[Mahno]

Taga raskusega loomulikult masina kogumass kasvab, mõju pinnasele samuti. Aga kui mul ilma roolivõimuta masinal taha lisaraskuse lisamisel rool kergemaks läheb, siis ma julgen endiselt väita, et koormus esisillale väheneb. Ja arvan oma asjatundmatuses seda, et põhjuseks on kangiefekt, kus pöördteljeks on tagasilla keskpunkt. Kui väga palju lisaraskust tagarippesse panna, võib esisilla koormuse lausa negatiivseks ajada, mida on ilmselt kõik need tundnud, kes tagakoppa liiga ahnelt pinnast hauganud on ja siis avastanud end esirattad õhus sõitmas.

Veelkord, loomulikult igiliikurit ei ole olemas, mass ei haju atmosfääri vaid liigub tagasillale, nii lisaraskuse mass, kui ka see mass, mis ilma lisaraskuseta oleks esisillal. Summaarselt koormus pinnaühikule kasvab, traktor lõhub pinnast rohkem. Probleemiks on see siis, kui pinnas on nõrk. Kuskil kruusaplatsil pole see teema. Samuti pole suureks probleemiks juurtega põimitud pinnasel ühekordsel üle sõitmisel.

Kui veel detaili minna, siis japsitraktori laaduriga töötamise üks piiraja on esisilla kaldumist lubav liigend. Bellarussiga on sama mure, aga see ilmneb vähem, set bellarussi kaal võrreldes kopas oleva koorma kaaluga on oluliselt rohkem bellarussi kasuks. Põllutraktoril ja tagarippsüsteemiga töötamisel on see liigend vajalik, aga laaduriga laseb kergesti ühe tagaratta õhku tõsta. Juhtub see eelkõige siis, kui kas koorem kopas on ühes servas või maa on kaldu. Sellepärast on päris laaduritel laaduripoolne sild jäik. Selles valguses oleks japsitraktoril laadur taga oluline pluss.

[hulgus]

Kas Harjumaal keegi, kuskil vana Toyota Cruiseri jaoks vedrulehti ka teeb ? Tartu firmast teadlik, paluti uurida.

Proovitud neid uuendatud vedrusid nii suurtel, kui väikestel. "värskus" püsib aastake, siis pahupidi või pooleks.
Vanale BJ-le tehti pakkumine uutele vedrupakkidele napilt rohkem kui Tartu vedrumeistritel. Oli mingi veokajuppide pood Tallinnas Betooni tn. kandis, ainult et... aastat 15 tagasi.

[mutikas]

Taavi:iseenesest nullpöördega ca 5-6 tonnine esilaaduriga pill oleks äge nt. hunnikust vilja veokasse kühveldades.

See eslaaduri silla koormamine,kui võtta sama suur raskus mida vaja tõsta siis tagavastukaaluga on mass esisillale ikkagi väiksem kui ilma vastkaaluta.
Seda pole mõtet arutada et vastukaaluga võetakse rohkem.

[aavu]

Kui tehas lubab kopaga tõsta x kg, siis koos taga asuvate 680 kg raskustega saab esikoppa lisada 680/2,5= 272 kg ja surve esisillale ei muutu liikumatu traktori puhul. Sest 680 kg asub tagasillast ca 2,5 korda lähemal kui lisaraskus esikopas. Traktori liikumisel tekivad aga tõuked nii esi- kui tagasillale ja need on tugevamad kui ilma lisaraskusteta.

[mutikas]

Mnjaa päris nii lihtne see tegelikult pole.
Üllatusin et preagu netis eesti keeles täitsa vastav materjal olemas.
https://et.amazone.de/files/pdf/MG5987.pdf
lk 21 hakkab pihta.
Kunagi sama valemi järgi sai arvutatud kas mtz 82.1 mille tagasilla kandevõime on tehase andmetel 3800 kg
kannatab kolmest pika vahega kvernelandi pöördatra,mille mass oli mälu järgi ca 1100kg
Esirippus oli ca 300 kg vastkaaluks siis tagasillale langev koormus oli 4200kg (juhi kaal istmel sisse arvutatud       )

[v6sa]

Kui tehas lubab kopaga tõsta x kg, siis koos taga asuvate 680 kg raskustega saab esikoppa lisada 680/2,5= 272 kg ...

Kui arvestada killustiku mahukaaluks 1,8 siis tähendab see vaid 272/1,8= 151 l. Mis ei paistaks poolekandisest kopast (mis näikse olema õppeplakatile kantud) väljagi. Pildilolevas kopas näikse olema nii liitrit 300+ kildu ja see kaalub juba 300*1,8=540 kg. Pluss kopp ise.

Nelikveolise traktori ballastimine on põhjusega oluline ja sellele pööratakse järjest enam tähelepanu: https://www.caseih.com/en-us/unitedstate...ballasting . Kalkulaator on küll USA masinatele, euroopa kalkulaatorid kipuvad olema vaid registreeritud kasutajatele.

Siin jauratav stabiilsus on nii elementaarne, et seda keegi enam isegi ei maini, jutt käib rehvide kandevõimest plaanitud kiirusel ja esisillale piisava haardekaalu tagamisest.

Kui keegi satub esilaaduri kasutamisel olukorda, kus esisilla kinnitustapp "kergitab tagaratast", on ta selgelt võtnud liiga suure suutäie olemasoleva vastukaalu kohta. Õigesti ballastitud traktoril ei ole esisilla liigendist muret. Mis praktikas tähendab jämedalt tõstetava lasti jagu vastukaalu rippsüsteemil. 200l vaat betooni täis valatuna annab ainult 500 kg...

Mehaanilise roolisüsteemiga traktoritel toimis esilaaduri koormuspiirikuna füüsika ise: liiga suure koorma all ei jõudnud labaselt rooli keerata ja lollus jäi tegemata. Hüdrovõimendi, rääkimata hüdrostaatilisest ajamist võimaldab aga minna teadlikult (või omast ignorantsusest) masinat ja põldu lõhkuma nii, et sellest enne asjade hapuksminekut miski märku ei annagi. Ellujäänud saavad pasundada, kui fekaal selline süsteem ikka on ja kuidas nemad palju parema teeksivad, kui nemad ainult saaksivad. Andmata endale aru, et "kiikumise" hetkel võib KOGU traktori ja tõstetava lasti mass langeda esisillale, eelkõige sellelesamale tapile.

Reaalsuses on üldotstarbeline traktor täna just sellise kontseptsiooniga just seepärast, et nii on saadud piisavalt mitmekülgne platvorm mõistlike kuludega enamuste ettetulevate tööde tegemiseks. Et mitmete eritööde (või piisava hulga raha) puhul on mõistlik säärast asja mitte pruukida, on täiesti ilmne ja seda ka tehakse.

[PlyVal64]

Kui tehas lubab kopaga tõsta x kg, siis koos taga asuvate 680 kg raskustega saab esikoppa lisada 680/2,5= 272 kg ...

Mehaanilise roolisüsteemiga traktoritel toimis esilaaduri koormuspiirikuna füüsika ise: liiga suure koorma all ei jõudnud labaselt rooli keerata ja lollus jäi tegemata. Hüdrovõimendi, rääkimata hüdrostaatilisest ajamist võimaldab aga minna teadlikult (või omast ignorantsusest) masinat ja põldu lõhkuma nii, et sellest enne asjade hapuksminekut miski märku ei annagi. Ellujäänud saavad pasundada, kui fekaal selline süsteem ikka on ja kuidas nemad palju parema teeksivad, kui nemad ainult saaksivad. Andmata endale aru, et "kiikumise" hetkel võib KOGU traktori ja tõstetava lasti mass langeda esisillale, eelkõige sellelesamale tapile.

Too Kubota ongi kahjusk mehaanilise rooliga aga meil Sõbraga on mõlemal palju (lolli) jõudu  Ja sealt läbi saad aru, kuidas sa tegelikult traktorit lõhud! Rakendad läbi "kangi" päris meeletut jõudu, tunnetad kogu süsteemi vastusurvet jne. Klassikaline offroadi ja traktori roolihoid, kus pöidlaid ei pane roolist läbi sest muidu saad luid lappida. Teine asi on aga KOGUkaalu suurus, mis samade rtehvide puhul tähendab varasemat ja sügavamale kaevumist. Reaalselt pildil on traktori oma kaal kahekordistatud ja pisut pealegi. 

Teine teema on näiteks täishürod a'la Avandid. Uutel tundub on peal kaisted et neid kohe korgitseriks ei keerataks! Jube kergelt suretab välja ja "tööd" tegema hakkad! Vana esimese põlve täsirauast ja kandiline 5-seeria inises, kägises aga tõstis ja tegi! Aga nad hakkasid lagunema. Lihtsalt mehaamnilistel vidinatel on taluvuspiir. Põhiliselt liigendid, võllid ja laagrid. Laaduri sõrmtapp võib olal kasvõi kahetolline, kusagil allpool on aga mingi õnnetu pisike kuul-liigend roosiüsteemis, mis lihtsalt irdub oma keskkonnast. Ja kõik algab siin Maal gravitatsioonist mis meie keskkonnas väljendub asjade kaaluna mida me kirjeldame massi ja massiühikutena. Võtame selel Kubota peal oleva Poola laaduri Sanko FL250näite: väidetav laaduri kaal 170 kilo, tõstab 300 ja pisut peale ning seda ~2 meetri peale. Oma üüratu kolakluse kohta jube ebaefektiivne aga üldiselt oma eeldatava töö teeb ära! Vana saksmannide geniaalne fermlaadur tõstab aga 530 kilo 2,7 meetri peale kaaludes ise "mittemidagi". Ega mõõtudelt päris suur esimene F12GT kaalus ise vaid 1265 kilo.

Aga leidsin liikuva pildi ka reaalsest töötegemisest! No on ülikõva just täpselt selliseks tööks. Ega Krameriga kiiremini saa. Ja kui kaugel tõsteteljest asub tegelikult heinapall! 

[Urki79]

Kui mõtleme välja sellele esilaadurile nüüd "tehase poolt lubatud kaalu" siis see peab välja kannatama maksimaalselt kõrguselt, maksimaalse kaaluga vabalangemise ja vahetult enne maapinda, operaatori poolt saadetud käsu "STOP"  Ehk tugev massi pidurdus. Kui võtan Avandi külge võimaliku 1 Tonn, siis kurja, ma ei julge seda küll laksuga enne maad ära stoppida. Olen ka pidanud väikest jaapanlast. Sellel oli ka kiirendatud esiratta vedu võimalik.  Las ikka traktor jääb traktoriks ja laadur laaduriks. See, et Avandiga saab künda ei tee teda traktoriks. :-)

[Mahno]

Vaata, kui kompaktne su jaapanlane laaduriga on ja milline makaron on RS. Sealt see tõstekõrgus ka tuleb. Loomulikult, kui töötad stepis, siis vahet pole.  Tahad japsiga kõrgele tõsta ja omad suuri mune - tee poom pikemaks. Kõike korraga ei saa.

Pealegi palun, laaduriga jaapanlane on abimasin ja mitte laadur, millega pidevalt veoautosid laadida. Minu jaoks on tema väärtus selles, et liigutada asju, mida käsikäruga vedada oleks kas väga töömahukas või mida ma üksi ei jaksa liigutada.

Ja loomulikult, kui masin hakkab hüppama, siis kõik jõud võimenduvad kordades. Sellepärast tuleb koormaga aeglaselt sõita. Aga see pole mingi japsitraktori knowhow, sedasama teed ju ka (üle)koormas tiki või transitiga.

Ma just tõstsin selle "mõttetu japsiga" zubriku peale mõned laaduritäied mätastega mulda ja sihtkohas kühveldasin labidaga maha (n korda). Superhea viis saada aru, kui palju käsitööd see "mannetu ja jõuetu" laadur tegelikult kokku hoiab.

[jussm]

Kas jämeda mustriga maasturirehve on saada ka mäetipumärgistusega?  Vaadates rehvimüüjate kodulehtedel siis otsingus klikkides talverehvidele tulevad vaid tavalised lamellrehvid või naastrehvid teedel sõitmiseks. M/T rehvid on kõik suverehvide nime all. Või sobivad mudarehvid enamasti kõik aastaringseks kasutamiseks?

[hobiautod]

Arctic peaks aitama otsides offroad rehvi talveks.

[olli]

Kui jutt on kolme mäetipu ja lumehelbekese pildist, siis see on mu CF3000 rehvidel olemas. Paremaks pidamiseks lasin lisaks rehvitöökojas lamellid sisse lõigata. Kokkuvõttes on talvel täitsa rahuldav. Kui aga rääkida jäise mäetipu märgistusest, siis seda ma isiklikult ei ole maasturirehvidel kohanud. Aga tegu on ka märksa uuema tähisega ja ehk pole ma nii uute mudelitega kokku puutunud lihtsalt.

[DevilDeVille]

Kui jutt on kolme mäetipu ja lumehelbekese pildist, siis see on mu CF3000 rehvidel olemas. Paremaks pidamiseks lasin lisaks rehvitöökojas lamellid sisse lõigata. Kokkuvõttes on talvel täitsa rahuldav. Kui aga rääkida jäise mäetipu märgistusest, siis seda ma isiklikult ei ole maasturirehvidel kohanud. Aga tegu on ka märksa uuema tähisega ja ehk pole ma nii uute mudelitega kokku puutunud lihtsalt.

https://www.bfgoodrichtires.com/auto/tir...in-t-a-ko2

[jussm]

Toda cf3000 ei paista 235/75/15 mõõdus olevat saada nii et lähevad käiku ühed teised M/T rehvid ja ei viitsi rohkem mõelda igast märgistuste üle, peaasi, et rehv ise toimiks maastikul. Bf goodrichide hinna/omaduste suhe ei sobi.Seni pole ühtegi rehvikontrolli sattunud ja ehk ei satu ka, sõitmist maasturiga niigi harva.

[hobiautod]

Ära siis väga järsult pidurda.

[v6sa]

...
peaasi, et rehv ise toimiks maastikul. ...

Kinnisel alal ei peagi märkide pärast muretsema.

Liikluses on märk vähim mure, kõval libedal pinnal kipub lamellimata M/T olema kaunikesti libe ja seda mõlemas suunas.

Muide, kui rehvil on POR märgis, piisab ka sellest. Ei pea "kolme mäetippu olema.

https://forum.4x4.ee/viewtopic.php?p=479183#p479183
ja
https://forum.4x4.ee/viewtopic.php?f=83&t=76491&p=475977&hilit=POR#p475977

[jussm]

Muide, kui rehvil on POR märgis, piisab ka sellest. Ei pea "kolme mäetippu olema.

Hea teada, jälle targem. Maxxistel on see olemas nii et vähemalt on legaalne liigelda.  See, et üks rehv ei saa kõigis oludes võrdselt hästi toimida on elementaarne ja sellega tuleb sõites arvestada.

[r.i.h.o]

Mul on käsil üks moodsalt väljendudes "ideekorje". Ehk siis otsin sisepõlemismootorit / käigukasti ja kriteeriumid millele see mootor vastama, peaks oleksid järgmised: 

*Kõige olulisem, mootor peab istuma mõne tagaveduse manuaal käigukasti otsa, ilma adapter plaadita. 
*Alumiinium plokk (või siis tõesti väga kerge malm plokk. komplektse mootori kaal võiks jääda tugevalt alla 120kg)
*Standard võimsus peaks olema suurem kui 100kw
*Saadavus, ehk siis jaapanist või kusagilt mujalt maakera teisest servast midagi tellima kindlasti ei hakka.
*Hind peaks olema sellisest klassist, et keha või selle osasid müüki ei peaks panema. Valulävi on seal 1000.- komplektse töötava mootori eest. 


Täna on mul olemas Saabi B204 mootor ja Omega käigukast aga see komplekt kaalub selgelt liialt palju.
Kuna valdav osa muidu sobivate parameetritega mootoritest on oma loomupärases keskkonnas paigutatud hoopistükkis ristipidi kapoti alla ja neid on võimalik muidu paaritada igasuguste adapter plaatide abil kõikvõimalike kastide otsa aga esialgu prooviks leida nö "bolt-on" lahendust.

[zazik]

Mul on käsil üks moodsalt väljendudes "ideekorje". Ehk siis otsin sisepõlemismootorit / käigukasti ja kriteeriumid millele see mootor vastama, peaks oleksid järgmised: 

*Kõige olulisem, mootor peab istuma mõne tagaveduse manuaal käigukasti otsa, ilma adapter plaadita. 
*Alumiinium plokk (või siis tõesti väga kerge malm plokk. komplektse mootori kaal võiks jääda tugevalt alla 120kg)
*Standard võimsus peaks olema suurem kui 100kw
*Saadavus, ehk siis jaapanist või kusagilt mujalt maakera teisest servast midagi tellima kindlasti ei hakka.
*Hind peaks olema sellisest klassist, et keha või selle osasid müüki ei peaks panema. Valulävi on seal 1000.- komplektse töötava mootori eest. 


Täna on mul olemas Saabi B204 mootor ja Omega käigukast aga see komplekt kaalub selgelt liialt palju.
Kuna valdav osa muidu sobivate parameetritega mootoritest on oma loomupärases keskkonnas paigutatud hoopistükkis ristipidi kapoti alla ja neid on võimalik muidu paaritada igasuguste adapter plaatide abil kõikvõimalike kastide otsa aga esialgu prooviks leida nö "bolt-on" lahendust.

Esimesena turgatab BMW m42b18 ehk "IS mootor". Enamik neist 103kW, kaalu 100kg.
Väga laialt levinud, aga tihti üsna ära väsitatud.

[v6sa]

Bemmi mootor on kindlasti hüva.

Alternatiivina võiks mõelda näiteks kaheliitrise M102 peale mersumaailmast või selle järglase, M111 peale. Massiga läheb puuda jagu üle, aga õhkulaskmise varu on ka kõwwaste.
https://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes-Benz_M102_engine
ja
https://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes-Benz_M111_engine

Saadaval kilohinnaga.