02-02-2023, 11:23 AM
Jah, nii see on, aeg läheb hirmuäratava hooga ja kuigi aasta 1999 ja mileeniumivahetus tundub kui eilne päev alles olevat, on sellest möödunud 24 aastat, kohe saab täis ümmargune 25...
Kui nüüd päris ausalt ära rääkida siis mingit pikemat ideed polnudki, pakutu põhjamaal ühte allmaaelu näinud isendit müügiks ja kuna hind klappis siis polnud vaja pikalt mõelda, sai ju minu enda töökarjäär tollase Eesti ehituse AS ASPI tartu osakonnas just alguse JCB ratasekskavaatoritega, küll vähe uuemad, olid toona 2006a ja 2008a isendi. Seega kerge nostalgia tuleb alati peale kui mõnda sisse juhtun istuma.
Seisukord oli pealnäha räsitud, kaks klaasi puru, ükski tuli ei põlenud, mootori käpp puru, frontaali raamil mõra, masti puksid kulunud jne, aga mootor ja kast üleootuste head.
Pikalt ei hakanud mõtlema, taha riputasin paar kerhaagise tuld ja juhtmed otse akule, mootori käpp sai korda tehtud, uks pakketeibiga kinni kiletatud ja treilale ning sealt sadamasse ning edasi omal jalal laeva. Laevalt maha sõites reede öösel otseloomulikult treilavend kes lubas peale võtta masina oli end ära sättinud ja ega jäänudki muud üle kui öelda et pohhui siis, elu on seiklus ja pedaal põrandasse suruda. Algne idee üle rapla või piibe minna sai tagasilöögi kui avastasin et esilaaduril pole hüdroakut, seega ei saa vetruvasse andisse seda panna... Tuli valida siledam tee seega... Siinkohal jätame selle lõigu seiklusest vahele ja võtame selle kokku lausega et Tallinnast Tartusse läks kokku aega 5.5h koos kohvipausiga Imavere tikupoisis. Pool paaki kütet, päris põhjagaasiga ei lasknud, pigem 33-35km/h. Tuled põlesid ilusti, üks vilkru katusel ja teise magnetiga vilkuri panin taha kopa külge. Vahepeal kontrollisin käigukasti tempu aga see oli ilusti normis. Tagumistesse rehvidesde surusin 3.3bar peetri cirklis et need kuumaks ei läheks.
Kui nüüd päris ausalt ära rääkida siis mingit pikemat ideed polnudki, pakutu põhjamaal ühte allmaaelu näinud isendit müügiks ja kuna hind klappis siis polnud vaja pikalt mõelda, sai ju minu enda töökarjäär tollase Eesti ehituse AS ASPI tartu osakonnas just alguse JCB ratasekskavaatoritega, küll vähe uuemad, olid toona 2006a ja 2008a isendi. Seega kerge nostalgia tuleb alati peale kui mõnda sisse juhtun istuma.
Seisukord oli pealnäha räsitud, kaks klaasi puru, ükski tuli ei põlenud, mootori käpp puru, frontaali raamil mõra, masti puksid kulunud jne, aga mootor ja kast üleootuste head.
Pikalt ei hakanud mõtlema, taha riputasin paar kerhaagise tuld ja juhtmed otse akule, mootori käpp sai korda tehtud, uks pakketeibiga kinni kiletatud ja treilale ning sealt sadamasse ning edasi omal jalal laeva. Laevalt maha sõites reede öösel otseloomulikult treilavend kes lubas peale võtta masina oli end ära sättinud ja ega jäänudki muud üle kui öelda et pohhui siis, elu on seiklus ja pedaal põrandasse suruda. Algne idee üle rapla või piibe minna sai tagasilöögi kui avastasin et esilaaduril pole hüdroakut, seega ei saa vetruvasse andisse seda panna... Tuli valida siledam tee seega... Siinkohal jätame selle lõigu seiklusest vahele ja võtame selle kokku lausega et Tallinnast Tartusse läks kokku aega 5.5h koos kohvipausiga Imavere tikupoisis. Pool paaki kütet, päris põhjagaasiga ei lasknud, pigem 33-35km/h. Tuled põlesid ilusti, üks vilkru katusel ja teise magnetiga vilkuri panin taha kopa külge. Vahepeal kontrollisin käigukasti tempu aga see oli ilusti normis. Tagumistesse rehvidesde surusin 3.3bar peetri cirklis et need kuumaks ei läheks.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
Ulila Jäärada FB