(10-02-2023, 16:11 PM)IIIFFFAR Kirjutas: Huskud osteti ja seitsmekümnendate hakul. 1968 tormituulte järelmite harutamiseks. P5000 - ded tuli suur partii 1985 või 86a... ise võtsin tatikana tutika karbist välja.. samal ajal ka võsalõikajad, mudelit ei mäleta. Esimesed 254 mudelid jõudsid meile vist 1989. Tollal sai metskond, vähemalt meil, üle kahe aasta kaks uut saaget ja võsalõikajat. Kaheksakümnendate alul oli kombinaatides ka P70 elukad, nood olid 18" latiga jubedad peletised...
Torm oli 1967. aasta augustis.
Tänud parandamast. Endal läinud siis veel sündimisega mõni aasta aega... Aga jutu mõte olnd ikka sama, suuresti "tänu" tolle tormimurdudele hakati poolvägisigi inimlikumate saagede poole vaatama.
(10-02-2023, 16:11 PM)IIIFFFAR Kirjutas: Huskud osteti ja seitsmekümnendate hakul. 1968 tormituulte järelmite harutamiseks. P5000 - ded tuli suur partii 1985 või 86a... ise võtsin tatikana tutika karbist välja.. samal ajal ka võsalõikajad, mudelit ei mäleta. Esimesed 254 mudelid jõudsid meile vist 1989. Tollal sai metskond, vähemalt meil, üle kahe aasta kaks uut saaget ja võsalõikajat. Kaheksakümnendate alul oli kombinaatides ka P70 elukad, nood olid 18" latiga jubedad peletised...
Kui ma 87. aasta jaanuaris metsavahiks hakkasin siis oli meie metskonda hiljuti tulnud esimene Taiga. Maksimaalselt aasta hiljem saime kaks uut 254 saage. Isa kes oli ka metsavaht sai meie 254 umbes samal ajal uue P5000plussi. Mine hoidsin kasti kinni kui isa sae kastist välja tõstis. See saag mul praeguseni riiulis. Süütepool kärssas läbi. Partneri kastis olnud ümmargune liitrine õlipudel on ka tänaseni alles. Tühjana küll aga alles.
Kombinaadi mehed lõikasid algul P70 siis toodi P7000 neile. Ilmusid ka Husqud kombinaadi meestele.Kombinaadimehed lõikasid juba 84 vähemalt Partneritega. Hea meeles pidada sest enne sõjaväkke minekut praktikal nägin juba mingeid kollaseid väljamaalasi.
See 7000 pidas max aasta vastu. Meie kandi Jüri kes Saru all lõikas ajas aastaga maha 11000 tihu. Laasimisega nad ei tegelenud. laasis metsapull oma imemasinaga.
Kui ma 86 sõjast tulin siis oli isal juba Partneri võsakas kuuri all. 44 kuubikut mootoriga. On praeguseni elus. Sorry, et täpseid daatumeid ei mäleta aga eluetapid on ka piisavad mõningate asjaolude ülestähendamisel.
NB! Võib pakkuda P5000 plus-i süütepooli. See mis on ühes tükis.
(10-02-2023, 16:11 PM)IIIFFFAR Kirjutas: Huskud osteti ja seitsmekümnendate hakul. 1968 tormituulte järelmite harutamiseks. P5000 - ded tuli suur partii 1985 või 86a... ise võtsin tatikana tutika karbist välja.. samal ajal ka võsalõikajad, mudelit ei mäleta. Esimesed 254 mudelid jõudsid meile vist 1989. Tollal sai metskond, vähemalt meil, üle kahe aasta kaks uut saaget ja võsalõikajat. Kaheksakümnendate alul oli kombinaatides ka P70 elukad, nood olid 18" latiga jubedad peletised...
Kui ma 87. aasta jaanuaris metsavahiks hakkasin siis oli meie metskonda hiljuti tulnud esimene Taiga. Maksimaalselt aasta hiljem saime kaks uut 254 saage. Isa kes oli ka metsavaht sai meie 254 umbes samal ajal uue P5000plussi. Mine hoidsin kasti kinni kui isa sae kastist välja tõstis. See saag mul praeguseni riiulis. Süütepool kärssas läbi. Partneri kastis olnud ümmargune liitrine õlipudel on ka tänaseni alles. Tühjana küll aga alles.
Kombinaadi mehed lõikasid algul P70 siis toodi P7000 neile. Ilmusid ka Husqud kombinaadi meestele.Kombinaadimehed lõikasid juba 84 vähemalt Partneritega. Hea meeles pidada sest enne sõjaväkke minekut praktikal nägin juba mingeid kollaseid väljamaalasi.
See 7000 pidas max aasta vastu. Meie kandi Jüri kes Saru all lõikas ajas aastaga maha 11000 tihu. Laasimisega nad ei tegelenud. laasis metsapull oma imemasinaga.
Kui ma 86 sõjast tulin siis oli isal juba Partneri võsakas kuuri all. 44 kuubikut mootoriga. On praeguseni elus. Sorry, et täpseid daatumeid ei mäleta aga eluetapid on ka piisavad mõningate asjaolude ülestähendamisel.
NB! Võib pakkuda P5000 plus-i süütepooli. See mis on ühes tükis.
Kusjuures tahaks mainida, et too P5000 istus maru hästi kätte, isegi paremini kui Husku. Oli natuke lühem-kõrgem-kompaktsem ja jube mõnusalt tasakaalus....
(10-02-2023, 13:43 PM)Mats metsast Kirjutas: Võibolla läheb liiga 254 teemaks ära, aga ega keegi täpselt ei tea, millal plastikust kaanega, punaselt xp ja air injection diagonaalis üle sildi kirjutatud saag tootmises võis olla?
Saan ise oma küsimusele osaliselt vastata. Uurisin saagi ja leidsin paagilt kuupäeva 01.92. Seega vähemalt 92 aasta alguses neid nii tehti.
Vanaisa jutust mäleta kah, et Partner 7000 oli jube kolakas aga võimas saag. 500/5000 oli palju mugavam toimetada, eriti lõpus oma metsas ja küttepuid tehes.
(Seda postitust muudeti viimati: 11-02-2023, 14:36 PM ja muutjaks oli peeter11.)
Eelmisel lehel muidu mainisin et 92 hakkasid esimesed punase XP tähisega tulema,tänapäeval neid just palju enam liikvel ei ole nii et hoia seda .Kui võimalik pane mõni pilt ka siia.
(11-02-2023, 14:35 PM)peeter11 Kirjutas: Eelmisel lehel muidu mainisin et 92 hakkasid esimesed punase XP tähisega tulema,tänapäeval neid just palju enam liikvel ei ole nii et hoia seda .Kui võimalik pane mõni pilt ka siia.
Mida neist nüüd niiväga hoida kui tööd vaja teha ja muuseumi plaanis pole. 254xp olnd omas ajas selleilma parimaid saagesid küll, aga pidin minagi kunagi tõdema, et iga asi lõpeb kord.... nuuks... Kõndisin poodi ja võtsin 357xp ja 346xp kaasa..
Starterikaan muidugi(need on aga lihtsalt vahetatavad)Ilmselt kõige kergemini märgatav vahe on air injectoni toru mis viib õhku hooratta juurest karburaatorini.Uuemal xp mudelil on ka hooratta labad natukene kõrgemad tehtud kui vanal mallil.Samuti on uuemal dekompressori klapp(silindrid jällegi lihtsalt vahetatavad)Üldiselt kui tehase andmesildil on esimene number 3 ja üles siin võib eeldada et tegu on xp-ga.
(Seda postitust muudeti viimati: 11-02-2023, 23:09 PM ja muutjaks oli Mats metsast.)
(11-02-2023, 14:35 PM)peeter11 Kirjutas: Eelmisel lehel muidu mainisin et 92 hakkasid esimesed punase XP tähisega tulema...
Jaa lugesin seda ja saangi kinnitada Su info õigsust. Nüüd oleks muidugi põnev, kui keegi tuleks välja näiteks 92 augustis toodetud saega kus midagi juba teist moodi. Saaks mingi ajaskaala paika panna, kunas asjad muutusid.
XP tuvastamise kohapealt, minu omal algab seerianumber 2-ga.
357xp on samuti olemas, kahjuks oma elu täielikul lõpul(3000tm tegid oma töö). Igapäevaselt teenib leiba 550 mk2. 254 säilitan kindlasti, vahest ikka teen paar paaki ja nostalgitsen.
Piltide lisamine mul ei õnnestu.
Lugesin seda teemat ja tuli meelde, et on karbis kaua kaua seisnud 254.
Müüa ei plaani. On ootel, et kui praegune 254 otsad annab, siis hea kohe järgmine võtta.
Midagi pole öelda, on ikka legendide legend küll ja kestab mitte isalt pojale vaid pojapojale. Kütteks ka eluaeg tankla bensiin olnud ja ei mingit probleemi.
Paar aastat vana Stihl 211 juba karburaatori remondi saanud, kuna ei läinud enam mitte päris pöördesse ja törtutas. Sae remontija siunas kehva bensiini ja soovitas Aspenit. Noo, bensiini süüks hea ajada küll, aga ju ikka materjal jama.
..Aga, enne kui käima tõmmad, võta karpa korraks lahti ja vaata, või lase üle vaadata teadjal inimesel... selle kolmkümmend +? aasta seismisega võib mõni kummikutihend/membraan lollust õppind olla... niisamuti ka starterile pisut libestit, et lähenemine libedamalt läeks...
Jõudu igatahes! Pöörane riist!
Lisan juurde....
pildi järgi vist 1989a. aparaat...
tollal olid.. "vist" juba paremad materjalid.... aga see näeb veel vanamoodi veotähik olema, mis esimest naela või karja-aia traati kohates miljoniks lendab... (lihlt hoiatuseks...)
(sai "Dvigateli" vabrikus neid ikka mõnuga juurde lastud teha.. ;-) ku kaunil nõuka ajal poodist võtta põlnd........., see küll kaheksakümmendate esimeses pooles...
..tänapäe nood karjalepikud muidugi juba suuresti ümberkasvand..
(09-03-2023, 02:46 AM)IIIFFFAR Kirjutas: ...aga see näeb veel vanamoodi veotähik olema, mis esimest naela või karja-aia traati kohates miljoniks lendab...
Palun ka teist kinnitust, et veotähik nii kalk oli. Ei ole meeles, et Soomes keegi oleks säärast juttu maininud. Ja naelu ja okastraati on ka sealmaal metsades piisavalt.
Seda kurdeti küll, et langeva puu ja kalju vahele jäämist või metsatraktori ülesõitu ei tahtnud kesta. Ja ketid kippusid terava kaljunuki pihta minekul poolduma.
(09-03-2023, 02:46 AM)IIIFFFAR Kirjutas: ...aga see näeb veel vanamoodi veotähik olema, mis esimest naela või karja-aia traati kohates miljoniks lendab...
Palun ka teist kinnitust, et veotähik nii kalk oli. Ei ole meeles, et Soomes keegi oleks säärast juttu maininud. Ja naelu ja okastraati on ka sealmaal metsades piisavalt.
Seda kurdeti küll, et langeva puu ja kalju vahele jäämist või metsatraktori ülesõitu ei tahtnud kesta. Ja ketid kippusid terava kaljunuki pihta minekul poolduma.
Kaheksakümnendate algupoole olid nisukesed õrnad. Nendega jube jama oli majandist uusi osi saada, metsamajand pidi siis jälle ministeeriumilt lunima... Meil trehvas "Dvigateli" punt jahil ja viinal käima, siis sai neile üks näidiseks kaasa antud. Sääl krdi sõjardite vabrikus tehti ju igasugu imeasju.
Ja ketid olid millaski kaheksakümnendate keskel-lõpupoole miskine sats sihukesed ülekarastatud. Ühtelugu sai lappida. Siis miski paar aastakest olid maru pehmed jälle, ainult terita raipeid. Viilid ka samamoodi.
(Seda postitust muudeti viimati: 09-03-2023, 18:44 PM ja muutjaks oli IIIFFFAR.)
Ei jõua ära kiitagi, oli ikka hää aparaat küll, mul olnd ka sama aastakäik. Miski 2006-2008 pidin ikka alla vanduma, et otsa tema aeg sai. Pidi päris poest uue kaasa võtma..
edit: kurjam valetasin ennnist, mul oli 1989 a. pill
Mul ka see igiliikur,org karp läks mullu suvel ümbertöötlusse ja kui mälu ei peta siis on vahetatud ainult tähik,hiljuti süütepool ja õhufilter.Mullu õnnestus kommikarbi eest ka doonor saada,starterit pole ainult ja isegi turvapidur korras,enda omal ainult tüügas alles...
(Seda postitust muudeti viimati: 10-03-2023, 18:28 PM ja muutjaks oli peeter11.)
Teema küll rohkem husqvarna saagidest,aga kas kellegil partner 5000 ka veel kasutuses on?Omalajal samuti väga levinud ja kõrgelt hinnatud saag.Endal üks selline eksemplar riiulis-tööd pole näinudki.
.Kui võimalik pane mõni pilt ka siia.