[moscito]

Kas Harjumaal keegi, kuskil vana Toyota Cruiseri jaoks vedrulehti ka teeb ? Tartu firmast teadlik, paluti uurida.

[tõnn]

Mina ka ei saa aru, mis hullus see 0-pöördega niiduk on?
Vikat kätte ja siuh-sauh saab niidetud küll ja kummuli ei kuku enne kui päike loojas.

[Marko]

Nullpöörajal peab olema hektareid teha, hekid ja marjapõõsad, mille aluseid oled harjunud raideri niiduorganiga möödaminnes harima, ei tohiks olla. Suurel lagedamal või temale kohandatud haljastusega platsil on ilmselt vägagi asine. Tõsi küll, see peaks olema rooliga, kahekäejuhtimine ei isuta.

[Mahno]

Nullpöörajast muruniitja on päris vana leiutis, kindlasti 5 aastat tagasi ei olnud temas mingit hullumeelsust enam.

Japsi väiketraktori laadur üldiselt ninali käia ei taha - kui sa vaatad, siis poom kinnitub masina keskele ja mitte ette (ok, on olemas need naljakad raamiotsa käivad laadurid ka jah). Raskusi on vaja selleks, et ta külili käia ei tahaks. Taha otsa käivad raskused võtavad tegelikult esisillalt normaaloludes koormust vähemaks. Masina mass küll kasvab, aga koormus kandub rohkem tagasillale.

Aga mees, kes kurdab, et paksust rauast valatud esisild ja 16" esirattad on väikesed ja nõrgad, ütleb, et nullpööraja esisild on just see õige ja tugev asi. 
Just täna ukerdasin jaapanlasega pori sees, nii et esisild katsus maad ja kohati oli vaja difrilukku, et edasi saada. Kindel, et see nullpööraja oleks olnud parem mõte?

Jah, ma olen nõus, et kui laaduritööd teha, siis jaapanlane ringi pöörata, laadur taha otsa panna ja temast mini volvo BM ehitada võiks olla täiesti mõeldav mõte. Aga siis oleks tegemist laaduri ja mitte traktoriga, sest kogu haakekolmnurga ja jõuvõtuvõlli kasutus jääks ära. Aga siis oleks tegemist mingi niši-avandiga, mis päris asjale ka laadimises enamuses tingimustes alla jääks.

[IIIFFFAR]

Maa küll ei virise. Liialdamata, lapsest saati kuueteistkümnega metsas käind, pole küliti kordagi saand. Meite majapidamisse tekkis sääne apastraat mäletamistmööda vist 1985. Alul mind veel sanga ei lubatud, 11 olin vast, aga hiljem saand ikka palju-palju käidud. Esiti muidugi pidi õppima rooli õigesti hoidma, aga see sai siva selgeks kui paar korda pöidlad tagurpidi said...   Hiljem 1991 saime metskonda tulitera 16MG, sellega oli juba puhas lust kulgeda.
  Tolle vanema versiooni panen nüüdki igal kevadel käima, et Memmele uue talve puud ära tuua. (siinkohal taaskord tänud kaasvõitleja V6SA-le, kelt pooliku mootori kunagi sain kui endine katel kepsu küljepealt välja laskis. Naabrimees, vanakooli mehaanik lappis kahest ühe uue kokku, käib nigu kell, nüüd üle kümne aasta juba. Suurt põllu ja heinatööd juba aastaid ei tee, aga talvepuud teeb igal aastal ja väikese põllulapi kultiveerib   (tagarippes, muide) see sinder muidugi nõuab tähelepanelikkust, moto kapotet on üsna mitugi korda uuesti sirgeks taotud      mul sääl piirajat põle, räpakalt toimetades lükkab liig üles. Aga kokkuvõttes igapidi vinks-vonks pill, tuleval aastal peame koos 50. sünnipääwa.

[mutikas]

Krt sellist möla pole ammu lugenud:taha aisadele raskust pannes,kasvad esisilla koormus

[Marko]

Krt sellist möla pole ammu lugenud:taha aisadele raskust pannes,kasvad esisilla koormus

Vastupidi on kirjas, õigesti, koormus esisillale väheneb.

[PlyVal64]

Krt sellist möla pole ammu lugenud:taha aisadele raskust pannes,kasvad esisilla koormus

Vastupidi on kirjas, õigesti, koormus esisillale väheneb.

Koormus ESIsillale väheneb kui tagaosa ÜLEkoormata (koormus seal suureneb jälle üle mõistlikkuse piiri), KOGUKOORMUS maapinnale suureneb! FÜÜSIKA! Näidake oma teadmisi masinate kaaludest, lisaseadmete mahtusest, betoonist, killustikust ja seal istmel istuva 110 kilo kaaluvast traktoristist ja mõelge, kui palju suureneb KOGU masina kaal ja surve esitelejele! Peale seda aktsiooni tuli "muinasaegsed" esirehvid UUTE vastu vahetada  Päriselt! Pragunenud vanakesed said lihstalt kohe otsa...
Ütleme nii et harjutuseks see betoonist auguta kaevukaas KK-10-1-2  tagakopas kaalub 340 kilo. Ilma nendeta ei kippunud tagarattad maas püsima... Ah et VÄHENDAS survet esisillale??? Kooli tagasi!!!! Jõuvektorite liitmine!!!
Muidugi sõidame me rendi-Avandiga esitratastel ja seda päriselt, sest rendimasinast on pohh! Enamus teeb sama ka tööandja masinatega! ISIKLIKU raha eest masinaid pidavad oskavad aga arvutada...
 

[tõnn]

8 klassi füüsika

[v6sa]

Kas Harjumaal keegi, kuskil vana Toyota Cruiseri jaoks vedrulehti ka teeb ? Tartu firmast teadlik, paluti uurida.

Vedrulehtede tegijat ei tea, aga küsi sealt: https://www.raplamaastur.ee/ . Neil on igasuguseid huvitavaid asju aia ääres...

[v6sa]

Krt sellist möla pole ammu lugenud:taha aisadele raskust pannes,kasvad esisilla koormus

Sa ei tööta tunnis kaasa! Jutt käis esilaaduri vastukaalust ja siin on multitalendil õigus: vastukaalu võrra suureneb esisilla koormus, kui laaduri tekitatud koormus hakkab seda lisakaalu kergitama. Kuniks silla lubatud koormust ei ületata, on kõik hästi. Sama kirjutaja õppeplakatil ülekoormamise kohta on kena näide olemas ja nagu selgitavatest märkustest loeme, andsidki targemad järele. Seekord siis esirehvid, kuhu tõenäoliselt ei taibatud enne tapmahakkamist 4 bar sisse lasta. Samuti soovitan teha pisukese rehkenduse 2x340+umbes 200 kg kopp ise ja kõrvutada seda antud isendile lubatud tõstevõimega (enamasti jääb mõlemale poole tonni). Reeglina tehakse silla tugevusarvutus traktoritel lubatud tõstevõime järgi (need kaks numbrit pannakse omavahel klappima raamatupidamise juhiste järgi). Asjaolu, et enamus traktoreid rohkem maast lahti punnib, saab tihti saatuslikuks: loll lõhub ära. Ning nüüd mõtleme esilaadurile, mille külgekeeramisele raamatupidamine ilmselt ei mõelnud.

Muu jutt nullpööraja (ehk diferentsiaalveoga juhitava) kontseptsiooni elukõlblikkuse kohta on puhas asjatundmatus - maastikul, eriti libedal ei ole veoga pööramisel ühtegi eelist, pigem on see puuduseks. Mille kuradi pärast siis muidu kahveltõstukite juhtsillad nii keeruliseks aetakse pöördenurga maksimeerimiseks?

Muide, USA liikurniidukid on valdavalt nullpöörajad:



Märgadel kallakutel ollakse nendega päris tihti hädas.

[Mahno]

Taga raskusega loomulikult masina kogumass kasvab, mõju pinnasele samuti. Aga kui mul ilma roolivõimuta masinal taha lisaraskuse lisamisel rool kergemaks läheb, siis ma julgen endiselt väita, et koormus esisillale väheneb. Ja arvan oma asjatundmatuses seda, et põhjuseks on kangiefekt, kus pöördteljeks on tagasilla keskpunkt. Kui väga palju lisaraskust tagarippesse panna, võib esisilla koormuse lausa negatiivseks ajada, mida on ilmselt kõik need tundnud, kes tagakoppa liiga ahnelt pinnast hauganud on ja siis avastanud end esirattad õhus sõitmas.

Veelkord, loomulikult igiliikurit ei ole olemas, mass ei haju atmosfääri vaid liigub tagasillale, nii lisaraskuse mass, kui ka see mass, mis ilma lisaraskuseta oleks esisillal. Summaarselt koormus pinnaühikule kasvab, traktor lõhub pinnast rohkem. Probleemiks on see siis, kui pinnas on nõrk. Kuskil kruusaplatsil pole see teema. Samuti pole suureks probleemiks juurtega põimitud pinnasel ühekordsel üle sõitmisel.

Kui veel detaili minna, siis japsitraktori laaduriga töötamise üks piiraja on esisilla kaldumist lubav liigend. Bellarussiga on sama mure, aga see ilmneb vähem, set bellarussi kaal võrreldes kopas oleva koorma kaaluga on oluliselt rohkem bellarussi kasuks. Põllutraktoril ja tagarippsüsteemiga töötamisel on see liigend vajalik, aga laaduriga laseb kergesti ühe tagaratta õhku tõsta. Juhtub see eelkõige siis, kui kas koorem kopas on ühes servas või maa on kaldu. Sellepärast on päris laaduritel laaduripoolne sild jäik. Selles valguses oleks japsitraktoril laadur taga oluline pluss.

[hulgus]

Kas Harjumaal keegi, kuskil vana Toyota Cruiseri jaoks vedrulehti ka teeb ? Tartu firmast teadlik, paluti uurida.

Proovitud neid uuendatud vedrusid nii suurtel, kui väikestel. "värskus" püsib aastake, siis pahupidi või pooleks.
Vanale BJ-le tehti pakkumine uutele vedrupakkidele napilt rohkem kui Tartu vedrumeistritel. Oli mingi veokajuppide pood Tallinnas Betooni tn. kandis, ainult et... aastat 15 tagasi.

[mutikas]

Taavi:iseenesest nullpöördega ca 5-6 tonnine esilaaduriga pill oleks äge nt. hunnikust vilja veokasse kühveldades.

See eslaaduri silla koormamine,kui võtta sama suur raskus mida vaja tõsta siis tagavastukaaluga on mass esisillale ikkagi väiksem kui ilma vastkaaluta.
Seda pole mõtet arutada et vastukaaluga võetakse rohkem.

[aavu]

Kui tehas lubab kopaga tõsta x kg, siis koos taga asuvate 680 kg raskustega saab esikoppa lisada 680/2,5= 272 kg ja surve esisillale ei muutu liikumatu traktori puhul. Sest 680 kg asub tagasillast ca 2,5 korda lähemal kui lisaraskus esikopas. Traktori liikumisel tekivad aga tõuked nii esi- kui tagasillale ja need on tugevamad kui ilma lisaraskusteta.

[mutikas]

Mnjaa päris nii lihtne see tegelikult pole.
Üllatusin et preagu netis eesti keeles täitsa vastav materjal olemas.
https://et.amazone.de/files/pdf/MG5987.pdf
lk 21 hakkab pihta.
Kunagi sama valemi järgi sai arvutatud kas mtz 82.1 mille tagasilla kandevõime on tehase andmetel 3800 kg
kannatab kolmest pika vahega kvernelandi pöördatra,mille mass oli mälu järgi ca 1100kg
Esirippus oli ca 300 kg vastkaaluks siis tagasillale langev koormus oli 4200kg (juhi kaal istmel sisse arvutatud       )

[v6sa]

Kui tehas lubab kopaga tõsta x kg, siis koos taga asuvate 680 kg raskustega saab esikoppa lisada 680/2,5= 272 kg ...

Kui arvestada killustiku mahukaaluks 1,8 siis tähendab see vaid 272/1,8= 151 l. Mis ei paistaks poolekandisest kopast (mis näikse olema õppeplakatile kantud) väljagi. Pildilolevas kopas näikse olema nii liitrit 300+ kildu ja see kaalub juba 300*1,8=540 kg. Pluss kopp ise.

Nelikveolise traktori ballastimine on põhjusega oluline ja sellele pööratakse järjest enam tähelepanu: https://www.caseih.com/en-us/unitedstate...ballasting . Kalkulaator on küll USA masinatele, euroopa kalkulaatorid kipuvad olema vaid registreeritud kasutajatele.

Siin jauratav stabiilsus on nii elementaarne, et seda keegi enam isegi ei maini, jutt käib rehvide kandevõimest plaanitud kiirusel ja esisillale piisava haardekaalu tagamisest.

Kui keegi satub esilaaduri kasutamisel olukorda, kus esisilla kinnitustapp "kergitab tagaratast", on ta selgelt võtnud liiga suure suutäie olemasoleva vastukaalu kohta. Õigesti ballastitud traktoril ei ole esisilla liigendist muret. Mis praktikas tähendab jämedalt tõstetava lasti jagu vastukaalu rippsüsteemil. 200l vaat betooni täis valatuna annab ainult 500 kg...

Mehaanilise roolisüsteemiga traktoritel toimis esilaaduri koormuspiirikuna füüsika ise: liiga suure koorma all ei jõudnud labaselt rooli keerata ja lollus jäi tegemata. Hüdrovõimendi, rääkimata hüdrostaatilisest ajamist võimaldab aga minna teadlikult (või omast ignorantsusest) masinat ja põldu lõhkuma nii, et sellest enne asjade hapuksminekut miski märku ei annagi. Ellujäänud saavad pasundada, kui fekaal selline süsteem ikka on ja kuidas nemad palju parema teeksivad, kui nemad ainult saaksivad. Andmata endale aru, et "kiikumise" hetkel võib KOGU traktori ja tõstetava lasti mass langeda esisillale, eelkõige sellelesamale tapile.

Reaalsuses on üldotstarbeline traktor täna just sellise kontseptsiooniga just seepärast, et nii on saadud piisavalt mitmekülgne platvorm mõistlike kuludega enamuste ettetulevate tööde tegemiseks. Et mitmete eritööde (või piisava hulga raha) puhul on mõistlik säärast asja mitte pruukida, on täiesti ilmne ja seda ka tehakse.

[PlyVal64]

Kui tehas lubab kopaga tõsta x kg, siis koos taga asuvate 680 kg raskustega saab esikoppa lisada 680/2,5= 272 kg ...

Mehaanilise roolisüsteemiga traktoritel toimis esilaaduri koormuspiirikuna füüsika ise: liiga suure koorma all ei jõudnud labaselt rooli keerata ja lollus jäi tegemata. Hüdrovõimendi, rääkimata hüdrostaatilisest ajamist võimaldab aga minna teadlikult (või omast ignorantsusest) masinat ja põldu lõhkuma nii, et sellest enne asjade hapuksminekut miski märku ei annagi. Ellujäänud saavad pasundada, kui fekaal selline süsteem ikka on ja kuidas nemad palju parema teeksivad, kui nemad ainult saaksivad. Andmata endale aru, et "kiikumise" hetkel võib KOGU traktori ja tõstetava lasti mass langeda esisillale, eelkõige sellelesamale tapile.

Too Kubota ongi kahjusk mehaanilise rooliga aga meil Sõbraga on mõlemal palju (lolli) jõudu  Ja sealt läbi saad aru, kuidas sa tegelikult traktorit lõhud! Rakendad läbi "kangi" päris meeletut jõudu, tunnetad kogu süsteemi vastusurvet jne. Klassikaline offroadi ja traktori roolihoid, kus pöidlaid ei pane roolist läbi sest muidu saad luid lappida. Teine asi on aga KOGUkaalu suurus, mis samade rtehvide puhul tähendab varasemat ja sügavamale kaevumist. Reaalselt pildil on traktori oma kaal kahekordistatud ja pisut pealegi. 

Teine teema on näiteks täishürod a'la Avandid. Uutel tundub on peal kaisted et neid kohe korgitseriks ei keerataks! Jube kergelt suretab välja ja "tööd" tegema hakkad! Vana esimese põlve täsirauast ja kandiline 5-seeria inises, kägises aga tõstis ja tegi! Aga nad hakkasid lagunema. Lihtsalt mehaamnilistel vidinatel on taluvuspiir. Põhiliselt liigendid, võllid ja laagrid. Laaduri sõrmtapp võib olal kasvõi kahetolline, kusagil allpool on aga mingi õnnetu pisike kuul-liigend roosiüsteemis, mis lihtsalt irdub oma keskkonnast. Ja kõik algab siin Maal gravitatsioonist mis meie keskkonnas väljendub asjade kaaluna mida me kirjeldame massi ja massiühikutena. Võtame selel Kubota peal oleva Poola laaduri Sanko FL250näite: väidetav laaduri kaal 170 kilo, tõstab 300 ja pisut peale ning seda ~2 meetri peale. Oma üüratu kolakluse kohta jube ebaefektiivne aga üldiselt oma eeldatava töö teeb ära! Vana saksmannide geniaalne fermlaadur tõstab aga 530 kilo 2,7 meetri peale kaaludes ise "mittemidagi". Ega mõõtudelt päris suur esimene F12GT kaalus ise vaid 1265 kilo.

Aga leidsin liikuva pildi ka reaalsest töötegemisest! No on ülikõva just täpselt selliseks tööks. Ega Krameriga kiiremini saa. Ja kui kaugel tõsteteljest asub tegelikult heinapall! 

[Urki79]

Kui mõtleme välja sellele esilaadurile nüüd "tehase poolt lubatud kaalu" siis see peab välja kannatama maksimaalselt kõrguselt, maksimaalse kaaluga vabalangemise ja vahetult enne maapinda, operaatori poolt saadetud käsu "STOP"  Ehk tugev massi pidurdus. Kui võtan Avandi külge võimaliku 1 Tonn, siis kurja, ma ei julge seda küll laksuga enne maad ära stoppida. Olen ka pidanud väikest jaapanlast. Sellel oli ka kiirendatud esiratta vedu võimalik.  Las ikka traktor jääb traktoriks ja laadur laaduriks. See, et Avandiga saab künda ei tee teda traktoriks. :-)

[Mahno]

Vaata, kui kompaktne su jaapanlane laaduriga on ja milline makaron on RS. Sealt see tõstekõrgus ka tuleb. Loomulikult, kui töötad stepis, siis vahet pole.  Tahad japsiga kõrgele tõsta ja omad suuri mune - tee poom pikemaks. Kõike korraga ei saa.

Pealegi palun, laaduriga jaapanlane on abimasin ja mitte laadur, millega pidevalt veoautosid laadida. Minu jaoks on tema väärtus selles, et liigutada asju, mida käsikäruga vedada oleks kas väga töömahukas või mida ma üksi ei jaksa liigutada.

Ja loomulikult, kui masin hakkab hüppama, siis kõik jõud võimenduvad kordades. Sellepärast tuleb koormaga aeglaselt sõita. Aga see pole mingi japsitraktori knowhow, sedasama teed ju ka (üle)koormas tiki või transitiga.

Ma just tõstsin selle "mõttetu japsiga" zubriku peale mõned laaduritäied mätastega mulda ja sihtkohas kühveldasin labidaga maha (n korda). Superhea viis saada aru, kui palju käsitööd see "mannetu ja jõuetu" laadur tegelikult kokku hoiab.