Ja kus kohast tuleb avaliku sektori palkadeks ja maksudeks makstav raha? Riigi eelarvesse raha edasi-tagasi kandmisest juurde ei tule. Kui avaliku sektori haigekassa ja sotsmaks tulevad riigieelarvest siis tähendab see automaatselt haigekassa ja sotsmaksu puudujääki avaliku sektori arvelt.
(09-04-2023, 22:39 PM)DevilDeVille Kirjutas: ... Ka Annely kaotab tulumaksu tõusuga raha, kuid õnneks jääb ta ikkagi plussi: ta saab 32 eurot kuus rohkem kui enne reformi, säästes sedasi 382 eurot aastas. Nii et viie euro eest iga lasteaia õpetaja käest – 382 eurot uue keskklassi tublile esindajale, Annelyle.
See 382 on tegelikult 384, aga asja olemus sellest paremaks ei muutu.
"Kus on vale, ei saa olla vabadust." (H. G. Wells).
Nii et meid kõiki rikkamakstegeva maksudemittetõusmise järel jääme ootama koalitsioonilepingu p. 11.5 ulatuslikku ja loovat rakendamist.
(10-04-2023, 01:08 AM)Brrr Kirjutas: Ja kus kohast tuleb avaliku sektori palkadeks ja maksudeks makstav raha? Riigi eelarvesse raha edasi-tagasi kandmisest juurde ei tule. Kui avaliku sektori haigekassa ja sotsmaks tulevad riigieelarvest siis tähendab see automaatselt haigekassa ja sotsmaksu puudujääki avaliku sektori arvelt.
(09-04-2023, 08:12 AM)Daff Kirjutas: Kassile. Ullike või hullike? Igikestev küsimus nagu Shakespeare` "Olla või mitte olla". Kuna eriti lõunapoolne lõuna eestlane ei usalda täishäälikuga algavaid sõnu, kardab, et mõte jääb poolikuks või läheb hoopis kaduma, siis ta paneb alati kindluse mõttes sinna ette kas "tugeva" või "nõrga" H tähe. (H)aspen, (h)ullike, (h)ummamuudu. See viimane on erandsõna ja sinna ette käib nõrk H täht.
Kuna eesti keeles on ka seoses sotsiaalmeedia arenguga hakanud välja kujunema kõnekeel ja kirjakeel siis miks mitte kerges suhtluses näidata välja, et sa pole "päris eestlane" vaid natuke nagu lõunapoolsem eestlane.
Kas me tahame põhjanaabrist olla kehvemad?
Somm näiteks saatis mulle SMS-i milles sisalduvast 25 sõnast sõnaraamat võttis omaks 5 sõna. Vaat rsk. Meil õnneks sellist pauku on raske panna aga ma võin endast anda parima kui on soovi.
Kuna see teema on sujuvalt muutunud "üldharivaks", siis postitan ka seda mis mul hingel on .
Nimelt samuti lõunaeestlased. Räägivad jätkuvalt küttepuu "rummidest", kuigi normaalne inimene teab, et õigesti tuleb rääkida ruumidest, ehk ruumimeetritest. Mis tuleneb sõnast "ruum".
Ning tükeldusvahenditest räägitakse kui "saagedest", kuigi igaüks teab, et see sõna käändub saag, sae, saagi. Saed, saagide, saagisid.
(09-04-2023, 08:12 AM)Daff Kirjutas: Kassile. Ullike või hullike? Igikestev küsimus nagu Shakespeare` "Olla või mitte olla". Kuna eriti lõunapoolne lõuna eestlane ei usalda täishäälikuga algavaid sõnu, kardab, et mõte jääb poolikuks või läheb hoopis kaduma, siis ta paneb alati kindluse mõttes sinna ette kas "tugeva" või "nõrga" H tähe. (H)aspen, (h)ullike, (h)ummamuudu. See viimane on erandsõna ja sinna ette käib nõrk H täht.
Kuna eesti keeles on ka seoses sotsiaalmeedia arenguga hakanud välja kujunema kõnekeel ja kirjakeel siis miks mitte kerges suhtluses näidata välja, et sa pole "päris eestlane" vaid natuke nagu lõunapoolsem eestlane.
Kas me tahame põhjanaabrist olla kehvemad?
Somm näiteks saatis mulle SMS-i milles sisalduvast 25 sõnast sõnaraamat võttis omaks 5 sõna. Vaat rsk. Meil õnneks sellist pauku on raske panna aga ma võin endast anda parima kui on soovi.
Kuna see teema on sujuvalt muutunud "üldharivaks", siis postitan ka seda mis mul hingel on .
Nimelt samuti lõunaeestlased. Räägivad jätkuvalt küttepuu "rummidest", kuigi normaalne inimene teab, et õigesti tuleb rääkida ruumidest, ehk ruumimeetritest. Mis tuleneb sõnast "ruum".
Ning tükeldusvahenditest räägitakse kui "saagedest", kuigi igaüks teab, et see sõna käändub saag, sae, saagi. Saed, saagide, saagisid.
Põhjaranniku originaalkeeles on jälle kasutusel "minu" ilma igasugu käändeta.
Veel paari muti suust kuuleb seda laulvat kõneviisi kus rõhud on sõnade esimestel silpidel.
Lääne- ja Põhja-Eestis räägitakse kõnekeeles ikka ruumidest. Keegi ei hakka seletama ruumimeetritest.
Näide - ostsin kümme ruumi puid. see seal EKI-s ka kenasti olemas.
Kui eesti keelest rääkida, siis on meie keel ka ajaga muutunud ja muutub veelgi, arvestades, et tuleb meile tasapisi mingeid värdsõnu, samuti muutub kõnekeel, kuhu pikitakse tasapisi eelkõige ingliskeelseid sõnu või lühendeid neist. Me siin enamjaolt ikka vähe vanemad inimesed ja ma ei tea, kuidas teistel, kuid vähemalt mind häirib nende nö milleeniumilaste kõnepruuk. Ka olen ma mõned korrad raadiol kanalit vahetanud, kui mõne piimahabemest "ärimehega" intervjuud tehakse- põhjuseks see, et igas lauses oli vähemalt üks ingliskeelne sõna sees. Mitte et ma aru ei saaks, mida need sõnad tähendavad, aga vähemalt mind see häirib nii palju, et sellist intervjuud ma kuulata ei suuda.
Muuseas, üks "eredamaid" näiteid, kui üks raadiojaam tegi mingi ülevaate noorte kõnekasutusest, oli sõna "prolly" (ma ei tea ise ka, miks mulle see meelde on jäänud.
See ei ole ei eestikeelne sõna ega sellisel kujul ka mitte inglisekeelne, tähendama peaks see "tõenäoliselt" või "arvatavasti", kuid isegi inglisekeelne sõna on teistsugune- "probably".
Lisaks veel erinevate piirkondade murrakud ja just vanemate inimeste kõnepruuk- kümme "rummi" puid on ikka üldjuhul vanemate inimeste sõnavaras (või siis enamjaolt nende seltskonnas olevate inimeste omas), linnas elavad noored ei tea meetrites mõõdetavatest rummidest midagi, pigem ikka liitrites mõõdetavad. Ja küttepuude asemel teavad nad vast rohkem seda, mitmes aipuun näritud õunalt välja tuli.
(10-04-2023, 13:03 PM)Aare R. Kirjutas: mitmes aipuun näritud õunalt välja tuli.
See edvistav nimedeväänamine, stiilis "vaadake kõik kui vähe ma neist asjadest tean ja ei tahagi teada" on kümme korda tüütum kui mõni ingliskeelne erialatermin siin-seal.
(Seda postitust muudeti viimati: 10-04-2023, 13:50 PM ja muutjaks oli Aare R..)
Esiteks pole need minu poolt välja mõeldud sõnad ja teiseks- oleks siis mõni ingliskeelne sõna siin-seal. Ja kolmandaks- on selline heas ütlus välja mõeldud, et "ümberringi on kõik nii targad, et pole kedagi p***e ka saata". Ju ma siis olen loll metsakoll enamuse ksf-ide meelest- arusaadav ka- ma ei ole aasta(kümnei)d siin foorumis figureerinud, midagi suurt ehitanud (mingi bemmikäraka ainult sain vist tehtud) ja russide teemadel väga kaasa ei oska rääkida (mitte et ma ei austaks selliseid, kes neist ja muudest asjadest teavad) ja ei oma sõnaõigust, samuti peaks minu kirjutised a) kas ära kustutama või b)sealt mingi asja põhjal ikka turja hakkama. PS. See ei ole solvumine, vaid s**a ajab keema. Algul tundus see foorum sõbralikum, aga enam väga mitte.
(Seda postitust muudeti viimati: 10-04-2023, 13:56 PM ja muutjaks oli Jesper.)
(10-04-2023, 13:42 PM)Aare R. Kirjutas: Esiteks pole need minu poolt välja mõeldud sõnad
Jah, aga sa otsustasid neid kasutada, et halvustada inimesi, kelle huvidest ja mõttemaailmast sa aru ei saa. Iseenesest polekski suurt midagi, noorust on hukas olevaks peetud tõenäoliselt täpselt sama kaua, kui noorus eksisteerinud on, aga ära siis ka virise igas teemas pikkade lõikude kaupa, kuidas valitsus sinu muredest aru ei saa, väikeste autode juhid sinu muredest aru ei saa, jne. Mida külvad, seda lõikad.
Oih, kogemata tuli jauramisteemas 100% algteemaga haakuv postitus
(Seda postitust muudeti viimati: 10-04-2023, 14:14 PM ja muutjaks oli Aare R..)
Ma jätsin valitsuse siit meelega välja- sellest võiks lausa raamatu kirjutada ja suured vs väiksed autod- ka sellest ei ole ma enam ammu meelega kirjutanud. Ja kui sellest veel rääkida, see, et väikeste juhid suurte juhte ei mõista, on kõige väiksem mure üldse. Aga see ei kuulu üldse siia teemasse.
Mis puutub kellegi mõttemaailmast arusaamisse, siis no andke andeks, aga ma ei tahagi väga teada selliste inimeste mõttemaailmas, kelle jaoks ei eksisteeri muud peale igasugu uute nutividinate, elektritõukside ja "suunamudijate" jälgimine mis-iganes-kanalites.
Ja igas teemas ma ka ei räägi kindlasti.
Enda "õigustuseks" ütlen nii palju, et sellest rõõmust, mida tundsin 5 aastat tagasi tagasi Eesti tulles, pole praeguste asjade taustal suurt midagi järgi, mis põhjustab ka sellist rahulolematust. Ja ma ei ole isegi oma rahulolematusega kõige suhtes rahul
(Seda postitust muudeti viimati: 10-04-2023, 14:30 PM ja muutjaks oli Jesper.)
No vahet pole, miks sa arvad, et kui kellegi telefon on tema jaoks hobi, eneseteostus ja vaba aja veetmise viis, siis see väärib sõnaväänamise läbi halvustamist, aga samas "bemmikärakas" ja kõik need muud asjad on kuidagi "õigemad"?
Ega sina muidugi ainus ei ole, see on minu jaoks enamvähem foorumi algusest üpris arusaamatu olnud, et kuidas inimeste grupp, kes objektiivselt võttes tegeleb sügava nišiharrastusega, suudab samal ajal olla nii vaenulik kõikvõimalike teiste nišiharrastuste suhtes. Umbes stiilis et kui keegi pildistab eri nurkade alt vanu busse ja neid pilte Internetti üles riputab, siis see on tõsine asi ja mingit nalja ei ole, aga kui keegi pildistab eri nurkade oma treenitud peput ja neid pilte Internetti üles riputab, siis see on issandmisõudusnoorusonhukas. Ja siis järgmises lauses jälle imestab, et kuidas küll inimesed saavad nii rumalad olla, viisid vana bussi kokkuostu, matsikari.
Või no veel lähem näide, kui keegi ostab endale elektriauto, siis lendab peale kurikatega kamp tema sõidukit maha tegema, kallis, ebapraktiline, ei saa kaugele sõita jne. Ja siis samal ajal kui kellegi hobiks on vana traktor, siis see on jälle "õige"? Mitte, et vana traktor lahe ei oleks, aga äkki saaks kuidagi nii, et kui ma pean elektriautot lahedaks, siis jätaks selle tüütu poliitikahala ning tampimise ära ja räägiks tehnikast? On väga raske?
Kõike ei pea mõistma ja kõige vastu huvi tundma, aga võib ju lihtsalt lasta neil asjadel rahus olla, millest sa isiklikult ei huvitu.
(Seda postitust muudeti viimati: 10-04-2023, 18:30 PM ja muutjaks oli Aare R..)
Aipuun ja näritud õun ei olnud vähemalt minu silmis halvustavana mõeldud.
Elektriauto teemas ei ole ma ka ammu enam midagi kirjutanud- tore, kui kurat seda teab kui vanadest postitustest ikka mäletatakse, et ahjaa, see oli see vend, kes ainult maha teeb. Ei, olen meelega oma arvamuse nüüd enda teada jätnud, ma pole sellistel teemadel ilmselgelt tasemel või siis samal lainel.
Harrastuste vastu ei ole ma kunagi vaenulik olnud, pigem olen enda teada olnud seda meelt, et äge, et inimesed nii erinevate asjadega tegelevad.
Ah, tegelt las olla, taandan end veel viimasest foorumist, kust ma midagi veel leidnud olen, seda juba seetõttu, et viimasel ajal pidevalt tüütavate mornide mõtetega peaks vist omaette olema, seda nii siin kui ka päriselus.
(10-04-2023, 14:20 PM)Jesper Kirjutas: ...
Kõike ei pea mõistma ja kõige vastu huvi tundma, aga võib ju lihtsalt lasta neil asjadel rahus olla, millest sa isiklikult ei huvitu.
EI!!! Kõike mõistes tuleb nende asjade vastu võidelda, et maailma lõplikult hukka ei läheks, eriti arvestades, et kõik need nö moodsused (roheenergeetika, elektriautod, iga aasta vahetuvad nutifoonid etc etc) tuleb lõpptulemusena meie kõigi maksudest kinni plekkida (utiliseerimine).