[Lauri_L]

Millega Baeroki vertikaalvuugid täideti?

Mul oli sama küsimus. Olen kuulnud, et mõni jätabki täitmata. Ise kindlasti täitma ei jätaks, see vaht on tegelt väga hea mõte vertikaalile.

Püstvuukide juurde tulen tulevikus veel korraks tagasi - teistel põhjustel.

Mis puutub aga täitmisse, siis käesoleva projekti püstvuugid on seni ja saavad ka tulevikus kõik korrektselt täidetud. Eks mõni nire ikka siin-seal on, nendest ei pääse. Kui iga kiht on eelnevalt korralikult ühtlase ning piisava liimikihi alla saanud ja kasutatud on korralikke vigastamata plokke, siis vähemalt teoreetiliselt ei ole vuugitäitel ka kuhugi välja niriseda. Kindlasti peab ka müür sirge olema.

Täna on Bauroc plokkidel ühe otsas sees püstvuugid (nii nagu all). 375 ja 500 plokkidel on neid kaks. Kui plokid on korralikult üksteise vastu laotud, siis valatakse need vuugid väheke vedelama konsistentsiga Bauroc müüriliimiga täis. Ja alles seejärel järgmine kiht peale. Panin tähele, et pärast esimest täitmist vajus valatud liimi kiht pisut alla. Eks natuke valgus vuugist välja ning ka plokk ise imes seda palju endasse. Seega tuli täita 2-3 korda enne, kui vuuk korralikult täis sai. Seejärel riiviga valamisest tekkinud kraater siledaks ning läks järgmise kihi panekuks.

Seda et seda vahuga tehakse, seda pole näinud ega kuulnud. Bauroc juhend seda ka ei maini... Ilmselt on nii püütud lihtsama vastupanu teed minna...

[alfredo]

Seda minagi, et hea rats ei pruugi alati hoone pikka püsimist silmas pidades suurt kasu tuua(näidustuseks eeltoodud vahu kasutamine vuukides).

Olles oma elus umbes jalgpalliväljaku suuruse seina nendest vastikutest niredest pidanud puhtaks kraapima, saan nüüd rahulikult edasi magada, teades et hobigaraazis on see lõik vastavalt heale ehitustavale lahendatud : )

[DevilDeVille]

Bauroci tehase enese mitteametlik info on selline, et kogu hoone võiks pohhuilt liimvahuga püstipanna. On katsetatud nii ja naapidi ja kahe ploki või elemendi lahknemisel tekib murdepind plokis, liimvahu kõrval. Miks seda suurelt ei promota, on päästeameti arvamus, et asi on irmkoledasti tuleohtlik. Kuigi ei ole.

[Lauri_L]

Sisuliselt kuuendal müüri ladumise päeval sai jõutud sinnamaani, et sai hakata esimesi avasid sildama. Sama kõrguse peal (2,20m põrandapinnast) lõpevad mul kõigi kolme hoone akna, kahe siseukse ning ühe välisukse avad. Garaaži sissesõidu ukseavad on 3,00m kõrguse peal, seega sinna on veel minna.



Kuna ehitusploki varud, mis olid enne ehitamist hoonesse sisse tõstetud olid ennast kohe-kohe ammendamas, oli aegsasti ette ära tellitud uus partii vajaminevaid plokke. Nii nagu müüja oli lubanud, nii need ka saabusid. Esmane üllatus oli aga endalgi suur, sest auto koormast vaatasid vastu hoopis rohelistes kilepakendites kivid. Omateada olin tellinud "oranži", mitte "rohelist". Autojuht seletas kohe ka ära, et tegemist ikkagi õige tootega. Lihtsalt Eesti laost meie turule mõeldud toode oli otsa saanud ning klientidele hakati välja saatma Soome turule mõeldud kivi. Kivi ise sama, kuid Bauroc on Soomes hoopiski Jämerä kaubamärgi all. Kõik aus.



Üldiselt olen igati korraarmastaja inimene. Iga päeva õhtul, mis garaaži ehitusel toimetatud sai, käisin kogu ehitusplatsi läbi ning koristasin ära. Kiled ja pakendid kokku, puitjäätmed kokku, tühjad alused eemale virna, tööriistad varju alla ja nii päevast päeva. Kunagi midagi vedelema ei jätnud. Nüüd, kus tulid uued alusetäied ehitusplokke ning neid enam hoonesse tõsta ei olnud võimalik, hakkas õue peal ruumiga kitsaks minema. Väga raske oli endist korda hoida.



Valmissillused saabusid väiksematele avatäidetele juba ammu, esimese koorma kividega. Need sai tõstetud oma aega ootama ja kuni tänaseni ma neile suuremat tähelepanu ei pööranud. Ootasid kenasti aluse peal kile all. Kui aga uste-akende sildamiseks läks avastasin, et olin välisakende sillused liiga lühikesed tellinud. Kontrollisin veel paberitest üle ning oligi nii. Oma viga. Õige pikkusega silluseid jagus ühele aknale (ava laius 1,2m; läks 2,0m sillus) ning neljale uksele (ava laiused 1x1m ja 2x1,5m; läksid vastavalt 2m ja 2,4m sillused). Kaks otsaseina aknaava olid aga laiusega 1,8m ning selle jaoks olid üle vaid 2m pikkused sillused. Ja nendega polnud seal mitte midagi teha. Sillused panin kõrvale, et ehk läheb hiljem kuskil mujal tarvis ning läksin alternatiivset teed pidi. Kuna U-plokke oli tellitud väikese varuga, siis sai nendest sillused ehitatud. Tegemist ei olnud kodukootud lahendusega, vaid täitsa tootja poolt ette nähtud lahendusega.

Allolev foto on pisut kehv, kuid jutt siis kahest vasakpoolsest aknast. Aknaavad on laiusega 1,8 meetrit. Bauroc U-plokk on pikkusega 500mm. Aknaavadesse sai ehitatud toetavad raamid (50x250 pruss) ning peale laotud U-plokid. Ülekatteks jäi ühele aknale mõlemale poole 60cm, teisele aknale ligikaudu 75/45cm. Kahjuks armeerimisest jäid fotod tegemata. Armeeringuks sai kasutatud 150mm kõrgusega range, mille ümarad otsad sai U-tähe kujuliselt maha lõigatud. Need U-d läksid püsti U-ploki sisse umbes 40cm vahedega ning said omavahel pikisuunas seotud 4x12mm armatuurvarrastega. Peaks olema hea küll. Seejärel betoonivalu sisse.



Siin lahendatud valmissillustega



Kui kaheksas tööpäev Bauroc'iga oli täis, sai hakata suureks silluseks valmistuma. Ehk siis sillus kahe 3m laiuse sissesõiduukse kohale. Seinad olid väljast vaadates selleks hetkeks juba päris muljetavaldavad ning hoone kuju täitsa olemas. Võis juba aru saada, et tegemist sama ehitisega, mis projektis.





3m ukseavade sildamistehnoloogia oli suures plaanis sama, mis eelneval kahel aknal. Ehk valmis tuli see teha U-plokkidest. Baurocil olid küll sobiva sildega sillused olemas, kuid kõrgusega oleks läinud kitsaks. Minu puhul oli planeeritud 3m uste kohale 40cm ruumi (2 kihti kive) ja sinna peale juba müürlatt. Kõrge valmissilluse kasutamisel ei oleks jäänud enam ruumi hoone ülemise sidumisvöö valamiseks. Seega mõeldud-tehtid.

Vasakpoolne ukseava



Parempoolne ukseava



Nende uste sildamises sai aga tehtud väike improvisatsioon. Kahe ukse vahel olev müüri osa oli laiusega 2,5 meetrit. Bauroc näeb sildamisel ette, et sillus peab ulatuma kõrvalolevale kivile ülekattega 250mm. Mis on minu jaoks arusaamatult väike number. Juba akende-uste juures sai mindud kuni 2 korda suurema ülekatteni. Kuna aga siin oli tegemist väga suure sildega, siis sai kambas otsustatud, et teeb hoopis uhe pika silluse. Ehk siis üle kahe 3,0m laia ukseava, üle 2,5m vaheseina ning mõlemalt poolt veel meetrise ülekattega müüritisele. Kokkuvõttes pikkust 10,5 meetrit (21 U-plokki). Vähemalt sisetunne ütles, et peaks olema kuulikindel ja turvaline lahendus. Ja jällegi ei olnud mahti teha fotosid armeerimisest. Kuid saan kinnitada, et jällegi läksid käiku varasemalt üle jäänud rangi otsadest lõigatud U-kujuliste elementidega, mis sai omavahel seotud nelja 12mm armatuuri vardaga. Tulemus pärast valamist allpool.







Selle valamise tulemusena kukkus taas üks suur kivi südamelt. Päris pikalt oli mõeldud ja planeeritud, et kuidas uste ava tugevaks ja turvaliseks saada ilma kõrguses "lõhki" minemata. Siinkohal soovitus kõigile tulevastele ehitushuvilistele, et proovige projekti koostamise faasis läbi käika kõik sõlmed ning arvestada ehitusmaterjalide omaduste ja võimalustega. Minul läks siinkohal "üle noatera". Sellega on hoone avadel silluste ring peal ning pärast väikest ladumistööd saab hakata hoone ülemisele sidumisvööle mõtlema.

[olli]

Ma valasin garaaži ukse silluse koos ülemise sidumisvööga. Noh nii et sillus oligi nagu osa sidumisvööst. Siis sai ukseava veel laele lähemale.

[Lauri_L]

Ma valasin garaaži ukse silluse koos ülemise sidumisvööga. Noh nii et sillus oligi nagu osa sidumisvööst. Siis sai ukseava veel laele lähemale.

Kaalusin ise täpselt sama asja. Projekti järgi oli aga ukse kõrgus paigas ning ka uksepealse osa kõrgus paigas. Kui ukseavaga oleks kõrgemale läinud, siis oleks juba räästas vastu tulnud. Ei jää ilus. Kindel soov oli ka külmasildasid vältida. Sellepärast jäi plaan teostamata ning läksin ikkagi U-plokkide teed. Sidumisvöö tuleb nii ehk naa kohe olemasoleva silluse peale järgmise kihi U-plokkide sisse. Kui oleks fibost ehitis olnud ning eraldi soojustusega väljaspool, siis oleks juba palju enam betooniga toimetanud.

[Marko]

Kas 2 üldse ilma akendeta seina on tööõnnetus või on sellel mingi sügavam põhjus, mida ma hoomata ei suuda?

[DevilDeVille]

No mis rõõmu neist akendest? Töö tegemiseks niiehknaa valgust vähe ja mittekomistamise jagu saab ka abiruumide avatud ustest etc.

[spitfire]

Garaaži puhul ei ole vast oluline, aga nii korraliku teemakäsitluse puhul:
nendest vertikaal vuukidest. Ma ei ole mingi ekspert, kaugel sellest; aga kui ma vaatan seda seina ja nende otsa soonte täitmist liimiga, siis tekivad küsimused. See soon suure tõenäosusega seal seina sees sada prossa liimi täis ei ole, ta lihtsalt vajub kuivades kuhugi ära. Mis omakorda viib selleni, et seina sisse jäävad õhu kanalid. Kui vaatad seina väljast siis näed ise ka, et vuugid ei ole täis. See ilmselt ei ole mingi probleem kui sein saab väljast ja seest krohvitud, krohv täidab vuugi ära ja paneb õhu liikluse kinni. Kui välja poole tuleb laudis, siis on oht, et jäävad väljast vuugid lahti ja seina sees on ikkagi tuule kanalid. Vaht lahendaks selle (vertikaal vuugi) probleemi. Miks seda ei soovitata, tont seda teab, eks need vahud ka on arenenud.

Aastaid hiljem sise aknalauda vahetades avastasin, et aknalaua alt tuleb külma õhku. Ja see tuli kahe ploki vahelt vertikaalvuugist. Sest plokil on liim mõlemas (vertikaal) servas ja keskel on õhuvahe külmasilla vältimiseks. Ühesõnaga avatäidetes võiks nende plokkide nii horisontaal kui vertikaal vuugid liimiga täita. Ehitaja sellele tähelepanu ei pööra, aken auku, vaht ümber, aga see täitmata vertikaal vuuk ulatub nii paksu ploki puhul (375mm) õuest aknapleki alt tuppa aknalaua alla.

[Lauri_L]

Kas 2 üldse ilma akendeta seina on tööõnnetus või on sellel mingi sügavam põhjus, mida ma hoomata ei suuda?

On põhjusega jah. Hoone akendeta tagaküljest 15m ja siis on naaberkrundi piir. Täna seal ehitisi ei ole, kuid kunagi ei tea, millal võib tulla. Akendeta otsaseinast <10m kaugusel on suur ja kõrge kuusehekk. See seal on ja sinna ta jääb. Valgust ei tuleks sisse nii ehk naa. Lisaks on mõlemad akendeta küljed valdavalt suure garaažiruumi osad. Ei ole vaja, et sinna sisse hakataks piiluma. Kolmas põhjus on see, kuidas päike üle krundi liigub. Hommikupäike paistab täpselt esikülge (kus on suured sissesõidu uksed, väike sissepääsuuks ja ühe tööruumi aken). Päeva peale ja õhtupoolikul keerutab päike ennast esiküljelt vasakusse külge, kus on suured aknad mõlema tööruumi jaoks. Seal on lisavalgust kindlasti vaja ning selleks said sinna ka nii suured aknad tehtud, kui võimalik oli.

[Lauri_L]

Garaaži puhul ei ole vast oluline, aga nii korraliku teemakäsitluse puhul:
nendest vertikaal vuukidest. Ma ei ole mingi ekspert, kaugel sellest; aga kui ma vaatan seda seina ja nende otsa soonte täitmist liimiga, siis tekivad küsimused. See soon suure tõenäosusega seal seina sees sada prossa liimi täis ei ole, ta lihtsalt vajub kuivades kuhugi ära. Mis omakorda viib selleni, et seina sisse jäävad õhu kanalid. Kui vaatad seina väljast siis näed ise ka, et vuugid ei ole täis. See ilmselt ei ole mingi probleem kui sein saab väljast ja seest krohvitud, krohv täidab vuugi ära ja paneb õhu liikluse kinni. Kui välja poole tuleb laudis, siis on oht, et jäävad väljast vuugid lahti ja seina sees on ikkagi tuule kanalid. Vaht lahendaks selle (vertikaal vuugi) probleemi. Miks seda ei soovitata, tont seda teab, eks need vahud ka on arenenud.

Aastaid hiljem sise aknalauda vahetades avastasin, et aknalaua alt tuleb külma õhku. Ja see tuli kahe ploki vahelt vertikaalvuugist. Sest plokil on liim mõlemas (vertikaal) servas ja keskel on õhuvahe külmasilla vältimiseks. Ühesõnaga avatäidetes võiks nende plokkide nii horisontaal kui vertikaal vuugid liimiga täita. Ehitaja sellele tähelepanu ei pööra, aken auku, vaht ümber, aga see täitmata vertikaal vuuk ulatub nii paksu ploki puhul (375mm) õuest aknapleki alt tuppa aknalaua alla.

Mina küsija suu pihta ei löö. Igati teemasse ju

Need sooned, mis on näha (kuhu liimi ülevalt sisse kallatakse), need pole veel lõplikult täidetud. Nagu varasemalt mainisin, siis osa liimi tõesti vajub soontest välja kahe kivi vahele, osa imendub kivi sisse ning mingi osa võib kuskilt välja voolata. Neid püstkanaleid täidan 2-3 korda. Nii kaua, kuni mõlemad augud on kuhjaga täis ja liim kuivanud. Jääb igati õhutihe. Seejärel riiviga siledaks, uus liimikiht peale ning järgmine plokirida. Kui teemas pisut ette rutata, siis kogu välisseina kõik kivide vahed, kus mingil põhjusel liimi ei olnud pluss püstvuugid, pahteldasin paksema liimiseguga kinni. Seda ei oleks vaja olnud teha, kuid silmale meeldis. Siseseinad peavad kõik korraliku krohvikihi alla saama.

[Marko]

See õhtupäike nokitsemisruumi aknas kõlab nii, nagu ma oleksin ise kirjutanud 
Arusaadav põhjendus. See teema annab eeskuju kõigile tulevastele hobigaraažiehitajatele, väga kena kajastus!

[olli]

Garaaži puhul ei ole vast oluline, aga nii korraliku teemakäsitluse puhul:
nendest vertikaal vuukidest. Ma ei ole mingi ekspert, kaugel sellest; aga kui ma vaatan seda seina ja nende otsa soonte täitmist liimiga, siis tekivad küsimused. See soon suure tõenäosusega seal seina sees sada prossa liimi täis ei ole, ta lihtsalt vajub kuivades kuhugi ära. Mis omakorda viib selleni, et seina sisse jäävad õhu kanalid. Kui vaatad seina väljast siis näed ise ka, et vuugid ei ole täis. See ilmselt ei ole mingi probleem kui sein saab väljast ja seest krohvitud, krohv täidab vuugi ära ja paneb õhu liikluse kinni. Kui välja poole tuleb laudis, siis on oht, et jäävad väljast vuugid lahti ja seina sees on ikkagi tuule kanalid. Vaht lahendaks selle (vertikaal vuugi) probleemi. Miks seda ei soovitata, tont seda teab, eks need vahud ka on arenenud.

Aastaid hiljem sise aknalauda vahetades avastasin, et aknalaua alt tuleb külma õhku. Ja see tuli kahe ploki vahelt vertikaalvuugist. Sest plokil on liim mõlemas (vertikaal) servas ja keskel on õhuvahe külmasilla vältimiseks. Ühesõnaga avatäidetes võiks nende plokkide nii horisontaal kui vertikaal vuugid liimiga täita. Ehitaja sellele tähelepanu ei pööra, aken auku, vaht ümber, aga see täitmata vertikaal vuuk ulatub nii paksu ploki puhul (375mm) õuest aknapleki alt tuppa aknalaua alla.

Mul oli sein natuke teise konstruktsiooniga, aga lahendus mida ma kasutasin, oleks vabalt kasutatav ka siin. Nimelt on olemas selline toode nagu tuuletõkke kangas, mis ei maksa suurt midagi. Ma katsin kogu seina sellega. Kangas otse seina peale ja sinna peale siis roovitis voodrilaua jaoks. On abiks ka siis kui hiljem sein mängib ja peaks väikseid mõrasid sisse tõmbama. Ei saa tuul läbi puhuda.

Silluse osas on see betooni soojusjuhtivus õige märkus jah, mu puhul see ei olnud oluline.

[maaks]

Tubli töö tehtud, mõned asjad oleks mina endale ehitades teistmoodi lahendanud, aga võib-olla see ongi tänapäeval uus normaalsus 
   

[Lauri_L]

Tubli töö tehtud, mõned asjad oleks mina endale ehitades teistmoodi lahendanud, aga võib-olla see ongi tänapäeval uus normaalsus 

Nõustun, et oleks saanud paremini.

Vasakpoolsel fotol kannab sillus kõrvaloleval plokil 400mm ulatuses (tootja näeb ette 250mm). Kuna tegemist on väga lühikese seina sektsiooniga, siis ploki nihutamisega oleks hakanud kattuma vuugid alloleva plokireaga. Oli parim lahendus nende seast, mis võtta oli. Tähtis on see, et sillusele on tagatud korralik toetuspind.

Parempoolsel fotol on tegemist 10m pikkuse valatud silluse keskkoha all oleva ploki tükiga. 150mm laiusega plokk seal ei mängi enam rolli.

[Lauri_L]

Mul oli sein natuke teise konstruktsiooniga, aga lahendus mida ma kasutasin, oleks vabalt kasutatav ka siin. Nimelt on olemas selline toode nagu tuuletõkke kangas, mis ei maksa suurt midagi. Ma katsin kogu seina sellega. Kangas otse seina peale ja sinna peale siis roovitis voodrilaua jaoks. On abiks ka siis kui hiljem sein mängib ja peaks väikseid mõrasid sisse tõmbama. Ei saa tuul läbi puhuda.

Silluse osas on see betooni soojusjuhtivus õige märkus jah, mu puhul see ei olnud oluline.

Tänase hetkeni ei olnud isegi kuulnud tuuletõkkekangast. Guugeldasin ning täitsa olemas. Tulevaste projektide tarvis panen kindlasti kõrva taha. Võib kasulikuks abinõuks osutuda. Tänud!

[Janka]

Tubli töö tehtud, mõned asjad oleks mina endale ehitades teistmoodi lahendanud, aga võib-olla see ongi tänapäeval uus normaalsus 

Aga seletab äkki siis oma piltide najal härra siinsamas, kuidas see seina ots viisakamalt vormistada? Mul sai samuti umbes sarnaselt tehtud. Tõsi, lõpuklotsid rihtisin  tunduvalt suuremaks, kui siin paistab.

[maaks]

Tubli töö tehtud, mõned asjad oleks mina endale ehitades teistmoodi lahendanud, aga võib-olla see ongi tänapäeval uus normaalsus 

Aga seletab äkki siis oma piltide najal härra siinsamas, kuidas see seina ots viisakamalt vormistada? Mul sai samuti umbes sarnaselt tehtud. Tõsi, lõpuklotsid rihtisin  tunduvalt suuremaks, kui siin paistab.

Kõrvaloleva "täisploki" lühemaks lõikamise teel näiteks saaks seda "lõputüki" horisontaalset mõõtu suurendada. Aga nagu ütlesin, et endale ma nii ei teeks ja võib-olla see ongi uus normaalsus. Võiks eeldada, et tootja juhendis võiksid sellised juhtumid kuidagi kajastatud olla ...

[muska71]

Kas omaniku järelvalvet ka nõutakse?

[tcumen]

Endale ehitades ei tohiks olla järelevalve kohustust.

Postituse muutmine:
Mõtlesin seda, et endale ise ja eraisikuna ehitades ei ole eraldi järelevalve palkamise kohustust, vaid tegeled selle mainitud processiga ise.