Konela Mzma 408
#41

(21-03-2023, 14:00 PM)Aspelund Kirjutas:  Kas siin ei ole miski edasimüüja loogika taga. Et klient peab alati saama värskeima mudeliaasta auto, hoolimata sellest, kaua auto platsil on seisnud?

Et siis vajadusel löödi lihtsalt sobiv number sisse.

Ma ei imestaks, kui sildi taga on 8 kohal ka kereplekis jälg sees.

A.

Ma olen selle arvavumusega täiesti nõus. Kui võrrelda numbrit 8 sildi raaminumbris ja väljalaske aastaks lööduna, siis on neil šrift pisut erinev ja ka suuruse, kõrguse vahe.
Vasta
#42

Kuna esimesel aprillil oli ilm selline ilus ja ahvatlus oli suur, siis sai tiir Mossega tehtud ja poes käidud.
   
   
 Kuigi garaažis olles tundub, et kõik nagu peaks korras olema, siis sõites tulevad puudused välja alles. Siduri töösilinder sai koos peasilindriga uus, kuid ilmselt mingi õhumull sisse jäänud. Peale väikest seismist poes käies, läks käik vähe paha häälega sisse ja peab uuesti õhutama. Sõites ei saa arugi ja kohalt minemine muidu ka hea, kuid peale seismist esimene sidurdamine jätab soovida.
 Süütesüsteem tuleks ka üle käia ja alustada jagaja katkesti reguleerimisest. Süüde sai reguleeritud stroboga -10 kraadi, nagu raamat ütles. Ainuke asi selles, et hiljem tuli meelde, osad Moskvitši jagajad on vastupäeva pöörlemisega. Seega võib süüde ka vale olla 20 kraadi. Peab üle kontrollima. Varasemalt mõõtsin küünla piipude takistused ära ja komplekti kokkusobitamine õige takistusega oli problemaatiline, sest ca 20 piibu hulgast sai hädapärast 4 kokku, mis klappisid. Pisiasjad siiski. 
Varasem piduriprobleem lahenes ka peasilindri vahetusega. Anomaalia pidurivedeliku kadumisega sai lahenduse, asi lihtlabane iseenesest. Jooksis teine siiski salongi, kuid kuna ei valgunud mööda tulemüüri alla, siis oligi ümbrus kuiv ja ilus. Silindri kummilutis on dreeniauk ja sellest johtuvalt tilkus kummimati taha ja esmasel vaatlusel jäi tabamatuks asi.

   
Piduri peasilindritega oli teema, mis tekitas halle karvu juurde. Sain kasutamata nõukaaegsed siduri- ja piduri peasilindrid. Vahetasin mõlemal mansetid siiski tänapäevaste vastu ja kumbki ei töötanud ning mõlemad lekkisid salongi. Ei tea ega viitsinud süveneda, et kas mansetid eri mõõtu või kehva valmistamise tagajärjel sellised, kuid peasilindri rem.komplekti kvaliteet jätab soovida. Läksid tänapäevased peasilindrid asemele. Välimus sama ja ainuke erinevus selles, et paagi kand on ühelt poolt kandiline. Huvi pärast piilusin ka ühele sisse ja sees plastmassist kolb koos mittevahetatavate mansettidega. Töötavad mõlemad ilusti ja pidurid nagu unistus.

   
 Siinkohal pean tänama inimest, kes helistas ja andis nõu, et kuidas loomale läheneda nagu seda Moskvitši tehases tehti pidurisüsteemi täites. Igatahes asi sai heaks ja kummardus info eest!
Piltide tegemine ei õnnestunud eriti kevadpäikeses ja detailsemad pildid kunagi ehk paremad kui asjaolud soosivad toimingut.


Ps. Viimane pilt külili, kui palju ka ei keeraks ja salvestaks, siis siia ilmub see ikka sellisena.
Pps. Väike muutus pildi suuruses ja ime on sündinud, asi sai õigeks. Tänud, Marko!


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#43

Muuda veel mingit parameetrit lisaks pööramisele! Tee 1 täpp kuhugi või lõika millimeeter servast maha, tavaliselt aitab.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#44

(03-04-2023, 22:37 PM)Külahull Kirjutas:  
Süüde sai reguleeritud stroboga -10 kraadi, nagu raamat ütles. Ainuke asi selles, et hiljem tuli meelde, osad Moskvitši jagajad on vastupäeva pöörlemisega. Seega võib süüde ka vale olla 20 kraadi. Peab üle kontrollima. 

Strobol on täiesti ükskõik kuda pidi jagaja käib. Küll ta õige sai.
Vasta
#45

Mosse siduriajamist tuleb õhk ise tasapisi välja ja õige ruttu. Õhk tahab ikka üles kerkida ja toru ka põhimõtteliselt vertikaalis, toru alaosas olev "seasaba" rõngas ei mängi ka olulist takistavat rolli.  Siduri peapumbal puudub kolvi tagastusvedru teises otsas asuv jääksurveklapp, nagu on see piduri peapumbas. Seal on tal tähtis roll, sest klapi sulgumisel peale pidurdustoimingut jääb süsteemi ikkagi pisike jääksurve, mis hoiab töösilindrite kolbidel mansetiservad alati  "kikkis" vastu tööpindu, et mõni väsinum neist ei hakkaks lekkima. See jubinas takistaks õhumullide väljumist vedeliku anuma kaudu, aga kuna siduriajamis seda ei ole, siis pole mullide väljumisel takistust. Pigem on siin kõik juba  korras. Mosse esimene käik on ilma sünkronisaatorita, seepärast häälitsused käigu sisselülimisel. Ja sooja kastiga eriti. Pigem harju esimest käiku alati panema läbi teise käigu. Isegi lõpuni ei pea tõmbama, piisab, kui natuke kangi tõmmata teise käigu suunas nii, et sünkrod rakeduvad ja peatavad veerevad võllid ja siis lükkad kangi esimese käigu peale, mis nüüd lülitub hääletult. Kui teine käik ei meeldi, siis võib seda teha ka läbi kolmanda või neljanda käigu, toime on üks. Kui ikkagi lülitub mingi raksuga, siis on vaja alt tõukurvarrast reguleerida, pikendades seda. Selle reguleeringu vajadustunnus on, et kui siduripedaal natukenegi põrandalt kerkib, hakkab kohe vedama. Eelpool kirjeldatud lülitusviis peaksid harrastama samuti ka veel vanemate mossede omanikud, ka vana Volga 21, "Pobeda", GAZ 69 ja muhu ZAZ 965 omanikud- nendel masinatel kõigil on esimene käik sünkroniseerimata!
Vasta
#46

Pole nagu midagi kirjutada autost enam. Asi valmis ja sõidab vahest. Nüüdseks kolis talvekorterisse ja ootab järgmist kevadet. Eriti sõitmist ei saa, sest üks teine suveauto kogub rohkem kilomeetreid ja see sellises vaeslapse rollis. Meeleolu ülevalhoidmiseks (autol muidugi) saab vahest mõni tiir tehtud. Ükskord jättis mind foori taha teele Vabaduse puiesteel, kui otsustas lihtsalt välja surra. Lükkasin kõrvaltänavasse, et seal asjasse süveneda, kuid seal käivitus kohe uuesti ja peale antud juhtumist tulenevat karburaatori häälestamist, pole rohkem anomaaliaid esinenud. Osad pidid tunduvad ehk korduvat, kuid tegu siiski värskete piltidega ja kui kellegil mingit huvi millegist täpsemalt, siis palun lahkesti teada anda ja võimaluse korral teen soovitud detailist fotosüüdistuse.

Õlifilter koos õliga sai umbes peale 100km ära vahetatud peale remonti. Midagi huvitavat koos õliga ei väljunud ja filtriks Fleetguard FF147.Tegu küll mõeldud kütusefiltriks ja sellest tulenevalt on peenema filtreerimisvõimega, kuid kuna enamus õlist ei käi filtrist läbi, siis tuleb parem filtreerimine kasuks. Õlivahetusvälp on niikuinii selle kasutuse juures selline, et täituda see filter ei saa mingi valemiga, siis ei näe moraalseid ega tehnilisi probleeme filtri väärkasutamises. Istub 1:1 originaali asemele ja kõige tähtsam on selline kena võrk seal sees, mis takistab filtri deformeerumist surve all, mis muude kütusefiltritega tihtipeale on juhtunud kui interneedust uskuda.
   
   

Tagumise stange erinevusega originaalist oli alguses teema ja pilt ka tagumiste paneelide ühenduskohast, et miks oli uuema tüübi stange külge istutatud.
   
Millalgi ilmselt midagi kukkunud ka paremale esitiivale, et selline jälg, kuid kuna auto on siiski 56a vana, siis ehk on mõistetav ja andestatav.
   
Kahtlus on tekkinud, et esipõllega koos on värvitud millalgi ära ka küljekarbid. Autos sees on korrosioonitõrjest jäänud punnid värviga katmata, kuid karpide läheduses on need üle värvitud.
   
Mingeid kivitäkkeid on püütud ka värviga katta, kuid mitte eriti õnnestunult. Oń nagu on. Värvikattes on muudes kohtades ka selliseid pisikesi auke, mida kaugemalt näha pole ja mida raske pildile saada, kuid arvestades vanust, siis isegi hästi vist.
   
Roosetab ka, kuid ainult ühest kohast ja rohkem pole.
   
Ülejäänud pildid lihtsalt niisama ja teen kraapsu ja kummarduse kaasaelajatele, kes viitsinud teemat lugeda.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
[attachment=99301][attachment=99301]
   
   
   
   
   
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne