m2. 
Mingi eriti edeva mistahes teist tüüpi ukse puhul oleks see ehk vbl 1W/m2, kuid uste hinnavahe on selline, et sa võid mitu eluiga seda ruumi kütta, et vahet tasa teenida.

[iisak]

Kahjuks on mul garaaz madal. St. et iga sentimeeter mille ma laest ära võtan tähendab seda, et tõstukil olev auto peab olema sellevõrra allpool. 20cm tähendab kahjuks seda, et auto all tuleb soojemal perioodil (kui uks lahti ja loomulikku valgust tahaks kasutada) poolküürakil kõndida ja kui maastureid saan hetkel tabureti peal istudes sirge seljaga teha siis allapoole tuues enam neid nokkida ei saa üldse. Proovisin just oma Suburbaniga selle järgi, ja tema all ei ole enam ühestki otsast normaalne tegutseda. Valatud betoonlagi ja tõsta ei ole võimalik. 

Inimene just kirjutas miks.

Miks peaks muidu tõstuks avanema siis, kui auto on tõstukil? St teist autot ju sisse enam ei mahu. Sisse välja saab käia käiguuksest. Kui auto valmis lased tõstukilt alla ning teed ukse lahti?

[qwerty009]

Lae all olevad tõstukse horisontaalsiinid ei mõjuta seda palju autot saab tõsta, kui tegemist on klassikalise ruumi lahendusega, kus auto sõidab uksest otse tõstukile. Uks on autost laiem ning siinid jäävad autot ülesse tõstes autost vasakule ning paremale küljele.

[Janka]

Ei hakka reostuse vähendamise mõttes tsiteerima, aga järgnev jutt on siis avsk projekti kohta.

*Miks pole mõtet (minu arvates) puhketoa põrandat soojustada?
On kartus, et sa ei saa seda nii soojaks, et vill, mida laakide vahele plaanid panna, enesesse niiskust ei koguks. Kartus selle pärast, et olemasoleva betooni all, kahtlustan, sul soojustus puudub. Seal võiks olla vähemalt(!) 20cm peno, aga vaevalt et sul seda seal on. Villa sisse kogunev niiskus mädandab sinu hoolikalt paigaldatud laagid aga ühel päeval lihtsalt ära. Betoonpõranda temperatuur ja köetava ruumi temperatuur satuvad talvisel ajal väga suure tõenäosusega sinna alasse, et kastepunkt tekib sul villa sisse ja sinna kogunevat kondentsi ei saa sa ilma villa vahetamata isegi suvel sealt välja. Mingisugunegi kile siin ei aita. Aitab ainult pidev betooni soojendamine, mida pead tegema kas altpoolt betooni või betooni sees (põrandaküte).
Seega - ma jätaksin ikkagi palja betoonpõranda.
Pigem tee korralik laesoojustus. Selleks kulub vähemalt needsamad 20cm villa, mis sul hetkel olemasoleva betooni alt puudu on. Vähemalt! Rohkem võib alati olla. Lihtne seinale kinnituv 2000W-ne timmitav-seadistatav elektriradikas saab ses 3x3 või 3x4 meetrises 2,7 kõrges kuudikus hoitava 18-21 kraadise temperatuuriga tulevikus kindlasti suurepäraselt hakkama.
Või...
*Kui sa ikka nii kangesti tahad neid laake sinna põranda alla paigutada, siis minugi poolest pane. Aga immuta nad enne igatepidi niiskuskindlaks. Vill jäta põrandal mängust välja.
Jääb altpoolt tuulduv põrand ja saab vbl isegi soojem, kui paljas betoon.
....Ja samas saad täiesti süüdimatult ja rahuliku südamega tuua tuppa värske õhu. Põranda alune jääb tühjaks, puuri kasvõi iga meetri tagant põrandasse siseneva õhu jaoks ava... No nii palju pole neid muidugi tarvis, aga kui tahad ja viitsid seinal kasutada eelpool nimetatud radika teenust, siis sellesama radika all võiks vähemalt üks olla küll. Timmitava diameetriga näiteks, why not... Ja lae alla seintesse või lausa läbi lae samuti midagi ilusat ja praktilist.
Veel...
Puit sulle meeldib. Aga puit on tänapäeval kallis.
Samasuguse metallkarkassi alusel putka, mille polsterdad kahelt poolt kipsiga (või lausa kahekordse kipsiga, mis on tglt õigem), tuleb hetkel vist ikkagi tiba odavam kui osb ja puit. Isegi viimistletuna tuleb odavam.

[ak75]

*Miks pole mõtet (minu arvates) puhketoa põrandat soojustada?

On ikka mõtet. Kui seal kavatsetakse teiekord nädalavahetus veeta, siis on argumentideks soojem tunne jalge all ja väiksem (elektri)küttekulu.
Tee puidust kuubik, alt tuulduv. Kui betoonpõrand juba on, siis ostad või teed 6-8tk 16mm keermelatist (või ostad plastikust) reguleeritavad jalad. Need asetad maha, ajad laseri järgi loodi. Edasi teed kandava põrandakonstruktsiooni 50x150 või 50x100 prussist. Selle upitad korraks seina nahjale püsti ja lased alla 9mm OSB (võiks ka tuuletõkkeplaadi, aga närilised... Edasi aluskonstruktsioon paika tagasi, loodid, kinnitad ja teed seinad. Võid vabalt 50x75 materjalist teha. Ostad 50x150 ja lased piki pooleks. Katuse/lae teed 50x100 või 50x150 materjalist. Ise kasutaks ABC markeeringuga puitu ja paneks 22mm lauast diagonaalid ka. Saad kunagi kuhugi teise kohta viia või kasvõi ära müüa. Soojustuse, viimistluse teed, nagu tahad.Lokaalse veevarustuse jaoks ma paneks mingi tünni putka katusele ja väikese (5-10L) boileri kraanikausi alla. Pead jälgima, et vesi katusel olevast tünnist otsa ei lõppeks või ära ei külmuks. Samuti redel vajalik, et vinnad oma kankusid putka katusele ja kallad tünni.

[vant]

Põrand võiks olla prussidest ja olenevalt aluspõrandast saab selle loodi ajada tõesti igasuguste valmisjalgadega, mis ehituspoodides saadaval, aga need üldjuhul tõstavad üsna palju, mitu cm. Saab ka lihtlabaselt erinevate paksusega paigaldusklotsidega ja on olemas spetsiaalsed prussisisesed reguleeritavad jalad, mis minimaalselt kõrgust lisavad. Ja ega polegi hullu, kui natuke kõrgemale jääb- tuuldubki alt paremini. Hirm, et aluspõranda laagid ära mädanevad, peaks kuivas ruumis küll asjatu olema. Südame rahustuseks võib ju nad üle võõbata või üldse põranda osas immutatud puidu panna. Põranda laagidele peno vahele ja igat pidi soe põrand. Kui põrand OSB- st, siis võiks see plaat üsna paks olla, eriti kui laagid 625 sammuga. Putka enda seinad teeks ma ka vähemalt 12 -st OSB- st. Kipsiga jantides, teda pahteldades, kruntides ja värvides tuleb kas endal see vaev ära näha või maalrile maksta. See lisab nii palju ruuduhinda küll, et pole nagu mõtet, kui seest just ilusat viimistletud värvitud seina ei taheta. Diagonaale üldiselt pole vaja- plaat ise jäigastab seina. Paigalduse hetkeks võib panna.

[lennumoto]

puidu ja betooni vahel peaks ikka hürdoiso ka olema ja sbsi asemel võib vast lic 0,2 ehitus/hüdrokile ka panna, eriti kui enamus pealisest tuleks üldse peno. vill veits imelik vbl jalge all?
klaasvillaga saaks muidu 600 sammuga veel teha ja valamu juurde peaks ikka kõrgema horisontaalse tala(d) ka vahele litsuma + mujale ka siia-sinna |___|------|___|-----| stiilis

[vant]

Kuivas ruumis, kui pruss lennus- mida seal hüdrotada?

[lennumoto]

aur on veitse peenem värk kui need karvased rotid, niiet iso oleks ikka vaja
ja putka sisse ka siis aurutõke +(soojustagastusega:d)vent veel - palju putka ümber temp üldse on?

[alfredo]

Tegelikult hakkab see kuudicomorra ühe keskmise järelveetava haagismaja järele lõhnama, mille saaks siis ükskõik millisesse garaazinurka veeretada ja kuhu on elementaarne soojustus/soojendus, lokaalne veevärk, vets, kööginurk ja miski seksodroomi moodi asi juba tehases külge keeratud.

[Aare R.]

Ksf alfredo jutul on kindlasti jumet, eriti kui selle töökoja puhul on tegu rendipinnaga (oletan, et on). Samas mulle tundub, et haagissuvila antud juhul väga kõne alla ei tule, sest auto24-s on hetkel kõige odavam reaalse müügihinnaga putka hinnaga 2250€, oksjonil üks ront hetkehinnaga 780 ja üks kaheteljeline 1500€. Ideena oleks haagissuvila muidugi hea.

[Daff]

Ärge alahinnake betooni. Ma olen lõhkunud kunagi põranda üles.
Ka hästi kuiv ruum. Ruberoid laakide all ja vahe penot täis. Ruum soe kogu aeg. Ja 6 kuu pärast oli vesi taga.

[Janka]

Jah, see on vesi, mis vastu läigib.
Poolteist kuud oli töötuba kütmata ja kui küte tunnike järel olnud, hakkab niimoodi higistama.
Betooni paksus 100mm, armeeritud betooni all kile, siis 200mm peno, ja edasi allpool kõike seda pool meetrit liiva.

[Marko]

 Ja ega polegi hullu, kui natuke kõrgemale jääb- tuuldubki alt paremini. 

Ruumis, kus ilmselgelt käiatakse ja keevitatakse, jätaksin selle tõste siiski tegemata. Sädemesindritel on vahest komme pugeda äraarvamatutesse kohtadesse. Kindlasti koguneb sinna ka tolmu, mis ohutaset veelgi tõstab.

[vant]

No siis paneb sädemepüüdmisvõimisiganesvõrgu sinna soklile, jop... Ehitus ja autoremont on ikka asjad, millest igaüks midagi teab ja konsensust isegi lihtsa putka ehituseks on keeruline leida

[lennumoto]

kaua see ruberoid üldse veele vastu paneb või ainult külmaga muutub siis rabedaks? ehk siis kile kestab vbl kauem, aga ääred peaks ka siis juba ülespoole putka külge keerama ja nurgad ära tihendama
ja põrandasse pole mõtet siis üldse auke teha, kuna seina külge saab ju ka kinni keerata (või siis nurgast lic nurgikuga külje pealt kinni lasta, et kile alla auku ei tuleks)

[meli666]

Jah, see on vesi, mis vastu läigib.
Poolteist kuud oli töötuba kütmata ja kui küte tunnike järel olnud, hakkab niimoodi higistama.
Betooni paksus 100mm, armeeritud betooni all kile, siis 200mm peno, ja edasi allpool kõike seda pool meetrit liiva.

Huvitav, kui seda penot vahel poleks ja ainult perimeeter oleks soojustatud? Selliselt maa aitaks natuke kauem ruumi plussis hoida, samas jällegi uuesti kütma hakates läheks põranda üles soojendamiseks rohkem aega.
Plaan ka suvel garaazi uus põrand teha. Nüüd teagi, kumba pidi mõistlikum oleks. Kas betooni alla peno või mitte, Perimeetri kindlasti soojustan. Kütma pidevalt ei hakka, kindlasti jääb nädal, isegi paar vahele, kui vaja seal jälle toimetada.

[lennumoto]

vbl pinnas mingi spets nipiga seal all ja 200mm sai liiga vähe?