[Urmash]

Huvitav, kas tagumised punased lisareflektorid olid ka maaletooja poolt külgekombineeritud või varieerusid tehases ?

Tagumised punased lisareflektorid olid ka Konela omalooming.

[Külahull]

Super säilivus ikkagi masinal, sellist on vist kohe kordades toredam kapitaalremontida
Huvitav, kas tagumised punased lisareflektorid olid ka maaletooja poolt külgekombineeritud või varieerusid tehases ?
Meil kunagi pesitsenud Elitel olid nad pisut teises asupaigas. Kere seerianumber 177701, tootmisaeg võis olla 1967 lõpuosas, sest hooldusraamatu järgi on käinud 6000km läbivaatusel ühes väikses Rootsi linnas 20.03.1968.

Maaletooja paigaldatud. Tehases olid tagapaneelil vaid tagurdustuled. Konela 408 on olnud ka tavalised helkurid.
   

[zazik]

Soome müüdi 1960-date lõpuni ikka väga palju Nõukogude autosid. Kuskil 60-date alguses hakati alles Lääne autosid seal rohkem müüma, enne seda peamiselt Mossed ja Pobedad-Volgad olidki. Siis kui Jaapani ja Lääne autod levima hakkasid, kahanes muidugi Nõukatehnika populaarsus kiiresti, kuigi odava hinna tõttu neile mingi turuosa jäi. Lihtsalt Mossede asemel hakati Ladasid müüma.Ülejäänud Skandinaaviasse müüdi ka, aga hulka vähem. Norras küll oli näiteks GAZ-M21 väga populaarne taksona.

Vene autode "populaarsus" Soomes, tulenes valitsuse rangest valuutapoliitikast ja piirangutest lääne autode impordile ja müügile, kogu aur läks Talve- ja Jätkusõja võla tasumiseks N-Liidule. Mingil perioodil oli ka Soomes mingit laadne meile vägagi tuttav autoostu lubade süsteem, mis kehtis lääne autodele, vene auto oli vabamüügis.

Jah, tean et selline süsteem seal oli, mistõttu enne 60-date algust (täpset aastat ei mäleta) oli "import" autode müük vägagi keerukas ja Lääne autod tänavapildis olid valdavalt Mercedesed ja muud kõrgema klassi autod.
Siis kui Soome turg avanes, oskasid Jaapanlased selle üles leida ja 1963-1964 murti väga jõuliselt sinna sisse, peamiselt Isuzu Belletti ja Datsun Bluebirdiga, mis olid sarnases hinnaklassis VW põrnikaga. Toyota järgnes aasta-poolteist hiljem. Soome oli esimene Euroopa riik, kus Jaapani autosid suuremas mahus müüdi.
Kuna paljud Soome automüüjad olid otseselt või kaudselt Rootsi rahastusega seotud, prooviti Rootsis sedasama, aga esialgu ebaõnnestunult. Rootsis läks Jaapani autode müük laialt lahti alles 1970-datel kui Toyota ja Datsun hakkasid tootmises senihoomamatut säästupoliitikat viljelema (sellest ajast said Jaapani autod ka oma maine, et "metall võeti peale värvimist värvikihtide vahelt välja") kuid suutsid säilitada autode hea töökindluse.


Teemaautorilt palun vabandust teema solkimise eest ja ühtlasi avaldan kiitust ilusa Moskvitši eest!

[zazik]

Super säilivus ikkagi masinal, sellist on vist kohe kordades toredam kapitaalremontida
Huvitav, kas tagumised punased lisareflektorid olid ka maaletooja poolt külgekombineeritud või varieerusid tehases ?
Meil kunagi pesitsenud Elitel olid nad pisut teises asupaigas. Kere seerianumber 177701, tootmisaeg võis olla 1967 lõpuosas, sest hooldusraamatu järgi on käinud 6000km läbivaatusel ühes väikses Rootsi linnas 20.03.1968.

Maaletooja paigaldatud. Tehases olid tagapaneelil vaid tagurdustuled. Konela 408 on olnud ka tavalised helkurid.

Kahjuks ma ei mäleta oma nooruspõlves läbinäritud Moskvitši kohta palju, aga tollel igatahes neid helkureid ei olnud. Auto oli (dokumentides)1968. ja originaalis 1500-se mootoriga (seda mäletan birka pealt kindlasti, kas ka mudelinimi "412" oli, ei julge kindlalt väita) ja Soome müüdud (tagasi tuli vist 1990-date algul). Käigud olid roolisambal. Ees neli tuld ja taga "Elite" embleem.

[mossepower]

....
Kerenumber on 134827.
...
C-piilari rest oli butafooria, ehk iluvidin lihtsalt. Alles oli Retrodetal´is paar müüa, kuid kuna minu omale polnud pandud, siis ei hakanud ka eraldi paigaldama. Niipalju, kui lugenud olen, siis ei ole mingit loogikat nendel piilari restidel, kui ka uste alumistel liistudel...

Kerenumbri järgi pakuks tootmiskuupäevaks 9. jaanuar 1967, selle auto lähisugulaste järgi pakuks mootorinumbriks 168976 ja raaminumbriks 129998. Võib ka teada anda, et kui lähedal on tuletatud numbrid reaalsusele, siis saaksin infot, et kas enda tehtud andmebaas on pädev puuduvate numbri(te) ligikaudseks määrmiseks või mitte.

Toon siia välja ka antud auto mulle teadaolevad mõlema poole lähisugulased, teemaalusest uuem eesti auto 135AAN (kere nr. 135975), foto pärit Renno Jeerlandi galeriist:
   

Teise poole (vanem lähisugulane) kerenumbriga 134289 kunagisest müügikuulutusest kuskilt vene saidilt:
       

Restide all pidasin tegelikult silmas neid, millele tulevikus gabariittuli külge tuli. Siin näide antud plekkdetailide olemasolust juba 1966. aastal kerenumbriga 94652: Link
Samuti on antud plekk olemas üleval 135AAN puhul, küll aga on siia hiljem ise ka gabariidid juurde lisatud. Nüüd hakkasin seda plekki täpsemalt uurima ja tegelikult puuduvad need väga paljudel 1966-1968 aasta 408satel ja osadel jälle on. Pigem puuduvad 4-tulelistel eksport versioonidel (sh. ülal 134289) ja pigem on olemas kodumaisele turule mõeldud 2-tulelistel masinatel. Küll aga raudkindlat süsteemi ei paista olevat.

Aga teemaaluse auto juurde tagasi tulles on selle puhul veel väga huvitav ka süüteluku lahendus. Olen sellist asja varem näinud ainult A062 puhul: Link Selle puhul on kirjas, et tegu omaaegse Konela tuuninguga. A062 puhu on originaalne süütelukk ka veel dubleerima jäänud. Küll aga võrreldes A062ga on teemaalusele autole külge saanud Konela poolse elektrisüsteemi tuuningu või hilisema remondi käigus 412 vahelduvvoolu generaator. A062 puhul on küljes tehase kataloogi järgne 408 alalisvoolu generaator.

Aga auto säilivus on muidugi super!

[Külahull]

Pilt mootorinumbrist.
   

[mossepower]

175101

Tundub natukene erand olevat, justkui mootor tulevikust võrreldes teiste lähedal toodetud masinatega:
   
Küll aga tegelikult pole see 5000 ühikut erinevust veel mingi eriline näitaja, hiljem samal aastal tuleb 10 000 ühikut erinevust ka vähemalt korra ära:
   
Kokkuvõttes nagu vene värk ikka. Samas teeb selline varieeruvus ka vajadusel sobiva numeratsiooniga asendusploki leidmise lihtsamaks.

[Mossemees]

Meil kunagi pesitsenud Elitel olid nad pisut teises asupaigas. Kere seerianumber 177701, tootmisaeg võis olla 1967 lõpuosas, sest hooldusraamatu järgi on käinud 6000km läbivaatusel ühes väikses Rootsi linnas 20.03.1968.

Kas ma näen õigesti, et autol on kiri "Diesel"? Oligi üks haruldastest Eesti diisel-Mossedest või oli siin tavamootor peale pandud? Diislikütust omal ajal neis tanklates, kus eraautod tankisid, ei müüdud, nii et sellise auto omanikul tuli sõprust sobitada mõne MAZ-i, KrAZ-i või jossimehega . No ja teoreetiliselt võis miilits igal ajal küsida, et kust kütust said?

[TeeTL]

Meil kunagi pesitsenud Elitel olid nad pisut teises asupaigas. Kere seerianumber 177701, tootmisaeg võis olla 1967 lõpuosas, sest hooldusraamatu järgi on käinud 6000km läbivaatusel ühes väikses Rootsi linnas 20.03.1968.

Kas ma näen õigesti, et autol on kiri "Diesel"? Oligi üks haruldastest Eesti diisel-Mossedest või oli siin tavamootor peale pandud? Diislikütust omal ajal neis tanklates, kus eraautod tankisid, ei müüdud, nii et sellise auto omanikul tuli sõprust sobitada mõne MAZ-i, KrAZ-i või jossimehega . No ja teoreetiliselt võis miilits igal ajal küsida, et kust kütust said?

Jah, oli diisel. Et siin mitte originaalteemat rohkem segada, lisasin pisut juttu ja pilte Diesel Elite teemasse https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid546832

[Külahull]

175101

Tundub natukene erand olevat, justkui mootor tulevikust võrreldes teiste lähedal toodetud masinatega:

Küll aga tegelikult pole see 5000 ühikut erinevust veel mingi eriline näitaja, hiljem samal aastal tuleb 10 000 ühikut erinevust ka vähemalt korra ära:

Kokkuvõttes nagu vene värk ikka. Samas teeb selline varieeruvus ka vajadusel sobiva numeratsiooniga asendusploki leidmise lihtsamaks.

Kas on võimalik, et mootorite numbrid ei jookse keredega paraleelis? Oli ju mootor siseturule 51hj ja eksportversioon oma elajaliku 60hj, mis väljendus tervelt 44kw's. Võib ehk olla, et partiide kaupa või kuidagi erineb. Pole lähemalt huvi tundnud ega uurinud.

[Mossemees]

Mootori- ja kerenumbrid ei saagi paralleelis joosta. Esiteks toodeti mõlemaid ka varuosadena ja teiseks, hulk M408 mootoreid läks igasugu muude aparaatide peale, igasugu keevitusagregaadid, pumbad, generaatorid ja mis kõik veel.

[mossepower]

175101

Tundub natukene erand olevat, justkui mootor tulevikust võrreldes teiste lähedal toodetud masinatega:

Küll aga tegelikult pole see 5000 ühikut erinevust veel mingi eriline näitaja, hiljem samal aastal tuleb 10 000 ühikut erinevust ka vähemalt korra ära:

Kokkuvõttes nagu vene värk ikka. Samas teeb selline varieeruvus ka vajadusel sobiva numeratsiooniga asendusploki leidmise lihtsamaks.

Kas on võimalik, et mootorite numbrid ei jookse keredega paraleelis? Oli ju mootor siseturule 51hj ja eksportversioon oma elajaliku 60hj, mis väljendus tervelt 44kw's. Võib ehk olla, et partiide kaupa või kuidagi erineb. Pole lähemalt huvi tundnud ega uurinud.

See on äärmiselt tõenäoline põhjus, et nt. Э tähistusega mootorid tulid eraldi partiidest ja/või pandi eraldi kokku võrreldes tavaliste siseturule mõeldud mootoritega ning seetõttu on ühel ajal tehtud autodel erineval ajal valmistatud-nummerdatud plokid. Kahjuks Э olemasolu kohta mul mingit statistikat ei ole kuna 99% moootorinumbritest mul pärinevad tulemüüril oleva andmesildi fotodelt ning seal Э ei kajastu.

[mossepower]

Mootori- ja kerenumbrid ei saagi paralleelis joosta. Esiteks toodeti mõlemaid ka varuosadena ja teiseks, hulk M408 mootoreid läks igasugu muude aparaatide peale, igasugu keevitusagregaadid, pumbad, generaatorid ja mis kõik veel.

Numbrid jooksevad paralleelis, aga erineva tempoga. Tsiteerin siinkohal iseennast 6 aasta tagusest postitusest kui tegin algust 408 mossede ajaloo uurimisega:

...suurim leitud number vanatüübi kerele on 362432 ning kandis tootmisaastat 1970, kuigi ametlikult peaks olema 1969 detsember kere uuendus aga ju siis tõenäoliselt komplekteeriti veel tehases ka mõned seisma jäänud vanatüübi kered. Antud masina mootori number oli juba 484141, mis näitab et mootoreid oli toodetud juba vähemalt 33,6% rohkem kui keresid. Samas šassi number oli 335208 ning seega kerenumbrist 8% väiksem.

...Et kokkuvõttes siis tehti vähemalt 660 000 MZMA/AZLK 408 mosset ning 408 mootoreid toodeti vähemalt 1072725...

Tolajal olid mul olemas 90 tk 408 mosse andmed, nüüdseks on see arv 200+. Põhitõed jäävad õnneks samaks olenemata andmehulga suurenemisest ning see 6 aasta tagune kokkuvõte on siiani pädev. Kahjuks on sealne olukorda ilmestav graafik läinud vahepeal hingusele koos nagi.ee keskkonnaga.

[taruvaras]

Super säilivus ikkagi masinal, sellist on vist kohe kordades toredam kapitaalremontida
Huvitav, kas tagumised punased lisareflektorid olid ka maaletooja poolt külgekombineeritud või varieerusid tehases ?
Meil kunagi pesitsenud Elitel olid nad pisut teises asupaigas. Kere seerianumber 177701, tootmisaeg võis olla 1967 lõpuosas, sest hooldusraamatu järgi on käinud 6000km läbivaatusel ühes väikses Rootsi linnas 20.03.1968.

Vabandan teema risustamise pärast. Et aga soovitakse infot, siis annan oma tähelepanekud edasi. See on tüüpiline Rootsi päritolu mosse. Äratuntav just selliste suurte lisahelkuritega, mis erinevalt "soomlastest" olid kinnitatud tagapaneeli alaosas olevale randile. Võrreldes "soomlastega" oli "rootslasi" meie mail võrdlemisi vähe. Ka mu esimene auto oli samade tunnustega, Rootsi päritolu M 408. Üldiselt Rootsis edasimüüjate poolt mossedele peale nende herlkurite muid ilupudinaid kerele juurde ei riputatud. Lisan siia mõne pildi ja paaril neist ka meile tagasi saabunud "rootslastest" pisut hilisema, uuendatud kerega ehk muudetud tagumikuga (alates dets. 1969).

[roosteuss]

Pidurite anomaalia võib olla sellest ,et pidurisilindrid tahaksid reguleerimist .Kui kolb liigub liiga palju siis ei  saagi pidureid heaks .See on muidugi eeldusel ,et on vanema tüübi silindrid kus on keermega kolb ,uuemad olid poole pöördega

[Meelis2]

[/quote]
Kas ma näen õigesti, et autol on kiri "Diesel"? Oligi üks haruldastest Eesti diisel-Mossedest või oli siin tavamootor peale pandud? Diislikütust omal ajal neis tanklates, kus eraautod tankisid, ei müüdud, nii et sellise auto omanikul tuli sõprust sobitada mõne MAZ-i, KrAZ-i või jossimehega . No ja teoreetiliselt võis miilits igal ajal küsida, et kust kütust said?
[/quote]

Läheb küll teemast veidi lappama aga kütuse saadavuse üle vene ajal pole üldse põhjust pead vaevata. Kaugel sugulasel oli parempoolse rooliga kas roheline või sinine "Elite" diisel, tankimiseks oli pagassis ämber ja trehter, iga dislavend nõristas palju vaja esimese küsimuse peale. Oma silmaga nähtud. Auto päritolu ja saatuse kohta eriti infot ei ole, olevat müüdud kellegile lõuna-Eestis. Ja bensiini kohta niipalju et Paides müüdi eraisikutele bensiinitalonge "Allahinnatud kaupade" kaupluses, kuskil kaheksakümnendate lõpust mäletan suurt jama kuna iga-aastane bensiinitalongide müük eraisikutele terves rajoonis oli kokku alla 100 liitri. Nii et kui keegi teab kedagi kes ostis vene ajal mistahes kütust ametlikult andke teistele ka teada.

[Külahull]

Midagi ikka toimub vahest, kuigi kevad tundub kaugel veel olevat ja kiiret pole. 
Mootoriruum on praktiliselt kokku saanud viimaks. Kui keegi leiab mingeid kõrvalekaldeid piltidelt, siis paluks lahkesti teada anda.Karburaatori-jagaja vaheline vaakumtoru puudu piltidelt, kuid olemas ja läheb külge. Radika kõrval olevad papid on aastatega nii pudedaks jäänud, et ükskõik kui palju ei üritanud kaitsta, siis ikkagi ühel murdus nurk ära radika ja mootori välja/sisse solgutamisega. Eks nad ole ka vett saanud kunagi ja lihtsalt ei usaldanud hakata neid eemaldama.
   
   
Sai ühe pädeva inimese tungival soovitusel õlisurve kellaga ära mõõdetud. No ennast huvitas ka natukene, et mis siis ikkagi välja tuli ja kas sai hea. Ilmselt sai, sest külma (+10C) mootori õlisurve oli 4.2 ja töösooja umbes 3,1. Kusjuures näidik näitab umbes samasid numbreid armatuuris. Õliks siis Motul 4100 Power 15W50.
   
   
Sange sai kaugel Poolamaal ka valmis vahepeal. Küsisin hinnapakkumisi Poolast 4 firmast, Leedus ühest ja Eestist ka ühest. Poolakad olid kõik ühte auku hinna poolest. Tööaeg vaid erines ca 2 kuust kuni 5 kuuni. Leedukad olid 5x kallimad kui Poola ja Eesti-Poola vahe oli 2,8x Poola kasuks. Mõned pildid ka, et mis enne oli ja milliseks sai. See valge asi seal sees on mingi korrosioonikindel värv, et seest idanema ei hakkaks. Nemad soovitasid ja mina vastu ka ei sõdinud. Näha niikuinii ei jää ja kahju ka ilmselt ei tee. 
   
   
   
   
   
Vahepeal sai ka kütusepaak ära vahetatud. Pildimaterjali ei teinud, vanakooli värk, et enne saab töö tehtud kui telefon kätte saab, et jäädvustada. Paljudel juhtudel on tänapäeval teistpidi, et pilte tehakse 100tk vähemalt, kuid töö jääb ikka tegemata. Proovisin kütusetaseme andurit ilusti kätte saada, kuid sain 4/5 kruvist lahti. Viimane kruvi ei soostunud tulema ja murdus rõngasse sisse ära. Ei viitsinud lihtsalt vaeva näha ja paaki sodi täis ajada puurimise ja keermestamisega ning läksin kergema vastupanu teed ja tõstsin uue vahele. Oli teine nurgas olemas. Nüüd andur nagu snaipri sihik ja tegin kütuse lisamisega 5l kaupa testi. Rohkem ilmselt selle pärast teele ei jää.

Võitlesin oma nõrga iseloomuga kiusatuse vastu, et suur armatuuri plastikraam ka ära vahetada ja lõpuks andsin alla. Sai visuaalselt ilusam.
   

Auto väljalaske aasta ja birka vahel on mingi anomaalia. Kõikide auto küljes olevate juppide kuupäevaks on 01-67, veljed, suunatuled, originaal genekas jne, kuid birka aastaga 68. Kas auto kuskil seisnud aasta enne birka saamist või midagi muud, kuid ei usu, et Nõukogude Liidus sai valmis auto kuskil platsil seista aasta. Tänapäeval jah, kuid siis oli see ilmselt võimatu. 
   

[mossepower]

Auto väljalaske aasta ja birka vahel on mingi anomaalia. Kõikide auto küljes olevate juppide kuupäevaks on 01-67, veljed, suunatuled, originaal genekas jne, kuid birka aastaga 68. Kas auto kuskil seisnud aasta enne birka saamist või midagi muud, kuid ei usu, et Nõukogude Liidus sai valmis auto kuskil platsil seista aasta. Tänapäeval jah, kuid siis oli see ilmselt võimatu.

Tõenäoliselt on edasimüüja või kellegi teise poolt vastavalt vajadusele löödud aastanumber kuna reaalselt tegu kindlasti 1967. aasta autoga ning number on loodud "põlve otsas" ja  justkui mööda võrreldes originaaliga.
Siin näited, et kuidas antud auto peaks tehasest tulnuna ka kindlasti 1967. aasta numbri sisse jääma nende kahe õige aastanumbriga masina vahele (siin on ka kenasti näha 1966-1967. aastate paiku tehtud eksport variandi ja siseturu variandi birkade vahe):
       

Aga iseenesest ilma aastaarvuta birka pole üldsegi haruldus, tundub, et aastaarvu numbrirauad oli üsna tihti kadunud ja seda väga erinevatel aegadel (1966-1968):
               

Aga teemaaluse auto kapotialuse koostamisel originaalijoone järgimimine on küll kiitmist ja eeskujuks toomist vääriva kvaliteediga!

[Aspelund]

Kas siin ei ole miski edasimüüja loogika taga. Et klient peab alati saama värskeima mudeliaasta auto, hoolimata sellest, kaua auto platsil on seisnud?

Et siis vajadusel löödi lihtsalt sobiv number sisse.

Ma ei imestaks, kui sildi taga on 8 kohal ka kereplekis jälg sees.

A.

[Külahull]

Ilmselt nii ongi,  et Moskvitši liinil jäeti kas osad või kõik väljalaskeaasta kastid tühjaks. Müüja siis pani värske aasta kirja.
Mingil arusaamatul põhjusel on mul olnud siiamaani kindel veendumus,  et kuskil tehase konveieri lõpus on laud, mille ääres töötavad tädi Galja ja onu Stjopa. Esimene kirjutab andmed mingisse žurnaali, et millised komponendid kokku paaritati ja teine lööb nende andmetega birka välja ja autole külge.
Gazi tehasest pole kordagi õnnestunud ilma tootmisaastata birkat näha. Kunagi oli Arki's ka, et oluline oli tootmisaasta, mitte esmaregistreerimine. See oli muidugi enne seda, kui EU päike meie peale paistma hakkas.