[poolitus] emotsionaalselt ja teemaväliselt automaksust

Peetritest veel niipalju, et palgapeeter tuleb hommikul tööle, vihub kaheksa tundi tööd ja läheb õhtul koju.
Palgamaksja Peeter on kodus hommikukohvi kõrvale juba esimese ringi töömeile lugenud, siis korraldab kaheksa tundi palgapeetrite tööd, üritades selle kõrvalt tagada selle, et homme ja kahe kuu pärast ka tööd oleks, õhtul pärast palgapeetrite kojuminekut maksab ära posu arveid, kirjutab klientidele arved, saadab viisakad meeldetuletused tähtaja ületanud arvete kohta, vahetab särgi ja käib Tähtsa Koostööpartneri kliendiüritusel "värve näitamas"
Ja lõppkokkuvõttes on väikeettevõtte suurima kuupalgaga töötajal madalaim tunnitasu...

Isiklik tähelepanu "ettevõtja=külakurnaja" mentaliteedi indikaatoritest üks rõhuvamaid  - kodanik, kelle arvates on (välis)messidel käimine alkoholirohke meelelahutus, ei tea "külakurnaja" tööst kolbigi.
Vasta

Kui palgamaksja on ühtlasi ka firma omanik siis jäi üks rida puudu - igaaastane dividendide väljamaksmine. Smile

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

(05-10-2023, 10:26 AM)Telc Kirjutas:  Peetritest veel niipalju, et palgapeeter tuleb hommikul tööle, vihub kaheksa tundi tööd ja läheb õhtul koju.
Palgamaksja Peeter on kodus hommikukohvi kõrvale juba esimese ringi töömeile lugenud, siis korraldab kaheksa tundi palgapeetrite tööd, üritades selle kõrvalt tagada selle, et homme ja kahe kuu pärast ka tööd oleks, õhtul pärast palgapeetrite kojuminekut maksab ära posu arveid, kirjutab klientidele arved, saadab viisakad meeldetuletused tähtaja ületanud arvete kohta, vahetab särgi ja käib Tähtsa Koostööpartneri kliendiüritusel "värve näitamas"
Ja lõppkokkuvõttes on väikeettevõtte suurima kuupalgaga töötajal madalaim tunnitasu...

Isiklik tähelepanu "ettevõtja=külakurnaja" mentaliteedi indikaatoritest üks rõhuvamaid  - kodanik, kelle arvates on (välis)messidel käimine alkoholirohke meelelahutus, ei tea "külakurnaja" tööst kolbigi.
Vot see on ka väga õige tähelepanek, et tööandja Peetril võib olla palju suurem tõenäosus jõuda oma eesmärgini kuna tema peab olema visionäär ja pikas perspektiivis (nt. aastaid) oma firma ja ettevõtlusega seotud tegevust ja tulevikku planeerima ning vajadusel ka vajalikke ja/või ebamugavaid otsuseid vastu võtma. Nt. kui ettevõtja Peeter avastab, et tema 6000 eurone palgafond ei tule enam paari kuu pärast majanduslikult välja, siis tal võib olla võimalus üks palgapeeter lahti lasta või viimase töökoormust vastavalt vähendada. Palgapeeter elab tõenäoliselt tööandja ettevõtte ärisaladuste osas õndsas teadmatuses palgapäevast palgapäevani ning temal pole enam optimeerida midagi muud kui koondamisteade vastu võtta või töökoormuse vähendamise lepingumuudatusele alla kirjutada.

Aga eks see ole alati nii olnud, et palgatöötaja vaatevinklist on ülemus va südametu kurinahk, kes ausa (palga)töömehe tööd ei austa ning õiglast palka ei taha maksta. See firma orjamise mentaliteet on väga levinud, et näe tegin firmale 120 eurise arve, aga mina saan sellest ainult 20 euri palgana kätte, kõik ülejäänud 100 eurot on firma kasum. Kõik tööandja jutud tööjõumaksudest ja firma kuludest jms. on ettekääne, et ausale töömehele vähem maksta. Mida rohkem tööandja palgapeetrile ettevõtluse rahavoogusid seletada püüab, seda rohkem on palgapeeter veendunud, et tööandja ajab talle soga, et kokkuvõttes ikkagi vähem palka maksta. Palgapeeter teab, et tänapäeval on väga oluline ise oma peaga mõelda ning reaalsed majandus- ja raamatupidamisalased teadmised segaksid tugevalt oma peaga mõtlemist. Iga oma peaga mõtlev inimene teab, et need seadused on niikuinii ettevõtjate ja firma juhtide poolt tellitud ja kinnimakstud, et palgapeetrile vähem raha maksta. Seega seal polegi midagi mõelda või arutada.
Vasta

(05-10-2023, 12:02 PM)Walter Kirjutas:  Kui palgamaksja on ühtlasi ka firma omanik siis jäi üks rida puudu - igaaastane dividendide väljamaksmine. Smile
Dividendid võimaldavad vältida tööjõumakse, aga tulumaksu peab nendelt ikka maksma. Lisaks saab dividende maksta ainult jaotamata kasumi arvelt. Nt. kui ettevõtte (ainu)omanik suunab kogu jooksva kasumi firma kasvuks/kulutusteks, siis pole ka majandusaasta lõpus kasumit, mille arvelt saaks dividende maksta. Lisaks väljamakstud dividendide eest midagi ostes ei saa ka käibemaksu optimeerida kuna ostja on siis eraisik.
Vasta

(05-10-2023, 12:29 PM)mossepower Kirjutas:  Aga eks see ole alati nii olnud, et palgatöötaja vaatevinklist on ülemus va südametu kurinahk, kes ausa (palga)töömehe tööd ei austa ning õiglast palka ei taha maksta. See firma orjamise mentaliteet on väga levinud, et näe tegin firmale 120 eurise arve, aga mina saan sellest ainult 20 euri palgana kätte, kõik ülejäänud 100 eurot on firma kasum. Kõik tööandja jutud tööjõumaksud ja firma kuludest jms. on ettekääne, et ausale töömehele vähem maksta. Mida rohkem tööandja palgapeetrile ettevõtluse rahavoogusid seletada püüab, seda rohkem on palgapeeter veendunud, et tööandja ajab talle soga, et kokkuvõttes ikkagi vähem palka maksta. Palgapeeter teab, et tänapäeval on väga oluline ise oma peaga mõelda ning reaalsed majandus- ja raamatupidamisalased teadmised segaksid tugevalt oma peaga mõtlemist. Iga oma peaga mõtlev inimene teab, et need seadused on niikuinii ettevõtjate ja firma juhtide poolt tellitud ja kinnimakstud, et palgapeetrile vähem raha maksta. Seal polegi midagi mõelda või arutada.

Konkreetset lõiku peaksid kõik nn oma peaga mõtlejad lugema kaks - kolm korda päevas, siis tekib õrn lootus, et midagi muutub.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Tsitaat:kui ettevõtja Peeter avastab, et tema 6000 eurone palgafond ei tule enam paari kuu pärast majanduslikult välja, siis tal võib olla võimalus üks palgapeeter lahti lasta või viimase töökoormust vastavalt vähendada. Palgapeeter elab tõenäoliselt tööandja ettevõtte ärisaladuste osas õndsas teadmatuses palgapäevast palgapäevani ning temal pole enam optimeerida midagi muud kui koondamisteade vastu võtta või töökoormuse vähendamise lepingumuudatusele alla kirjutada.
Olen mõlemad variandid üle elanud. Pankrot ja firmasisene töö efektiivsuse tõstmine ilma palgalisata., et raskel hetkel vältida pankrotti. Viimane ikka parem pankrotist, töökoht säilib.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(05-10-2023, 15:17 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:kui ettevõtja Peeter avastab, et tema 6000 eurone palgafond ei tule enam paari kuu pärast majanduslikult välja, siis tal võib olla võimalus üks palgapeeter lahti lasta või viimase töökoormust vastavalt vähendada. Palgapeeter elab tõenäoliselt tööandja ettevõtte ärisaladuste osas õndsas teadmatuses palgapäevast palgapäevani ning temal pole enam optimeerida midagi muud kui koondamisteade vastu võtta või töökoormuse vähendamise lepingumuudatusele alla kirjutada.
Olen mõlemad variandid üle elanud. Pankrot ja firmasisene töö efektiivsuse tõstmine ilma palgalisata., et raskel hetkel vältida pankrotti. Viimane ikka parem pankrotist, töökoht säilib.

Oot mis,

"firmasisene töö efektiivsuse tõstmine ilma palgalisata"?

Mida siis enne tehti? Ebaefektiivset tööd? Ja siis järsku, kui raske hakkas, hakati selle peale mõtlema? Ja see on parem pankrotist? Muidugi on, aga miks üldse siis igapäevaselt ebaefektiivselt tehakse, kui raskel ajal saab kohe efektiivselt tööd teha? Iseasi, kui kulusid koomale tõmmata. Aga efektiivsust tuleks ikka kogu aeg taga ajada, mitte ainult siis kui raske on. Riigifirma oli see või? Big Grin
Vasta

(05-10-2023, 12:43 PM)Marko Kirjutas:  
(05-10-2023, 12:29 PM)mossepower Kirjutas:  Aga eks see ole alati nii olnud, et palgatöötaja vaatevinklist on ülemus va südametu kurinahk, kes ausa (palga)töömehe tööd ei austa ning õiglast palka ei taha maksta. See firma orjamise mentaliteet on väga levinud, et näe tegin firmale 120 eurise arve, aga mina saan sellest ainult 20 euri palgana kätte, kõik ülejäänud 100 eurot on firma kasum. Kõik tööandja jutud tööjõumaksud ja firma kuludest jms. on ettekääne, et ausale töömehele vähem maksta. Mida rohkem tööandja palgapeetrile ettevõtluse rahavoogusid seletada püüab, seda rohkem on palgapeeter veendunud, et tööandja ajab talle soga, et kokkuvõttes ikkagi vähem palka maksta. Palgapeeter teab, et tänapäeval on väga oluline ise oma peaga mõelda ning reaalsed majandus- ja raamatupidamisalased teadmised segaksid tugevalt oma peaga mõtlemist. Iga oma peaga mõtlev inimene teab, et need seadused on niikuinii ettevõtjate ja firma juhtide poolt tellitud ja kinnimakstud, et palgapeetrile vähem raha maksta. Seal polegi midagi mõelda või arutada.

Konkreetset lõiku peaksid kõik nn oma peaga mõtlejad lugema kaks - kolm korda päevas, siis tekib õrn lootus, et midagi muutub.

Kehtib siis kui palga-Peeter ei pea mõtlema. Saab hommikul 8:00 töökäsu Peremehelt kätte ja kell 17.00 tööriist kukub käest olles vahepeal tunni pausigi pidanud... Kui teeb rohkem ,sisi Peremees märkab ja kiidab ning isegi maksab. Kuna paljud on siin maaelu ja maatöödega seotud, siis lihtne põllutööline kivikoristusel või lihtsalt talusulane. Klassika Õnne13 ja kadunud Luuasaare Ülu ja Richardi suhe talus. 

Probleem tekib 21.sajandi töökohtade ja ettevõtlusega kus väga tihti firma tegelikku nägu, toodet ja müüki vevad palga-Peetrid! Eriti hull on lugu siis, kui palga-Peetrite ülemus, see laisk (ja kohati lausa loll) lohakas-Ohakas, on ka ise palgaline mitte dividendiõiguslik Peremees!  Kahjuks on sedasama riiliku haiglast värki pugemas eraärisse ja just läbi välisfirmade! Ja seda kultiveeritakse läbi "koolituste "ka eestlastele. Sest REAALNE suhe välja kirjutatud arvel ja kättesaadaval netopalgal on kümme korda suurem! Ehk 20 kätte saada kirjutad välja 1200+kõm arve või oled selle summa väärtuses midagi teinud! Sest sealt VAHELT peab üleval pidama tervet rida kasutute muidusööjate seltskonda igasugustest pooljuhtidest PR-töötajate ja kontoriemand-armukesteni.
On ka teine pool või häda: riiklik ja euronõudlik meeletu lisanduv bürokraatia, mis mingit lisandväärtust ei tooda aga nõuab eraldi ametikohtasid! Need on siis eelmistele pooljuhtidele lisaks, keda reaalsed (tootmis)palga-Peetrid üleval peavad. Siin tekib küll see rumaluse ja teadmatuse küsimus, nõus! Aga see on pool, mida ma ise lähemalt näen, kuulen ja tunnen. Aga miks peakski lihtne töömees kasutust kulutamisets aru saama? Ta küsibki ÕIGUSTATULT, et "ma olen 40 aasta SAMA toodet tootnud ja nüüd on minu ja ostja vahele lisandunud 4-5 astet (seal sees ka paar Riigi/KOVi ametnikukest) kõrgepalgalisi rahatahtjaid!". Sama toode on tänu selllele kolm korda kallimaks lõpptarbijale läinud ilma inflatsioonitagi, ostjaskond kuivab, käive on vähenenud ja peakohal ripub sulgemsioht! REAALSUS! Masinaehitusest tavaehituseni. Laste kasvatamisest/harimisest milleni iganes välja! 20/120 on bürokraatiavaba vanakooli pool-naturaalmajanduslik äri, 20/1200 on tegelik "moodne" äri koos arutule bürokraatiale kuluvaga! Reaalsus on see, et tehakse päriselt rohkem tööd ja luukse enam lisandväärtust aga muututakse üha palgavaesemaks. Kes palka maksab? Ülemus... Lihtne kümnenäpuline tegelane niimõtlebki. 

Tulles tagasi selle juurde, et paljud siin on ikkagi maaeluga leiba teenivad või seal keskel elavad, siis just põllumajandus ja ka metsandus on see, kus on efektiivsus meeletult kasvanud, kus mistahes pooljuhte enam üldse vahel pole, kus mõiste "traktorist" tähendab pigem väga mõtlemisvõimelist, suurte teadmiste ja otsustusõigusega tegelast, kelle hallata on ka miljonites maksvad vahendid jne. Ja seal on ka palganumbrid vastavad! Millal keeegi viimati kohtas viinast pundunud näoga masinameest vingumas külapoe taga  ksf!mossepower utreeritud aga kahjuks tõele lähedaselt? Eelmisel sajandil võis neid veel olla, täna? Maal palgavaesust viljelevad maaelulised ettevõtmised surevad lihtsalt välja. Maaelu suretatakse välja aga seda mitte palga pärast vaid muudel põhjustel, ka eelkõige bürokraatlikel põhjustel! See, et maal palka ei maksta, ei päde juba ammu.
Vasta

(05-10-2023, 16:23 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ... See, et maal palka ei maksta, ei päde juba ammu.
Nõus nende bürokraatlike vahelülide jutuga aga tsitaadis viidatuga mitte ... on hea palgaga ametikohti aga hulgi ka madalapalgalisi kohti põllumajanduses, eelkõige farmides, samuti saekaatrites ja metsanduses pole sugugi kõik roosiline. Näen ka töötamas vanadel lihtsatel odavatel masinatel mehi, kes ei saa mingit superpalka. RMK jah nõuab moodsaid "rohepöördelisi" masinaid aga eraomanik otsib odavat metsa ülestöötajat-väikeettevõtjat ... Lähen teen hommikul pildi masinatest, mis minu naabruses töötavad ja aastaid?
Vasta

Kuniks meil on inimesi, kes on nõus oma tervist rumalate ülemuste ja kehva tehnikaga tapma, eelkirjutaja viidatud töökohad ka säilivad. Mitte ükski seadus ei suuda takistada inimesel rumal olemast. Ning lõppeks: meil on vaba maa ja enesetapp läbi halbade töövahendite on üks vabaduse rakendamise vorme.

Kui ikka mitte keegi enam "russi metsas remontima" (see on siis foorumi konteksti toodud, russi asemele võib suvalise halvastisobiva töövahendi panna) nõus ei ole, siis surevad sellel tasemel asjaga tegelevad firmad välja.

Lüpsja töö on hea näide alamakstud VÄGA OLULISEST tööst: just sellest inimesest sõltub, millise kvaliteediga on piim ja kaua lehm karjas püsib. Paraku umbes pooled (just see halvemini hakkama saav osa) farmiomanikest seda lihtsat tõsiasja ei tunnista. Õnneks aasta-aastalt läheb paremaks ja täna ei peaks enam üheski farmis hea lüpsja miinimumpalka saama. Paraku ka mitte nii suurt palka, et lüpsjatest puudust ei oleks.

Ülaloleval lõigul on paraku ka teine pool: kuna lüpsja amet on raske ja vastutusrikas, siis sellele ei kipu eriti tungi olema (kuigi suurettevõtted maksavad vahetustega töötavatele lüpsiplatsioperaatoritele keskmise palga välja pluss enamasti on tööandja korter soovijale). Mis omakorda tähendab, et sellele tööle satub igasuguseid pohhuiste ja viilijaid, kuna lehma lüpsmata jätta ei saa. Ei ole õigstatud maksta kõrget palka türblile, kelle järelt karja mastiitsus sööstab üles, piimafilter on lüpsi lõpuks suisa paska täis ja kõik töövahendid ise katki lähevad. Rääkimata karjast, kes mõne ajaga õpib inimest kartma...

Seda on küll paljudes taimekasvatusettevõtetes, et pealik ise on võrdselt meestega päeval traktoril/kombainil ja õhtul teeb teise tööpäeva arvutis postkasti/e-PRIA/RPM kliendiportaalis.

Igal erialal omad nüansid, aga üldmuster on sama: palgataöötaja (isegi hea  ja vastutustundlik) saab minna õhtul peale tööpäeva lõppu koju, pealik alati mitte.
Vasta

(06-10-2023, 07:43 AM)v6sa Kirjutas:  Kuniks meil on inimesi, kes on nõus oma tervist rumalate ülemuste ja kehva tehnikaga tapma, eelkirjutaja viidatud töökohad ka säilivad. ...
Kui ikka mitte keegi enam "russi metsas remontima" (see on siis foorumi konteksti toodud, russi asemele võib suvalise halvastisobiva töövahendi panna) nõus ei ole, siis surevad sellel tasemel asjaga tegelevad firmad välja.
...
Vaat on ju sellised väikefirmad, kus ülemus ja töötaja on ühes isikus, tean meie kandis mitut talunikku, kel palgatöölisi pole, isa-poeg teevad kahekesi kõik ära, sh metsatööd russiga. Põllul on küll moodsad traktorid-kombainid. Samuti on naabruses see suurärimehele metsahooldaja, töötab üksi, väljavedaja russi baasil ja langetusmasin on mulle tundmatu kirjadeta loom, väiksemat sorti ja silma järgi sent surmale võlgu. Eks tihti olen neid masinaid ka avastanud metsast laialilammutatud olekus, st varuosa ootel. Istutamisel, istikute hooldamisel sh trimmerdamisel ja puude lõhkumisel-pakendamisel on tal abiks naine ja lapsed, käsitsilangetamisel on abiks käinud tal ka vend vabast ajast ... Pole seda finantsi, et uusi, häid ja kalleid masinaid soetada.
Vasta

(06-10-2023, 07:43 AM)v6sa Kirjutas:  Seda on küll paljudes taimekasvatusettevõtetes, et pealik ise on võrdselt meestega päeval traktoril/kombainil ja õhtul teeb teise tööpäeva arvutis postkasti/e-PRIA/RPM kliendiportaalis.
Just metsateoga suhtlesime üle aastate naaberkrundi Talunikuga, selline 45-aastane  kergelt vägilase mõõtu ülimuhe tegelane. See oli ka ainus tore jutustamine selle asjaga seoses aga see selleks. Just heinamaa serva kasutamise osas et saaks masinatega kuhjade juurde sõita. Ma küsisin et kohe vaja ju euroheina teha jne ja Ta ühmas, et Ta juba aastaid tagasi loobus iGASUGUSEST sellisest toetuste jamast ja muust almuse kerjamisest, sest peaks ju terve brigaadi paberimäärijaid tööle võtma Big Grin  Milleks, kasutu tegevus ja see sügis jääb ka ädal lõikamata. Kui, siis sügisel purustab ära ehk hakkurid ei tee midagi halba kui just sisse ei vaju. Kusjuures võlgadeta suurtalunik, nagu neid veel päris mitmed Eestis olla Wink Ja ei tulnud ka mingit "arveldamise" juttu - sellised tegelased päästavad alati päeva! Ma usun et Sa aimad kellega tegu Wink Just taimekasvataja...
Kui Sa mõtlesid arutut muud bürokraatiat, mida põllumeestelt nõutakse, siis see on teine teema. Seal on siis ÜKS pearaamatuvõimeline ja paberimajandusega sinasõber "universaal" Naisterahvas möödapääsmatu vajadus! See on nagu Unicu juhiks olemine: möödapääsmatu eeldus on pearaamatupidajaga voodi jagamie Wink
Aga ma tean veel mõnda, kes põhimõtteliselt almust ei palu ja lollustega ei tegele isegi siis, kui maid ja metsi on kümbetes ja sadades hektarites.
Vasta

Siinkohal pean end häbemataselt kordama, a enne imetabase automaksu selginemist on pehmeltöeldes võimatu rakendada adekvaatseid vastumeetmeid.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(06-10-2023, 18:28 PM)jaan mmc Kirjutas:  Nagu ma uudistest arusaan, automaksu tõsteti ja seda siis juba enne jõustumist. Ma arvan, et kui see valitsus veel pikalt valitseb siis on asjad hapud.
Nad on vist liiga palju multikaid vaadanud- kes mäletab, siis see "Potike, keeda!"
Vasta

(07-10-2023, 00:58 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Siinkohal pean end häbemataselt kordama, a enne imetabase automaksu selginemist on pehmeltöeldes võimatu rakendada adekvaatseid vastumeetmeid.

Võib ka olla, et oleme kõik sellega hiljaks jäänud, kui maksus mingi tagasiulatuv komponent sisaldub. Isegi jupp nööri ei aitaks enam, kui oma meelsust eriti meeldejääval viisil sooviks väljendada.
Vasta

Riigiraadios räägiti et : eelarveaukude lappimiseks on vaja igalt eesti inimeselt vaja täiendavalt ära võtta 300 € aastas , kas see on automaks või mõeldakse veel midagi välja ei tea , selge on see et maksma meid pannakse .
Vasta

(07-10-2023, 11:09 AM)alfredo Kirjutas:  
(07-10-2023, 00:58 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Siinkohal pean end häbemataselt kordama, a enne imetabase automaksu selginemist on pehmeltöeldes võimatu rakendada adekvaatseid vastumeetmeid.

Võib ka olla, et oleme kõik sellega hiljaks jäänud, kui maksus mingi tagasiulatuv komponent sisaldub. Isegi jupp nööri ei aitaks enam, kui oma meelsust eriti meeldejääval viisil sooviks väljendada.
Jätaks selle nöörijupi ikka viimaseks ehk...
Las viletsus teeb oma käigu ära ja siis kui on mille pealt protestida ehk tuleb ka vägi kokku ja annab sellest teada paremini kui eelmine kord.
Oleks siis plats täis tulnud kui ilm hea oli siis oleks see kava kiirelt sahtlisse tagasi pandud ja isegi lukku.
Nüüd ta korra pandigi aga lukku ei pandud ja üks võttis selle sealt uuesti välja ja täiendas numbreid sest enne ei tulnud soovitud arv ühegi arvutusega täis.

Ma ikkagi eelistaks, et see raha kuskilt kokku hoitakse mitte lisamaksu ei võetaks ja see pole võimatu.
Riigi toimimiseks on minimaalselt vaja arstiabi, politseid, päästeametit, teehooldust  ja ülejäänust saab ära võtta.
See kokkuhoiuideede otsimise etendamine väga usutavalt ei näinud välja ja pigem oli stiilis et kuulutati välja konkurss leidmaks kokkuhoiukohti ja preemia 1000 eurot ning võitis ettepanek vähendada preemiat 900 euroni.

Kui Eesti pank toetab kellegi Siimu raamatu ilmumist 5000 euroga siis mul näiteks tekib küsimusi kas seda oli vaja teha?
Väike summa küll aga kas Siimul tõesti polnud raha selleks?
Vasta

(07-10-2023, 15:19 PM)2715 Kirjutas:  Ma ikkagi eelistaks, et see raha kuskilt kokku hoitakse mitte lisamaksu ei võetaks ja see pole võimatu.
Riigi toimimiseks on minimaalselt vaja arstiabi, politseid, päästeametit, teehooldust  ja ülejäänust saab ära võtta.
See kokkuhoiuideede otsimise etendamine väga usutavalt ei näinud välja ja pigem oli stiilis et kuulutati välja konkurss leidmaks kokkuhoiukohti ja preemia 1000 eurot ning võitis ettepanek vähendada preemiat 900 euroni.

Kui Eesti pank toetab kellegi Siimu raamatu ilmumist 5000 euroga siis mul näiteks tekib küsimusi kas seda oli vaja teha?
Väike summa küll aga kas Siimul tõesti polnud raha selleks?

Kokkuhoiu koht oleks "kiire raudtee" ehitusest loobumine ... mis tänaseks on kõvasti kallimaks läinud, kui kunagi arvati (ja ilmselt tuleb seda tulevikus, suusrusjärgus, samade summadega doteerida, kui kohalikku lennuettevõtet) - Kuskil keegi julges sellest negatiivse artikli kirjutada (hetkel ei leidnud üles)

Edit: Leidsin üles https://www.postimees.ee/7870677/luubi-a...vusloogika
Vasta

Niisiis : Baasosa , aastamaks ja registreerimistasu on välja hõigatud , vabastus vaid puuetega isikute jaoks ümberehitatud sõidukitele , keegi ehk saab sest sogast paremini aru , minu eesti keele oskus ei võimalda , allikas delfi .
Vasta

Lugesin ka seda delfist, arvatakse et inimesed on ikka debiilid. 
Kõik ametnikud, kaasa arvatud president maksavad oma autode eest, välja arvatud alarmsõidukid. Ei tea kust need tegelased oma raha saavad. Mõni vaatab et president ka maksab, ju siis om õige asi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 8 külali(st)ne