Tänud taas kõigile sisuka arutelu eest. Väga hea on näha elavat ja teemasse minevat diskussiooni.
Minu jaoks on tegemist esmakordse ehitusprojektiga üldse. Sisuliselt sai ilma oskusteta pea ees tundmatusse vette hüpatud ja ujuma hakatud. Kõige sellega tahan öelda, et juba sellise projektiga poole peale jõudmine laiendab silmaringi ja arusaama ehitamisest kui sellisest ikka meeletult. Kui kunagi midagi ehitanud ei ole, siis on selgelt võimatu hoomata ja aru saada, mis ja kuidas tegelikult toimub. Kui palju võtab üks või teine tööetapp ressurssi, kuidas "pulgad" oma peas eelnevalt kokku panna ja kuidad 3-4 etappi ette mõelda, kogu materjalimajanduse etteplaneerimine, paberimajandus, võimalikud vead ning möödapanekud. Ütleks, et täitsa teadus - vähemalt minu jaoks. Mis on aga põnev on see, et iga liigutusega tekib aina enam entusiasmi ja tahet teha ikka rohkem ja paremini. Ning iga liigutus, mida teed, aitab paremini mõista, mida teised inimesed on teinud või on tegemas (kasvõi antud foorumi teemasid lugedes).
Mis puudutab arvamusi üle dimensioneerimise osas (pean silmas materjali), siis rahustaks kaaskodanikud maha. Kõigepealt vaatame hoone mõõtusid. On oma kõrguse kohta väga lai, võrdlemisi madal ja väga lameda viilkatusega. Sellisel puhul peabki katus olema tugevakonstruktsiooniline, veel enam et kasutatud ei ole ferme. Katusele on koormus tegelikkuses korralik - altpoolt vineerplaat, sees 250mm villa kogu ulatuses, tuuletõke, topeltroov (kile tuleb vahele), katuseplekk. Sama ka muus osas - kõik on tehtud põhjusega. Lisaks on oma arvutused teinud konstruktor, kelle oskustes ja teadmistes ei ole ilmselt põhjust kahelda. Minu puhul tehti katuse tugevusarvutused mitte pelgalt katust silmas pidades, vaid mees hakkas minema seintest. Seina materjal, sidumisvöö asukoht ja suurus, müürlati asukoht ning paigutus; seejärel tala materjal, pennide kõrgus sarikate suhtes et teise korruse ruumid saaksid korraliku kõrgusega lae; I-tala tugevusarvutused nii talale kui tala tugipinnale jne jne.
Mis puudutab konkreetse ehitise konstruktsiooni ja selle nimetamist üledimensioneerituks ning
raha/ressursi raiskamiseks, siis olukord ei ole üldse nii. Seltsimehed, püüdkem vaadata asju laiemalt ning istutada ennast ka teiste inimeste kingadesse. Vaadake, see garaaž peab pakkuma mulle 25-30 aastat sooja tööruumi oma hobidega tegelemiseks ning majapidamise ülalpidamiseks. Peale mind peab see ära kestma minu laste eluaja ning loodetavasti saavad ka minu laste lapsed seal esimest korda näpud õliseks tehtud. Ma ei ehita asja mõttega, et "pärast mind tulgu või veeuputus".
Mis puudutab ehtise hinda (nimetame seda siis raha raiskamiseks) siis on asi hoopiski vastupidine. Planeerisin selle garaaži ehitust aktiivselt 2-3 aastat, vaikselt unistasin varemgi. Teemasid oli vaid kaks:
1. Hoone suurus, funktsionaalsus ja kõik see, mida ma reaalselt vajasin. Ehk need asjad olid paigas ja muutmisele ei kuulunud.
2. Projekteerimistingimused - ma ei saa muuta seda, mida ametnikud mul teha ei luba. Ehk pidin arvestama ka ettekirjutustega.
Kõik see, mis edasi toimus ja toimub tänaseni, on säästmine ja ökonoomitamine. Miks see garaaž on üleüldse selline nagu ta on - võrdlemisi tugev vundament, massiivsed kiviseinad, meeletu enda tehtud töö. Aga sellepärast, et see oli ja on minu jaoks odavaim lahendus. Ütlen päris ausalt, et olen veetnud kümneid magamata öid ja lugematult päevi arvutades, et mis iga liigutus selle hoone juures maksab ja maksma läheb. Ma ei ole rikas inimene, ma ei suuda omale uut autot liisida/osta ega šikilt riides käia. Tavaline inimene olen ja käin palgatööl. Kes on oma kätega ühe maja valmis ehitanud, see saab aru, kuhu raha läheb. Põhiline raha ehituse juures läheb poolfabrikaat materjalidesse, tööjõudu/teenustesse ja sisetööde peale. Kellel on raha, see laseb ehitada, kasutab poolfabrikaat materjale (sandwitchpaneelid, soojustatud ehitusplokid, fermid, betoonelemendid, soojustusvormid jne jne). See kõik võib tunduda (ja kindlasti ka on) moodne, keskkonnasäästlik, soojapidav, kerge, väikese kahjuliku jalajäljega, kuid see on kallis. Nii kallis, et mina paraku ei suuda seda maksta. Miks kallis? Sellepärast et töö maksab - keegi mõtles välja sooja sandwitchpaneeli (mõtleja tahab raha, valmistaja tahab raha, müüja tahab kasumit), moodsad asjad samuti maksavad (marginaal lisaks eelnevale juures juba sellepärast, et on moodne), vormid-fermid-elemendid - kõik need peab keegi sinu eest valmis tegema ja ka see maksab. See kõik on äri, ehk rahakulu lõpptarbijale. Mina panin lauale oma rahakoti ja ainuke võimalus oli hakata ise ehitama, poolfabrikaate kasutada ei saanud, sest polnud raha. Kõik tuli ise oma kätega valmis teha - kivi kivi haaval, pruss prussi haaval. Palju asju ei ostnud ettejuhtuvana poest, sest osutusid liiga kulukaks. Ikka kiikasin turule, ostsin jääke siit-sealt ja ka second-hand materjali, lunisin pakkumisi erinevatelt müüjatelt. Oma töö ei maksa, oskusi on võimalik omandada ja lihvida ning sellest tulebki rahaline sääst. Ja mitte väike. Mul olid paberil variandid ehitada Bauroc plokist, Fibost, puitkonstruktsioonidest, sandwitch paneelidest, betoonehitis. Arvestades, mida ma garaažilt tahtsin (mõõtmed, lae kõrgus, soojuspidavus, tulekindlus ja see et see kannataks 30+ tonni tehnikat sisse vedada) ning arvestades, missugused olid minu rahalised võimalused osutus üsna oluliselt soodsaimaks variandiks Bauroc 375 plokk. Igal inimesel on erinevad arusaamad, võimalused ning soovid, kuidas ta midagi teha tahab. Minul olid sellised - ise käed mustaks teha, vait olla ja pihta hakata. Mitte kordagi kuni tänase päevani ei ole mõelnud, et oleksin ikka pidanud kogu teenuse sisse ostma.
Selle hoone võtmed kätte põrandapinna (esimene korrus pluss natuke teist korrust) ruutmeetrihind tuleb kopikas alla 330 euro, mille materjalide ja töö peale kulutanud olen ja veel kulutamas olen. See sisaldab kõike mõeldavat: 40m 4m laiusega juurdepääsutee ehitus koos materjalidega, 100+ meetrise drenaažitrassi ehitus koos materjalidega, hoone vundament nullist koos ehituse ja ettevalmistusega, täitematerjalid (killustik), 160m2 ehitusaluse pinnaga hoone ehitus mis on osaliselt kahekordne ja osaliselt läbi kahe korruse, kogu siseviimistlus, kanalisatsioon, veesüsteem, elektriprojekt koos arvutustega, kogu elektriinstallatsioon koos toitekaabli hinna ja vedamisega ehitusplatsini, betoonpõranda alune täide ja soojustus, korralik betoonpõrand kõikidesse ruumidesse, põrandaküttesüsteem (õhk-vesi) koos pea 700m torustiku ja kütteaparatuuriga, neljalõõriline korsten, tuletõkkekonstruktsioonid, suured tuletõkkeuksed, kolmekihilised klaaspakett-aknad, välisviimistlus koos saba ja karvadega, soojustatud katus, katuseplekk, kõik vajalikud dokumendid nagu ehitusprojekt/tugevusarvutused/load/riigilõivud, tellitud transport- ja tõsteteenused. Kõik. Absoluutselt kõik on selle hinna sees. Kes arvab, et on kallis ja raha on raisatud, siis ole mees ja tee paremini ning soodsamalt või näita, kes teeb
Väga hea diskussioon on pennide/sarikate sisse avade puurimise teemal. Võta nüüd kinni, miks nii tehakse, et auk õige pisut suurem on. Tegelikult proovisin ise ka täpse puurimisega asja lahendada. Kui pennid olid paigas (kruvidega), siis lasin 16mm augu puuriga ette. Et nüüd sinna M16 polti sisse saada pidi ikkagi väga julmalt haamriga taguma, et see sealt august läbi läheks. Keere haakis ennast piisavalt palju puitu sisse, et oli ikka väga tuuga. Kui sai 18mm üle lastud, siis läks juba paremini. Ei ütleks, et läks "käega sisse lükates", sest mõnda pidi ikkagi natuke tagant sundima. Siinkohal tänud ksf olli'le, kes kastanid tulest tõi ning korralikud näited letti pani. Juhin ka tähelepanu, et konstruktor minu puhul nägi ette ikkagi M14 poldid, kuid mul oli suurem materjal juba osaliselt olemas. Aga eks peas oli mõte küll, et pigem teen selle ja teise sõlme pisut korralikumalt ja pisut tugevamalt, kui hakkan minema alla selle piiri, mida arvutused ette on näinud. Selles suhteks ksf Aare R. ja MeelisV kommentaarid on spot-on.
"Mul oleks selline küsimus: kas seda metallist haripärlinit otsast vaadates tal mingit läbivajumist oma raskuse all ka näha oli? Enne kui post paika sai."
Väga õige küsimus ksf.vant poolt. Jälgisin pingsalt ise ka seda. Oma silmaga 12m ulatuses ei tähendanud läbivajumist ei oma raskuse all ega ka siis, kui sarikatalad paika sai tõstetud. Sellise pikkuse juures peaks olema silmaga iga väiksemgi läbipaine vaadeldav. Vaatasin enne sarikate paika panemist ka kogu pikkuses (16m) ning tundus hea. Mis aga tahtis pisut sättimist, oli tala ristipidine asend. Pärast paika tõstmist oli kerge "uss" sees. See läks kohe välja, kui otstest ja keskmiselt toelt kangiga pisut edasi-tagasi liigutatud sai ning asendit korrigeeritud.
Tänud veelkord kõigile kommenteerijatele nii põhjendatud kriitika, heade sõnade kui kaasaelamise eest.