06-03-2023, 16:47 PM
arvasin samuti,et kaalusääst.kas transiti sidurikoda on malmist.polte on sellisel variandil mugavam keerata
(16-03-2023, 00:16 AM)Mart69x Kirjutas: Stokker.ee ja otsingusse Pferd kettavõll ja seal ka 10mm olemas
(15-03-2023, 18:42 PM)Marko Kirjutas: 1969. aastal üllitas Sangar, mille direktor te olite, suure koguse — 70 000 — vimplit, mille peal kirjad “Eesti NSV” ja “Juubelilaulupidu”.Kui palju siin EW vappi on - Tallinna linna vapp aga lõvid peal:
Jah, sai tehtud.Lisaks olla seal veel olnud Eesti Vabariigi vapp, kolm lõvi.Need olid ka.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/289371...parandamas
Siin palju ajaloohuvilisi, kas keegi oskab midagi kosta, pilti näidata?
Tsitaat:Toiduainete probleemid hakkasid märkamatult tekkima juba 1970-ndate aastate alguses. Aastatel 1960-1980 oli saada kõike,https://ekselatijuennegi.blogspot.com/20...hindu.html
(16-03-2023, 15:59 PM)aavu Kirjutas:Tsitaat:Toiduainete probleemid hakkasid märkamatult tekkima juba 1970-ndate aastate alguses. Aastatel 1960-1980 oli saada kõike,https://ekselatijuennegi.blogspot.com/20...hindu.html
Ei tea mis maailmas teie sel ajal elasite. Kuni 1970 aastani näiteks Aravete poes oli lett ühes seinas ja sinna ka laotatud enamus teiste liiduvabariikide mahlapurke. Seakeeksi toodi 2x ädalas, põrandaleiba võib-olla toodi sagedamine aga sai ca korra kuus. Kui vedas ja oli aega passida sai ka kivikõva saia aga heal juhul kord nädalas. Pigem toodi saia Paidest või Tapalt, siis sai ka pehmemat. Liha-vorsti-sardelle vms isegi ei mäleta. Paaril korral oli Kasekese batoone, tihedamini plekkpurgis mingeid lagritsakomme, vabalt olid piparmüdi hernekommid. Ühel korral joppas ja sain valge-rohelises paberis vahvlituutus rosinajäätist. Ulme. Vanaisal lagunesid tööl viimased säärikud, saatis kõik pikalt et enne tööle ei lähe kui jalavarjud saab. Vähem kui nädalaga saadi talle kolhoosi poolt siis paar kummikuid.
Kuskil oli pilt Paide Pärnu tn poe lihaletist 70-te aastate keskpaigast mis lihatooted kuhjaga täis. Näitasin seda ka terve elu seal töötanud naistele need läksid marru selle pildi peale. Kui midagi toodi siis heal juhul kast-kaks ja need jagati vanade olijate vahel omavahel ära, nooremad töötajad ei saanud midagi. Letis olid stabiilselt seakõrvad ja sabad, raguud sai leti alt, raieliha ikka linnas liikus aga see oli nagu luksuskaup mida igaüks osta ei saanud. Maksavorsti oli ka tihtilugu ja kui vedas siis sardelle ka.
80-kümnendadel kui kolhoosi läksin siis oli täis karauul, leiba toodi 2x nädalas(seakeeksi jagus õigile ja maitses ka hästi), saia toodi jälle kord ädalas ja kivikõva. Mäletan et vorsti tõsteti ühel kaubapäeval letile 1 latt ja seda siis viilutati paarikümnele tahtjale. Aga oli ka häid päevi kui toodi niipalju et õhtuks ära ei ostetud, mäletan et naabrimees sai saia ja lati keeduvorsti ja sõi need enne ära kui koju jõudis. Õllest -viinast ei räägigi, seda ei jagunud kunagi.
Elu käis ikka naturaalmajanduse vormis kuni vene aja lõpuaastateni, kogu suguvõsa tegeles millegi kasvatamisega ja jagati koguaeg omavahel.
Tsitaat:Põllumajandustöötajad on teinud jõudu säästmata kõik, et suurendada põllumajandustoodangut ka 1963. aastal. Ent äärmiselt halbade ilmastikuolude tõttu oli möödunud aasta saagivaene ja paljudes põllumajandusrajoonides saak ikaldus. Teravilja, eriti nisu, müüdi seetõttu riigile vähem kui 1962. aastal. Kuid võttes arvesse teravilja importi välismaalt ja teravilja kokkuhoiuks rakendatud abinõusid, rahuldatakse maa vajadused. Toiduaineid müüdi elanikkonnale 1963. aastal koguni roh-. kem kui 1962. aastal. Nfile:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/noukogude_kool_1964_11.pdf
(16-03-2023, 20:30 PM)Meelis2 Kirjutas: Ei tea mis maailmas teie sel ajal elasite. Kuni 1970 aastani näiteks Aravete poes oli lett ühes seinas ja sinna ka laotatud enamus teiste liiduvabariikide mahlapurke. Seakeeksi toodi 2x ädalas, põrandaleiba võib-olla toodi sagedamine aga sai ca korra kuus. Kui vedas ja oli aega passida sai ka kivikõva saia aga heal juhul kord nädalas. Pigem toodi saia Paidest või Tapalt, siis sai ka pehmemat. Liha-vorsti-sardelle vms isegi ei mäleta. Paaril korral oli Kasekese batoone, tihedamini plekkpurgis mingeid lagritsakomme, vabalt olid piparmüdi hernekommid. Ühel korral joppas ja sain valge-rohelises paberis vahvlituutus rosinajäätist. Ulme. Vanaisal lagunesid tööl viimased säärikud, saatis kõik pikalt et enne tööle ei lähe kui jalavarjud saab. Vähem kui nädalaga saadi talle kolhoosi poolt siis paar kummikuid.
Kuskil oli pilt Paide Pärnu tn poe lihaletist 70-te aastate keskpaigast mis lihatooted kuhjaga täis. Näitasin seda ka terve elu seal töötanud naistele need läksid marru selle pildi peale. Kui midagi toodi siis heal juhul kast-kaks ja need jagati vanade olijate vahel omavahel ära, nooremad töötajad ei saanud midagi. Letis olid stabiilselt seakõrvad ja sabad, raguud sai leti alt, raieliha ikka linnas liikus aga see oli nagu luksuskaup mida igaüks osta ei saanud. Maksavorsti oli ka tihtilugu ja kui vedas siis sardelle ka.
80-kümnendadel kui kolhoosi läksin siis oli täis karauul, leiba toodi 2x nädalas(seakeeksi jagus õigile ja maitses ka hästi), saia toodi jälle kord ädalas ja kivikõva. Mäletan et vorsti tõsteti ühel kaubapäeval letile 1 latt ja seda siis viilutati paarikümnele tahtjale. Aga oli ka häid päevi kui toodi niipalju et õhtuks ära ei ostetud, mäletan et naabrimees sai saia ja lati keeduvorsti ja sõi need enne ära kui koju jõudis. Õllest -viinast ei räägigi, seda ei jagunud kunagi.
Elu käis ikka naturaalmajanduse vormis kuni vene aja lõpuaastateni, kogu suguvõsa tegeles millegi kasvatamisega ja jagati koguaeg omavahel.
(17-03-2023, 00:27 AM)Meelis2 Kirjutas: Aastatel 1985-1987 kui automajandiga toimetasin sai päris palju venes autode järgi käia. Mis pani imestama oli see et kui ENSV-s pidi sõiduautode juppe tikutulega taga otsima siis just lõuna-venes olid teeäärsete bensiinijaamade putkades vabalt müügil sapakate, mossede, volgade mootoreid, käimakaste, esi-tagasildu, plekke jne. Muidugi mitte ühes ja samas putkas. Täielik utoopia. Ega seda sulli kuigipalju kaasas ei olnud aga üht-teist defkat sai ikka toodud ja külavahel äritsetud. Ainult Ziguli juppidega oli seal kitsas.Mul isa käis 1986. aastal Armeenias ekskursioonil. Tassis sealt reisikohvris kaasa Žiguli esimesed pidurisadulad koos ketastega. Siin olid need suur defitsiit, Jerevanis olnud vabalt saada.
Ilmselt oli asi plaanimajanduses või siis üritati venelasi kui härrasrahvast paremini varustada.