08-04-2023, 16:22 PM
(08-04-2023, 14:14 PM)Telc Kirjutas:Miks peaks Hiinlasega äri ajades talle kirjutama "kuule krdi kollane kuidas käbarad käivad saada mulle dumper ja jooksuga"?(08-04-2023, 13:38 PM)Meelis2 Kirjutas: Hakkasin kuidagi eelnevate läbilugemisel sõna neeger peale mõtlema. Kui ajad hiinlasega äriasju ei hakka ju talle kirjutama et kuule krdi kollane kuidas käbarad käivad saada mulle dumper ja jooksuga? Või tuleb norrakas koormaga ei hakka ju talle ütlema et tere valgeke pole ammu näinud mis vahid lae käbedalt maha? Või helistan sõjaväekaaslasele Kõrgõstani ja teretan "tere tsurka"? Võib-olla keegi teeb nii aga mitte mina sest ilmselt jääks see äri viimaseks.Hobusevargaülikoolis käinuna muigan küll selle üle, kuidas traditsioone ja keelemälu väga selektiivselt kaitstakse.
Tegelikult sobiks ilmselt sõna neeger ühte patta nt tibla, tsurka vms mis iseloomustab ühe rahvamassi ebameeldivat ja halvemat poolt. Kui on tegemist normaalse inimesega siis talle neeger ütelda näitaks justkui iseenda langemist temast madalamale siis ei tasu ka ise solvuda kui venelane sind jobannaja tsuhnaaks nimetab.
Aga see igaühe enda valik, täiskasvanud inimesi ei pea enam kasvatama.
Pole väga kauge minevik (19. sajandi lõpp/20 algus) kui tänapäeval roppustena kasutatavad sõnad suguosade kohta olid igati argikeelsed. Tänapäeval ma kahtlen , et isegi meestearsti juures riistaomanik "m_unni" või "t_üra" muredest räägiks. Või rahvustest rääkides ei ole ka nagu "jotske" sõna kõnekeeles kuulnud.
Aga sõna "neeger" säilitamise eest peetakse vihast võitlust ?
Ah, et kirjandus? Jajah, millal viimati Koidulat lugesite või esivanematelt päritud regilaulu jorisesite. Ikka traditsioonilisel moel, et eestlaulja ja siis "koor" tuleb leegajusega juurde?
Sõnakasutus on igaühe enda asi, kummist joonlauad selle argumenteerimisel jätavad idioodi mulje.
Edit: Täiesti teemakohaline - hiilisin tänapäeva mõistes roppe sõnu tsenseerivast botist mööda. :-)
Esiteks on siin olemas ilmselgelt halvustav kontekst, mille on kirjutaja sõnale kollane andnud.
Teiseks saab sellist näidet edasi arendades enamiku sõnu muuta halvustavaks.
Näiteks üks rahvus, kellel on uskumuste järgi rohkem varbaid tunneks ka, et teda on solvatud niimoodi.
Võrdlus tibla, tsurka, jne ka päris ei päde. Need sõnad on otseselt kedagi halvustavad.
See teine sõna oli neutraalne üksi kasutades aga talle lisada midagi tekib variante kas kiitev või halvustav.
Näiteks "krdi neeger" on ilmselgelt halvustav.
Kas aga "Näe kus see neeger tuli pani osavalt pealt" on ka halvustav?
Kui see asendada mustanahalisega, siis kas see on seesama?
Kui ma tean, et see neeger on näiteks Ameeriklane nagu ülal näiteks Hiinlase kohta teada oli, siis saaks ütelda "Näe kus see Usakas tuli ja pani osavalt pealt"
Seega kasutatakse seda sõna eelkõige tundmatu isiku kohta visuaalse hinnangu alusel mitte kellegi poole pöördumisel.
Et visuaalselt tekiks mulje, et tal on nahk must peaks juba objekti lähemalt uurima...
Roppe sõnu aga kasutatakse tutvusringkonnas vähemalt sama usinalt kui vanasti avalikult.
Erinevus tuleb, et nüüd on tekkinud keelde kahepalgelisus ja käibel hoopis erinev sõnavara võõraga ja omadega suhtlemiseks, mida vanasti polnud.
Allpool ka näide, kuidas kohtuotsus välja nägi ja kas nüüd peaks selle ära tsenseerima või tohib asja esitada sellisel kujul nagu ta sündis?
![[Pilt: Karistus.jpg]](https://www.taskutark.ee/wp-content/uploads/2016/12/Karistus.jpg)
Millal viimati loeti Koidulat?
Kui tihti seda siis lugema peaks?
Ilmselt on kõik mingit osa lugenud luuletustest kui on koolis käinud ja huvi korral ka pärast juurde.
Koidula muide tegeles päris palju Saksakeelse kirjanduse ümberkirjutamisega Eesti keelde ja luuletama hakkas tunduvalt hiljem nagu ma mäletan koolist.
Regilaulu pole kunagi jorisenud, meil on teised variandid ka kui ise joriseda ja ilmselt enamus seda ei tee...