[honkomees]

...
Veendusin et alumiinium on ka maapeal tugev. Nende palgiveo Volvo Globetrotteril olid kõik stoikad haljast metallist
...

ei taha hästi uskuda, et alumiiniumist, enamasti on sihukese asjad kas magneesiumisulamist või harvemini roostevabast. Alumiinium on ikka pehme ja kõvem duralumiinium jääb ka nõrgaks sihukeses kohas.
https://et.wikipedia.org/wiki/Magneesiumisulamid 
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%...0%B2%D1%8B

[siimik]

...
Veendusin et alumiinium on ka maapeal tugev. Nende palgiveo Volvo Globetrotteril olid kõik stoikad haljast metallist
...

ei taha hästi uskuda, et alumiiniumist, enamasti on sihukese asjad kas magneesiumisulamist või harvemini roostevabast. Alumiinium on ikka pehme ja kõvem duralumiinium jääb ka nõrgaks sihukeses kohas.
https://et.wikipedia.org/wiki/Magneesiumisulamid 
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%...0%B2%D1%8B

Usu ikka, Saaremaal Retapuidul on poolhaage kaikaveoks, mis on täisalumiiniumist, raamist-pulkadeni. Arvatavasti jah sulam, aga logod peal, et alutreiler. Võrreldes teras haakega on kaaluvõit 2t.

[mlsluik]

Täna oli veidi lumetöid kodus ja ühtlasi tegin korda esimese ja tagumise kiirliite. Ees vahetasin hüdrovoolikul otsa, jah õigesti lugesite. Otsa...      Kuna voolik ise oli korralik aga kivi peale kukkunud siis lõikasin jupi maha ja pressisin uue stutsi ja voila, veidi määret ja nüüd saab kabiinist nupuvajutusega ees koppa vms seadet vahetada. Tagaumisel kaevekopal umbes sama teema, seal oli lihtsalt lukk kinni kiilunud ja silinder ei jõudnud liigutada, veidi "reguleerimist" kilose haamriga ja käis seegi nagu uus. Lukusti töötab zoomiga sama pedaali alt, ümberlülituseks nupp. 
Siis jäi veel pidur peale, ei saanudki päris täpselt aru miks. Et selgust tuua sai lisatud manomeeter piduri surveliinile. Aga selleks ajaks hakkas ise tööle, eks näeb mis teeb järgmine kord, manomeeter jäi külge. Pole esimene kord JCB-ga sellise murega, seega ei midagi uut. Tagumise käsipiduri kangi külge mineva trossi pean ka uue panema, täitsa kinni mis kinni. Sel isendil taga gaasipedaal ja pidur ka põrandal olemas, lisaks topelt käsipiduri kang ning joysticki küljes D-N-R sõidunupp. Saab kaevetes ilma tooli ringikeeramata edasi liikuda. Sellist lisa pole mul kunagi olnud. Kui veel joystickid oleks ka istme käetugede sees siis ei oskakski paremat soovida, aga ei, sel ikka kaks juurikat taga keskel. Pikema kasvuga mehed teavad millest jutt, õhtuks käed lohisevad maas nagu gorillal kui päev otsa oled kaevekopaga lehvitanud...

Kuna võti oli ka murdunud siis tartus lasin paar uut võtit teha...  Neil kahjuks JCB võtmehoidjat polnud pakkuda, tuli mingi vufliga leppida...

   
               

[Aare R.]

Täitsa lahe lugemine, muidugi eriti lustakaks läks eelmisel leheküljel nende erinevate meenutustega
Räägiti ka, et autojuhte arvatavasti häiris kõvasti, kui aeglane traka ees on- kusjuures vähemalt enda seisukohast võin öelda, et traktorid ei häiri peaaegu üldse, seda teevad rohkem igasugu "vedrujalad", kes sõiduautoga ühtlast kiirust hoida ei oska. 
Tikupoisi pilt oli ka vahva- kopats ilusti joonte vahele ära pargitud, kopp maas- nagu peab

Mis veidi pani imestama- mismoodi kopatraktoril klaasid ära lõhutakse? Mis asemele plaanid panna- tripleks? Ei tahaks küll hästi uskuda. Pleksiklaasi ka ei usu, vähemalt tavalisest pleksist enam mingi aja möödudes läbi ei näe, tuhmub ära. Metsatraktoritel, vähemalt need, millega mina olen töötanud, on tagumised küljeaknad ja tagaaken sellised hästi huvitavad- vetruvad, aga SIGAkõvad. Muidugi ma kujutan ette, et sellise hind on ka SIGAkõva.

Ja veel üks tähelepanek- mille peale selle lehekülje alguses see alumiiniumi jutt tuli? Ma küll üritasin aru saada ja lugesin terve eelneva lehekülje mitu korda läbi, aga kohe mitte kuidagi ei osanud millegagi seostada.

[Aspelund]

Alumiinium oli pen.skari postituses, mis mingil põhjusel kustutati.

A.

[Aare R.]

Aga ikkagi jääb arusaamatuks, mille peale see jutt tuli- pen.skari postituses oli ju kellegi metsaka toikadest juttu. No arumaeimõista.

[mlsluik]

Tagumist klaasi on äärmiselt lihtne ära lõhkuda, isegi kunagi tutikal JCB enne objektile jõudmist klaasi puruks tõmband... Nimelt uuel JCB oli lai planeerkopp küljes, enne seda olin kasutanud ainult orginaalkoppa... Kui laia kopa kokku pakid siis kopa tera ulatub natuke kabiinile lähemale kui tavaliselt. Ja kui nüüd avatud tagaaknaga pakkisid kopa kokku transpordiasendisse ja siis tõmbad laealt tagaakna alla ongi vsjo.... Klaas läheb vastu koppa ja peadki hakkama tööandjale muinasjuttu välja mõtlema mis põhjusel klaas puru läks... 

Küljeukse klaasi uuemal mudel sai ka kildudeks, lükkasin ukse kinni ja enne kui autosse jõudsin istuda kuulsin kuidas käis pauk ja klaas pudenes tuhandeks tükiks... Eks pinged sees vms. 

Aga siis ja küljeuksele läheb vast metsaka klaas ja taha vaatab jooksvalt. Sirged klaasid õnneks mõlemad

[olli]

Kuna kangimajandus tundub täpselt sama nagu mu 1995 aasta masinal oli, siis joystickud ilmselt trossjuhtimisega endiselt? Ega sellisel neid tooli käetugedele naljalt ei vii ka. Seda luksust mul muidugi polnud, et sõita saaks ilma ümber pööramata. Hüdraulilisi kiirliiteid ka mitte. Aga muus osas vägagi mõnusalt tuttav tunne neid pilte vaadata.

[Aare R.]

Klaasidest veel rääkides- metsatraka ukseklaas on ka nö. soolaklaas- mingi aeg kuskil harvenduses pusides läks üks peenike puu vastu ukselinki, aga kuna ukselingi tagumine kinnitus oli ka otse klaasi küljes, polnud palju vaja, et killuhunnik maas oli.
Siis läks veel originaalklaas ette, aga kui juba järgmistel meestel läks, sai proovida algul tripleksi- kõik kena, aga peale esimest korda, kui jälle link pihta sai, olid mõrad sees ja lõpuks oli see klaas kõige selle raputamisega ikka korralikult vedel, mõrad läksid edasi, aga kuna kile vahel, siis päris katki ei läinud ka. Viimases lõpus läks pleks, aga sellega juhtus nii nagu ma ennist ütlesin- läbipaistmatu, eks muidugi oksad tegid ka oma töö.

[pen.skar]

Kas Elvas autoklaase enam tellimisel ei tehta? Lasin omale krooniaeg pliidiette põrandale ruudu teha. Sigakõva sai. On sinna süsi kukkunudi, tuletangid näpu vahelt pudenenud, pliidipuud sülest   hooletult maha poetatud, ise peale astunud- ei midagi juhtu. Tee või sild üle jõe.

[Telc]

 Metsatraktoritel, vähemalt need, millega mina olen töötanud, on tagumised küljeaknad ja tagaaken sellised hästi huvitavad- vetruvad, aga SIGAkõvad. Muidugi ma kujutan ette, et sellise hind on ka SIGAkõva.

Polükarbonaat, löögikindlam ja kriimustustele vastupidavam kui pleks, aga igavesti siiski ei kesta.
Neeru ka maha müüma ei pea.

Sama(st) materjali(st) saab igaüks (läbi) vaadata hokiväljakutel, kus see on publikut litrite eest kaitsmas.

[Janka]

On olemas kaks korralikku ja vastupidavat polükarbonaadist nn. klaasi.
Makrolon ja leksaan. 
Makrolon sinna, kus juht klaasile ohtlikult lähedal asub - esmajoones metsamasinad (vedajad-harverid). Ekskavaatorile paneks ka, kui originaal on viga saanud. Praktiliselt "kuulikindel". 12mm-ne makrolon kannatab mitukümmend tonni löögijõudu.
Õhukest leksaani võib ideaalselt kasutada autospordis külje- ja tagaakende valmistamisel.
Kõik ülejäänu on liikuvtehnikale kõlbmatu saast, mis sobib heal juhul wow müügiefektina kasutada. Praktiline väärtus null.

https://proplastik.ee/massiivplastik-pc-polukarbonaat/

Vaatasin, sealsamas on ka Palgard. Uuema aja asi nähtavasti, mis nüüd on metsakatel makroloni välja vahetamas.

[UrmasA]

Entra Grupp OÜ müüb JCB b varuosasi, võid klaase sealt küsida.

[2715]

Ma ikka tagasihoidliku kõrvaltvaatajana loodan, et maahärra Luik ei tee seda porri et hakkab plastikust klaasi välja lõikama...
Jah, see ukseklaas maksab umbes 200 eur aga vähemalt ei karda ta kraapimist ja vaevalt ta enam kunagi katki läheb kui omanik pisutki ette vaatab.
Ma omale tegin katuseluugi 12mm metsamasinale ettenähtud klaasist mis pidi olema kojamehele sobiv ja UV kindel ja maksis ruutmeeter poole sellest õige klaasi hinnast.
Nüüd, 2,5 aastat hiljem on pind täis väikseid mikromõrasid ja painutades krõbiseb ning on aja küsimus kuna ta kõlbmatuks muutub.
Loomulikult pole kõrvaltvaatajal mingit sõnaõigust sel teemal ja julgen vaid soovitada.
Mingi firma ka kus paistavad kõik sobivad aknad väljas olema, kuid paraku ilma hinnata.
https://www.glassmop.eu/gb/public-works-...ierdo.html

[Janka]

Ma omale tegin katuseluugi 12mm metsamasinale ettenähtud klaasist mis pidi olema kojamehele sobiv ja UV kindel ja maksis ruutmeeter poole sellest õige klaasi hinnast.
Nüüd, 2,5 aastat hiljem on pind täis väikseid mikromõrasid ja painutades krõbiseb ning on aja küsimus kuna ta kõlbmatuks muutub.

Otse öeldes siis müügimees valetas sulle kõige alatumal kombel ja ostsid vale asja.

[2715]

Ei julge ka väita et pole petta saanud.
Proplasti astusin sisse ja küsisin uv ja kraapimiskindlat asja ning sain jupi kus peal kleeps Lexan ja uv resistant.
Siiski, isegi kui ta kestab uv-d ja kojameest pole ta minu isikliku arvamise järgi ikka see...
Teinekord on kähku vaja ja siis on ta parajasti jääs ning kraapida ei saa.
Või paned kopatäie vedelat maapinda maha ja lendab laiali akendele.
Klaasi pühid heinatutiga ära ja näeb jälle aga selle kraabid kohe matiks ära...
Metsas harvendusel sõites läbi kuuseokste murrab ikka mõned oksad ära ja tuleb ju vaik mis jääb klaasile ning tõstuki küljest pühitakse määret lisaks.
Puhastad küll tärbentiniga aga ikka on näha, et pole enam uus peale esimest aastat...

[Janka]

No siis on vale asi jah. Metsamasinatel, milledel õiged klaasid ees ja milledel vanust kuni kuus-seitse aastat, ma selliseid muresid pole eriti täheldanud. 
Alates umbes seitsmendast-kaheksandast aastast hakkavad need klaasid riknema.

[mlsluik]

Jumzi tagumine klaas oli vana metsaka klaasist lõigatud. Paistis veel läbi küll kuigi oli 10-15 aastat vana vast ..

[mlsluik]

Kõllane sai täna juurde ühe laiema jooksu jalavarje. Nüüd tuleb uued sisud lõigata.

   

[hall kass]

Meenub, kuis õndsail üheksakümnendail poolpõrund põder Soomest Abja-Paluoja kanti elama asus.
Mingil ajal lõi idee pähe, et vaja armas tehnika ka ära tuua ja siis ta kuskilt sealt Lapimaa piirilt oma metsarisuga (Volvo BM võis olla, ma pead ei anna...) omal jalal Helsinki sadamasse tuli, laevale manööverdas ning Tallinnast sama moega lõpuks omas talus masina pidama sai.

Tuleb meelde lugu kah Soomest. Inimene ostis riigi alumisest otsast pisikese roomikutel ekskavaatori. Ja siis selgus, et miskipärast ei saa sellele treilat. Kodu oli 900 km riigi ülemise otsa poole. Ja hakkaski vend oma masinaga sinnapoole roomama. 4 km/h. Roomas kaua ja jõudis koju. Lugu käis läbi ka kuskilt Eesti meediast.