18-07-2023, 23:13 PM
"Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest.."
Kõlab nagu iga teise auto omamine, vähemalt minu jaoks. Nii on ka käesoleva teemaga.
Päris algusest rääkides võin olukorra kokku võtta järgnevalt: viis sõpra läksid autosid ostma imedemaale, Leetu.
Sealt sai endale soetatud üks Audi A8 D4 3.0 Quattro. Viisakas auto, millega kannatas sõita igale poole ning oli tunduvalt mugavam viiekesi ringi liikumiseks kui massitarbe Škoda Octavia, millega kohale jõudsime.
Aga, olles omanud kokku üle kahesaja erineva auto, ei saanud pikalt ühele kohale jääda.
Erinevate vahetuste tulemusena jõuame punkti, mis juhatab sisse käesoleva teema peakangelase.
Tegemist siis, kui õigesti mäletan: BMW E71 X6-ga, millel kapoti all 3.5-liitrine jõujaam, mis pumpas välja, vähemalt tuharadüno järgi, 280kW umbes.
Oli saavutatud erinevate spetsialistide töö tagajärjel, pakkus naeratusi ning mõistliku kütusekulu, umbes 12l/100km kohta. Ning seda juhul, kui tagasi end ei hoidnud.
Kuigi eelkujutatud sõiduk täitis mitmed olulised punktid minu jaoks: automaat, nahksisu koos BMW Contour istmetega, kärukonks (juhul kui murutraktor vaja kiirelt objektile viia) ning oli igatepidi mugav sõita, ei rahuldanud see täielikult. Miks? Ei tea.
Sai auto müüki paisatud ning pärast meeletus koguses teadete läbilugemist, naeruväärstele pakkumistele ninakalt vastamist ning väsimusest ignoreerides ülejäänusid, lakekus postkasti pakkumine millele ei saanud ei öelda.
Ning siin me oleme:
Teema peakangelane siis pildil vasakul, ning hullumeelne mõte ajendas tegema postitust.
Tegemist siis BMW E30-ga, väljalaskeaastaks 1993 ning tehasest oli kapoti alla paigaldatud 1.8i mootor, mille täpsemad spetsifikatsioonid jätsid mind külmaks, mistõttu neid välja uurinud pole.
Ning ma polnud ainus. Kui ta oli piisavalt kaua oma omanikele Saksamaal pakkunud külmaksjätvaid emotsioone, jõudis ta otsapidi Leetu. Seal kohalikud entusiastid võtsid kätte ning alustasid ümberehitustega.
Eemaldati vahelt hädine 1.8 ning asendati see mootoriga, kus oli kaks silindrit ning üks liiter juures. Vahele sai M52B28, oma 142kW-ga. Aga sellega asi ei piirdunud.
Et jõudu paremini maha saada, pandi ka sobilik manuaalkast alla. Et kõike seda pidama saada, vahetati välja tagasild E36 Compacti oma vastu. Sellega saavutati ketaspidurite olemasolu tagasillas.
Esisillale tehti adapterid, et saaks paigaldada E36 rattalaagrid. Lisaks vahetati välja roolilatt E36 oma vastu, vahetati välja õõtshoovad, paigaldati E36 M3 esimesed pidurisuportid, E46 330d pidurikettad. Tagumine differentsiaal sai asendatud 3.45 ülekandega Typ168 versiooniga ning kindlasti palju muud veel, mida saaksin üles loetleda, kuid ei meenu lihtsalt.
Minu kätte jõudmisel rääkis eelmine omanik, mis tehtud tema käes sai. Suuresti piirdus asi uute küünalde ja süütepoolidega ning ta oli autoga sõitnud umbes 10km. Miks umbes? Spidomeeter ei toiminud.
Ning eks seal tuli vigu veel välja, kuid nendest hiljem.
Väiksena sai joonistatud erinevate autode esiosasid mälu järgi, ning enda jaoks oli imelik mõelda, et üks nendest, mis oli matemaatikatunnis joonistatud vihiku tagumisele lehele, oli ühel hetkel igahommikuseks vaatepildiks.
Jätkub..
Kõlab nagu iga teise auto omamine, vähemalt minu jaoks. Nii on ka käesoleva teemaga.
Päris algusest rääkides võin olukorra kokku võtta järgnevalt: viis sõpra läksid autosid ostma imedemaale, Leetu.
Sealt sai endale soetatud üks Audi A8 D4 3.0 Quattro. Viisakas auto, millega kannatas sõita igale poole ning oli tunduvalt mugavam viiekesi ringi liikumiseks kui massitarbe Škoda Octavia, millega kohale jõudsime.
Aga, olles omanud kokku üle kahesaja erineva auto, ei saanud pikalt ühele kohale jääda.
Erinevate vahetuste tulemusena jõuame punkti, mis juhatab sisse käesoleva teema peakangelase.
Tegemist siis, kui õigesti mäletan: BMW E71 X6-ga, millel kapoti all 3.5-liitrine jõujaam, mis pumpas välja, vähemalt tuharadüno järgi, 280kW umbes.
Oli saavutatud erinevate spetsialistide töö tagajärjel, pakkus naeratusi ning mõistliku kütusekulu, umbes 12l/100km kohta. Ning seda juhul, kui tagasi end ei hoidnud.
Kuigi eelkujutatud sõiduk täitis mitmed olulised punktid minu jaoks: automaat, nahksisu koos BMW Contour istmetega, kärukonks (juhul kui murutraktor vaja kiirelt objektile viia) ning oli igatepidi mugav sõita, ei rahuldanud see täielikult. Miks? Ei tea.
Sai auto müüki paisatud ning pärast meeletus koguses teadete läbilugemist, naeruväärstele pakkumistele ninakalt vastamist ning väsimusest ignoreerides ülejäänusid, lakekus postkasti pakkumine millele ei saanud ei öelda.
Ning siin me oleme:
Teema peakangelane siis pildil vasakul, ning hullumeelne mõte ajendas tegema postitust.
Tegemist siis BMW E30-ga, väljalaskeaastaks 1993 ning tehasest oli kapoti alla paigaldatud 1.8i mootor, mille täpsemad spetsifikatsioonid jätsid mind külmaks, mistõttu neid välja uurinud pole.
Ning ma polnud ainus. Kui ta oli piisavalt kaua oma omanikele Saksamaal pakkunud külmaksjätvaid emotsioone, jõudis ta otsapidi Leetu. Seal kohalikud entusiastid võtsid kätte ning alustasid ümberehitustega.
Eemaldati vahelt hädine 1.8 ning asendati see mootoriga, kus oli kaks silindrit ning üks liiter juures. Vahele sai M52B28, oma 142kW-ga. Aga sellega asi ei piirdunud.
Et jõudu paremini maha saada, pandi ka sobilik manuaalkast alla. Et kõike seda pidama saada, vahetati välja tagasild E36 Compacti oma vastu. Sellega saavutati ketaspidurite olemasolu tagasillas.
Esisillale tehti adapterid, et saaks paigaldada E36 rattalaagrid. Lisaks vahetati välja roolilatt E36 oma vastu, vahetati välja õõtshoovad, paigaldati E36 M3 esimesed pidurisuportid, E46 330d pidurikettad. Tagumine differentsiaal sai asendatud 3.45 ülekandega Typ168 versiooniga ning kindlasti palju muud veel, mida saaksin üles loetleda, kuid ei meenu lihtsalt.
Minu kätte jõudmisel rääkis eelmine omanik, mis tehtud tema käes sai. Suuresti piirdus asi uute küünalde ja süütepoolidega ning ta oli autoga sõitnud umbes 10km. Miks umbes? Spidomeeter ei toiminud.
Ning eks seal tuli vigu veel välja, kuid nendest hiljem.
Väiksena sai joonistatud erinevate autode esiosasid mälu järgi, ning enda jaoks oli imelik mõelda, et üks nendest, mis oli matemaatikatunnis joonistatud vihiku tagumisele lehele, oli ühel hetkel igahommikuseks vaatepildiks.
Jätkub..