[vant]

Elektriline pidur tarvitab üpris palju voolu, sõltuvalt pöörleva massi kiirusest. Minul näiteks oma 3x16 A peakaitsmega seda väga pruukida ei õnnestugi.

[_rein_]

Kui osta asjalikum pink kodu nt 1k62, aga peamootor sellel liiga võimas kaitsmete jaoks siis oleks OK vahetada mootor väiksema nt 6kw mootori vastu, mis omab samu pöördeid?

Ma ei näe küll mingit probleemi kasutada isegi 5Kw mootoriga.
Tehti nad kunagi masstootmiseks kus tõmmati 6mm kiht toorikult maha aga kui võtta 3-4mm korraga pole kindlasti mingit probleemi.
Muu maailm ei panegi naljalt üle 5Kw mootorit manuaalsele treipingile.
Muidugi kui on peakaitse 25A nagu mul siis käivitub 7Kw mootor ilusti kui samal ajal ei kasuta muid suuri tarbijaid.
Olgu mis on, kuid siduritega treipink on suur hüpe kvaliteedis elektrilise lülitiga võrreldes.

Miks siduriga pink suur hüpe on?

Muu maailm ei panegi naljalt üle 5Kw mootorit manuaalsele treipingile.
   Minul ZMM 2012a treipink,mootor 10kw. tühjalt tarbimine ca 2kw.

[2715]

Miks siduriga pink suur hüpe on?

Põhierinevus on teraga keermestamine umbauku või väljast kus vastu tuleb kas padrun või detaili aste.
Siduriga on kordi suurem võimalus saada õigel hetkel pidama et tera terveks jääks.
Näiteks tüüpiline stutser sisekeermega 20X1,5 valmistada kus on keeret 15mm ja põhjast jääb keermestamata 2mm.
Sinna mahub sisse 9 niiti keeret ja sobival kaugusel oleval teral ma panen limbi nulli ja teen detailile markeriga joone.
Nüüd tera läheb lõigates sisse, ma loen üheksa korda kriipsu möödumist ja siis poole ringi jooksul peaks padrun seisma ja tera olema keermest väljas.
Kui ma kuivalt proovin enne alustamist seda liigutust 3-4 korda siduriga pingil siis ma teen selle keermestamise veatult aga kui ma seda asja on-off lülitiga prooviks väga kindel ei ole et õnnestub poole ringiga peatuda-reverseerida...
Või järgmine vajadus jätta padrun seisma kindel auk üleval.
Mitu korda selleks peaks klõpsutama lülitiga võrreldes siduriga...
Pealegi elektrivõrgule on sõbralikum panna mootor käima ja teha töö ära kasutades sidurit mitte klõpsutades mootoriga sissevälja ja kasutades veel ka pidurduseks elektrit.
Miski väikse mootoriga polegi teema aga kui on 250mm padrun, kiirus 1500 pööret ja vahel veel detail 8kg siis seda kiirendada 7 Kw mootoriga tahab head peakaitset juba.

[muska71]

Onn-off lülitiga ongi võimatu õigel hetkel detail seisma saada...siduriga saad.Minu arusaama järgi tahab keermestamine pööret saada,et puhas pind tekiks ja padruni seisma jäämine võtab aega on-off-iga.Elektriline pidur pisut parendab,aga mitte palju.

[arvok]

Panin traadi ümber aga traadi sidumise koht käib vastu hammakat,et kuidas oleks juriidiliselt korrekne see traat siduda?

Mul sama pink ja kruvid traadiga. Traat pole mitte nö seotud, aga otstes on konksud, sest traat ei hoia looma jõuga vaid takistab kruvi pöörlemast. Ilmselt on tänapäevased lahendused paremad, aga oli enne mind konksutatud, ise konksutasin ja töötab hästi. Traadiks kasutasin 0,8mm keevitustraati. Ühte otsa painutasin alguses paraja konksu, teise otsa ajasin ümber hammasratta ja konksust läbi. Vajutasin konksule kruvikaga peale, et ta ligi oleks ja lahti ei tuleks. Nüüd tõmbasin traadi teisest otsast pingule. Kui pingul, siis käänasin järsult tagasi ja vajutasin kruvikaga murdekoha sisse. Nüüd võib lahti lasta ja saab otsa pikkuse parjaks timmida. Otsi veidi kruvikaga lähemale sudida ja ongi pingul stopper valmis. 

Konksud

Jõudsin minagi omal pingil siin kirjeldatud probleemini, kuid mul on asi palju komplitseeritum.
Minu pingil see kruviga fikseeritava muhvi pesa sellel võllil mille peal seda muhvi saab õigesse asendisse fikseerida asub vales kohas. Sellises asendis ei ole hammasrattad korralikult hambumises ja nii teda fikseerida ei saa.     

Tegelikult oleks õige hammasrataste asend selline, kuid siis ei saa seda enam selle kruviga fikseerida.
Nendes multifilmides näitab ka sellist asendit.    

Sinna ei saa mingit pikemat fikseerimise kruvi ka sisse keerata. See jääb juba segama.    

Ruumi on seal väga vähe.    

Kas keegi oskab head nõu anda?
Kardan, et see võlli pind on ikka töödeldud ja sinna vist mingi tavalise puuriga ei ole võimalik läheneda, et mingit süvendi moodi asja tekitada. Liiati veel käsitöö riistaga. Ei tahaks seda kasti veel algosadeks lahti võtma ka hakata.

[_rein_]

Panin traadi ümber aga traadi sidumise koht käib vastu hammakat,et kuidas oleks juriidiliselt korrekne see traat siduda?

Mul sama pink ja kruvid traadiga. Traat pole mitte nö seotud, aga otstes on konksud, sest traat ei hoia looma jõuga vaid takistab kruvi pöörlemast. Ilmselt on tänapäevased lahendused paremad, aga oli enne mind konksutatud, ise konksutasin ja töötab hästi. Traadiks kasutasin 0,8mm keevitustraati. Ühte otsa painutasin alguses paraja konksu, teise otsa ajasin ümber hammasratta ja konksust läbi. Vajutasin konksule kruvikaga peale, et ta ligi oleks ja lahti ei tuleks. Nüüd tõmbasin traadi teisest otsast pingule. Kui pingul, siis käänasin järsult tagasi ja vajutasin kruvikaga murdekoha sisse. Nüüd võib lahti lasta ja saab otsa pikkuse parjaks timmida. Otsi veidi kruvikaga lähemale sudida ja ongi pingul stopper valmis. 

Konksud

Jõudsin minagi omal pingil siin kirjeldatud probleemini, kuid mul on asi palju komplitseeritum.
Minu pingil see kruviga fikseeritava muhvi pesa sellel võllil mille peal seda muhvi saab õigesse asendisse fikseerida asub vales kohas. Sellises asendis ei ole hammasrattad korralikult hambumises ja nii teda fikseerida ei saa. 

Tegelikult oleks õige hammasrataste asend selline, kuid siis ei saa seda enam selle kruviga fikseerida.
Nendes multifilmides näitab ka sellist asendit.

Sinna ei saa mingit pikemat fikseerimise kruvi ka sisse keerata. See jääb juba segama.

Ruumi on seal väga vähe.

Kas keegi oskab head nõu anda?
Kardan, et see võlli pind on ikka töödeldud ja sinna vist mingi tavalise puuriga ei ole võimalik läheneda, et mingit süvendi moodi asja tekitada. Liiati veel käsitöö riistaga. Ei tahaks seda kasti veel algosadeks lahti võtma ka hakata.

Kui tavapuur ei lõika siis kõvasulam.Stopperiks sisekuuskandiga kruvi,saab kõvemini kinni keerata+liim.

[2715]

Ma küll ei usu et seal see võll karastatud on...
Vähemalt nii kõvaks et puur ei võta on eriti väheusutav.
Ma oma peakesega mõtlen küll, et märgiks kõigi hammasrataste kohad ära, teeks neile vahele distantspuksid ja kus rivi lõpeb sinna stopper ette ja see tripper on eluajaks probleemivaba.

[heiti]

Ma arvan küll, et ilma lahtivõtmata ei saa asju muidu õieti käsitleda. Oma pingil ma puurisin peavõllil otsast tavalise puuriga ja ajasin 10 keerme sisse, et abivahendit kasutada. Aga eks südamik ole pehme kui külgpind.
Eelkirjutajatest pakuks veel seda varianti, et keerata hammakas nuudipeal teise asendisse ja õigesse kohta uus keermega auk puurida muhvi sisse- vana võlli auku, soon sisse ja siis vist ei jääks fiksaatorpolt teise hammaka alla ka.

[arvok]

Ma küll ei usu et seal see võll karastatud on...
Vähemalt nii kõvaks et puur ei võta on eriti väheusutav.
Ma oma peakesega mõtlen küll, et märgiks kõigi hammasrataste kohad ära, teeks neile vahele distantspuksid ja kus rivi lõpeb sinna stopper ette ja see tripper on eluajaks probleemivaba.

Ei olnud jah karastatud. Tegin ettevalmistusi ja ostsin riistamarketist ühe kobedama puuri juba valmis.    

Proovisin siis kärniga võllile märki peale koputada ja tundus mitte väga kõva olevat.    

Lähenesin alguses peenikese puuriga ja ei pidanud ennast üldse higiseks ajama.    

Seejärel jämedamate puuridega veel pisut töötlemist ja saigi auk selline nagu auk peaks olema.    

Võtsin siin eespool soovitatud õpetusi kuulda, keerasin sinna auku kuuskant avaga fikseerimis poldi ja fikseerisin keermeliimiga. Poldi otsa koonust pidin muidugi sobivamaks töötlema.
Tundub et sai hea. Ei pidanudki suuremat sorti lammatamist ette võtma.
Tänud kaasamõtlejatele!    

[Laurimetall]

Tervitus. Oleks vaja natuke rohkem ja täpsemat treitööd teha aga pink 1p611 kipub värisema hakkama. Kiire diagnoos ütleb ,et peaks spindli lõtku väiksemaks reguleerima. Mingi meetrise kangiga on võimalik 0.05mm indikaatorkella liigutada. Padruni poolt käib kolme poldiga pmst kate ära ja on näha rull laagri ots. Sealt mingit reguleerimist ei paista olevat. Kui kaan maha võtta siis on näha suurt muhvi, mida saaks haagiga võtmega keerata. Venekeelne pass on olemas aga vb on keegi seda tööd teinud ja oskab reguleerimise protsessi kommenteerida, et asi lihtsamini läheks. Ligipääs tundub ka suht halb.

[M.R.]

"Mingi meetrise kangiga" sa ei saagi teada kas on tegu lõtkuga või deformatsiooniga. Spindli laagrite kallale minek on viimane asi.
Ennem oleks vaja välja selgitada ja likvideerida muud põhjused, näituseks lõtkud pikijuhikutes, lõtkud ristijuhikutes, lõtkud 
terahoidjas, lõtkud koostus ristikäigu mutter/keere. Terade teritus ja terakõrgus. Padruni üldine seisukord, pakkide haare detaili suhtes.
Ka valed lõikereshiimid tekitavad halba pinnakvaliteeti.
Kui kõik eelnevalt loetletu on korras, siis võib arvata, et Peetrus on spindlilaagrid enda juurde kutsunud.
Selle pingi spindlilaagrite vahetuseks on tarviline omada või omada ligipääsu tasalihvpingile
distantsrõngaste täpseks lihvimiseks.

[2715]

Huvist vaatasin mis pingiga on tegemist ja see on päris väike asi ning meetrise kangiga paindub seal kindlasti läbi võll.
Lõtk laagrites on tuntav pigem selle meetrise kangi otsale rakendada jõudu paar kg ja kui indikaatori osuti liigub proportsionaalselt kangile avaldatava jõuga ei tohiks lõtku olla.
Lõtk on kui osuti teeb jõnksu ja edasi liigub sujuvalt.
Otsisin pildi ka ja tegemist üsna omapärase lahendusega kus eraldi tugilaagrit polegi ja seda otstarvet täidavad tugikuullaagrid.

Võimalusi spindlile vibratsioone tekitada on muidugi üksjagu sest ikkagi neli rida veerekehasid...
Piisab kui ühele on sattunud mingi võõrkeha või on pikalt vibratsiooniga töötanud ja see muster on juba laagrite veerepindadesse talletunud.
Laagrite pingu hindamiseks pigem peaks kõik kangid neutraalasendisse sättima et ainult spindel pöörleb ja töösoojalt lükkama hoogu padrunile pakist sõrmega tõmmates ning lugema mitu ringi spindel teeb.
Veel saab pöörlemise müra hinnata keerutades spindlit näiteks 20mm pulga peale keritud nööriga et oleks vaikne.
Kui tugevamaid kahinaid-raginaid ei kosta siis võiks olla veel töövõimeline.
Laagrite vahetus paistab jah eeldavat, et esimesed tugikuulid sätitakse paika seibi lihvimisega kahe laagri vahel millega härra M.R saab ilmselt hakkama.
Esimene laager on võllil koonusel ja selle mutriga lükatakse teda edasi mispeale sisevõru paisub ja tekitab laagrile sobiva lõtku, õigemini selle puudumise ja väikse eelpingu, mida on teinekord kaval suurendada kui laagrisse on juba vibratsioonid sisse kulunud.
See on aga selline tundega asi sest kui palju saab kuumeneb laager üle.
Igatahes padrunist tõmmates vähemalt 1,5 pööret peab kindlasti spindel tegema.

[Laurimetall]

Tänud kiire ülevaate eest. Ega kui aus olla siis sellel pingil seisukord eriti hea ei ole. Ristikäigu vint on kindlasti lõtkuga ja tihedaks keerates ei saa äärmistesse asenditesse keerata. Piki liikumisel on hammaslatt ainult ca 70 protsenti hambumises ja ei teagi, kas sängi on maha lihvitud või ongi see omaaegne normaalne hambumine. Tsentripukk tundub olevat kellegi meistri osav freesimis ja treimistöö. Ettenihke kast tundub olevat vahetatud. Padrunit konkreetselt pole kontrollinud aga pole ka täheldanud, et mingi suur lõtk oleks. Kindlasti on selle pingi juures veel midagi remonditud ja võib olla ka omal ajal pmst maha kantud, millest keegi on omatarbeks midagi kohendanud. Lihtsalt need inimesed on vanaks jäänud ja ega tihti noorematel  pole sellise tehnikaga plaanis midagi teha siis rändavad need utiili. Üks tõenäoliselt selline mul ongi, mille ma kompaktse  väljanägemise pärast endale garaaži sain paigutada. Kasutan seda pmst erinevate asjade remondiks ja vahel on lihtsalt mingit detaili vaja endale toota. Pmst paar-kolm korda kuus kasutan. Selle pingi juures ei meeldi mulle , et risti käik on suht peene 0.02mm skaala, mis on hea aga piki on peenemat tööd raske teha kuna rattast keerates liigub kelk suht kiiresti ja skaala on 1mm. Kas keegi on ka oma pinki natuke renoveerinud ja kust juppe või materjale võiks saada? Selle spindliga ma hakkasin tegelema kuna ma uurisin samas teemas pingi peenemat häälestamist. Ma selle 1m kangiga muidugi eriti jõudu ei rakendanud aga proovin natuke õrnemalt asja uuesti vaadata ehk õnnestub lõtk ja deformatsioon eraldada. Mõõtmiseks olen kasutanud statiivi ja 0.01 mingi vanem lääne indikaatorkell. Veel uuriks, et kui laia mahalõiketera selline pink võiks suuta taluda, et mingit tavalist pehmet terast treida. Hetkel olen mingi 2 mm laiuseks tera käija peal teinud. Vb väiksem pink tahab lihtsalt õrnemat kätt.

[vanaain]

Aga säti sängi ja suporti vahele see sajandiku kell ja sajandikud tulevad.

[Laurimetall]

Nii. Tegin siis nii, et võtsin vana teripingi padruni ja panin panin treipingi ülemise kaane peale. Siis panin magnetiga statiivi sinna külge ja vaatasin, mis nüüd kangiga liigutamine teeb. Endale imestuseks nüüd enam ei õnnestunud indikaatorkella näidikut liikuma saada. Käega keerates tundub kerge ja on tunda, et mingeid hammasrattaid veab kaasa.  Mujal on igal  pool lõtkud olemas ja mõtlesin hakkata neid kinni panema mingite pitskruvidega, et vb saab aru, mis kõigerohkem mõjutab.

[oliveer]

Pingil 1K625 - kui kiiresti peaks jääma padrun seisma mingi kindla pöörete juures? Tundub, et pidur on liiga lahja, kas seda on ka võimalik timmida?

[urmet48]

Vahelduseks üks amatöörlik küsimus siia. TB-4 koolipink. Aeg õli vahetada. Milline õli sobiks kasutada? Viiimati sai mingi suvaline käigukasti õli sinna valatud.

[vanaain]

TB-l ei ole ketastega sidureid/pidureid,seega hammasrattaid/laagreid määrivad suvalised vedelamad reduktoriõlid piisavalt hästi.

[ahtos]

Kui palju sinna(TB4)ja kasti õli võiks minna?

[olli]

Käsil IZH-250 nimelise treipingi reanimeerimine kodukasutusse. Suurem kõnts maha pestud ja valdav osa sõlmi (esialgu) vaatluse teel üle loetud. Eks vaikselt tuleb süveneda tähelepanu vajavatesse kohtadesse.
Algusest alates oli teada probleem - kolmest veorihmast kaks on töölepingu üles öelnud. Kolmas kohe mineku äärel. Mulle see mingi eriline probleem ei tundunud. Kui keeruline paari rihma vahetus ometi olla saab?! Noh, nii umbes 15 min et viimane viimane riht maha võtta, 30 min poetiiruks ja veel 15 min et uued rihmad peale saada. Kokku tunniga tehtud, eksju.
Päris nii hästi vist ei lähe...
Lasin rihma lõdvaks ja hakkasin aga alt otsast sikutama.. no peab ju üle võlli otsa maha tulema, mismõttes ei tule. Tunnistan siinkohalt ausalt et pole ühelgi treipingil varasemalt rihmu vahetanud. Aga no ega siis midagi, hakkasin uurima ei kuhu see rihm siis täpselt välja jookseb. Alt vaadates pole ülemist rihmaseibi näha. Ega enne asjast sotti ei saanudki, kui ülemisest otsast teistpidi vastu jõudsin rihmale. Eks see oli üks korralik "ahhaa" moment küll (mitte heas mõttes). Rihm jookseb ju üle spindli.
Mis see nüüd mu jaoks siis tähendab? Spindel välja vaja võtta? Ja see tähendab siis spindli uuesti reguleerimist? Või on siin mingit "nippi" kuidas oleks mõistlik sellele olukorrale läheneda?