29-11-2023, 20:06 PM
Seni, kuni kõik on ära makstud.
(29-11-2023, 17:57 PM)Telc Kirjutas:Täpsustaks veel -tegu oli ikka ajas väga muutuvate suurustega, peamiselt räägime nn veneajast ehk 18-19. saj. Lisaks on auväärt ksf Telc üks mõiste vigaselt meelde jäänud koolitunnist, nimelt oli loonusrent (talupojad maksid loonust), mitte loomusrent. 19. sajandi lõpu raharendi summa kohta ei oska öelda, selleks ajaks olid meie kandis kõik talud päriseks ostetud või siis kaasaja terminites järemaksul.(29-11-2023, 16:17 PM)Janka Kirjutas: Parandan eelmist - kümnist maksti. See on 10%, mitte 20.
Pärisorjal poln'd midagi maksta. Maksid ikka need, kel maa oli ja kel sellest maast saadavat tulu tekkis ehk siis maksustamise alla kuulusid endid vabaks ostnud maad omavad talupered. Lisaks "laenutati" sellest maaomaniku perest tasuta tööjõudu. Mõisa teotegu oli asja nimi.
Täpsustaks veelgi. Kümnist maksti kirikule. See oli täiendav kulu mõisarendile lisaks.
Mõisale maksti vakuraamatu järgi raha- ja loomusrenti ja seda mitte protsendina saagist/sissetulekust vaid fikseeritud mahus.
Teorendi maht oli adramaa (ca 8 hektarit) pealt 6 mõisapäeva nädalas. Lisaks(!) kohustus osaleda suuremates talgutöödes nagu rehepeks, sõnnikuvedu, viinavoorid...
Loomulikult oma tööriistade, hobuse ja vankriga.
Ehk siis talumees sai oma põldu harida öösiti või võttis palgale eraldi sulase, kes käis mõisategu tegemas.
Aega rahaks arvestades oli maksukoormus 6/7 mehe tööajast PLUSS raha- ja loomusandamid.
19. sajandi lõpus oli talu raharent mõisale 300 rubla aastas adramaa kohta. Lisaks 60 rutsi kirikule.
Lihttöölise päevapalk linnas oli samal ajal rubla päevas... võrdluseks või nii.
(29-11-2023, 21:01 PM)honkomees Kirjutas:Tänud täpsustamast.(29-11-2023, 17:57 PM)Telc Kirjutas:Täpsustaks veel -tegu oli ikka ajas väga muutuvate suurustega, peamiselt räägime nn veneajast ehk 18-19. saj. Lisaks on auväärt ksf Telc üks mõiste vigaselt meelde jäänud koolitunnist, nimelt oli loonusrent (talupojad maksid loonust), mitte loomusrent. 19. sajandi lõpu raharendi summa kohta ei oska öelda, selleks ajaks olid meie kandis kõik talud päriseks ostetud või siis kaasaja terminites järemaksul.(29-11-2023, 16:17 PM)Janka Kirjutas: Parandan eelmist - kümnist maksti. See on 10%, mitte 20.
Pärisorjal poln'd midagi maksta. Maksid ikka need, kel maa oli ja kel sellest maast saadavat tulu tekkis ehk siis maksustamise alla kuulusid endid vabaks ostnud maad omavad talupered. Lisaks "laenutati" sellest maaomaniku perest tasuta tööjõudu. Mõisa teotegu oli asja nimi.
Täpsustaks veelgi. Kümnist maksti kirikule. See oli täiendav kulu mõisarendile lisaks.
Mõisale maksti vakuraamatu järgi raha- ja loomusrenti ja seda mitte protsendina saagist/sissetulekust vaid fikseeritud mahus.
Teorendi maht oli adramaa (ca 8 hektarit) pealt 6 mõisapäeva nädalas. Lisaks(!) kohustus osaleda suuremates talgutöödes nagu rehepeks, sõnnikuvedu, viinavoorid...
Loomulikult oma tööriistade, hobuse ja vankriga.
Ehk siis talumees sai oma põldu harida öösiti või võttis palgale eraldi sulase, kes käis mõisategu tegemas.
Aega rahaks arvestades oli maksukoormus 6/7 mehe tööajast PLUSS raha- ja loomusandamid.
19. sajandi lõpus oli talu raharent mõisale 300 rubla aastas adramaa kohta. Lisaks 60 rutsi kirikule.
Lihttöölise päevapalk linnas oli samal ajal rubla päevas... võrdluseks või nii.
honkomees@Был эстонский тракторист, стал историк-архивист
(29-11-2023, 17:03 PM)hobiautod Kirjutas: Lasanamäel pole häda midagi. Ära plärtsu.ma nii huvi pärast küsin, et mis seal Raasiku ja Kuusalu teedel häda on? Tallinnas Peterburi tee on juba aastakümneid häbiväärses seisus. Või vihjad sa selle mingi "orava" jutule.
Üks orav piiksus ka kui kuulis, et Tallinna linna projektides on Peterburi tee korda tegemine. Keskid panustavad ainult lasnamäele.
Kas Linnuvabriku, Raasiku, Kuusalu jne. inimesed peavadki elulõpuni kustukumm hammaste vahel sõitma?
(30-11-2023, 14:55 PM)Jesper Kirjutas: Minuarust normaalne, et linnakodanike maksuraha ei kulutata teejupi peale, mille peal sõidavad ainult linnast väljas elajad. Kui see teejupp Raasiku ja Kuusalu inimesi niiväga häirib, siis pangu ise rahad kokku ja tehku ära. Aga loomulikult seda ju ei juhtu, sest kõigi asjade eest, mida maakas tarbib, peab maksma keegi teine.Mis kuradi jamps see nüüd on. Kas mingi tõsine iroonialevel. See on pealinna sissesõit, mis on häbiväärne juba aastakümneid. Ammu oleks aeg korda teha ja ausalt ei huvita kas linna või riigi raha eest.
(30-11-2023, 16:29 PM)edvard Kirjutas: Mida Te vingute selle Peterburi tee kallal , täitsa sõidetav teine , keerake parem kuhugi kvartalisisesele teele lasnamäel , saate kohe aru et olete venemaa oblastis ja et Aruküla või Raasiku või Saku on Eestis .
(30-11-2023, 16:23 PM)Jesper Kirjutas: Kui pealinna autoga sisse sõitmine ei meeldi, siis on vaba voli kasutada selleks näiteks elektrirongi või siis üldse sisse sõitmata jätta. KOV peab teenima ikka eelkõige elanike huve, mina ei käi Raasiku vallas virisemas ja näpuga näitamas, mida seal teisiti teha tuleks, seega võiks auväärt raasiklased samaga vastata.Kas tallinna inimene tohib kritiseerida,et see tee on halb? Mis krdi mõtteviis see selline on? Tee ehitamine linnas ongi linna elanike huvi.Mis vahet seal on ,kuhu poole...