[lööb tagasi]

Tere!

Kas keegi teab täpsemalt rääkida, millal ja mis husqvarna mootorsaagide mudelid tekkisid metsamajanditesse?

Juttu on olnud, et 444-jad 80' alguses aga  täpsemat infot pole kusagilt leidnud.

Kui kellelgi on üle ükskõik mis seisukorras husqvarna (40,44, 444, 240se, 340se vrakk , siis võib mulle pakkuda.

[lööb tagasi]

Husqvarna 40 seeria pilt, 140-44 kõiks suht sarnases esmasel vaatlusel.

[diselist]

Tere!

Kas keegi teab täpsemalt rääkida, millal ja mis husqvarna mootorsaagide mudelid tekkisid metsamajanditesse?

Juttu on olnud, et 444-jad 80' alguses aga  täpsemat infot pole kusagilt leidnud.

Kui kellelgi on üle ükskõik mis seisukorras husqvarna (40,44, 444, 240se, 340se vrakk , siis võib mulle pakkuda.

40 ei sobi sinna hulka ,kuna hakati hiljem tootma ja on plast komposiit korpusega,ülejäänud saed on 70-80 aastate saed,esimesed 444 saed tulid üle lahe juba nõukaaeg metsakombinaatidele,kõvemad tööeesrindlased said oma kasutusse,tööpõlgurid ja vaiksema loomuga mehed pidid družbaga edasi n.....a.Aga see 444 on väga hea saag.Täis metallist tükk ja ei olegi nii raske.Olen neid mõned remontinud ja kestavad usinasti igapäevase töötamisega.
Siiamaani liigub neid päris arvestatavalt.Mul endal on ka neid 8-10 tk.pisi või suuremate vigadega.

[peeter11]

See plastik 40 ei sobi sinna nimistusse tõepoolest,aga tehti ka mudelit 40 practica mis on sama kere peal mis nt 444.

[lööb tagasi]

Tere!

Kas keegi teab täpsemalt rääkida, millal ja mis husqvarna mootorsaagide mudelid tekkisid metsamajanditesse?

Juttu on olnud, et 444-jad 80' alguses aga  täpsemat infot pole kusagilt leidnud.

Kui kellelgi on üle ükskõik mis seisukorras husqvarna (40,44, 444, 240se, 340se vrakk , siis võib mulle pakkuda.

40 ei sobi sinna hulka ,kuna hakati hiljem tootma ja on plast komposiit korpusega,ülejäänud saed on 70-80 aastate saed,esimesed 444 saed tulid üle lahe juba nõukaaeg metsakombinaatidele,kõvemad tööeesrindlased said oma kasutusse,tööpõlgurid ja vaiksema loomuga mehed pidid družbaga edasi n.....a.Aga see 444 on väga hea saag.Täis metallist tükk ja ei olegi nii raske.Olen neid mõned remontinud ja kestavad usinasti igapäevase töötamisega.
Siiamaani liigub neid päris arvestatavalt.Mul endal on ka neid 8-10 tk.pisi või suuremate vigadega.

Mõned husqvarna uuemad mudelitähised ühtivad vanematega, kuigi neil midagi ühist pole.

Husqvarna practica 40 toodeti ainult 1978 aastal, st üks aasta, oli juba plastikust paagiga ja 444 tüüpi õlipumbaga.
Silinder 40mm ja kontaktsüütega.

[Romka]

Ei teagi kas puutub teemasse aga nägin hiljuti ühel omalajal metsamajandi juhtkonnas töötanud asjapulgal kodus Husqvarna 254xp juubelimudelit. Saag nägi välja nagu uus, mingi juubeli embleem oli korpusel, mitte kleeps vaid märk.

[lööb tagasi]

254xp toodeti 1986-2001, siis võimalik küll, et need ka olid metsamajandites käibel.

http://www.acresinternet.com/cscc.nsf/ed...enDocument

[Dikson]

Minu isa oli metsavaht aastatel 1957-1997. 1974 sai "Husqvarna 140 S", 80-ndate alguses 444 ja keskel 254 XP. 70-ndate keskel tulid metskondadesse ka Partner 5000, metsamajandite metsapunktid ja metsakombinaadid said Partner 7000.
70-ndate keskel sai võsasae "Husqvarna 165 R".
Metsamajand sai aastal 1979 Valmet 886 K

[Dikson]

Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 109, 15 september 1973                https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1973/09/15/4
Ratsionaalselt, kompleksselt
Veebruarikuus saadi partii (kuusteist) Rootsist pärit mootorsaage «Partner». Need võimaldavad peale puude langetamise neid ka laasida. Viimati nimetatud töö tegemine kirvega on füüsiliselt raske, ka tootlikkus on madal. Praegu on veel iga teine metsatööline kirvemees.
R. Sikka                Rakvere Metsakombinaadi TTO osakonna juhataja
Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 94, 13 august 1974                https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1974/08/13/9
Üleliiduline seminar Rakvere Metsakombinaadis
Nende ette valmistada ja läbi viia oli üleliiduline seminar kergete, reduktorita mootorsaagide kasutamisest. Teatavasti võeti Tudu metsapunktis möödunud aastal tarvitusele rootsi mootorsaed «Partner». Tänavu mindi täielikult üle nende kasutamisele. «Partnerite» pöörete suur arv lubab neid rakendada ka okste laasimisel. See muudab töö kergemaks ja vaheldusrikkamaks.Siit läks sõit Põlula metskonna Rihula vahtkonna ühele raielangile, kus siis käis uue tehnika demonstreerimine. Sealsamas oli ka väike näitus, kus olid esitatud kodumaised mootorsaed «.Družba», «Ural». rootsi saed «Partner» ja «Hunqvarna» ning meie kodumaise kerge mootorsae katseeksemplar. Masinaid olid demonstreerimas Rakvere Metsakombinaadi parimad töölised. Seletusi jagas metsakombinaadi direktor R. Lunge. Külalistele ei näidatud mitte üksnes raietöid, ülevaade taheti anda tervest metsamajandusest ja metsatöõstuslikust kompleksist, sellest, missugusel tasemel praegu oleme. Seletusi metsade hooldamise, metsaistutamise ja pinnase ettevalmistamise kohta andis Rakvere Metsamajandi peametsaülem R.Hehn. Demonstreeriti mrf oksarilsumismasinat ja tehnikat, mis on kasutusel sanitaarraietöödel. Seminarist osavõtjad vaatasid õhtupoolikul Rakvere Metsakombinaadi Toila alumist ladu ja Püssi Puitlaastplaatide Tehast. Seega oli sõitmist Põhja-Eestis Õige pikalt. See andis külalistele võimaluse tutvuda meie elu-olu Ja loodusega, õhtul vaadati meie puhkepaiku. Reedel olid Roela sovhoosi klubis ettekanded. Kõnelesid Festi NSV Metsatööstuse Ministeeriumi me - saosakonna iuhataja V. Vaasa ia Tarto Metsakombinaadi direktor R Kippasto. Seminarist osavõtjaid oli üle poolteisesaja. Külalisi oli Sverdlovskis! Moskvast, Ukrainast, Gruusiast. Balti vabariikidest. Valgevenest. Arhangelskist. Leningradist, Permist ja mujalt. Rakvere Metsakombinaadi rahva töö ja pingutused kandsid vilja. Seminari korraldus oli detailideni läbi mõeldud ja kõigiti eeskujulik.
V. Einmann
Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 108, 14 september 1974                https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1974/09/14/2.3
Meie tööd, meie inimesed
Metsatöötajate päeva puhul palusime intervjuu Rakvere metsamajandi direktorilt Simo NÕMMELT
Mehhaniseerimine on võimaldanud kergendada metsamehe rasket füüsilist tööd ja tulla toime raieplaanidega. Praegu on kasutusel üheksa kerget, reduktorita mootorsaagi «Husqvarna» ja kuus võsalõikajat «Jonsereds», samuti kaks .«Partnerit» ja mitmeid häid tõstemehhanisme.»
 
Kodumaa : nädalaleht, nr. 22, 1 juuni 1977    https://dea.digar.ee/article/kodumaanada...7/06/01/20
ROOTSI FIRMA SÜMPOOSION TALLINNAS
Juba mõnda aega töötavad Eesti metsades hea eduga Rootsi firma «Husqvarna» mootorsaed. Möödunud nädalal korraldas firma Tallinnas kahepäevase sümpoosioni. Mis eesmärgil, sellest jutustas lähemalt firma esindaja Moskvas Gunnar Klintberg. «Teatavasti on Eesti metsameestel juba teatud kogemusi «Husqvarna» mootorsaagidega. Neid töötab siin paljudes metskondades. Nüüd tulid meie esindajad siia, et tutvustada oma mootorsae uut mudelit, korraldada loenguid saagide kasutamise, nende tehnilise teenindamise ja ohutustehnika kohta. Näitasime ka filme ning demonstreerisime saagide tööd metsas. Samuti saime lähemalt tutvuda, kuidas ollakse kohapeal rahul «Husqvarna» mootorsaagidega ning mida siinsed kogemused näitavad. Sümpoosionist võtsid peale Eesti metsameeste osa ka spetsialistid Leedust, Lätist, Valgevenest ja Vene Föderatsioonist. Asi on selles, et «Husqvarna» mootorsaed töötavad ka Läti ja Vene Föderatsiooni metsades ning muidugi oleme me huvitatud, et need leiaksid Nõukogudemaal veelgi laialdasema turu. Sel eesmärgil on kavatsus korraldada analoogilisi sümpoosione ka Moskvas, Minskis, Riias ja Vilniuses. Oleme väga tänulikud Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile, kes sümpoosioni korraldas ning organiseerimistöö enda kanda võttis. Loodame, et Eesti metsamehed jäävad rahule «Husqvarna» mootorsaagidega ning et meie sidemed veelgi tihenevad »
Meie Kodu = Our Home : Australian Estonian weekly, 3 august 1977
https://dea.digar.ee/page/meiekodu/1977/08/03/6
Mõnda aega om töötanud Eesti metsades Rootsi firma “Husqvarna” mootorsaed. Mai lõpul korraldati Tallinnas firma poolt sümpoosion kus firma esindaja Gunnar Klintberg tutvustas oma ettevõtte uut mootorsae mudelit, korraldati loenguid saagide kasutamise, nende tehnilise teenindamise ja ohutustehnika kohta. Sümpoosionist võtsid peale eestlaste osa ka metsamehed Leedust, Lätist ja mujalt, küna selle firma saed on kasutusel ka teistes riikides.

[peeter11]

Partner 5000 tuli tootmisesse aastal 1979 väidetavalt...(ise pole nii vana versiooni näinud,82 oli vist kõige vanem mis mul olnud)Seega seitsmekümnendate keskel see saag veel Eesti metsades olla ei oleks saanud.Ilmsel oli mingi eelneva põlvkonna Partneri mudel.Näiteks selline R16 tähisega.

[Raudpats]

Minu isa oli metsavaht aastatel 1957-1997. 1974 sai "Husqvarna 140 S", 80-ndate alguses 444 ja keskel 254 XP. 70-ndate keskel tulid metskondadesse ka Partner 5000, metsamajandite metsapunktid ja metsakombinaadid said Partner 7000.
70-ndate keskel sai võsasae "Husqvarna 165 R".
Metsamajand sai aastal 1979 Valmet 886 K

Enne Partner 7000 olid Rakvere metsapunktis kasutusel Partner P70 saed. Üks, mis kuidagi maha kanti, oli minu käes ja teenis ausalt võiduka lõpuni umbes 10 aastat tagasi.

[Meistrimees]

Minu isa oli metsavaht aastatel 1957-1997. 1974 sai "Husqvarna 140 S", 80-ndate alguses 444 ja keskel 254 XP. 70-ndate keskel tulid metskondadesse ka Partner 5000, metsamajandite metsapunktid ja metsakombinaadid said Partner 7000.
70-ndate keskel sai võsasae "Husqvarna 165 R".
Metsamajand sai aastal 1979 Valmet 886 K

Metsamajandites oli kasutusel 254. Starteri nöör läheb otse üles. Esimene 254 pärineb 1986. aasta aprillist, esimene xp 1. oktoober 1992 ja viimane september 2002 – siis, kui 357xp oli väljas olnud umbes aasta.

[hulgus]

Metsamajandites oli kasutusel 254. Starteri nöör läheb otse üles. Esimene 254 pärineb 1986. aasta aprillist, esimene xp 1. oktoober 1992 ja viimane september 2002 – siis, kui 357xp oli väljas olnud umbes aasta.

H 254 sattus omanike sõnul erakätesse "gaasitrassi" ehituselt 80´te teisel poolel. Ehitajatel vaja külmal ajal pidevalt "Liviko sooja pesu", aga peale "juunipööret" seda enam volilt saada ei olnud.  254 oli ka uue vabariigi alguses sae sünonüüm, Juppe sai vaid pealinnast (oli vist) Loodus Invest'i poest. Tavaline jutt, et kui linna lähed, võta mulle 1  küünal kah. Ja neid küünlaid  ikka läks, sest igasugu 2T LS õlidest polnud kuuldudki ja kui olidki siis see hind... Autooli aga jagus ämbriga,ikka 1/10-le

[Motorrad]

1990 Silveselt vanaraua vastu muul tol ajal defka nodi hulgas saadud saag Husku 40 täitsa lollikindel pill, peaasi, et õiget segu annad. Väljalaenamine välistatud. Põhjus - aastaid tagasi Kakumäel koristustalgutel naabrimees kuskilt laenatud saagi valas puhast bensiini sisse. Uurisin, et õli ka ikka panid, ei see teadnud segust midagi. Minu segu ta hullemast päästis, oli pärast väga tänulik.
See 40 täitsa norm. pill, on nii metsa langetatud kui 3m pikkuseid koormate kaupa järgatud.
Aga kehtib sama, mis mootorratta, auto ja naise kohta...

[Aare R.]

254XP tuli ikka veidi varem kui 92. aasta oktoobris. Tean seda seetõttu, et mu kadunud onu käis rubla lõpus minu isal oma "lihtsalt" 254-ga abiks, aga mõni päev peale krooni tulekut viis isa oma esimese männipaberikoorma ära ja tõi tutika XP, mis mu noorema venna käes senini töötab.

[peeter11]

Esimese otsa 254xp hakkasid tõesti 92 paiku tulema,olid siis juba uuema starterikaanega ja xp tähis oli punast värvi,ketipiduripidurikaan oli veel plastist tehtud,järgnevatel oli juba metallkaan,samuti ei olnud silindril dekompressori nuppu.Algsetel ei olnud ka air injectonit nagu uuemal mallil.Ega see et nimele xp juurde pandi palju ei tähenda, sisuliselt sama saag ikka,tootmise viimastel aastatel modifitseeriti silindri pordiajastust ja tehti väntvõll natuke tugevam.

[Mats metsast]

Võibolla läheb liiga 254 teemaks ära, aga ega keegi täpselt ei tea, millal plastikust kaanega, punaselt xp ja air injection diagonaalis üle sildi kirjutatud saag tootmises võis olla? Vanaisast üks selline olemas, kappremonditud ja tiptop töökorras. Kunagi leidsin karbi koos ostutsekiga, kui mälu ei peta oli '97 aastal ostetud. Võimalik oli siis lihtsalt mingi vanem laojääk.
Ostetud sai igatahes müüdud paberipuu eest mis lõigatud partner 5000-ga, mis oli vanaisal metskonna ajast saadud. Partner 7000 ja 5000 raamatud isegi riiulis olemas

[IIIFFFAR]

Huskud osteti ja seitsmekümnendate hakul. 1968 tormituulte järelmite harutamiseks.  P5000 - ded  tuli suur partii 1985 või 86a... ise võtsin tatikana tutika karbist välja.. samal ajal ka võsalõikajad, mudelit ei mäleta. Esimesed 254 mudelid jõudsid meile vist 1989. Tollal sai metskond, vähemalt meil, üle kahe aasta kaks uut saaget ja võsalõikajat. Kaheksakümnendate alul oli kombinaatides ka P70 elukad, nood olid 18" latiga jubedad peletised...

[lööb tagasi]

Ise kasutan partner 7000-l  (pm nagu p70?) 20 tollist plaati, et seda pommi oleks üldse mõtet metsa vedada.
Partner 7000 tankimata koos plaadiga kaalus 8.3kg ja taiga 214 ilma plaadita 7,5kg, ehk sama rasked aga partner 0,4kw võimsam.

[rollfix]

Huskud osteti ja seitsmekümnendate hakul. 1968 tormituulte järelmite harutamiseks.  P5000 - ded  tuli suur partii 1985 või 86a... ise võtsin tatikana tutika karbist välja.. samal ajal ka võsalõikajad, mudelit ei mäleta. Esimesed 254 mudelid jõudsid meile vist 1989. Tollal sai metskond, vähemalt meil, üle kahe aasta kaks uut saaget ja võsalõikajat. Kaheksakümnendate alul oli kombinaatides ka P70 elukad, nood olid 18" latiga jubedad peletised...

Torm oli 1967. aasta augustis.