See on paratamatu, et iga pikema projektiga tuleb ette suuremaid ning väiksemaid tagasilööke. Nii ka minu puhul garaaži ehitusega seonduvalt. Ei maksa uskuda, et siiani on kõik läinud nii libedalt ja muretult nagu käesolev teemakästilus näib või tundub. Vandumist, ümber tegemist ja pranadusi on mingil määral ette tulnud. Enamasti on süü ikkagi kogemusteta algajal tegijal (minul siis). Siiski tuleb tõdeda, et miski kõrgem vägi on mind säästnud ja suurematest jamadest, millega kaasnevad ka suuremad väljaminekud, olen kenasti pääsenud.
Senise ehitamise juures tekkis aga lõpuks siiski üks hapu olukord, kus ma ennast ei tahaks (vähemalt esialgu) küll süüdlaseks tunnistada. Selle olukorra lõpptulemus oli tegelikult näha juba minu eelmisel fotodega postitusel. Meeldetuletuseks üleval olev foto väikesest töökoja ruumist, millel sein on lapiline. Ja lapiline on see põhjusega - sinna on tehtud paar korda krohviparandusi ja need pole veel ära kuivanud.
Kõik sai alguse sellest, et kui esmase krohvimisega ühele poole sai. Kuna väiksemad ruumid olid seest õnnetult (krohvi)hallid, siis parema meeleolu saamiseks ning pindade parema puhastatavuse huvides olin juba varasemalt otsustanud, et värvi alla need saama peavad. Erinevalt suurematest ehitustöödest olin ma enne selle projekti alustamist mingil määral maalritöödega kokku puutunud. Seina ja lage ikka värvinud, pindasid pahteldanud-lihvinud ning värvimiseks ette valmistanud. Sellise nelja seina värvimine ei kõlanud sugugi kurjakuulutavalt. Küll aga olid minu teadmised sisetööde värvidest kesised ja sellepärast seadsin oma sammud Tallinnasse Kadaka tee Värvikeskusesse. Sealt olin varem alati häid soovitusi värvide valimisel saanud. Läksin sinna ning rääkisin mure ära. Garaaž, vaja siseseinad värvida hea kulumiskindluse ja pestava värviga. Ladusin letile, et kuidas tehtud, millega krohvitud ning kuidas pinnad ette valmistatud. Ütlesin ka, et võin kopika enam maksta, kui värv on tõesti hea ja vastupidav. Pikema jututa soovitati mulle
Sadolin Easycare seinavärvi. Sinna juurde müüdi ka nõu kruntvärvi, milleks soovitati
Sadolini Grund'i. Võtsin ja läksin.
Krohv seinal oli täielikult kuiv. Pinna lihvisin veel lihvimisaluse ja liivapaberiga kergelt üle, et lahtised terad jms krohvi pinnalt minema saaks. Seejärel harjaga tolm maha ning lapiga veel üle. Pind jäi parasjagu selline, et sinna võiks ükskõik mis värv igast asendist kinni jääda. Krundi panin peale kahes kihis. Tuba oli 20 kraadi soe ja kihtide vahele jäi nii 4 tundi kuivamisaega. Tulemus oli vägagi kena. Ülejärgmisel päeval läksin uhke Easycare värviga kallale. Kuna alusvärv (krunt) oli valge, siis piirdusin esialgu ühe kattevärvi kihiga. Oli üsna konsistentne värv. Lahjendasin küll, kuid väga suurt muutust ei olnud. Panin rulliga mõistliku paksusega kihi seinale ja jätsin kuivama. Kuivas too seal ehk pisut alla 24h. Järgmise päeva õhtul läksin vaatama ja oli kena küll. Kui aga hakkasin laest piirdeteipi maha tõmbama, siis võttis see endaga värvi kaasa. No ikka korralikult, suurte tükkidena tuli. Täitsa jahmatav kohe. Lõin küüned seinas olevale värvile taha ja ka sealt tuli see maha nagu koor banaani pealt. Poolenisti koos krundiga ning poolenisti krundi pealt. Võta nüüd kinni, mis seal pettis. Igatahes pettumus oli suur ja töö tegemise isu läks mõneks ajaks ära. Muidugi oli veel ka nii, et osaliselt oli värv paremini kinni jäänud ja see tuli seinalt maha kraapida ja lihvida. Kaks päeva oli kurja vaeva ning üsna mitu kohta tuli seetõttu taas üle krohvida, sest värvi eemaldamisega sai siit-sealt aluspinnale korralikult haiget tehtud.
Kui olin maha rahunenud, siis võtsin värvi kaasa ja läksin sellega poodi tagasi. Ütlesin, mis juhtus ja mis ma sellest värvist arvasin. Poes olid müüjatel näod pikad ja ei osatud ei
aad ega
ööd kosta. Lubasid värvi välja vahetada ja viitasid halvale partiile. Ütlesin, et teist korda enam ei taha selle reha otsa astuda ja kinkisin järgi jäänud nõutäie neile. Vaatasime koos ka targemad juhendid üle ning selgus, et Easycare'i juhendis ei olnud viidet, et aluspinda peaks sama tootja Grund'iga kruntima. Samas müüjad tagusid kabjaga vastu rinda, et Grund on sobilik ja et tegin kõik õigesti. See selleks. Lõppes asi nii, et võtsin vana head
Sadolin Bindo 20 pestavat seinavärvi ja tulin tulema. Bindoga siiani kõik tööd tehtud...
Ja Bindo töötas ka seekord hästi. Kuna aluspinna jaoks olin Sadolin Grund'i juba osaliselt ära kulutanud, siis osaliselt sai see krunditud Grund'iga ning osaliselt
Eskaro Flat kruntvärviga. Flat tundus ehk pisut vedelam ja gramm kehvemate katmisomadustega, kuid seina see läks ja seal ruttu ära kuivas. Krunt kuivas seekord ca 15 tundi. Seejärel panin Bindo 20 peale kahes kihis. Taas läks valge värv valgele krundile. Järgmisel päeval (taas ca 15h pärast värimist) läksin laest teipe maha võtma (teibid uste ja akende ümbert võtsin ära kohe pärast värvimist). Tulid. Ja ilma värvita tulid. Proovisin siis ukse tagant kõige pimedamast kohast küünega ja seejärel kruvikeeraja otsaga. Nii alus- kui kattevärv olid seinas kinni mis kinni.
Ja ilmselt pildid räägivad rohkem kui tuhat sõna. Ruum sai väga palju valgem ja viisakam.
Kui nägin, et krunt (Flat/Grund) ja Bindo 20 töötavad hästi, võtsin kohe ette ka teise kahest väiksemast ruumist. Sisuliselt käis töö ajaliselt samas taktis. Ühel päeval kruntimine, järgmisel päeval värvimine ning null probleemi.
Kas nüüd järnevalt otseselt probleemiks lugeda või mitte, kuid valgetel seintel on komme määrduda. Ja lisaks on ühtlane valge minu jaoks ka liialt "steriilne". Tahaks ikkagi pisut vähem "haiglalikku" interjööri. Mõeldud-tehtud. Läksin taas poodi. Ja taas Värvikeskusesse. Võtsin kokku kolm erinevat tooni värvi - sinise ja kollase Bindo 20 suures purgis ning punase
Sadolin Ambiance Pearl värvi, mis oli miskises väikeses paarisajagrammises purgis. Tulemus üleval fotol. Seina aluminse otsa kuni 1m kõrguseni katsin tumedama tooniga, üleminekuks värvisin teist tooni peene joone ning ülevalt jäi valgeks. Jooned märkisin seinale laserloodiga ning teipisin Tesa kitsa maalriteibiga. See töö läks samuti üllatusteta ja oli seejuures üsnagi nauditav. Aluskihid püsisid kindlalt seinas, kuigi kerge värin oli sees iga kord kui teipi eemaldasin.
Sinine kattis vägagi hästi. Panin kaks kihti teine teise otsa. Sama lugu kollasega. Sinise värvi sai siis järjekorras teine ruum - mitte see, mis algselt tuksi sai keeratud.
Esimese ruumi seinad said omale osaliselt kollased värvi ning punase üleminekutriibu. Kollane oli valge peal suhteliselt kesiste katteomadustega. Kaks kihti läks kohe üksteise selga (ca tund-kaks kuivamiseks) ning kolmas kiht järgmisel päeval. Punane kattetriip, mis sai värvitud eelmainitud Ambience Pearl värviga, sai vaid ühe katte.
Märkuseks, et kogu värimise nendes kahes ruumis tegin 100mm rulliga. Peene joone tegin tavalise laste vesivärvi pintsliga.
Ja ega palju rohkem midagi lisada ei ole. Korralik õppetund iseendale. Tühja asjaga (Easycare värviga) sai üksjagu aega ning närvirakke kulutatud. Lõpptulemusega aga olen vägagi rahul. Värvi toonid on maitse asi, kuid lõpptulemuse ja selle kvaliteediga olen küll rahul. Kindlasti saab paremini, kuid mulle piisab. Lõpetuseks veel mõned klõpsud tehtud tööst.