[poolitus] emotsionaalselt ja teemaväliselt automaksust
#81

(28-08-2023, 10:42 AM)Janka Kirjutas:  ...
Ja seda, kuidas EU-st väljumine käib, nägime kõik brittide pealt.

Isiklikuksläinud osale ma ei reageeri, katsu  rahuneda . Aga seda ole hea mees ja seleta pikemalt, mis brittide EL  väljumise juures valesti on?

Rahvahääletus oli? Oli. Tulemus oli VÄLJA? Oli. Mõlemad pooled valetasid ja kasutasid propagandameetodeid? Valetasid ja kasutasid. Paljud rahva hulgast pole rahul? Polegi - nad ju ei mõelnud mitte suure pildi peale, vaid tahtsid ainult umbkeelsest "poola torumehest" lahti saada andmata endale aru, et sama odavat "briti torumeest" lihtsalt ei ole. Tasuta lõunaid looduses ei eksisteeri. Mul oli just hääletuse eelõhtul võimalus sealse lihtsa rahvaga rääkida ja sellest mu arusaamine, et ega märkimisväärne osa rahvast ei saanud üldse aru, mille vastu või poolt sisuliselt hääletati. Paljud pooldajad olid lummatud herr Farage karismast ja nii see läks.

Tuletan meelde: EL määrused saavad juriidilise seaduse jõu siiski alles liikmesriigi seaduste kaudu. Ning jõustavad neid oma rahvuskaaslased... Ega briti saarte bürokraatia pole EL väljaastumisega vähenenud. Pigem on Euroopasse eksportivatel ettevõtetel tekkinud vajadus vastata nii siseriiklikele kui EL nõuetele.

Ning remargi korras: seda näevad kõik, et ma "kontoriajal" teen seda või toda. Aga seda, et ma vähemalt kord nädalas jõuan õhtul kell üheksa koju või stardin kell kuus, et olla "tööpäeva alguseks" põllul, ei märka keegi. Liiga lihtsalt lendab meil silt: muiduleivasööja!
Vasta
#82

ei saa mitte vaiki olla Big Grin Pani muhelema, "uuri ise" - see on ju klassikaline uhhuude lemmikväljend, mis tähendab et asjaosaline ise ei jaga asjast halligi, argumente ja fakte tuua ei oska ja seepärast saadab oponendi googeldama Big Grin
Pisike faktike - sissetulek ja kasum ei ole samad asjad...
Vasta
#83

(28-08-2023, 15:53 PM)v6sa Kirjutas:  
(28-08-2023, 10:42 AM)Janka Kirjutas:  ...
Ja seda, kuidas EU-st väljumine käib, nägime kõik brittide pealt.

Isiklikuksläinud osale ma ei reageeri, katsu  rahuneda . Aga seda ole hea mees ja seleta pikemalt, mis brittide EL  väljumise juures valesti on?

Rahvahääletus oli? Oli. Tulemus oli VÄLJA? Oli. Mõlemad pooled valetasid ja kasutasid propagandameetodeid? Valetasid ja kasutasid. Paljud rahva hulgast pole rahul? Polegi - nad ju ei mõelnud mitte suure pildi peale, vaid tahtsid ainult umbkeelsest "poola torumehest" lahti saada andmata endale aru, et sama odavat "briti torumeest" lihtsalt ei ole. Tasuta lõunaid looduses ei eksisteeri. Mul oli just hääletuse eelõhtul võimalus sealse lihtsa rahvaga rääkida ja sellest mu arusaamine, et ega märkimisväärne osa rahvast ei saanud üldse aru, mille vastu või poolt sisuliselt hääletati. Paljud pooldajad olid lummatud herr Farage karismast ja nii see läks.
 "Odav" poola torumees on u sama kui meil 5 euri tund maasikakorjajatele lootma jääda. Teha seda 20 aastat järjest ja läheb Poolas või lausa Ukrainas elu heaks, nii et neil enam tulla ei tasu-ollaksegi lõhkise küna ees Sad 
Täpp i peal on seal see et töötul ei tasu samuti (hooaja) tööd teha- varasemalt käidi talunikel abiks. Kuid niimoodi tekib isikul sissetulek, ehk pole enam töötu-raha ei saa. Või peab uuesti pabereid ajama hakkama. Lihtsam mitte minnagi.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#84

Nii ilus kodutu inimese jutt, keda saab oma suva järgi lükata-tõmmata.

Need isakoduheietused istuge endale sisse: kes kord hõlpelule on läinud, ei sellest enam maalelajat saa.

Samas - praegune maailmakord vajabki inimesi, keda lükata-tõmmata või mudida vajalikus suunas liikuma.

(01-09-2023, 22:40 PM)ivo86 Kirjutas:  ...
Ma olen mitu korda vahetanud elamist ainult selle pärast, et ei peaks kaugelt tööle/kooli käima. Ja ma räägin siin 25 minutit vs 5 minutit. See ei ole raske, vajab lihtsalt planeerimist, et oma elu mitte auto roolis veeta....
Vasta
#85

See küsimus sobib pigem siin edasiarutlemist:

(17-09-2023, 09:40 AM)jaan mmc Kirjutas:  Huvitav millest / kust see suur puudujääk on tekkinud, mis rahvale sellised maksutõusud tekitab ?


Heaoluühiskonna rõõmud: soovime kõike ja kohe. Iga küla peab kooli pidama, igal ministeeriumil  ja selle allasutusel peab olema pahasid mõtteid ilusaks võõpav peeärrosakont, juriste on samuti lademes tööl, et oleks tagatud õigusselgus ja seaduse mõte ikka oleks õigetpidi lahti keeratud. See kõik aga maksab ja mitte vähe. Ega keegi neist ei alandu mingi keskmise palga eest töötama...

Lisame siia juurde idanaabri idiootsuse vastu kindlustumise kulutused ja (ÕNNEKS!!!) vaid kergeks nohuks klassifitseerunud hästikleepuva tatitõve järelmite klaarimise ning peame meeles FIAT-rahal põhineva püramiidmajandusskeemi viimaseid hingetõmbeid ja olemegi olukorras, kus "kogu raha kulub ära!".

Veel üks pahatahtlik tähelepanek: kõik meid valitsema sattunud on korteriinimesed... Neil võib olla maakodu, kus käiakse loetud korrad aastas. Aga see ei tekita elulist vajadust mõelda ette ellujäämise peale järgmise kevadeni.

EDIT: juristide oskusest endale leib ja kallis sink lauale tuua sellesama maksuraha eest: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120232...lahendatud
Vasta
#86

(17-09-2023, 09:55 AM)v6sa Kirjutas:  See küsimus sobib pigem siin edasiarutlemist:

(17-09-2023, 09:40 AM)jaan mmc Kirjutas:  Huvitav millest / kust see suur puudujääk on tekkinud, mis rahvale sellised maksutõusud tekitab ?


Heaoluühiskonna rõõmud: soovime kõike ja kohe. Iga küla peab kooli pidama, igal ministeeriumil  ja selle allasutusel peab olema pahasid mõtteid ilusaks võõpav peeärrosakont, juriste on samuti lademes tööl, et oleks tagatud õigusselgus ja seaduse mõte ikka oleks õigetpidi lahti keeratud. See kõik aga maksab ja mitte vähe. Ega keegi neist ei alandu mingi keskmise palga eest töötama...

Lisame siia juurde idanaabri idiootsuse vastu kindlustumise kulutused ja (ÕNNEKS!!!) vaid kergeks nohuks klassifitseerunud hästikleepuva tatitõve järelmite klaarimise ning peame meeles FIAT-rahal põhineva püramiidmajandusskeemi viimaseid hingetõmbeid ja olemegi olukorras, kus "kogu raha kulub ära!".

Veel üks pahatahtlik tähelepanek: kõik meid valitsema sattunud on korteriinimesed... Neil võib olla maakodu, kus käiakse loetud korrad aastas. Aga see ei tekita elulist vajadust mõelda ette ellujäämise peale järgmise kevadeni.

EDIT: juristide oskusest endale leib ja kallis sink lauale tuua sellesama maksuraha eest: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120232...lahendatud

Hmm.. huvitav hädaldamine jälle. Kas tegemist on roomikumehe poolt kirutud "fking maakaga", kel on nüüd okas hinges?

Kes see maalelaja on siis?
Kas need, kes elavad linnas eramajas on korteriinimesed, majainimesed, linnainimesed või maainimesed?
Aga need, kes elavad 5km linnast, aga eramajas?
Aga need, kes elavad 15 km linnast, aga korteris?
Kui see õige liigitamine käiks? Kas on  2 katergooriat (linna/korteri inimene ja õige maakas), või on maailmas peale vene traktoreid putitavate tavotinägude veel 100 kategooriat?
Olen nõutu ja vajan lisaselgitust, milline üks õige maakas olema peab?

Ja mida on vaja, et oleks tagatud ellujäämine järgmise kevadeni?

Seni on maailm mulle tõestanud, et raha. Siit ja sealt kuuleb ikka lauseid, et raha ei too õnne ja raha ei saa süüa. Aga mina vaese mehena vaatan, et rahaga mees ei kuula neid lauseid. Ta ostab mida tahab ja teda muu ei koti. Tahab maaelu, ostab selle. Tahab linnaelu, ostab selle. Vaene mees aga pobiseb omaette, et küll tal on ikka hea elu ja põhimõtted ja seda ei vahetaks ta mingi raha vastu.

Aga siis kui selle põhimõtetega maamehega lähed juttu ajama, siis poeg elab tal Londonis ja tütar suure linna ääres, eramajas. Küll on ilus neil. Miks siis neid seal maal seda põhimõtet taga ajamas ei ole 1000 euro eest kuus? Miks nad "ära lendasid"? Valitsus on süüdi?

Aae, õiged maamehed. Need kel pole 100ha metsa või põllumaad ja raha ise kukub sülle. Kus Teie täisksvanud lapsed elavad? Lagunevas majas, maal?
Vasta
#87

Jaan trollid või tõsiselt ? 

Ühes postis küsid miks raha on vaja ja teises väidad et midagi ei ole tehtud.

Äkki selleks ongi raha vaja, et midagi teha ?
Vasta
#88

Sedagi teemat lugedes on jälle rahvas tülli keeranud ja alustanud "ärapanemist".

Kui te vaidlete millegi üle...tehke selgeks mis see täpselt on ja kuidas seda süüakse ning mis juhtuks kui see oleks teisiti.
Majandusteemadel pole keelatud vaielda aga kui püüame seda teha peaks arvestama, et see nõuab teatud pädevust ja teema tundmist ning tugev eelis on neil, kes on tegelenud/tegelevad ettevõtlusega andes kellelegi tööd.


Ma tooks paar näidet kui endine ettevõtja kuidas mina näen teatud küsimusi ja lahendusi.
Esiteks see mismoodi rahvas liigub.
Teatavasti on meil hajaasustusega riik ja sellega on kõik nõus?
Igas külas ei saa olla vallamaja, kultuurimaja ja kooli ning ehk isegi postkontorit ja sellega on ka kõik nõus?
Mismoodi need teenused kokkuhoidlikult lahendada?

Igas külas peaks olema üks inimene kes esindab riiki ja kelle poole saab esmase vajadusega pöörduda ja see võiks olla külavanem kelle valivad külamehed.
Tal on kohustus lahendada kohalikke probleeme paar tundi päevas ja selle eest makstakse talle.
Näiteks kui tädi Maali tahab arsti juurde siis ta saab vanema poole pöörduda kes vastavalt oma võimekusele kas viib ta ise või vilistab vallast sotsiaaltöötaja kohale.
Kui Viktoril on vaja postmarke või ümbrikuid siis ta hangib need talle ja tahab pakki saata võtab tema paki vastu ja jätab ettenähtud kohta kust postiljon ta kaasa võtab.
Külas aga on ka postkast kuhu tädi saab kirja poetada.
Kõigi nende ülesannetega saab hakkama igaüks kellel on tehtud päevane kursus ja antud spikker kus on vajalikud numbrid kuhu helistada kui on probleem ja vallal oleks kohe teenistujaid vähem.

Kuidas inimesed saavad liikuda külla ja külast välja?
Parimat ja universaalsemat lahendust selleks kui isiklik jõuvanker välja mõeldud ei ole ja see on ka soodsaim lahendus aidata inimene liikuma.
Praegu ma näen vastupidist tulemust kus üritavad autot üle maksustada just neile kellele seda enim vaja on ja neile ei suudeta alternatiivi pakkuda maksustatagu seda autot kuipalju tahes.

Seepärast mina olengi eriliselt auto maksustamise vastu sest alternatiivid autole nagu bussid, rongid jne on märksa kulukamad maksumaksjale.
Nüüd aga on suund võetud just vastupidi millega me satume ahelreaktsiooni kus rahva liigutamiseks kulud järjest tõusevad ja sel pole lõppu.
Luuakse jälle üks ametkond kes tegeleb rahva liikuvusega, hangitakse mingeid mürkrohelisi busse mis maksavad kahe tavabussi jagu ja see on lõputu ring.

Mis aga toimub loogilise lähenemise asemel?
Rahvas on nii üksteise vastu keeratud et paha mõeldagi.
Piltlikult kirjeldades on see justkui köievedu aga me ei vea seda enda poole vaid oleme keeranud rõngasse ja igaüks sikutab enda poole ning teine meeskond sikutab meie ringi jõudsalt lõpujoone poole.
Vasta
#89

Eestis on umbes 700 väikeküla, lakke vaadates pakuks, et alla 2000€ eest kuus seda külavanemat väga ära ei majanda (palgafond ja elementaarsed töövahendid), seega vot kui tore, üks ideekene ja 16,8 miljoni eest aastas kulusid nagu maast leitud Smile

Ja kogu see raha kulub 3-4000 inimese peale, ehk siis jälle ringiga tagasi sama teema juurde - oh kuidas tahaks, et teised mu mugavusi kinni maksaks.
Vasta
#90

(17-09-2023, 15:24 PM)Jesper Kirjutas:  Eestis on umbes 700 väikeküla, lakke vaadates pakuks, et alla 2000€ eest kuus seda külavanemat väga ära ei majanda (palgafond ja elementaarsed töövahendid), seega vot kui tore, üks ideekene ja 16,8 miljoni eest aastas kulusid nagu maast leitud Smile

Ma näen et on soov väidelda sel teemal...
Esiteks kes on külavanem?
Külavanem on Eestis ühe või mitme küla elanike ühiste huvide esindaja, kes juhib küla ja juhindub oma tegevuses küla ühistest seisukohtadest.
Külavanem on see isik, kes valitakse kas küla või valla poolt ja vastavalt valla heldusele talle kas makstakse palka või ka mitte.
Külavanemat pole võimalik tasustada külavanemaks olemise eest vaid riigiteenuste viimise eest külasse.
Näitena võtaks minu koduvalla ehk Võru valla kus on 183 küla mis paiknevad 952 ruutkilomeetril.
Kõigil neist pole kindlasti külavanemaid ja pole enam rahvastki kellele seda vanemat vaja oleks.
Mõneski külas mis piirnevad linnaga puudub ka selleks vajadus.
Heal juhul saame kokku 70 küla kus oleks sellist ametikohta tarvis.
Külavanem võiks küla asju ajada paar tundi päevas ja talle ei ole vaja hakata selleks kabinetti ehitama riigihankega.
Tema tegevusest neil alustel oleks huvitatud ka postifirma (küsisin muide järgi) kes suudab sellega oma teenuse kasutamist laiendada ja tunni tema tegevust kinni maksta.
Teine tund jääb vallale ja kulusid kahtlemata on paberitele, sidevahendile ja kasvõi jalamatile mida rahvas kulutab...
Jah, talle on ilus ka maksta selle eest ja ettevaatliku optimismiga julgen pakkuda et seda teenust saab 100-150 raha ja valla peale 7000-10 500 kuus.
On seda palju või vähe et riigiteenused on käeulatuses ma ei ole volitatud rahva poolt otsustama.
Küll aga paistab teatud potentsiaali hoida muid kulusid kokku ja kui vald saab paar töötajat vähemaks sel moel on juba kulu kaetud.
Võru vallal on muidu 53 töötajat 10 695 inimese kohta.
Kui nad saavad keskmist brutopalka (andmed pole avalikud) lähevad nad elanikule maksma 9,3 eur/kuu.
Lisades külavanemad ja mitte kedagi koondades 10,3 eur/kuu.
On seda palju või vähe?
Jällegi pole mulle antud voli otsustada aga see idee on võimalik mulle maha müüa et ma selleks euro rohkem pean kuus maksma erinevalt automaksust mida sellisel kujul mulle turundada ei õnnestu.
Vasta
#91

(17-09-2023, 10:18 AM)ivo86 Kirjutas:  Hmm.. huvitav hädaldamine jälle. Kas tegemist on roomikumehe poolt kirutud "fking maakaga", kel on nüüd okas hinges?

Kes see maalelaja on siis?
Kas need, kes elavad linnas eramajas on korteriinimesed, majainimesed, linnainimesed või maainimesed?
Aga need, kes elavad 5km linnast, aga eramajas?
Aga need, kes elavad 15 km linnast, aga korteris?
Kui see õige liigitamine käiks? Kas on  2 katergooriat (linna/korteri inimene ja õige maakas), või on maailmas peale vene traktoreid putitavate tavotinägude veel 100 kategooriat?
Olen nõutu ja vajan lisaselgitust, milline üks õige maakas olema peab?

Ja mida on vaja, et oleks tagatud ellujäämine järgmise kevadeni?

Seni on maailm mulle tõestanud, et raha. Siit ja sealt kuuleb ikka lauseid, et raha ei too õnne ja raha ei saa süüa. Aga mina vaese mehena vaatan, et rahaga mees ei kuula neid lauseid. Ta ostab mida tahab ja teda muu ei koti. Tahab maaelu, ostab selle. Tahab linnaelu, ostab selle. Vaene mees aga pobiseb omaette, et küll tal on ikka hea elu ja põhimõtted ja seda ei vahetaks ta mingi raha vastu.

Aga siis kui selle põhimõtetega maamehega lähed juttu ajama, siis poeg elab tal Londonis ja tütar suure linna ääres, eramajas. Küll on ilus neil. Miks siis neid seal maal seda põhimõtet taga ajamas ei ole 1000 euro eest kuus? Miks nad "ära lendasid"? Valitsus on süüdi?

Aae, õiged maamehed. Need kel pole 100ha metsa või põllumaad ja raha ise kukub sülle. Kus Teie täisksvanud lapsed elavad? Lagunevas majas, maal?

Nii ilus diagnoos kohe kirjas. Ei osanud kuskilt lühendada, nii olulised litakad kõik. Nädsa, ikkagi olen loll ja vaene. Rikas peab olema, korterit peab vahetama töökoha järel joostes, siis oled ikka Õige Mees.

Ivo86, hakkas Sul nüüd parem, kui said maakatele litri kirja panna?

Maainimene on see, kes on võtnud mingi maatüki eest vastutuse. On see sünnikodu või ollakse sisseelanu, polegi vahet. On inimesed, kes tajuvad vastutust ja on ühepäevikud.

Korterielanik on see, kel pole mingit pidet parasjagu elamiseks sattunud kohaga. Kas see korter on agrolinnakus, paarismajas põlla pääl või suisa südalinna koletornis, polegi vahet. 

Aga olgu, meil on praegu moodne tolereerida kõiki arvamusi ja nii ei hakka mina kedagi veenma. Kes näha oskab, näeb niigi ja kes näha ei taha, seda ei veena. Ju ma siis olen selliste kõrgelt haritute ja laia silmaringiga edukate jaoks "faking maakas". Mitte ükski korteriomanik ei mõista seda tänutunnet, mida tajud puhtalt kartulimaalt sügisest saaki korjates või rämedikust väljalõigatud kasevibalikku sirgumas nähes. Või vaadates, kuidas teismeline tütar oma kätega aastaid tagasi ema alla imema aidatud varsast sirgunud hobusega oma maale rajatud rohuplatsil parkuuri läbib OMA hobusega teineteist sõnadeta mõistes. Neid hetki ei saa mingi raha eest osta, punnitage, palju tahate.

Mis puudutab veel austatud ksf! jaanmmc sapist hädakraaksumist, siis ei, Eestis ei ole kõik asjad hästi. Eelkõige selle pärast, et Peremehi ei oleSad On hulk "omanikke", kes oma õigust taga ajades kõigi teiste vabadustest üle sõites rahva lihtsalt tülli ajavad... Nii kohalikus külas kui riiki valitsedes, nagu oleme viimase paari valitsemasattunu ajal näha saanud. Aga paljudes kohtades on teed saanud tolmuvabaks, koolibuss käib kultuursel ajal ja postki liigub. Suuresti on küsimus selles kas klaas on pooltäis või pooltühi. Püüan ikka pooltäis hoida...

Praegu meid siingi tülli ajav automaksuteema on ju sama ühepäevaliblikluse musternäidis: selmet ausalt öelda enne valimis, et asjad on istelihases ja raha ei jätku, valetati meile silma pilgutamata suu sisse. Kusjuures KÕIK erakonnad valetasid. Mitte ühelgi ei olnud töötavat plaani. Sest seda ei saagi olla: meie miljonine riik ei suuda suurriigi mängimist ära rahastada. Ning siis tullakse selle kallale, mis on hajaasustusega riigis hädavajalik. 

Meil on valik: kas püüda ahvida järele Saksamaad ja joosta ajudest tühjaks või olla targem. Muu hulgas 2715 külavanema ideel on jumet, kui seda veidi edasi mõelda. 

Ülalkirjutatut võib rahumeeles ignoreerida, sellel pole rohkem kaalu, kui ühe kiilaneva pensionieeliku heietusel aegade algusest on olnud. Toungue
Vasta
#92

Jah, kõik on väga nunnu, aga täpselt senikaua, kuni igaüks oma elustiili ka ise kinni maksab. Näiteks Tallinnas on ühe elaniku kohta umbes 20m asfaltteed, kui sa tahad oma hobukopli ja kartulimaani mitmekilomeetrist juppi, siis järelikult pead kas rohkem makse maksma, mingit muud asja vähem saama või siis peab see tulema kellegi teise makstud maksude arvelt. Siin lõimes on loomulikult kõige populaarsem kolmas variant, aga reaalsus on ikka pigem teise lähedale.
Vasta
#93

(17-09-2023, 17:09 PM)2715 Kirjutas:  Ma näen et on soov väidelda sel teemal...

Jah, talle on ilus ka maksta selle eest ja ettevaatliku optimismiga julgen pakkuda et seda teenust saab 100-150 raha ja valla peale 7000-10 500 kuus.
On seda palju või vähe et riigiteenused on käeulatuses ma ei ole volitatud rahva poolt otsustama.
Seamoodi vähe selle eest, et keskmisest entusiastlikum kodanik võtaks endale kohustuse kindlal põhitöövälisel  ajal regulaarselt käepärast olla.
Seakarjamoodi vähe selle eest, et hakata kõiges zitas süüdi olema.

Ma võtsin ka kunagi mees&koer OÜ vormis 2h kindlal ajal nädalas 150€+KM transpordilepingu kaela peale. Hõõrusin rõõmsalt käsi, et iizi mani. Ja sõbra pulm, sugulase matus, pakutav eriarstiaeg, 39 kraadi palavikku või katkine auto ei tohtinud kindlasti teisipäevadele sattuda.
Rääkimata sellest, kui pakuti pikemaid huvitavaid ja tulusaid projekte oli ka neile väga kurb ära öelda.

Okei, aktiivne noor pensionär oleks ehk mees õigel kohal.
Muidu paistab veits Lancre postiteenuse stiilis lahendus, kus postikott rippus kõrtsi seinal ja kui kellelgi oli kaugemale asja, võttis viitsimise korral selle kaasa.
Vasta
#94

(17-09-2023, 23:54 PM)Jesper Kirjutas:  Jah, kõik on väga nunnu, aga täpselt senikaua, kuni igaüks oma elustiili ka ise kinni maksab. Näiteks Tallinnas on ühe elaniku kohta umbes 20m asfaltteed, kui sa tahad oma hobukopli ja kartulimaani mitmekilomeetrist juppi,
...

Palun lahkesti osundada, kus minu tekstis on ootus, et "keegi teine" mu elustiili kinni taoks? Kui seda ei leia, siis palun mitte mulle võõraid väiteid omistada!

Viimased 18 aastat olen oma teejuppi ise hooldanud ja remontinud, enne seda vald tõesti paar koormat kruusa tõi. Avalik tee külavahel on avaliku võimu asi, selle eest maksame kaasaga makse ja ootame, et see oleks ka sõidetav. Ning seni on olnud sõidetav, ei ole põhjust nuriseda. Erinevalt mõnest teisest ksf!, kel asjad nii hästi ei ole.
Vasta
#95

(17-09-2023, 23:07 PM)v6sa Kirjutas:  
(17-09-2023, 10:18 AM)ivo86 Kirjutas:  ...

Kes näha oskab, näeb niigi ja kes näha ei taha, seda ei veena.

...


Väga hästi kokku võetud. Seda oligi vaja tõestada.
On nii, nagu üks mees oma välja mõeldud parameetrite järgi määrab ja kes sellesse süsteemi ei mahu, see pole maakas. Ja teda, raisk, ei veena ka, et ta pole õige maakas.

Kumb on kalamees?
1)Üks (ilmselt vana) mees, kes oma puulatiga pea iga päev oma sauna taga särge tõmbab ja tal pole paadist ega spinningust haigusi. Paar unda vedeleb ka sauna peal naela otsas.
2)Teine (ka vana) mees, kel on uus Buster ja kallis mootor ja viimase peal varustus üldse. Tema käib 2 korda kuus, kuskil suvalises Eesti otsas ja proovib tihti peale käia uues kohas ja proovida uut püügiviisi või kalaliiki.
Ainult esimene ja see teine mees on poosetaja? Või on mõlemad kalamehed siiski? Ja on seal veel 1000 varianti?


Ma olen ka eluaeg seda meelt olnud, et õige tsiklimees on see, kes oma ratast ise remondib ja teised on poosetajad. Kahjuks tänapäeval ei käi need asjad enam nii. Ostad poest uue ratta ja uskumatu, sul ei pea võtmed kogu aeg taskus olema. Lihtsalt sõidad. Ja oled ikka tsiklimees. Võid isegi nahkvesti selga panna ja puha. Kuradi moodsad ajad, ma ütlen. Enne peaks ikka mootori lahkamise eksami tegema, kui tsikkel kätte antakse..

Emotsionaalsed analoogiad, juu knoouu.
Vasta
#96

Miks peaks esimese korruse elanik maksma lifti elektri ja katuse remondi eest.
Las maksavad viimase korruse elanikud.

Miks ma pean maksma tasuta transpordi eest, ma sõidan autoga.
Miks ma pean maksma tervisekassasse, ma olen terve ja üldse kõva mees. Lisaks käin tasulise arsti juures.
Miks ma pean maksma kütuse aktsiisi mis läheb teede remonti, mul on maastur ja muda meeldib.
Miks ma pean maksma tubaka ja alkoholi aktsiisi, niikuinii suren ära.
Miks ma pean maksma üldse makse, niikuinii need 101 ei oska rahaga ümber käia ja joovad selle maha.

Ei ole iroonia, tõsiselt küsin.
Vasta
#97

(18-09-2023, 08:24 AM)ivo86 Kirjutas:  ...
Kumb on kalamees?
1)Üks (ilmselt vana) mees, kes oma puulatiga pea iga päev oma sauna taga särge tõmbab ja tal pole paadist ega spinningust haigusi. Paar unda vedeleb ka sauna peal naela otsas.
2)Teine (ka vana) mees, kel on uus Buster ja kallis mootor ja viimase peal varustus üldse. Tema käib 2 korda kuus, kuskil suvalises Eesti otsas ja proovib tihti peale käia uues kohas ja proovida uut püügiviisi või kalaliiki.
Ainult esimene ja see teine mees on poosetaja? Või on mõlemad kalamehed siiski? Ja on seal veel 1000 varianti? ...
hääd analoogiad ju ja ilmselge, et see kes tõmbab iga päev kala välja on kalamees aga see kes proovib nii ja naa aga sittagi ei saa pole kalamees ja mingeid varjundeid siin ei ole ega saagi olla.
Meil oli üks jahimees, st seltsi liige eluaeg ja osales ka pidevalt ühisjahtides aga ei saanud ühtegi siga lastud. Samas on mehed, kes iga aasta lasid kümmekond siga, ühisjahis ... kes siis on jahimees?
Vasta
#98

(18-09-2023, 09:23 AM)jaan mmc Kirjutas:  Jätkuvalt on vastuseta maksutõusude peamine küsimus, ehk kuhu kadus Eesti riigi raha ? Ojapetsi sketsi laadne jutt: kulub igale poole, ei ole adekvaatne, ammugi läbipaistev.
Ei ole ta kuhugi kadunud, lihtsalt vajadused on suuremad kui sissetulekud.
Sissetulekuid ei saa tõsta lihtsalt maksumäärasid tõstes või uusi makse välja mõeldes, pole neid makse millestki maksta.
Tuleb arendada majandust, st võtta laenu ja paisata raha majandusse, nt infra arendamisse (teedeehitus jms) ning siis tulevad ka palkadelt jm maksulaekumised.
Kokkuhoiuga riiklike programmide osas maksulaekumised vaid vähenevad.
Vasta
#99

(17-09-2023, 23:54 PM)Jesper Kirjutas:  Jah, kõik on väga nunnu, aga täpselt senikaua, kuni igaüks oma elustiili ka ise kinni maksab. Näiteks Tallinnas on ühe elaniku kohta umbes 20m asfaltteed, kui sa tahad oma hobukopli ja kartulimaani mitmekilomeetrist juppi, siis järelikult pead kas rohkem makse maksma, mingit muud asja vähem saama või siis peab see tulema kellegi teise makstud maksude arvelt. Siin lõimes on loomulikult kõige populaarsem kolmas variant, aga reaalsus on ikka pigem teise lähedale.

Nii pole küll päris kirjas aga kui arendada edasi teemat et kõik maksavad ainult omale vajalike asjade eest...
Siis poleks riigil praktiliselt kulusid, puuduks töötu abiraha, sotsiaalkindlustus ja pension mis on suurimad kulud.
Ameerikas midagi sellist ongi kus ravikindlustus on inimese maksta ja tasuta on vältimatu arstiabi ning pensioni kogub igaüks ise.
Kes fondidesse, kes investeerib lastesse, kes ostab vara kokku mida saab müüa ja elada elu lõpuni või kuni vara otsas...

Meil aga on võetud need asjad lahendada solidaarsusmaksudega mida korjatakse töötavalt inimeselt ja mis muide pole jätkusuutlik sest iive on negatiivne...
Teedevõrk on muide riigi toimimiseks vajalik ja selleks on mõeldud välja kütuse aktsiis mis on täiesti geniaalne maks sest ta katab ära selle kulu milleks ta on ellu kutsutud.
Seda maksavad kõik kes jõuvankreid kasutavad ja seda ainult kasutamise eest mitte jõuvankri omamise eest.
Tõsi-elektronide jõul liikuvad sõidukid seda ei maksa kuid praeguseni on nende hulk veel väike ja mina kütuseostjana elan selle üle kui naaber paigutab aktsiisiraha akudesse.
Tulevikus ilmselt peaks neid hakkama maksustama aga sinna on veel aega.

Maal elamisest niipalju, et maal elatakse endiselt ja see on strateegiliselt vajalik riigi toimimiseks sest ka linlane peab midagi sööma ja tahab tarbida muid varasid mis loodus pakub.
Tegelikult elavad inimesed Karu-tagapalges päris hästi ära kui neid üle ei koormata maksudega hoolimata selllest et Võrus oli eelmine kvartal mediaanpalk 1100 eurot kuu.

Seepärast ongi Võru inimesele äärmiselt raske turundada ideed et ta peab hakkama maksma oma transpordivahendi omamise eest maksu mis kulub ära siia ja sinna nagu kehtiv rahandusminister ütles.
Tegelikult peaks valdavale enamusele jõuvankrite omanikest olema vastuvõetamatu kolmekordne maksustamine nagu küsitlused ja allkirjade kogumine on näidanud.
Muidugi idee turundamisest on loobutud ja see on võetud jõuga läbi suruda.

Aga ootame-vaatame ära kas ja milline see plaan lõpuks olema saab ja kas rahva esindajad selle ka heaks kiidavad.
Vasta

(18-09-2023, 09:33 AM)honkomees Kirjutas:  
(18-09-2023, 09:23 AM)jaan mmc Kirjutas:  Jätkuvalt on vastuseta maksutõusude peamine küsimus, ehk kuhu kadus Eesti riigi raha ? Ojapetsi sketsi laadne jutt: kulub igale poole, ei ole adekvaatne, ammugi läbipaistev.
Ei ole ta kuhugi kadunud, lihtsalt vajadused on suuremad kui sissetulekud.
Sissetulekuid ei saa tõsta lihtsalt maksumäärasid tõstes või uusi makse välja mõeldes, pole neid makse millestki maksta.
Tuleb arendada majandust, st võtta laenu ja paisata raha majandusse, nt infra arendamisse (teedeehitus jms) ning siis tulevad ka palkadelt jm maksulaekumised.
Kokkuhoiuga riiklike programmide osas maksulaekumised vaid vähenevad.
Ma kohe tahaks küsida mismoodi härra seda majandust elavdab?
Teatavasti käib kahe riigi vahel sõda.
Me oleme valinud poole ja sellest tulenevalt on sanktsioonid ja see aeg on läbi kui sai arengumaalt trükitud raha eest tooraineid millest tehti mingi asi ja müüdi edasi.

Piltlikult siis, et mul on kotitäis kartulit ja sinul kotitäis porgandit ning saaki enne järgmist aastat ei saa.
Mina võtan laenu ja ostan ära sinu koti kartulit ning sina võtad laenu ja ostad ära minu koti porgandit.
Me elame üksteisest kaugel ja et me saaks porgandeid kartuli vastu vahetada võtame laenu ja ehitame tee meie vahele.
Majandus on justkui elavnenud, kapitali on sisse pandud aga tulemuseks on...suurem laenukoormus.

Mina jään seisukohale, et kuni ei lahene tooraine ja tarbijate küsimus ei saa majandus kasvada ja mingil juhul ei tohiks kapitali panna kinni asfaldi ja betooni sisse sest see toob kaasa püsikulud sest need asjad vajavad kõik hooldust ja on püsikulu.

Ühesõnaga minu arusaamise kohaselt peaks plaan olema umbes selline, et kuni need probleemid püsivad peatada kõik infrastruktuuri projektid mis pole juba alanud.
Tõmmata kokku kõik mida vähegi saab ja püüda saada võimalikult ökonoomselt esmavajadused kaetud.
Tegelikult selleks puhuks oleks meil pidanud reservid olema kogutud nagu venemaal kes peab sõda kogutud reservide arvelt ja tal tekkisid need sest seal ei pandud seda raha kivisse ja betooni.
Nüüd võite mind venemeelseks ka sõimata aga see ei muuda meie majandusolukorda kuidagi paremaks ja reserve ikkagi ei ole ning langus on käes...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne