[M.R.]

Mõni aeg tagasi tõi üks vana tuttav veneaegse lauakäia mis talle jalgu on jäänud.

Jutt oli järgmine, selle raipega ei ole midagi teha, töötava mootoriga, isegi ilma käiadeta tuli teist laual kinni hoida, et plehku ei paneks.
Viitsid, tee korda ja kui ei viitsi pane pressi alla.

Konkreetselt pidavat ühel pool olema spindlil kõrvaga kuuldav kolks sees. Ja nii ta selle karistuseks minu juurde jättis.

Sellise siis, nimeks 3K631 ja sündinud 1984 aastal Kirovi nimelises Mukatshevo Masinaehitustehases Ukraina NSV-s
3 faasi 220/380V 0,75kw/3000p/min


       



Tekkis siin vahepeal vaba moment ja sai lahti teine harutatud. Ja sai selgeks miks teda raipeks sõimati.

Nagu eelnevalt teada oli, et ühel pool on laagripesa lõtv. Jah nii on, ülemõõdus 0,14mm


         

Teine pool on mõõdus aga teljest mööda 0,28mm, nooled näitavad nihke suunda

   

Laagrikaante/pesade praavitamiseks sai tehtud üks tükk millega sai staatorit imiteeritud

       

Ja laagriavad remontpuksi alla läbi lastud. Ei viitsinud soojaga mängida ja panin remontpuksi liimiga sisse.

   

Staatori aseaine abil laagriavad mõõtu ja sama soojaga laagrikaane otspind ka üle lastud, et ristseis oleks tagatud.
Seejärel staatoriga ajutine koostamine mootorikoostu tugipinna sirgestamiseks. Nõgususe ja omavahelise paralleelsuse hälbed vahemikus 0,8-1,4mm
Laagripesadesse sai paigaldatud tavalised 205 laagrid ja laagritest omakorda kalibreeritud võll läbi pistetud ja kogu see üritus prismadele paigutatud.
Et pöörlemistelg saaks paralleelne tugipinnaga.

                   

Rootor sai ka tasakaalustatud, õigemini tiivik. Rootor ilma tiivikuta oli hea.

       

Ilmselt mingi aasta/kuu lõpu teema plaani täitmine, tiivikul tasakaalustamisest ei olnud ühtegi jälge.

Selleks korraks kõik, järgmises osas räägin ja näitan laagerdust ja laagrite duplekseerimist.

[Envir]

Tervist! Saaksid palun selgitada, mis põhimõttel käis laagriavade nihke mõõtmine, mis need baaspinnad olid seal? Kuidas "staatori aseaine" aitas laagriavade paika ja mõõtu saamisel?

[M.R.]

Staator on laagerduse baasdetail, laagripesad peavad olema staatori rauapakiga koaksiaalsed.

[vwt2]

Staator on laagerduse baasdetail, laagripesad peavad olema staatori rauapakiga koaksiaalsed.

Kas pead silmas ühtlast õhupilu?

[_rein_]

Meeldib pilt tasakaalustamisest.Ise kasutan kodukootud varianti kahest lekaalist, mis käivad reguleeritavatesse pesadesse ja pingiloodiga paika loodin.Siit küsimus:kumb on täpsem kas laagritel pöörlev võll või nugadel veerev võll.

[huvi5]

Meeldib pilt tasakaalustamisest.Ise kasutan kodukootud varianti kahest lekaalist, mis käivad reguleeritavatesse pesadesse ja pingiloodiga paika loodin.Siit küsimus:kumb on täpsem kas laagritel pöörlev võll või nugadel veerev võll.

Oluline on et veeretakistus oleks minimaalne, näitab täpsemat tulemust.

[M.R.]

vwt2, jah ühtlast õhupilu pean silmas.

Aga läheme siis laagrite juurde.
Tehase KB on kirjutanud järgmist

       

Ehk laagerdus koostatakse laagritest 36205, kahe kaupa paaritatuna O skeemi järgi. Ehk seljad vastamisi.
Paaritamise juhend näeb ette vajaliku sisevõrude vahelise distantsvõru mõõdu saamiseks koormata laagrikomplekti 16 jõukilogrammiga.
16 jõukilogrammi tekitame dünamomeetriga.

   

Tekkib väike probleem, dünamomeeter on gradueeritud 15Kgf ja 20 Kgf.

       

Mida teha? Tuleb teha lineaarne interpoleerimine.

   

Pakime laagrid. Laagrite välisvõrude vahele paneme 6x10mm liistud. Liistu reaalne mõõt on 5,98mm

       

Koormame koostu 16Kgf-iga ja mõõdame laagri sisevõrude vahelise vahemaa mis antud juhul on 5,84mm

Mille tulemusena saame, et sisevõru peab olema välisvõrust 0,13mm madalam

   

Lihvime võrud tarvilisse mõõtu.

           

Välisvõru 5,66mm ja sisevõru 5,53mm
Kordame protseduuri teise komplektiga. Seal tuli vaheks 0,19mm

Koostame fikseeritud poole laagrikaane, distantsvõru kaane alla tuleb ka mõõdu järgi lihvida, et laagrikoost oleks fikseeritud telgepidi kaanes.

         

Sai ka spindel sisse pistetud, et kas sai hea. Sai küll, pöörleb vabalt ja ei lõtku.

       

Laagrite poolest kõik.

[Marko]

Meeldib pilt tasakaalustamisest.Ise kasutan kodukootud varianti kahest lekaalist, mis käivad reguleeritavatesse pesadesse ja pingiloodiga paika loodin.Siit küsimus:kumb on täpsem kas laagritel pöörlev võll või nugadel veerev võll.

Talupojatarkus ütleb, et nugadel on täpsem, kuna seal ainult üks puutepunkt kummaski otsas. Rullidel tuleb laagrite hõõrdumine juurde. Eks lugupeetav oskab muidugi rohkem öelda, mul viimasest veeretamisest aastakümneid möödas.
Rullid on loomulikult mugavamad ja kiiremad, pole iga kord loodida vaja.

[ivo86]

Väga hariv teema. Kohe näha, et tegutseb spetsialist.

Mul, kui võhikul, tekkis aga küsimus, et kui sellise käia korrastamise sisse ostad (ilma tutvuste jms, täishinnaga), kas on odavam osta ikkagi uus ja korralik käi (kindlasti neid on maailmas saada) või  lasta niimoodi lahata ja putitada?

Eeldusel, et sul ei ole ka hiljem nii spetsiaalset töökoda, kus teda edasi vajaudusel hooldada vms. 
Eesmärgiks lihtsalt toimiv lauakäi, mida on mugav pidada, kive jms poest saada kohe sobivas mõõdus jne.

Sest peale vaadates see tehtav töö siin odav ei tundu..
Ehk siis kas ka majanduslikult on otstarbekas selline tegevus või ainult entusiasmist?

Ivo
(Väga väga natukene) käiahuviline.

[Envir]

Koormame koostu 16Kgf-iga ja mõõdame laagri sisevõrude vahelise vahemaa mis antud juhul on 5,84mm

Kuidas käis sisevõrude vahelise vahemaa mõõtmine?

[M.R.]

Sisevõrude vahe sai Juhansoni plaatidega mõõdetud.

       

[M.R.]

Kass, see on tore, et sa Johansonide plaate tead, aga püüa teemas püsida.
Seekord veel saad andeks pirniveini liigmanustamise.

Asjast ka arenguid.
Vahepeal sai käiale väheke värvivärki tehtud.

                       

Täna näpud nõnna sügelesid, et panin asja pooleldi kokku ja vooluvõrku.
Käib äramärkimata vaikselt.

   

Täiendavalt sai tehtud spindlimutrid kuna originaalid loksusid keermest 0,8mm risti võlli ja toetuspinnad olid ebamäärased.
Sisemine ja välimine faas on keskel kokku saanud ja mutter ei toeta konkreetselt vastu laagri sisevõru.
Klassikaliselt on vasaku poole asjad vasaku vindiga.

   

[_rein_]

Väga hariv teema. Kohe näha, et tegutseb spetsialist.

Mul, kui võhikul, tekkis aga küsimus, et kui sellise käia korrastamise sisse ostad (ilma tutvuste jms, täishinnaga), kas on odavam osta ikkagi uus ja korralik käi (kindlasti neid on maailmas saada) või  lasta niimoodi lahata ja putitada?

Eeldusel, et sul ei ole ka hiljem nii spetsiaalset töökoda, kus teda edasi vajaudusel hooldada vms. 
Eesmärgiks lihtsalt toimiv lauakäi, mida on mugav pidada, kive jms poest saada kohe sobivas mõõdus jne.

Sest peale vaadates see tehtav töö siin odav ei tundu..
Ehk siis kas ka majanduslikult on otstarbekas selline tegevus või ainult entusiasmist?

Ivo
(Väga väga natukene) käiahuviline.

Kui selle tee mis siin teemas on läbi käid on isalt pojale asi ja ei vannu kui laua peal põriseva asjaga midagi käiata ei saa.

[Roomik]

Mukatsivski tehases töötanud 1984.a üks noor mees.
Selline imelik- puhaste tunkede, prillidega ja alati kaine.
Õelad suud sosistasid, et ta soontes olla eesti või jakuudi verd.
Tema käe alt tulnud 3K631 staatorikorpused olid täiesti kasutuskõlbulikud,
erinevalt otsakaante töötlejate ja teiste tsehhide toodangust.
Aga õnneks 1985.a naistepäeva aegu ta hakkas korralikuks.
Kasvatas endale 10 pöialt, jõi ja töötas nagu kõik teisedki.
...
Keegi samasuguse riista värvija ütleb hästi:
"Заводская обработка настолько далека от любых геометрических форм, что просто поразительно."

[ivo86]

...

Kui selle tee mis siin teemas on läbi käid on isalt pojale asi ja ei vannu kui laua peal põriseva asjaga midagi käiata ei saa.

Ma selle vastu ei vaidle, et hea mees teeb vene asjast ka tööriista. Aga kindlasti saab mingi raha eest praegu ka korraliku asja osta, ehk isegi parema. Võib olla 2000, võib olla 10000.

Minu küsimus oligi see, et kas odavam on lasta vana asja üles lüüa (just nimelt lasta, mitte ise teha spets töökojas) või osta samahea hea asi kallite eurode eest. Vaevalt seda tööd teenusena 10 euri tunnis tehakse. Aga (lihtsalt näiteks, laest võetud numbrid) kui 60-100 eur/h tunnis tööd teev mees teeb 40h tööd, tuleb siiski mingi ettekujutus ju ette, kas taastada vana asi või osta uus.

[M.R.]

Ivo86, sinu küsimusele ei ole vastust, see on nagu võrrand kõigi tundmatutega.
Kõik sõltub, suuremat osa vanatehnikat tasub remontida sest uus reeglina lihtsalt ei ole remonditav, on ühekordne asi.
Spetsialiseeritud töökoda ei ole vaja omada, on vaja teada adekvaatse ja usaldusväärse töökoja asukohta....
Teema peakangelane peale remonti normaalse ekspluatatsiooni juures peaks/võiks nii 10-15 aastat probleemivabalt kesta. 

Kasutatud käiade valik ja hinnatasemed

Käiad

Milline neist remonti ei vaja, ei oska kamentaarida.

[deus]

Ikka on vastus, mul on sama küsimus algusest saati, mis tal.
Vastus on M.R. kulutatud tundide arv ja võtame keskmise remondimehe töötunni 60 euri ning paneme spetsialiseerumise tõttu mingi koefitsendi otsa. Ma pakun puusalt tulistades, et sul on miski 20 tundi sinna juba alla maetud?

[M.R.]

Ma ei ole spetsiaalselt lugenud töötunde, ei olnud eesmärki sellist seatud. Aga ma jääks praeguse hetke seisuga sinna 7-8 tunni juurde.
Mul on ka see häda, et tööl kohvi ei joo ja suitsu ei tee üldse.

[M.R.]

Said lõpuni valmis ka uued spindlimutrid, nüüd vaja tsingitüdrukute juurde viia oksüdeerimisele.

           

[muska71]

Hetkel vaatan pilte ja mõtlen,et millise teraga need sooned on treitud?