VW Type 1 ehk 1200 ehk põrnikas, '65
#41

....ja kui juba ülal nii staatust kui tagasivaadet kirja pandud sai, siis natuke ke suurematest jamadest või tagasilöökidest, mis meenuvad (ehk välismaa keeles "lessons learned"):
- juhipoolne soojatunneli kõrgus on algupärasest kõrgem. Äkki 5..7mm. Elab üle, aga kui uks kunagi loksuma hakkab, tuleb aegsasti selle kõrgust korrigeerida.
- salongi tagaotsa "kokkutõmbumine ca 10mm. Ehk siis tagaistme esimese alumise ääre kohapealt on kere algsest ca 10mm kitsam. Põhja ja kere sain siiski suht ok-lt ja poldiavasid laiendamata sobima.
- soetatud "uute" uste mittesobimine ja suht nutuste originaaluste tarbitavaks muutmine
- esisilla ja "uue" põhja erinevus. Sai lahendatud ülalkirjeldatud vahetükkidega, mis viivad silla 22..24mm ettepoole. Ülemine sillakinnituspolt jäi paika (tuli lihtsalt pikem polt), alumise asukoht muutus ja nn frameheadi tekkisid uued augud. Kere ja silla sai teineteise külge kah kinni - bensupaagi juures olevaid kinnitusavasid tuli kerel laiendada. Roolisüsteem jms õnneks muutmist ei vajanud. Roolikarp mahub suht napilt ning ninaosas asuva tagavararatta tagune roolikarbi katteplekk tuleb uus ja ümar teha
- "uuest" põhjast tulenev esimese käigukastikinnituse erinevus. Teen sinna veel vahetüki ja saab suurema kära ja vaevata viisakalt kinni
- juhipoolse ratakoopa pinnakatete (krundid + kerehermeetik) irdumised metallilt: http://forum.automoto.ee/showthread.php?...pid=373054
- ...ning kentsakal kombel olen suutnud signaalipasuna kinnituse valele kerepoolele keevitada. Oli algselt juhi poolses rattakoopas, nüüd paikneb millekipärast kõrvalistuja pool. Mäletan veel, kuidas otsisin õiget asukohta koopa sees - see alusplekk on uus. Millegipärast läks aga sellele keskendudes suur pilt kaduma Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#42

Kas tiivad liivapritsimist ei kartnud? 

Mitmeti oleme oma tuttavate grupis arutanud, et kas õhukest plekki liivapritsida kannatab või mitte. Hirm on kõige rohkem selles, et liivapritsi surve pleki ära võiks mölkida või hoopistükkis välja venitada. Pole veel ise julgenud teha kuigi suur soov oleks proovida. Väga mõnus oleks ju uue projektika põhi alt kohe puhtaks lasta, jääks palju vähem seda trelli/rellaka otsas traatharjaga nühkimist. Ning kohe oleks näha, kui katastroofne olukord on. 

Keemiat on sul omajagu kulunud. Sa konventeeri see kõik nüüd kilodesse ümber, arvuta protsentuaalselt välja, kui palju auto mass suurenes. Seda oleks huvitav teada. See kõik võib lõpuks kütusekulule põntsu panema hakata. Smile
Vasta
#43

(29-06-2015, 21:31 PM)AnatoliJermakov Kirjutas:  Mitmeti oleme oma tuttavate grupis arutanud, et kas õhukest plekki liivapritsida kannatab või mitte. Hirm on kõige rohkem selles, et liivapritsi surve pleki ära võiks mölkida või hoopistükkis välja venitada. Pole veel ise julgenud teha kuigi suur soov oleks proovida.
otseselt lokkima prits mul tiibu ei löönud ehk siis Su kartus tõeks si saanud. Väljalõigatud tüki ümbrust muidugi venitas, aga see oli ootuspärane. Lõikasin tüki enne pritsi välja, kuna pritsis oleks tagatulede kinnitusaugud kaduma läinud. Nii sai lihtsalt ja kindla peale minnes augud õigesse kohta.
mida ma aga ei oodanud, oli see, et lõigutud tiib kaotas oma üldkuju ja lükkab ennast ca 10mm jagu pikemaks (sirgemaks), kui kere küljes vaja. Kohe pärast pritsi oli olukord kordades hullem, aga keevitasin tiiba nii, et andsin sellele traatidega õige kumeruse. Oleks pidanud kumeruse keevituse eel kuju isegi "üle pingutama", istuks ilmselt hästi.

ehk siis aukudega plekki ei tasu liivapritsida - kuna lõigatud kohad tuleb niiehknaa lappida, siis mõistlik on seda teha enne pritsi ja plekil säilib tugevus.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#44

No jah, igal mehel oma tõde, vastavalt kogemusele.Liivapritsimehi on mitmesuguseid ja tegijal tuleks  välja valida ,võimaluse korral muidugi,  isiklik" ihupritsimees" , kelle poolt pakutav ei too halbu üllatusi.Kõiki ühte patta panna pole õige, isiklik kogemus on selline, et õige mehe käes ei kisu plekk laineliseks ega ääred lokkima.Nii et ärge kaotage usku!

Tervitab Veteran.
Vasta
#45

(29-06-2015, 21:58 PM)Veskioja Kirjutas:  Sihkest uksepleki uuendamist polegi ennem kohand,aga jh nvn.see x paras meelitamine  Wink

Väiksemad paigad tingivadki suuremaid muutusi lõplikes mõõtudes ja kujus, omast kogemusest.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#46

(30-06-2015, 13:39 PM)Marko Kirjutas:  Väiksemad paigad tingivadki suuremaid muutusi lõplikes mõõtudes ja kujus, omast kogemusest.
kusjuures on vist jah nii. Ma pole selles võtmes asja peale mõelnudki. Olen seni lihtsalt püüdnud minimaalselt vana välja lõigata ja eelistanud väikeste lokaalsete roostepesade väljalõikamist kolmnurga (lihtne kujund, saab täpselt lõigata) kujul. Proovin tulevikus suuremaid ristkülikuid.

põrnika mootoril on väntvõllil lõtkud nii suured, et otsustasin seda praegusel kujul mitte peale panna. Ilmselt võtan suuna, et ei punni masinat sel aastal liikvele - käin "kapotialuse" ja salongi rahulikult üle. Sellisteks nokkimisteks on aga talv paras aeg - suvel tegeleks muuga. Kahju, et masina põhi (aastast 72) originaalist suht palju erineb - muidu võiks kohe musta numbrit plaanida. Kõige muu osas olen originaalsuse esikohale seadnud.

elame-näeme. Masin läheb täna maalri kätte.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#47

Igasugu nurklikel asendustükkidel tömbab köige rohkem just sealt nurkadest ära, ideaalne oleks vist ümaraid paiku panna.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#48

maaler tegi sadakond tundi tööd ja teisipäeva õhtul sai põrnikas haagisele lükatud:
http://teet.luarvik.org/d/6918-2/DSC_0153.JPG

koostamistega on vaikselt alustatud:
http://teet.luarvik.org/d/6924-2/DSC_0048.JPG
rahulikult - sel aastal liigelda ei plaani.

võrdluseks täpselt sama koht samade masinatega 2008a mai lõpus, mil sinise põrnika "6V elektrisüsteemi doonorina" soetasin:
http://teet.luarvik.org/d/1107-2/DSC00633.JPG


järgmisel nädalal saab ehk suurema hunniku asju tellitud. Eelkõige tihendeid, liiste jms eksterjööri osi. Sellega seoses pärin:
- kas korrosioonikahjustusega esitulereflektorid on prügimäekaup? Uusi Hella omi pakub põrnikakaubamaja nt 68eur/tk, kohaliku Hella esindaja juures on hind ilmselt pisem.
- ega kellelgi ole kaubaks '64-'71a põrnika esiklaasitihendi lukk-alumiiniumliistu? Koht, kust asju tellin, ei paku seda eraldi - komplektis on terve klaasiringi liistud.

tagaklaas on masinale leitud ja küljes, ühed esiistmed on samuti leitud. Ehk siis suures plaanis peaks masina kokku saama. Mootori osas ei oska veel arvata, st kas mu nelja ploki (plus viies rohelisel põrnikal) hulgast ka ühe kasutuskõlbliku leiab. Aga mootoriga tegelen alles talvel. See jääb praegustes plaanides üpris originaalisarnane.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#49

2023 on järjekordne arheoloogia-aasta. Leidsin nn hoiu-kuurist ühe pisikese sinise neljarattalise.
Ei olnud küll plaanis seda nn valel põhjal (tegin 8a tagasi kerega tegeledes korda '74a põhja ja istub praegu sellel) teele lükata, aga sillad ja pidurid on kenasti koostatud - kui salong ja mootor kokku panna, saab veel sel aastal masina teele. Võtan liikumapaneku plaaniks, samas tellin ära ka '65 põhja kordategemiseks vajalikud plekid ehk poole põhja kaupa paneelid jms, et pikemal ajateljel ikka ka õige VIN-ga põhi alla saada. Esialgu lubab VW Heritage väga mõistlikke transpordihindu - eeldasin, et muuhulgas ca 2m pikkade põhjaplekkide transport maksab neeru või paar. Elame-näeme.

Enne kui otsepöördumistega nn põrnikagurusid tülitama asun, hõikan vajalikust siin.
Puudu on (praeguse seisuga) ja soovin kaubelda:
1) '74 masinale sobivad esiistmed. Ideaalis soovin võtta sellised "tähtajalisele hoiule" Smile
...aga reaalses elus sobib ka selliste soetamine.
Mõlemat laadi pakkumised on teretulnud.
Lisan pildi põhja istmekinnitustest - kusagilt on meeles, et samu või sarnaseid istmeid kasutas VAG grupp ka muudel sama aja pisematel kolmeukselistel.

2) 12V kojamehemootori, starteri ja generaatori pakkumised: vaikimisi soovin masina tööle panna 12V pardapingega.

3) mootoriremondiks vajaminevad nn kuluosad. Ei tea veel, kas koostan 1200 või 1300. Pigem vast 1300.
Ka nimistu vajaminevast on abiks - saaks jupid suurema nuputamiseta kohe ära tellida ja nende tarnet ootama jääda.

Kauplemistel on mul vahetusfondina omajagu vast ca '75 kandi T2 mootoripudinaid jms. Plokke kokku 4..5 (aga kas ka häid, ei tea) jne.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#50

Halb uudis: 2015a maale nn metsade vahele lukuta garaaži viidud mootorikolast on osa puudu. Puudu on suuremad alumiiniumist asjad ehk siis paar VW bokseri mootoriplokki (sh üks põllumajandusmootor, mis oli loodetavasti ilma tüüpilise väntvõlli-loksuta), VW dual port kaaned ning tuttuus M412 mootoriplokk Sad
ehk siis asjad, millel ring ümber - neid mul enam ei ole: http://teet.luarvik.org/d/7834-1/DSC00076_A.jpg

Püüan siis olemasolevatest juppidest ühe toimiva mootori kokku klopisida. Tõsist mootoriehitust ei plaani - see eeldaks paremat plokki, kui mul olemas on ja tõsisemat hingeellu sukeldumist.

Plaanin sel nädalal VWHeritagest juppe tellida. Kes tahab, võib tellimisega liituda. Kuigi ilmselt mul nii hästi ei lähe, et kõik vajalik ühe korraga "purki saaks".
Puudu ja "kohalikult järelturult wanted" on:
1) esiistmed: põrnikas 197X-1979 ja kõigi eelduste kohaselt ka Golf mk1 (3d). Ehk VAG istmed, millel esiosas põhjakinnitus
1a) turvavööd (1972a masinale - praegune põhi on sellest aastast)
2) 12V kojamehemootor
3) klaasipesupaak (või olemasoleva lappimine - ma ei suutnud ise mõra fööni abil pidama saada)

...ja küllap seegi nimistu täieneb veel

Põhjamatte ma nt praegu tellida ei plaanigi - praegune nn ajutine põhi on masinal 1972a augustist (113 212 9299) ja ei sobi niikuinii pakutavad komplektid nii, et selle põhja ja 1965a jaanuari kere (115 550 679) jaoks nii mõõtudelt kui algupärase värvina sobiksid. Võimalik, et õige värvikoodiga matikomplekti ka ei saa.

Lisan mõned hetkepildid veidi puhastatud kerest ja mootoritest ning jupihunnikutest.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                   

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#51

VWHeritage tellimust koostades märkasin mingi spetsiifilisema asjaga viidet, et tegu on JP Grupi tootega (või vähemasti selle nime all müüdava asjaga).
Enamusele vajaminevatele asjadele leidsingi JP koodid ning kohalikule veebikaubamajale (Aero Motors) sobisid need hästi. Jagasin asjad kahte gruppi - kiirelt tulev kola (mootoriga seonduv, sh saaled-tihendid) ning ca 2 nädalaga tulev (ukselink + lukk; astmelauad).
Praeguseks on üks nn kribukrabu tellimus juba ammu käes (pilt), teine ootab, et Aero Motorsist läbi astuksin.
VWHeritagest kui nn salongikauplusest oma ca 100% juurdehindlusega ma praegu asju ei telligi.
Ka Forss pakub JP asju. Oli vastusega kole aeglane ning on aeglane ka ise tellima (et tellida saab juuliu lõpus) ja sealt tellin ainult masina algupärase põhja põhjavannid. Miks Forsile viitan, on see, et Forsi hinnad on küsitud asjadele ca 33% odavamad kui Aero Motorsi omad. Kel kiiret pole, sellele sobib vast.

Igatahes tehnikapoole asjadel on tänu JP Grupile hea saadavus. Ning pigem tuleb end ohjeldada - paljusid asju saab uuena ja pisikese raha eest, aga püüaks esmalt ikka olemasolevaid taaskasutada. Odava raha hinnanäidetena Aero Motorsina: komplektne jagaja ca 45eur, komplektne karburaator 145eur.

mu lähiaja to-do nimekiri:
- kerel tuleb mõned probleemsed kohad üle käia - kohad, mille lasin kunagi ketaslõikuri terasharjaga "peegliks" ja kus krunt ja järgnevad kihid ei püsi metallil. Pilt illustreerib peamist probleemkohta juhipoolse tagumise rattakoopana
- tagatulede aluskopsikud korda keevitada. Neid müüakse ainult komplektsete tuledena, niiet olen kunagi aastal 2014 otsustanud originaalid korrastada. Eks tuleb korrastada
- veljed värvida (värv L 289 blue-white). Käsisid eelmine nädal liivapritsis, pulbervärvi ma autentsuse huvides peale panna ei lasknud
- mootori katteplekid värvida. Plaanin kasutada spray-värve, et jääks originaalilaadne õhuke nitrolahustiga lahustuv värvikiht. Siin on head mõtted alternatiivide osas teretulnud!
- mootor koostada. Kuna Saku Jüri on juba mitu aastat manalamees, otsin treialit, kes nt +025mm raamsaaledelt vv poolt ca 0,1..0,15mm eemaldaks jne


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                       
               

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#52

Mootori plekid teeksin pulbervärviga - nitrolapiga maha ei tule aga seeeest peaks olema suht igaveseks muretu.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#53

Rumal küsib: miks töödelda vahetatavaid liugelaagripindu, kui võiks kohe lasta väntvõlli liugepinna standardmõõtu lihvida?

Või on siin taga mingi põrnikamootori omapära?
Vasta
#54

Soovitan veel peale Aeromotorsi vaadata ka iparts.ee butiiki, paljud asjad neil soodsamad. Ise vaatan mõlemast, kummast soodsam ostukorv tuleb, sealt ka tellin.
Vasta
#55

Pulbervärvi hoian masinast eemal - tehnika saab küll 6V asemel (väidetavalt) praktilisem 12V olema ja seeläbi päris originaalile ei pretendeeri. Kui aga tuleb kord isu pea 60a vana masin tehaseoriginaaliks teha, siis olgu see tagasihoidliku töömahuga nn mutrite keeramise vaev: kere ja seonduv olgu võimalikult autentne.

Mootorite nn alumise poole osas olen ma tegelikult kah rumal võhik. V-võlli lihv oleks loogiline üritus, aga mul on omamoodi idee fix teha asju "leidsin kola ja ladusin kokku. Naabri-Ants (kes on fiktiivne tegelane) aitas kah" loogikaga. Elame-näeme, mis sest suunast ja mõttest saab.

Leidsin veel suurema koguse plekist irdunud värvikihte ka A-piilarite vahelt (pilt). Kruntimistel ja-või kruntimise ettevalmistusel on mul selle masina puhul olnud ikka mingit suuremat sorti tehnoloogiline jama, et krunt pleki küljes ei seisa. Võimalik, et ketaslõikuri traatkettaga pleki liigne poleerimine pole ainuke põhjus - käesoleva teema peategelane on ainuke, mille keretöödel olen kasutanud epokrunti. Muud masinad olen teinud märg-märjale happekrunt+täitekrunt meetodil ja nendel on värvikihid väga kenasti pleki külge kinni jäänud.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#56

(21-07-2023, 09:12 AM)13piisab Kirjutas:  .... Kruntimistel ja-või kruntimise ettevalmistusel on mul selle masina puhul olnud ikka mingit suuremat sorti tehnoloogiline jama, et krunt pleki küljes ei seisa. Võimalik, et ketaslõikuri traatkettaga pleki liigne poleerimine pole ainuke põhjus - käesoleva teema peategelane on ainuke, mille keretöödel olen kasutanud epokrunti. Muud masinad olen teinud märg-märjale happekrunt+täitekrunt meetodil ja nendel on värvikihid väga kenasti pleki külge kinni jäänud.
Ketaslõikuriga sulgeb metallis olevad roostepoorid läikiva metallikihiga ja sealt hakkab see "sõber" aja jooksul ikka välja ronima. Mina hoiaks selle riista üldse vanatehnikast eemal - lahtine rooste mahaharjata, roostemuundur (hape) selga, lahtine sodi maha, uuesti roostemuundur etc kuni enam ei teki midagi ja siis krunt+värv selga. Happekrunt toimib vähesel määral roostemuundurina ja aitab siis ka värvi peal hoida.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne