[metsakohin]

 Peaks ikka vooliku jupid vahele ühendama ja toru ei saaks raami külge ühendada selle sama liikumisvajaduse pärast.

Just seda Janka silmas pidaski. Kaks toru piki raami eest kuni silindri kinnituskohani ja sihker. 4 voolikuotsa pead uuesti pressima muidugi.

Vaata pilti. Tagumise otsa puhul vahet erilist pole, võimalik, et teeb paremaks, selle eest esimene liigub suures ulatuses nii üles-alla, kui ka pikisuunas, sinna on raskem toru sobitada, sest liikumisulatuse pärast tuleb arvestatava pikkusega voolik vahel seada ja selle aas hakkab ikka maa suunas tolknema. Usu olen toru näinud, seda lahendust isegi kaalunud ja ka läbi katsetanud ja mõõtnud, olulist kasu ei saa, tuleb ikka töllerdamist piirata. Muidugi tänud soovitamast, ei pruugi kõiki lahendusi kohe meelde tulla.

[v6sa]

...
suurem on jama voolikutega, ehk nende paigutamisega ja kinnitamisega, tikuvad jääma raami ja kasti vahele või siis lohisevad maas. Midagi vist mõtlesin välja, tuleb praktikas järele proovida.

Selleks on toruklambrid. Paned iga meetri taha ühe kahese binokli ja ei ripu seal enam midagi.

https://shop.hansa-flex.ee/et_EE/kinnitu.../p/MAS_B_A



Torud on edasijõudnud kasutajatele

Viid mõlemad voolikud silindri alumise otsani ja "ülemise" vooliku kinnitad vitsaga veel toru külge nii, et ei pääseks lipendama. Voolikuid pead paraku pikendama.

[metsakohin]

Tänud herr Võsa, kinnitasid mu uitmõtteid vooliku paigutusest. peab vaatama, kas mõnest ärist saab üle ukse hõigates vajaliku pikkusega vedela toru kätte.

[metsakohin]

Kuidagi mitte ootuspäraselt on meil seekord talv ja lausa lumega. Sai selleks puhuks midagi tehtud ja midagi tegemata jäetud.

   

Tõuseb iseseisvalt.

   

Vajub alla ka iseseisvalt.

   

Väärakad ja õige asend tulevad manuaalselt seada.

   

Ainuke mure, et taguotsa tuleb kõvasti raskemaks teha, nii 200 kg.

[huvi5]

Taha ideaalis sirge tera raskuseks, siis pole vahet kumba pidi sõidad, mõlemat pidi lükkad. Kui ainult raskuseks siis lihtne 200l vaat haagitavaks muuta ja täita vastavalt vajadusele.

[v6sa]

Lisaks ülalkirjutatud väga õigetele ja hõlpsalt realiseeritavatele veel kaks mõtet.

Vedeliktäide tagaratastesse (praegu siis soolalahusega!)  ja lumeketid. Isegi odavad poeketid teevad imet (kuniks ära lagunevad).

[metsakohin]

Praegu on taguotsa küljes kaks L-kujulist kandurit, kuhu saab toetada mõne kaalukama rauatüki. Isegi seisavad lahtiselt peal, ei hakkagi libisema. Soolvee ja muud vedelikud esialgu välistaks, olemasolevad rehvid eriti ei mahuta,pealegi masin sai nii kerge, et mingikski maakeraga haakumiseks on rõhk neis 0,8.
Olen mõelnud, kas ketid või poolroomikud. Esimesed on lihtsamini hangitavad ja odavamad, teised oleks lumistes oludes ja pehmel pinnasel rohkem abiks, samas hulka pusimist ja pealegi muid olulisemaid tegemisi ees. 

Muidu olen asjaga rahul, suvel sai seoses ehitusega ikka päris suur tükk maakera teisaldatud, sest suure veokaga (ka keskmisega mitte) ei pääsenud ehitusele ligi. Lisaks igasugused korrastamist vajavad kohad, nagu kaablitrassi lohkude (loe: aukude) täitmine. Ainsaks probleemiks on praegu pidurid, millest pole ikka veel õhku välja saanud, niiske pole ka kusagilt, rääkimata loigust. Ratta silindrid on Volga, Uaz või millegi sarnase omad, vene toodang, peasilindrid on Opeli varuosad, vist oli Frontera siduri peasilinder, seega kaks kontuuri: vasak ja parem.

Ega seda liikurit talviseks tööks ei mõelnudki, tahaks veel mingi niiduki ka külge aretada, selleks ka lisa käigukast, muidu saaks viie käiguga hakkama.

[v6sa]

... Soolvee ja muud vedelikud esialgu välistaks, olemasolevad rehvid eriti ei mahuta,pealegi masin sai nii kerge, et mingikski maakeraga haakumiseks on rõhk neis 0,8.
...

Mis on praegune rehvimõõt?

[metsakohin]

... Soolvee ja muud vedelikud esialgu välistaks, olemasolevad rehvid eriti ei mahuta,pealegi masin sai nii kerge, et mingikski maakeraga haakumiseks on rõhk neis 0,8.
...

Mis on praegune rehvimõõt?

16x7,5 tolli

[metsakohin]

No nii ainult üks aasta vaikust. Vahepeal natuke ajaviiteks nokitsenud, sai midagi lumekettide ja poolroomiku vahepealset tehtud, veab nii, et mättad lendavad. Pildid tulevad, võib-olla. Lisaks päramisele otsale ka midagi kangist liikuvat. 
Praegu väike mõte vintsimise teemadel, olemas täiesti "uus" veneaegne hüdropump/hüdromootor,midagi sellist:


Andmesilt ka:
   

Nüüd mõned küsimused ka, ehk mõni, kellel pole postituste limiit veel täis ja väheke viitsimist jätkub, kommenteerib:
1. Kui ma sinna otsa kinnitan hammasratta, siis võin selle karmata lasta paarilisega hambumisse, piisab seadmes olevatest laagritest, vaja aeglustavat ülekannet, on ju nii?
2. Kui suur on rõhk ülevoolus, kas piisab lihtsalt õlikindlast voolikust ja klambritest või on ikka vaja hüdrovoolik veda paagini?
3. Kas hammasratas pump seda ikka jaksab ringi vedada?

[hillar2]

Tavalisest natuke tugevamast õlivoolikust piisab tagasivoolu. Kinnitamiseks kasutada tugevamaid voolikuklambreid. Metsatraktoril mul voolikuklambritega küll mingi tugevam voolik kus metalli ka sees, aga seal väändumist ka rohkem.

[metsakohin]

Selge, liikumist suhteliselt vähe. Peab õlihulgad pumbas ja mootoris omavahel ära võrdlema ja ilmselt väikse pöörlemise katsetuse tegema, saa ümberkeerud paika.

[2715]

Selge, liikumist suhteliselt vähe. Peab õlihulgad pumbas ja mootoris omavahel ära võrdlema ja ilmselt väikse pöörlemise katsetuse tegema, saa ümberkeerud paika.

Matemaatika on tulusam äkki siin?

Tegu ikkagi lihtsa ülekandearvu arvutusega kus suurem jagatakse väiksemaga.
Näiteks pump 10cc ja mootor 28cc on 28/10=2,8:1
Kui pump arendab 1500p/min siis 1500/2,8=535 pööret mootoril.
Vääne on mootoril kirjas kui vene oma ja kui pump seda rõhku toodab siis see vääne seal ka on.
Sisemiste lekete tõttu võiks 5-10% tulemusest lahutada.

[v6sa]

...
Vääne on mootoril kirjas kui vene oma ja kui pump seda rõhku toodab siis see vääne seal ka on.
Sisemiste lekete tõttu võiks 5-10% tulemusest lahutada.

Millises lahtris on vääne kirjas? Äkki veel keegi ei oska silti õigesti lugeda

Ülekandearvu rehkendust kinnitan

Tagasivoolulohv peab taluma tagasivoolus valitsevat rõhku. Kui tagasivool tuleb läbi jaguri, siis ilmselt mõni baar. Kui läheb "otse paaki", siis otseühenduse korral mõõdetavat rõhku ei tohiks tekkida. Kui on filter vahel, siis jälle, mõni baar võiks tekkida. Ehk pika kuuse otsas kahe klambriga 10+bar voolik võiks olla täitsa piisav, kui mootorit vaid ühte pidi plaanitakse kerida.

EDIT: jutt ju vintsimootorist, mis eelduse järgi käib kahtepidi. Ehk peale- ja tagasivoolud peaks ikkagi olema võrdselt pressitud otstega hüdrovoolikud. Kolmas, lekkeõli lohv võib olla ülalkirjeldatud kujul lahjem.

[qwerty009]

Seda mootorit vintsina kasutada on kergelt öeldes problemaatiline. Oma pikkuselt on ta juba paras jurakas, siis on sinna mingisugust 1:20 aeglustavat ülekannet vaja ning lõpetuseks peale aegslustust tuleb vintsi pool trossiga. Mõõtmetelt tuleks kokku pool traktorit.
Kui peaks kätte sattuma mingisugune elektrivints kus on mootor surnud ning plaanis see hüdromootor üle mingisuguse adapterplaadi sinna istutada, siis see ka ei toimi, tuleks mõõtmetelt ehk kuidagiviisi aktsepteeritav, kuigi ikkagi ülemäära pikk vorst. Ka võimsamate elektrivintsidevintside mootorid peaksid töötama 3000rpm+ juures mistõttu hakkaks see vints selle hüdromootoriga maru aeglaselt kerima.

[v6sa]

Seda mootorit vintsina kasutada on kergelt öeldes problemaatiline. Oma pikkuselt on ta juba paras jurakas, siis on sinna mingisugust 1:20 aeglustavat ülekannet vaja ning lõpetuseks peale aegslustust tuleb vintsi pool trossiga. Mõõtmetelt tuleks kokku pool traktorit.
Kui peaks kätte sattuma mingisugune elektrivints kus on mootor surnud ning plaanis see hüdromootor üle mingisuguse adapterplaadi sinna istutada, siis see ka ei toimi, tuleks mõõtmetelt ehk kuidagiviisi aktsepteeritav, kuigi ikkagi ülemäära pikk vorst. Ka võimsamate elektrivintsidevintside mootorid peaksid töötama 3000rpm+ juures mistõttu hakkaks see vints selle hüdromootoriga maru aeglaselt kerima.

Khm, 1:20 aeglustuse saab ära teha pumba valikuga "bumerangil" pole pöörlemiskiirus väga oluline, rõhk korda pindala tekitab ikka jõudu. Kuniks rõhk on lubatud piirides.

Pikkuse kohta käiv märkus on õige eeldusel, et kasutatakse mingit olemasolevat elektrivintsi. Eks teemaalgataja ise ütleb, kuidas tal ruumiga on ja kas agregaadi kogupikkus üldse on probleem.

[qwerty009]

Ja mida sa selle puusalt pannes 50Nm väändega teed vintsides mida see mootor võllile genereerib?

[kuunor]

Selle pumba andmed:
http://gidravlik-m.com/gidromotory-gidro...nevoi.html

[v6sa]

Andmed on head, tänan.

Siit paistab, et minimaalne pöörlemissagedus on 400 ja minimaalne vooluhulk tööks 11 l/min. Nimipöördemoment võllil peaaegu 94 ja maksimaalne suisa 150 Nm. Sedaküll rõhul 200 bar... Ei ole head numbrid vintsile otse, olen nõus

[metsakohin]

Tänan kaasa mõtlemast. Nüüd juhiks tähelepanu sellele, et küsisin ülevoolu (või kuidas iganes kolmandat ühendust nimetada), mitte tagasivoolu kohta. Hüdro väljavõtted on lähedal, kaks allameetrist voolikut ehk ikka jõuan osta, küsimus on korpuse keskel olevas ühenduses ja paagini keeruline hüdrovoolikut vedada.
Pöörete kohapealt ei taha esialgu nõustuda 400 piiriga. Selliseid kõverike kasutati kraabiga russidel, seal oli kaks tükki üks pump ja teine mootor. Väidetavalt sisud ühesugused, ainsaks erinevuseks on pumba sisendi suurem läbimõõt ja nool korpusel, näitamaks pöörlemise suunda. Minul olev on tegelikult mõeldud pumbaks, aga peaks ju mootorina ka toimima? Russil tekitas üks surve ja teine oli ühendatud käigukastiga, kumbki tuli eraldi hambumisse lülitada, kahe vahel oli reguleeritava kobakas, mille abil sai määrata mootorini jõudva õli koguse. Liikumist sai alustada sujuvalt nullist, seega oletan, et mootor veab ka madalamal pöördel. Mul kasutusel 10-ne hammasratas pump, aeglustuva ülekandega ja teeb umbes 600 tiiru mootori tühikäigul, seega hüdromootor teeks 214 pööret. 
Mõõtmetest pole rääkinud ega küsinud ja ei muretse ka, no ei ole metsikult suur ja miks peaks pikki suunas paigutama, saab ka laiuses. Mingi elektrilise või käsivintsiga ei plaani ühendada, kui vaja teen hammasülekande.