[pannkook]

ahju ladumisest ka keegi midagi pajatab?
Võimalikult lihtsa, robustse ja suure, a'la soometüüpi ahi.
Joonised puudu, tahtmine laduda-olemas

[tõnn]

Algaja võiks laduda esmalt ühe plekkahju.

[aavu]

https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=65396 
https://www.facebook.com/stoneandcrystal...3/?paipv=0&eav=AfaLxSPUQdoAikhmqS79B_INzk98Y0jKnOEbrreKpBJ6itVe0o6BAvQc8IBkFy7F5hs&_rdr 
Ehitusfoorumis ehk aitavad paremini. Esimesed kaks tee müügiks ja kolmas alles omale. Vanade eestlaste tarkustera.

[13piisab]

Tänuväärne töö tehtud: valikut jagub ning kirjeldustega on omajagu vaeva nähtud:
https://air-hot.ru/index.php/pechiikamin...ut=default

[PlyVal64]

ahju ladumisest ka keegi midagi pajatab?
Võimalikult lihtsa, robustse ja suure, a'la soometüüpi ahi.
Joonised puudu, tahtmine laduda-olemas

Võta Arvo Veski "Ahjud. Pliidid. Kaminad.", ette ja lao, nagu seda on teinud TUHANDED Mehed enne meid!  
Variant2 on osta valmis ahi ja ise kokku laduda ja viimistleda. Warma Uunil on selline DIY-tegelase toorik olemas, ole Mees ja lao kokku! Mis maksab, ongi viimistlemine! Maksimaalne kõrgus +600, mõlemad siibrid, pealtühendus (parim soojamahutavus!) ja ajujupealse tugevdusplaat kokku 3275€. Ja siibrid + plaadi võib ära jätta, pole ju probleemi need siit osta ja ise valada! Betoonplaat ise valada, pole ju küsimus  Või ka väljast värskeõhukanali ja sinna vahele reguleersiibri tegemine...  Segud, uksed-peldid, restid, viimistlus jms juurde, mida saab ju ka "ajatada" ehk ei pea kohe raha kulutama. Saad tehases läbimõeldud ja toimiva serditud koldesüsteemi. Ainult maksimum sisu ostes saad 1,4 tonni ja 2,3 kõrge asja kätte 2700 eest + transa aga seda müüakse ka Eestis, ma ei viitsinud otsida. Ja see ON lihtne, robustne ja suur Soome ahi!!!

[muska71]

ahju ladumisest ka keegi midagi pajatab?
Võimalikult lihtsa, robustse ja suure, a'la soometüüpi ahi.
Joonised puudu, tahtmine laduda-olemas

Võta Arvo Veski "Ahjud. Pliidid. Kaminad.", ette ja lao, nagu seda on teinud TUHANDED 

Ära aja möga suust välja.Veski piibli õpetused kõlbavad klassikalise eesti ahju,pliitsoemüüri ja kaminate jaoks...Hästi toimivad laskuvad lõõrid on veski piiblis maha tehtud.Kolde all H tüüpi lõõristik on ka saatanast kuna tekitab mõtetud keerised...Seda kõike räägiti juba 18 aastat tagasi koolis ja uus piibel mis välja on antud on parandused tegemata...isegi korstna kõrgus on vene aegsete normide järgi...

Müüritud küttekolded raamatus kihtide kaupa joonised olemas,aga lõõri mõõtusi pole seal ja kui 1-1 maha viksida selle raamatu järgi siis ei kesta...Kuna siin lähevad postitused prügisse siis ei ole mõtet trükkima hakata...Privaatselt võin abistada ja nõu anda kuidas saab kestva asja.neid tehtud juba üksjagu.

[vwt2]

Tere,kuna ahjudest jutt, võiks küsida kas keegi teab kedagi-kes teab mõnda meest kes Tartus mulle korstnapitsi teeks?
Kontakt 5213749.Tänud kui keegi vihje annab.

[PlyVal64]

Kus on sooja salvestava ahjuehituse oskuse koer maetud: seda kusnti osatakse vaid PAARIS kohas Kogu Maal - endise Vene Tsaasiriigi territooriumil! Ja möödnustega tsipa ka endise Leedu Suurvürrstiriigi ja Saksa Keisririigi 1871-1918 territooriumitel + slaavlased üldisemalt. Ehk siis Eesti, Soome, Venemaa, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Poola ja Saksamaa. Lääne ja lõunaslaavlased ka aga selle kandiga omal vähem kokkupuudet.  Stovemanid jms on aga ju sealt. Ja minu teadmisel just sealtkandist ehk Brno Ülikoolis õppides 90 aastat tagasi siis veel Arnold Weske nime kandnud noor tudeng küttekollete ehitusest rohkem huvituma hakaks  

Aga ma võtsin Vanaisa raamatu peatüki 5.6. Toaahjude konsruktsioon lahti ja nagu ma mäletasin, siis VAnaisa ka PÕHJENDAS väga selgelt ära, MIKS teatud tüüpi ahjud ei ole parim lahendus! Kui lugeda 3.trüki eessõna, siis minu Isa juba kirjutas 80'te alguse sseda ümber (ja Jaak Veski oli veel kõvasti targem ja reaalsete oskustega Insener kui tema Isa!) aga kuna Ta elutee jäi omast lollusest lühikeseks (olemasolnu andsime kirjastusele edasi), siis tänase redaktsiooni põhiautor on juba Tiit Masso. Ka selle 15-aasta taguse kooliõppe VIGA oli see, et kõike tehakse ilma filtrita ja ainult müügist lähtuvalt, ka haridust! Alustame joonistest 29 ja 30, millega koos käivad ka selgitused ja põhjendused tekstis! Seal on KÕIK kirjas! 

Ei saa salata et arvutiajastu ja simulatsioonide võiemkus on tahkekütuse kollete ehitus edasi viinud. Energiatõhusus massiühiku põletamisest on tõusnud aga see tuleb alati ka millegi arvelt! Eelkõige keerukuse ja hinna arvelt. Muu füüsika jääb ikka samaks! Päris kindlasti pädeb aastal 2023 tõdemus, et valmis ja teaduslikuma lähenemisega valumalmist südamiku ja õhu pealevoolu peen-reguleerimsie võimekusega võib saada parema tulemuse kui ise klassikat ladudes. Samamoodi ma usun, et minu viidatud Soome tehasetoote lahendus võib olla ka hea. Aga lõpuks on vahe selles, kas paned 1 halu rohkem või vähem ja tõesti ksf!i DIU-hakkpuidu teemast alguse saanud loomkatsetus kus tõesti KOGU talve kõik ahjutäied olid toas eelsoojendatud puudega - sealt tuleb palju suurem efektiivsus ja sooja hulk toas! Põlemiseks on vaja hapnikku ja midagi pole teha, ka korstna otsast peab päris kuum gaas väljuma! PEAB! Proovi "bullerjaniga" sauna kütta? Ei tule vist hästi välja  

PS: just üks hea tuttav ütles samateemalises vestluses, et on rämedalt pettunud mingis Soome üligigamegaägedas nunnauunis või mingi sarnane suur imekivist tehaseahi oli! Et just need Veski ajastu vanakooli ahjud olid paremad! Edevad ja kallid aga essugi sooja ei anna-hoia või pead hulluks kütma. Ahjah, eks neil ole ju sama asi mis näiteks pesumasinatel! On ju ahjudelgi see abcde jm lollusmärgistus! Kuidas   nuute pesumasina puhul saadud energiaklass heaks - programmid on imelühikesed ja need raisad ju enam ei pese!!! Meie uus masin on zitt ja korduvalt pidanud uuesti pesema panema!!! Aga tõesti, elektrinäidus pesu pesemine ei kajastu!!! Ma ei saa aru, millal Proua on masina käima pannud ja meil ei ole just suur tarbimine. Olnud järjest 3 põhimõtteliselt ühesugust pealtlaetavat masinat: Hoover, Elektolux ja nüüd Indesit. Mitte kõige esimene ja odavam vaid sealt järgmine tase. Nüüd saime aru, et tuleb osta hinnaklassi keskelt või ülevaltpoolt, et saaks rohkem programmme ja äkki suisa ise määrata soojust ja pesu pikkust. Sama on uute tehaseahjudega: ega nad ei pea sooja tegema, nende eesmärk on euronõuetesse mahtuda ja "roheline" olla! 

Automeeste foorumis: sama asi mis oli tojoota 1,8bensuka ökovärk Avensitel (JDMis 1984 alates oli LB saadaval) - sõita lahja seguga ehk 81kW mootor 7AFE-LB "lean burn"! Me ju teame, millega lõppeb lahja seguga sõitmine  FÜÜSIKA!!! Selle vastu ei saa... Saab ainult täpsemaks kütuse ja hapniku suhet regullida. Mis oli tojootadel  tegelik sisu:

Implementation of Lean Burn technology reduced maximum power output by 8% and maximum torque by 4%. Fuel consumption decreased by 3% (at highway) or 11% (in the city). Thus, there was no sense of innovations, especially in view of higher complexity and reduced reliability.

[muska71]

Ja kui veski piibel üüesti trükiti siis oleks tulnud raamatu tõed kogenud(staaz 20+aastat) pottseppadelt üle küsida ja ainult puhas kuld uuesti trükkida.Isegi pole viitsitud ensv kirjet eemaldada...Ja valter ots kes aastakümneid ehituskoolis õpetas absoluutselt iga rühmaga tampis veski piiblit,et ärge tehke kole alust H lõõristikku kuna saate probleemid kaela...Ja soome ahjud ongi laskuv lõõristik mida raamat mutta trambib...Täna on ots juba pensil ja tema kunagine õpilane jaanus õpetab nüüd...

[otipoiss]

Kui tohib, küsin aastal 2026 kõige paremat teadmist 100a palkmaja soojustamisel?

Maja on korralik, vundament on sirge. 

Palun mitte näkku lüüa jne

[envi]

Kui tohib, küsin aastal 2026 kõige paremat teadmist 100a palkmaja soojustamisel?

Maja on korralik, vundament on sirge. 

Palun mitte näkku lüüa jne

Tõmban sae käima... 
*Aurutõket ei soovita.
*Eriline tähelepanu näriliste liikumise takistamiseks.
*Vundamendi soojustamine väga oluline.
*Pööningult saepuru ja muu sodi minema.
*Maja seinad, laed/katuslaed, pööning erinevad võimalused... küllap järgmised pakuvad.

[aavu]

Valatud põrand koos põrandaküttega. Probleem: sipelgad toas läbi selle lindi, mis põranda ja vundamendi vahele pandud soojuspaisumise pärast.

[Econoline]

Mina tegin 20+ aastat tagasi oma palkmaja(nelikant), selliselt, seest välja: põrandad - liiv-kile-peno valatud betoon, seinaääred isoleeritud penoga vundamendist(viimane 90%maa-pae peal), sisemine karp gyproc-kile-5cm kivivilla-ca20cm palk-15cm kivivilla-tuuletõke-puitvooder. Vahelagi: vana lubja-saepuru segu välja ja seest välja gyproc-vana kipsplaat-vana punnlaud- puitstevill-saepuruplaat- parketi alusvaip ja osaliselt vaip, osaliselt laminaat. Maja on 1,5 kordne, so. esimene korrus 2,3 ja teine 2 meetrit kõrge. Kütteks üks ahi ja ruute 144. esimesed aastad oli odava elektriga õhksoojuspump kahe elemediga eri korrustel, kümme aastat pole kasutanud, kevadel osaliselt demonteerisin. Kaks viga, mida endale olen teadvustanud: pole puupliiti ja näriliste eest kaitsevõrku. Viimast lahendame koos kahe kassiga, tavaliselt talve jooksul inimene võidab. Aga sisekarp võimaldab raibetel vudida, kus tahavad, 7m kõrgusest välisseinast sisenevad, kui vaja, rsk.

[Marko]

Kui vahelae peal on saepuru asemel liiv/kruus, siis ikka asja pärast, hoiab palke koos oma raskusega. Tean kahte maja, kus see on välja visatud kui mittevajalik ja kahetsetud. Alumine palk vaata piinliku hoolega üle enne soojustuse panekut!

[muska71]

Vundament soojaks ja näriliste kindlaks.
Välja palgile 5x10 prussist sõrestik ja sõrestiku vahele tselluvill märgpaigaldus,tehakse ka kuivpaigalusega.Sõrestik ja vill peab ulatuma nii kõrgele,et kogu palk koos murispuudega jääks villa sisse.Katuse vahetusel sarikad sirgu ja sarikatele soovitav 5x10-5x15 pruss servi peale,prussiga hea sirgu ajada sarikad ja tõstmina aitab ka murispuud villa sisse peita.Lae peal liiv ja saepuru võib kõik alles jääda ja nende peale tselluvill puistena,kui masinat pole siis saab ka käsipuiste.
Kui katust vahetasin siis servi pruss peale ja mul oli miski 7+m sarika pikkus.Kuna nii pikka prussi pole siis võtsin väikse riski ja jätkasin ogaplaadiga 5,1 pikad prussid vajalikuks pikkuseks ja kodus põlve otsas hüro pressiga on see protseduur edukalt teostatav.Ja sitaks hea oli sirged 7+m prussid katusele ja sarikatele kinni tõmmata kruvidega.Minul oli sarika vahe ca 1,2m ja suurim vahe oli suisa 2m ,see liig mis liig ja läks lisa sarikas vahele...Katuseks läks 5x7,5 roovitusega eterniit ja katus silmaga vaadates sirge ja ei vaju suure sarika sammu tõttu kuhugi....

[otipoiss]

Kahjuks on lae pealt liiv ja savi minema loobitud suurest osast siis enne kivivillaga soojustamist.
Kas suur probleem?

[Marko]

Kas suur probleem?

Praod tekivad ja hakkab niiske/kuiva vaheldumisel rohkem liikuma kui koormatuna. Üks maailmatarkadest tõdes kurvalt, et puit on ,,surnud" alles siis kui on ahjust läbi käinud....

[t4rio]

Tõmban teistpidi sae käima. Olles natuke pisemal palkmajal kogu kadalipu läbi teinud küsin hoopis niipidi, et kas hetkel on elamus talvel väga külm? Äkki kogu soojustusele kuluv aeg ja energia millessegi muusse suunata ning talvel gramm rohkem kütta.

Kui on välisõhuga tuulduvad põrandad siis vundamendi soojustamisel puudub mõte. Muidu fassaad nagu ikka- 5x15 prussid välja loodida ning soovitan soojalt märgpaigaldusega tselluvilla ning korralikku tuuletõket. Tulemus saab parem kui plaatvilla prusside vahele sättides kuna reeglina vanad seinad on kõverad ning jääb palju tühimikke. Samuti tuleks tõsta aknad uue fassaadi välispinda.

[honkomees]

.... kas hetkel on elamus talvel väga külm? Äkki kogu soojustusele kuluv aeg ja energia millessegi muusse suunata ning talvel gramm rohkem kütta.

Kui on välisõhuga tuulduvad põrandad siis vundamendi soojustamisel puudub mõte. ...

2*12 p 

[moscito]

Korralik tuuletõke on etem kui s.itt soojustamine.