[deeremees]

Panin selle eraldi õlitoruga. Eelmisel vända rikkega mootoril oli ka toruga õlitus, läks tolle oma kasutusse.

[2715]

Oli huvitav seiklus vahepeal D-245 mootoriga mida võiks jagada et äkki kellelgi kasu.
Tegu siis commonrail mootoriga mis eurokõlbliku traktori peal ja traktor ise pärit 2021 aasta maikuust.
Juba algul oli väga uimane ja vibreeris, kuid see ei ületa uudisekünnist.
Probleem hakkas hoopis pihta mootori võimest turbosid süüa.
Nimelt on neid kulunud juba 3 tk ja neljas läks nüüd jõulude ajal.
Pani omanik uue aga see oli odav varuosa ja sai ühe päevaga läbi.
Esimene kahtlus, et õli ei saa ja tegime spetsiaalse toru kuhu saab keerata kella kohe turbo külge aga surve oli sama mis mujalgi ehk 3 ja 1000 pöördega.
Sai viimaseid turbosid seest uuritud ja kõik nagu oleks õlipuuduse kätte surnud.
Ideed said otsa ja muidu poleks lahendust leidnudki kui poleks õlitoru poldid lahti jäänud ja sealt puristas enamasti välja õhku ning vahel viskas õli sekka.
Võtsime karteri alt ja õlipumba maha.
Pumbal on jäänud kaanele lohk kust tõmbab õhku hammaste vahele ning süütul tehasemootoril pumbal kiri India...
Nüüd muidugi sealt muud probleemid ka, saaled on vändale liiga teinud ja tuleb lihvida.
Ühesõnaga tuleb kapremont mootorile.
Pumba reduktor ka kõriseb ja teada juba et tuleb vahetada.
Tavaline kuluosa sel mootoril aga siiski üle 400 euro väljaminek.
Mõtlesime Boschi pumpa aga omanik ei tahtnud veel sest kabiinil pole gaasihoovastikku ja käsigaasi.
Kui huvi jätkan vastavalt töö käigule kajastust.
Ees ootab ka käigukast kus käigud ei lülitu, murra või kang ära.

[Marko]

Poolteist aastat vana ja garantii alla ei kuulu? Eriti selle kirjeldusega...

[speedsta]

Pumbal on jäänud kaanele lohk kust tõmbab õhku hammaste vahele ning süütul tehasemootoril pumbal kiri India...

Kindlasti leidub Youtubes vastus sinu probleemile ehk Amazing Video: Oil Pump Manufacturing Process in Local Factory

[hillar2]

Enda commonrailil teeb ka reduktor kõrinat külmalt ja madalatel pööretel. Kas seal remontida/laagreid vahetada ei anna?

[2715]

Enda commonrailil teeb ka reduktor kõrinat külmalt ja madalatel pööretel. Kas seal remontida/laagreid vahetada ei anna?

Kui see reduktor juba kõriseb siis mulle sattunud isenditel pole remont otstarbekas olnud.
Laagrid hakkavad võllil liikuma ja kulutavad pinnad ära.
See omakorda kulutab korpusel laagripesad ära ja lõpuks on hammasrattad ka kulunud ja originaaltootel hakkavad hambad murduma, mis lõhub ka pumba kui hambajupp halvasti vahele jääb.
See reduktor on selle mootori kuluosa ja kestab umbes 1500-2000 tundi.
Pm kaubamaja varuosa pidi kestma 500-1000 tundi.

[tungla]

Tere
Kas d-240 mootoril on erineva pikkusega(kaugusega)kollektori põlvi.Sumbuti ja kapoti vahet nigu ei olegi

[2715]

Tere
Kas d-240 mootoril on erineva pikkusega(kaugusega)kollektori põlvi.Sumbuti ja kapoti vahet nigu ei olegi

Äkki uuem kapott mis on laiem ja sellel ongi summuti lähedal et punane värv põleb pruuniks kui põllul kütust lahkesti mootorisse anda?


Et niisama raisku ei läheks siis üldharivas mõttes sai see "uue" traktori mootor ära pestud ja osadeks.
Muidu midagi erilist ei olnudki kui välja arvata, et kõik samad hädad mis minu mootori tegemiselgi.
Väntvõlli pikilõtk 2+mm, vändakaelad lihvitud tolerantsi alumise väärtuse peale et teoorias jääb raamile juba algul 0,15mm lõtku.
Hülsil oli huvitav tume laik ja mõõtes selgus, et hülss sealt punni välja ajanud umbes 0,6mm.
Hülsid liiga sügaval ka ja plokist välja ulatuvad vahemikus 0,05-0,1mm.
Kaanetihendile oli ka tuli vahele pääsenud juba aga plastik oli ette sulanud niiet plastrõngas on päeva päästnud.
Klapisääretihenditest oli järgi vaid kummipuru ja tahm oli ühe väljalaskeklapi juba puksi kinni kasvatanud et külmalt aitas kolb klapi kinni.
Klappide sügavus kaanes 1mm kuni 3,2mm.
Pihustid on umbes 1,5mm liiga sügaval.
Kepse-kolbe veel ei osandanud aga koos kaaludes kaaluvahe 230g.
3 kepsupolti samamoodi veninud kui mulgi olid.

Eks läheb vänt lihvi, plokil võtame ka 0,1mm pealt maha kaldega tahapoole ja siis peaks hülsid õieti välja ulatuma.
Pisut muretsen kaanepoltide keermete pärast sest avad on 0,7mm jämedamad kui peaks.

Pumba reduktori hääled tulid aga laagritest made in India, millel oli tööpind asunud eralduma.
Istupinnad veel korras ja korpusse paneb liimiga sisse.

Garantii sellele asjale...No teoorias jah aga praktikas pole see väärt seda närvikulu.

[2715]

Kel vaba hetk ja keelt oskab siis siin on käsitletud selle mootori probleeme.
Varuosade kvaliteedil peatutakse eraldi ja ilmekalt näidatakse mida tihendikomplektis oleva kaanetihendiga teha.
Lõpus tulemus on nagu on...
Hammasrattad ikka kolisevad ja mootor väriseb ning töötab ebameeldivalt terava häälega.
See remondimees eristub venemaal teistest selle poolest, et kokku pannakse puhastest osadest ja puhtamas kohas kui liivakast.

[meli666]

Videos oli selle hea plokikaane tihendi paki peal Fritex. Otsinguga leiab, et see kuulub Temac gruppi. Viimane toodab paroniitpappi ja palju muud. Paroniit on küll täitsa kasutatav, seega ilmselt ka see kaane tihend.
Iseasi, et kuidas selle sõrmede vahele saab.
Müüakse teda piirist teisele poole küll.
https://inter-agro.com.ua/43667-prokladk...iteks.html
Või äkki on see sama?
https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...-3-or.html
Võrus Kulikovi poes olla ka kuulduste järgi miskine 70.- tihend saada, aga helistamise peale pakuti 7.- tihendit. Vat ei teagi.

[Tegelane5]

Kel vaba hetk ja keelt oskab siis siin on käsitletud selle mootori probleeme.
Varuosade kvaliteedil peatutakse eraldi ja ilmekalt näidatakse mida tihendikomplektis oleva kaanetihendiga teha.
Lõpus tulemus on nagu on...
Hammasrattad ikka kolisevad ja mootor väriseb ning töötab ebameeldivalt terava häälega.
See remondimees eristub venemaal teistest selle poolest, et kokku pannakse puhastest osadest ja puhtamas kohas kui liivakast.

 No samas milleks kellassepa tööd teha kui lõppeks läheb:
-plokk lõhki kuna vesi sees ära jäätunud?!;
-kolvisõrm pikkupidi pooleks?
 Jutust sai aru et tegu bussi mootoritega, need käivad vast rohkem pöördesse? Ilma turbota ja traktoril vbolla kestaks mootor paremini?

[2715]

No samas milleks kellassepa tööd teha kui lõppeks läheb:
-plokk lõhki kuna vesi sees ära jäätunud?!;
-kolvisõrm pikkupidi pooleks?
 Jutust sai aru et tegu bussi mootoritega, need käivad vast rohkem pöördesse? Ilma turbota ja traktoril vbolla kestaks mootor paremini?

Seal pandi jah kokku 245.12S mootorit mis peaks suutma teha 2400 pööret.
Erineb traktoril olevast mootorist 245.5 pisiasjades ja kuna ka tehas hästi teab et see ei kesta siis võeti pöördeid maha 1800 peale.
Tegu peaks ka olema maailma väikseima tööpöörete vahemikuga traktorimootoriga kus maksimaalne vääne on 1500 pöördel kus järgi jääb umbes 250 pööret kus jõudu on.
Põhilised probleemid saavad ikka alguse pritsepumbast ja jämedate avadega pihustitest kus kütus "visatakse" põlemiskambrisse ja kuna süttimisel on viivitus saab teda sinna palju enne kui ta süttib.
Töötab mootor spetsiifilise terava häälega ning see paneb sõrmed, väntvõllid ja kaanetihendid purunema.
Neid kolvisõrmede purunemisi tuleb ette ka ilma turbota ja see peaks olema puhas tehnoloogia rikkumine.
Sõrm nimelt peaks olema kõva pinnakihi ja elastse südamikuga ning selleks peaks pinnakihti rikastama süsinikuga kuid protsess on kulukas ja aeganõudev ning lihtsam on sõrm punaseks lasta ja õlisse visata.
Jäävad aga pinged ja nii ta läheb.
Et aga mootoril plokist hammasratta telg lahti pääseb on uute plokkide tihe probleem sest istu palju saab siis kõva telg lõikab plokist laastu ning istu ei teki piisavat.
Avaldub eriti kiirelt kui kompressor tööle jätta pidevalt...

[Daff]

Ma vaatasin ka selle multika läbi. Tublit tööd teeb mees aga pole millest teha või siis need kellele ta teeb on pisut lohakad.

Aga soe oli vaadata, et tehasest tulnud masinal on enam-vähem samasugused vinklist tehtud mootori ja kompressori kinnitused  nagu ma kunagi kolhoosis tegin kombaini mootorile kui selle ZIL-i peale istutasin, ei tea kas nad spikerdasid maha ja peaks ehk patenditasu küsima.

No ja teine suur häda on slaavi mentaliteediruumis see, et midagi uut ei suudeta valmis teha. Reanimeerivad laipu. See russi mootor tehti valmis üle 50 aasta tagasi ja oli algselt 50 hobust. OK, täiendati teda 80 tarvis ja pigistati 75 hobust välja aga nüüd tahetakse sealt algsega võrreldes pea kolm korda rohkem välja võluda.  Kui ikka vundament on nõrk siis ei saa sealt midagi head tulla. Konstruktsioon lihtsalt ei pea vastu. Ja ega lõpuni üleskruvitud sportmootorile ei olegi garanteeritud läbisõitu või mototunde.  Risk omal vastutusel. Sõidab kuniks kõige nõrgem detail otsustab ansamblist lahkuda.

Kui kogu maailma mootoriehitus läheb seda teed, et mootori pöörded surutakse alla siis MMZ ujub vastuvoolu ja kruvib pöörete tõstmisega jõudu juurde. 
Selge, traktoriga ei saa lökutada 900 pöördega, haakeseadmed vajavad pöördeid aga buss. Siin peaks ikka olema kaasaegne lahendus. Pöörded alla ja käike rohkem.
Veavad ju kaasaegsed veoauto diislid 900-1300 pöörde vahel väga edukalt. 

No ja see lärm mis seal bussis on kui sturman lööb mootorile 2400 pööret selga. Ma ei kujuta ette seda pilti.

Aitab siunamisest, Pavlovo mehed juba luksuvad.

[Aspelund]

Eks bussikesel selle mootori kasutamiseks on mitmeid põhjusi, mis on eelkõige seotud rahaga, täpselt selle puudumisega. Korralikku jõuallikat ei taha tehas sinna osta, sest ostja ei jaksa seda kinni maksta.

Paz-i algne V8 on liiga ablas, pealekauba vahepeal juba tootmisest maas (kui nüüd uuenenud maailmakorra tõttu vist taas kohe konveierile lendamas).

Nii et siis võetakse see, mis käepärast on ja üritatakse talle kuidagi veel eluvaimu sisse puhuda. Olgu siis Euro tasemel -4 või kasutusvälp enne kapitaalremonti mõnikümmend tuhat kilomeetrit. Elatakse üks päev korraga. Täna sõitis buss õhtuni? Väga hea. Homme uus päev. Ei sõitnud? Homme uus päev, tegeleme probleemiga siis.

Ja selle vana Paz-i eksistents bussipargis on tingitud sellest, et muid liikureid asulas N ei jaksa keegi osta.

Lihtsalt öeldes üritatakse s....a saia teha, aga tulemus ei ole toorikmaterjalist sugugi kaugel.

[hillar2]

enam ei saa metallist tihendit kah sest belarusi tehas läks põlema
https://twitter.com/LXSummer1/status/161...5615321095

[2715]

Ma vaatasin ka selle multika läbi. Tublit tööd teeb mees aga pole millest teha või siis need kellele ta teeb on pisut lohakad.

Aga soe oli vaadata, et tehasest tulnud masinal on enam-vähem samasugused vinklist tehtud mootori ja kompressori kinnitused  nagu ma kunagi kolhoosis tegin kombaini mootorile kui selle ZIL-i peale istutasin, ei tea kas nad spikerdasid maha ja peaks ehk patenditasu küsima.

No ja teine suur häda on slaavi mentaliteediruumis see, et midagi uut ei suudeta valmis teha. Reanimeerivad laipu. See russi mootor tehti valmis üle 50 aasta tagasi ja oli algselt 50 hobust. OK, täiendati teda 80 tarvis ja pigistati 75 hobust välja aga nüüd tahetakse sealt algsega võrreldes pea kolm korda rohkem välja võluda.  Kui ikka vundament on nõrk siis ei saa sealt midagi head tulla. Konstruktsioon lihtsalt ei pea vastu. Ja ega lõpuni üleskruvitud sportmootorile ei olegi garanteeritud läbisõitu või mototunde.  Risk omal vastutusel. Sõidab kuniks kõige nõrgem detail otsustab ansamblist lahkuda.

Kui kogu maailma mootoriehitus läheb seda teed, et mootori pöörded surutakse alla siis MMZ ujub vastuvoolu ja kruvib pöörete tõstmisega jõudu juurde. 
Selge, traktoriga ei saa lökutada 900 pöördega, haakeseadmed vajavad pöördeid aga buss. Siin peaks ikka olema kaasaegne lahendus. Pöörded alla ja käike rohkem.
Veavad ju kaasaegsed veoauto diislid 900-1300 pöörde vahel väga edukalt. 

No ja see lärm mis seal bussis on kui sturman lööb mootorile 2400 pööret selga. Ma ei kujuta ette seda pilti.

Aitab siunamisest, Pavlovo mehed juba luksuvad.

Ma tahaks pisut oponeerida selle vastupidavuse osas.
Töömaht on tal 4,75 liitrit ja võimsus kõige suurem 120 hj.
Kui see liitrivõimsuseks taandada, siis oleks 25,2hj/L, mis on vähevõitu.
Kui ikka vähekenegi kvaliteediga tegeleda peaks see mootor väga kaua kestma...
Zetor Forterra mootor on 4,2 liitrit ja kuni 150hj.
Liitrivõimsus 35,7hj/L mis pole ka suur number, kuid traktorimootor peab seda suutma hoida päevi järjest.
Minu müristaja on mõõdetud võllist 183hj ja liitrivõimsus oleks 38,5hj/L.
Siiski ettevaatliku optimismiga usun mootori raudvara seda kestvat.

Mis puudutab pöörete alandamist siis see on diislil suurem väljakutse kui pöörete tõstmine.
Pöörete alandamisel tuleb esimene probleem kütuse õhuga segamisel et kasutada põlemisel ära silindris olev hapnik.
Kui pöörete suurendamisel lähevad keerised intensiivsemaks siis vähendamisel on vastupidi ja pritse kestvus ning ajastus on väga tähtis.
Mida aeglasemalt kolb liigub seda pikemaks on vaja ka põlemine venitada et mootor jäigalt ei töötaks ja see on põhiprobleem miks need mootorid ei kesta.
Lühike pritse jämedatest pihustitest võrdub järsk põlemine ja äkiline rõhutõus silindris, mis lõhub asju ja teeb müra suureks.
Panna sellele mootorile väikeste avadega pihustid ja laugema nukiga kõrgsurvepump siis kütus süttib ja alustab väikse kogusega põlemist mis teeb mootori vaiksemaks ja kolb jõuab hakata alla liikuma ning maksimaalne rõhk saabub silindris kui vänt on juba sellise nurga all, kus ta on valmis seda rõhku väändeks muutma.
Commonrail annab selleks pea piiramatud võimalused, kus mitmeastmelise pritsega alustatakse põlemine juba varakult ja lisatakse kütust veel mitmes astmes et hoida silindri survet pikemalt ühtlasena.

Niipalju ka tahaks veel lisada, et pöörete alandamisel oleks vaja silindrite arvu tõsta või on tulemuseks suur vibratsioon kiirendamisel.
Seega bussile ma isegi neljast mootorit alla 1500 pöörde vedama ei tahaks panna.
Küll aga traktorile, mis on massiivne ja jäik asi mis seda summutab.

Kokkuvõtteks läks teemast "Belarus traktorid" juba väga mööda ja loodan, et ära ei kustutata, mis võibolla polekski paha mõte, kuna ei taha enam teemaga haakuda.
Samas ma olen seda teemat päris pikalt uurinud, vaadanud erinevaid tabeleid pritseaegadega ja et see teadmine meie keeles edasi anda ajendas seda kirjutama.

[deeremees]

Kas D-240 mootori pihustid suudavad 185...190 Mpa veel läbi lüüa? D-243 soovitatakse hoopis 220 Mpa. Jäi silma mingis vene foorumis. Mida suurem surve seda paremini pihustab vist.

[v6sa]

Oled ühikutes kindel?

220 MPa on 2200 bar... Seda on kümme korda rohkem, kui neil tavaliselt.

Sa lähened asjale valepidi: küll pihusti läbi lööb, kui KSP peale pressib. Aga mida kõrgemaks läheb rõhk, seda suuremaks läheb läbileke täppispaaride vahelt. Lisaks hakkavad kõrgete rõhkude juures vedelikud natuke naljakalt käituma - pritsehetke alguses väga kiiresti tõusva rõhu tõttu võivad tekkida lokaalsed survetsentrid voolamistakistuste juures ning nende taha omakorda kavitatsioonialad... Rääkimata sellest, et ettenähtust kõrgema rõhu all pihustusavast väljuv vedelikujuga ilmselt ei haju päris nii, nagu algselt plaanitud.

Samas on harju keskmine russ niikuinii sedapalju algsest plaanist hälbinud olukorras, et ülaloleva arutluse sisu võib kokku võtta ühe lausega: pihustusrõhk peab olema väiksem, kui KSP antav. Palju konkreetne pump suudab, tuleb välja selgitada mõõtmiste (või katse-eksituse) teel.

[2715]

Mootori saaga jätkub.
Plokk läks lihvimisse ja peale esimest käiku pani lihvija tähele, et metallipuru jääb hülsipesadest kuni kõrgsurvepumbani pinnale ja oligi kahes pesas mõra.
Pakkus põhjuseks et peale valu on jahtumine liiga kiire olnud.
Nüüd läheb omanik plokki otsima kaubandusest.
Panin valmis miinimumprogrammi millega kontrollida hülssi keerutades kas pesa on liitepinna suhtes sirge ja pesad ühel sügavusel.
Samuti raamlaagripesade mõõdud kontrollida siseindikaatoriga.
   
   
Vänt käis ka lihvis ja märkused olid et kepsukaelad olid koonuses 0,03mm.
See seletab miks kepsudel on hõõrumisjäljed ühel küljel.
Eelmine lihvija olla ka pohhuist olnud ja käial siirderaadiused mitte ümarad vaid 45 kraadi peale lastud.
Arvas, et laseb raadiused õigeks aga pinnale rohkem sisse.

[Mahno]

Eestlane on ikkagi hämmastav inimene. Põhimõtteliselt müüakse talle masinasarnane praakvaruosade komplekt, millega ta tööd teha ei saa ja millel vist ühtegi normaalset agregaati ei ole. Mootorist pool läheb vahetusse, käigukast pole sünnist saati normaalselt käike vahetanud. Ja inimene stoilise rahuga lapib seda kõike oma raha eest ja ei virise.

Ei mingeid kaebusi esinduse vastu, kohtuasjast rääkimata... Krt, miks mina pean IT-d korralikult tegema ja saan vastu nina kui ülejala lasen