[mellpoiss]

Mis temperatuuril ?
On ikka vaks vahet kas vesi on 40c või 60c või 80c

Nominaalvõimsus vast ikka temperatuurist ei sõltu?

[isandpauk]

Täpsustuseks, et pole isetegevus vaid ühistu poolt tulnud pakkumine, mille käigus vanad radiaatorid välja lõigati. Enne talve oleks mõistlik midagi tagasi panna ja regulaator oh hea mõte, see saab kindlasti paigaldatud.

Väga hea pakkumine KÜ poolt - vanad radikad maha ja vaadaku siis igaüks ise... seda võiks vanade akende puhul ka viljeleda.
Purmo plaat-radiaator, mis on kahe plaadiga, vahel plekist ribid. Lihtne, odav, kestab. Paned radika enamvähem sama suurusega, mis oli vana malmradikas - katab suurema osa aknaalusest ära ja jääb visuaalselt ka ok. Termostaatpeaga regulaator peab jääma radikast eemale. Soovitavalt kohta, kus toimub õhu vaba liikumine - kardin ei ole ees ja radikast ei tule kohe sooja õhku peale.
Radika ees peaks olema kuulkraanid nii peale, kui ka äravoolul. Pealevoolul ka termostaatpeaga regulaator.
Radika taga otsas, üleval peaks olema väikese liblikaga kuulkraan ja selle järel automaatõhuti. Kuulkraan annab võimaluse õhuti sulgeda näiteks lekke puhul. Kui radikal on koht olemas, siis taha alla otsa võib panna ka kraani. See lihtsustab läbipesu, kuna igasugu fekaal koguneb sinna nurka.


Eelpooltoodu kehtiv muidugi ainult "kahe toru" süsteemi kohta. Kas sul on püstikus üks või kaks toru?

[mossepower]

Kõlab kuidagi uskumatuna, et KÜ juhatus lubab ühise keskküttetorustiku puhul kõigil korteritel ise omale radiaatoreid valida oma äranägemise järgi. Suure kortermaja puhul sellise süsteemi tasakaalu saamisest võib seejärel tõenäoliselt ainult und näha. Kahe toru süsteemiga võib keskkütte ka mingil määral tööle saada, aga ühetoru süsteemi puhul tõenäoliselt see ei õnnestu kui erinevatesse korteritesse erineva võimsusega ja eri tüüpi radiaatoreid paigaldada koos termostaatidega. Sellise kobarkäki likvideerimiseks tellitakse tõenäoliselt ühelt maalt uus küttesüsteemi projekt ja kõikidesse korteritesse paigaldatakse õiged radiaatorid selle projekti järgi. KÜ juhatusest, kes selle jama eest vastutavaks jääb, on muidugi kahju kuna tõenäoliselt nad ise veel ei adugi millist auku omale kaevavad.

Soovitan kindlasti antud olukorras igaks juhuks enesekaitseks ka KÜ juhatuse kirjalik vastus saada, et omanik võib radiaatoreid korterisse ise valida ja paigaldada. Kui peaks tulevikus sõna-sõna vastu vaidluseks minema, siis seadusandluse järgi on küttesüsteem ja radiaatorid KÜ ühisvara ning seda omavoliliselt muuta ei või.

[MeelisV]

Mis temperatuuril ?
On ikka vaks vahet kas vesi on 40c või 60c või 80c

Nominaalvõimsus vast ikka temperatuurist ei sõltu?

Mis on nominaalvõimsus ?

[Daff]

Ruumi soojavajaduseks loetakse 100W ruutmeeter või 40W kuupmeeter. Need näitajad on toodud mitte just kõige soojapudavama maja kohta. Kui on hästi öko maja siis võivad need numbrid olla poole väiksemad. 
Väike varu pole kunagi paha eriti kui kasutatakse radika juures termoventiili.  Siis saab ventiiliga piirata võimsust.

Eespool oli nõuanne termoventiili asukoha kohta. 
Ise julgeks sellele vastu vaielda.
Ventiil peab olema just radiaatori küljes.  Kuna õhu kõige aktiivsem liikumine on just radiaatori juures siis saab termoventiil tõusvast õhuvoolust kõige kiiremini info kätte. 

Kui aga on ühe toruga süsteem nagu paljudes vanemates  kortermajades oli kombeks siis uute radikate puhul on ainsaks reguleerimisvõimaluseks tekiga radika kinni katmine.

[speedsta]

Julgen tunnistada, et tuli juurde nii teadmist, kui küsimusi KÜ suunal. Tuleb täpsustada KÜ-ga radiaatori valikut ja võimalike tagajärgi. Eeldan, et on nn kahe toru süsteem, mille puhul pole termostaadi paigaldamine probleemiks. Illustreeriv pilt olukorrast: radiaator lahti lõigatud ja paigaldatud kuulkraanid.

   

[isandpauk]

Ventiil peab olema just radiaatori küljes.  Kuna õhu kõige aktiivsem liikumine on just radiaatori juures siis saab termoventiil tõusvast õhuvoolust kõige kiiremini info kätte. 

On vaja stabiilsust, mitte kiirust ning nagu ma ka kirjutasin - on vaja tagada termopeaga ventiili juures õhu liikumine. Kui on võimalik, siis ära pane termopead aknalaua alla koos radikaga või muul moel radikale liiga lähedale vältimaks radikast eralduva soojuse mõju termostaadile.
Samas tundub, et võibolla me lahkame siin liigselt kiviaegset tehnoloogiat - termopead ei saa äpist juhtida.
Reguleerventiilile saab palju erinevaid "päid" otsa toppida. Näiteks sihuke:
https://www.elfadistrelec.ee/et/homemati...p/30064023
Ühendad samasse süsteemi ka keset korterit või lausa eri ruumides asuvad termomeetrid ja sätid ise temperatuurid paika. äpist.

[isandpauk]

Julgen tunnistada, et tuli juurde nii teadmist, kui küsimusi KÜ suunal. Tuleb täpsustada KÜ-ga radiaatori valikut ja võimalike tagajärgi. Eeldan, et on nn kahe toru süsteem, mille puhul pole termostaadi paigaldamine probleemiks. Illustreeriv pilt olukorrast: radiaator lahti lõigatud ja paigaldatud kuulkraanid.

Kahe toru vahel olev ühendustoru viitab pigem ühe toru süsteemile. Mis pilt on selle seina taga, kust torud välja tulevad? Püstikust oleks vaja pilti - vertikaalsed torud, mitte horisontaalsed.

[MeelisV]

Päris hea ise endale taskusse s...e juhtum kui kortermajas lastakse teha sellist isetegevust. 
Ilma projektita on ikka äärmiselt suur võimalus talvel saada naabritega nutta ja halada.

[maaks]

Mis temperatuuril ?
On ikka vaks vahet kas vesi on 40c või 60c või 80c

Nominaalvõimsus vast ikka temperatuurist ei sõltu?

Mis on nominaalvõimsus ?

Seda võiks ikka teada! Nominaalvõimsus on võimsus, mida antud juhul radiaator eraldab nominaalse temperatuuri ja nominaalse (vedeliku)vooluhulga ja nominaalse tuulekiiruse korral   Seda kooliajast enam ei mäleta, kas värv pidi kah olema nominaalne või võis suva olla 

[mossepower]

Julgen tunnistada, et tuli juurde nii teadmist, kui küsimusi KÜ suunal. Tuleb täpsustada KÜ-ga radiaatori valikut ja võimalike tagajärgi. Eeldan, et on nn kahe toru süsteem, mille puhul pole termostaadi paigaldamine probleemiks. Illustreeriv pilt olukorrast: radiaator lahti lõigatud ja paigaldatud kuulkraanid.

Tõenäoliselt on tegu siiski ühetorusüsteemiga kuna kahetorusüsteemis poleks fotol olevat vahetoru tarvis. Siin basic skeem variantidest:
nr. 1 ja 2 on 1-torusüsteemid ning nr. 3 ja 4 on 2-torusüsteemid
   

Pildi päritolu: Link

Lisaks paari aasta tagune ajaleheartikkel, et mida silmas pidada ühistuga kortermaja radiaatorite puhul, et ise võimalikult puhtalt pääseda hilisemate probleemide korral: Õhtuleht

[ivo86]

Maja keskküttesüsteem on üks tervik ning see toimib normaalselt ainult siis, kui kogu süsteem on omavahel paigas ja ka tasakaalus.
Radiaatori küttevõimsus sõltub peale radika suuruse ka sellest, mis temp vesi peale tuleb ja ära läheb. See omakorda sõltub läbi käivast veehulgast ehk vooluhulgast.

Kui lasta suvalisse metallkarpi sooja vett, siis jah - see soojendab tuba. Aga ta peaks soojendama täpselt nii palju kui vaja s.t. toas on õige temp ja samal ajal ennast lolliks ei maksa. Siin lähebki asi keerulisemaks.

Küttesüsteem peaks olema mitte sinu oma, vaid terve maja ühisomand, mille ise muutmine kooskõlastamata on täiesti keelatud. Kas ja kuidas teil tehakse, on iseasi. Aga pane endale nii suured radikad kui tahad, kui sealt vett läbi ei käi piisavalt, siis nad ei küta. Ja kui praegu kütab, aga naaber ka ühel hetkel radikad ära vahetab, siis võib seis muutuda. Sellepärast peabki kogu süsteem olema üks tervik.

Ühetoru süsteem tähendab seda, et soe vesi hakkab soojasõlmest liikuma ja käib läbi kõikide radikate 1 liini peal ja alles siis hakkab tagasi tulema. 1. radikas antud liinil on siis soojem ja viimane jahedam. Kui keegi paneb vahele kuulkraani ja siis selle kinni keerab, on kõigil külm. Ülevalppol mainitud vahetoru on selle olukorra ärahoidmiseks.

Kahetoru süsteem tähendab, et soe vesi ringleb pidevalt mööda maja, paralleelselt läbi erinevate radikate. Radika õige temp saadakse paika siis, kui trassi peale on paigaldatud eelseade ja mõõteventiilid ning nende abil aetakse terve maja peal vooluhulgad paika. Kui üks mees oma radika kinni keerab, hakkab teistest rohkem läbi pressima, kui ei ole just spets pump pandud, mis seda mõõdab ja hoogu maha võtab.

Tavaliselt on probleemid nendel, kes asuvad soojasõlmest kaugemal. Seega, kui sa oled soojasõlme lähedal, ja keegi teil seal käkib neid asju, siis ära väga põe. Külm vast ei hakka, vb küttearve saab lihtsalt suur. Kui sa aga oled maja nurgas 5dal korrusel, siis võib see mõjutada omajagu, kuni selleni, et on niiske ja külm.

[MeelisV]

Mis temperatuuril ?
On ikka vaks vahet kas vesi on 40c või 60c või 80c

Nominaalvõimsus vast ikka temperatuurist ei sõltu?

Mis on nominaalvõimsus ?

Seda võiks ikka teada! Nominaalvõimsus on võimsus, mida antud juhul radiaator eraldab nominaalse temperatuuri ja nominaalse (vedeliku)vooluhulga ja nominaalse tuulekiiruse korral   Seda kooliajast enam ei mäleta, kas värv pidi kah olema nominaalne või võis suva olla 

Jah tean mis on nominaal aga sellel juhul jõuame ikka temperatuurini ju. Mis kraadiga vesi ja kui kiirelt läbi käib. Sealt tuleb võimsus.

[speedsta]

Siiski ühetoru süsteem, vaatasin piltide pealt järele ja tegin joonise, kus vasakul köök ja paremal elutuba, mille kohta ka eelnevalt pilt. Ringid on algsed kraanid, mis süsteemil olid. Kuna köögis (vasakul) puudub H toru, siis sinna vist regulaatorit ei saa panna? Magamistuba eraldi toru peal ja samuti H toru süsteem. Vahetamise initsiatiiv tuli ühistu poolt ja ei toimunud kõigis korterites. Kui ikka asju teadmatusest tehakse, peab keegi hiljem seda suppi helpima.

   

[honkomees]

... Kuna köögis (vasakul) puudub H toru, siis sinna vist regulaatorit ei saa panna? ...

Miks? Selle toru eesmärk on, et sa kraani kinnikeeramisega ei sulgeks läbivoolu järgmistesse korteritesse. Läbivool säilib ja regulaator võib-olla. Aga süsteemi tasakaalustamine sellise lähemisega ehitamisel on muidugi probleemne.
Sama ehitusega nagu skeemil olid minu linnakorteri kesküttetorustikud, teema tuttav - V korrus ja soojasõlmest ebaproportsionaalselt kaugeim püstak (s-sõlm II püstakus, krt IV püstakus)

[aavu]

Mõlemad kraanid kinni, vesi liigub ikka.

[tcumen]

Siiski ühetoru süsteem, vaatasin piltide pealt järele ja tegin joonise, kus vasakul köök ja paremal elutuba, mille kohta ka eelnevalt pilt. Ringid on algsed kraanid, mis süsteemil olid. Kuna köögis (vasakul) puudub H toru, siis sinna vist regulaatorit ei saa panna? Magamistuba eraldi toru peal ja samuti H toru süsteem. Vahetamise initsiatiiv tuli ühistu poolt ja ei toimunud kõigis korterites. Kui ikka asju teadmatusest tehakse, peab keegi hiljem seda suppi helpima.

 Vot sellist lahendust ei ole minu silmad veel näinud, kuigi olen pea 10a. soojamajanduses töötanud. Küll üle 30a tagasi, aga asi on teostatud kindlasti just tol ajal või varemgi.
Muidu ehitati neid ühetorusüsteeme kolmetee ventiilidega, mis praktikas muidugi ei toiminud. Kui ei liigutanud, jäid ruttu kinni ja kui liigutasid, hakkasid tilkuma. Nõukaaegne kvaliteet.
Ma praegu ei suuda otsustada, kas pildil näidatud lahendus on defitsiidi tingimustes leitud geniaalne lahendus või tõeline käkk või mõlemat korraga.
Huvitav oleks teada, kas selle otsevoolu toru ava on kuidagi vähendatud või mitte.

[tõnn]

Täitsa tavaline lahendus ju.
Radikas jahtub vesi ära ja liigub alla, samas tõmbab ülalt sooja vett peale.
Tänapäeval on jah, pumbad ja surutakse jõuga.
See vana systeem voolab ise.

[tcumen]

No kui Te nii ütlete.

[honkomees]

...
 Vot sellist lahendust ei ole minu silmad veel näinud, kuigi olen pea 10a. soojamajanduses töötanud. Küll üle 30a tagasi, aga asi on teostatud kindlasti just tol ajal või varemgi.
Muidu ehitati neid ühetorusüsteeme kolmetee ventiilidega, ...

Mina ei tea soojamajandusest essugi aga sama süsteem oli minu 1985 valminud Tartu maja tüüpi korterites.
Mis asi on kolmetee ventiilid?