[Naabrivana]

Äkki aluseline vesi pistab tsingi nahka? Lusikatäis sidrunhapet vette?

 Karbiplekk pole tsingitud vaid lakitud.

[mossepower]

Äkki aluseline vesi pistab tsingi nahka? Lusikatäis sidrunhapet vette?

 Karbiplekk pole tsingitud vaid lakitud.

Just, tsinki ei tohi toidukonservides kasutada kuna see võib konservi sisuga reageerides/lahustudes konservi mürgiseks muuta (liiga suur Zn ja/või selle ühendite kogus toidus).

Mäletan, et meil põhikooli sööklas jagati morssi (hapu-happeline jook) joogiklaasidesse tsingitud ämbrist. Õnneks oli see enne EL liitumist ja seega tõenäoliselt siis veel võis nii teha. Tänapäeval kui juba mõningate arvates nt. vaktsiinid põhjustavad autismi, siis tsinkplekkpangest lastele happelise joogi serveerimine läheks igatepidi tõenäoliselt jääva tervisekahjustuse tekitamise ohu alla ning kõik lapse kahtlased tuleviku haigused saaks õigeid hoobasid liigutades pangeomaniku või -valdaja hinge peale kaevata.

Nii et tasub ettevaatlik olla, et mis materjal sobib toiduga kokku ja mis mitte.

[MeelisV]

Olen tähele pannud et ananassi konservi karp läheb tumedaks 
Eriti hästi on näha kui pool on söönud ja pool alles.
Siis õhuga kokku puutuv plekk läheb vägagi tumedaks võrreldes sellega mis siirupi sees veel on. 
Ehk mingi happeline asi hoopis reageerib plekiga.

[kass]

Äkki aluseline vesi pistab tsingi nahka? Lusikatäis sidrunhapet vette?

Hea mõte! eespool juba kirjutati tõde tsingist konservikarpide plekil. Enne moodsaid aegu. mil need lakikihiga karbid tulid, kasutati tinatatud plekki.
Aga sidrunhappe mõte on hea. Kasutatakse ju seda terasdetailide musta oksiidikihiga katmiseks, ka näiteks coca-cola jms sidrunhapet sisaldavate jookida abil saab sead teha, kate jääb küll selline tumehallikas. Peaks saama terast mustata ka sibula abil, anagu nõukogude partisanid tavatsesid sõja ajal teha. Siis saaks ühtlaselt tumeda oksiidikihiga karbid, kui eelnevalt lakk korralikult eemaldada.
Veelgi parema tulemuse annab vedelas leelises keetmine, oksiidikiht tuleb tugevam, läikivam ja tumedam, ilmselt ka sellele vihjas ksf! Roomik oma postituses. Kõige parema tulemuse saab aga meetodiga, mille puhul terasdetail (konservikarp) kaetakse eelmevalt valmistatud raudoksiisi (rauarooste) ollusega ja keedetakse seejärel destilleeritud vees, kareda vee kasutamise puhul võivad jääda karpidele heledad laigud, täpid jms defeltid. (Korraliku katte saamiseks tuleb protseduuri korrata mitu korda!) Igasugused happed (ka sidrunhape) muidugi reageerivad tsingiga sama hästi ja veel paremini, kui alused.Mangaananoodi asemel oleks vast õigem nimetada seda junni magneesiumanoodiks.
Edasi ilmselt läheb arutelu test-pilootteemas (iduteemas?) "Kassiliiva kast" või "Kassi liivakast" vms? (see seal on ka isetegijate teema, moderaator ise tegi!   )

[olli]

Rikkevoolu kaitse on muidu? Ampertangidega saaks lekkevoolu mõõta. Kõik faasid ja null (aga mitte maandus) tangidest läbi ja järelejääv näit ampertangide peal näitabki lekkevoolu suurust.

[ifffff]

Rikkevoolukaitset ees pole. Samas on katsetes osalenud kahed tennid. Mõlemad on olnud uued.... Huvitav kas 1 1/4" auku istuvat kuiva küttekeha on olemas?

[kass]

Rikkevoolu kaitse on muidu? Ampertangidega saaks lekkevoolu mõõta. Kõik faasid ja null (aga mitte maandus) tangidest läbi ja järelejääv näit ampertangide peal näitabki lekkevoolu suurust.

Väga peeneks läheb juba vaenlase otsimine! Muide, konservmeister on juba ühe küttekeha teise vastu vahetanud ja ka mangaananoodi magneesiumi omaga ning kirjutas eile

Edit: ka uus tenn ja magneesiumanood ei aita. Kuigipalju olid ääred vähem mustad , kuid ikkagi ei ole nad sellised nagu peaks. 

Muidugi võime oletada, et kõik elektrilised küttekehad, siin teemas juba 3 isendit mainitud, on puuduliku isolatsiooniga või 2 erinevat seadet (kellegi? tuttava oma ka) muidu lekivad kusagilt kohast, dest. veega (vist mainiti eelnevalt, küll mitte antud teema seadmes kasutatud) ei tohiks eriti mingit elektrolüüsi tekkida...
Lihtne on jah kohe elektrikke, lekke- ja rikkevoole süüdistada. Kunagine töökaaslane rääkis ühe loo - ehitasid nemad elektriliini kuhugi hoone juurde. Öösel läks hoone põlema ja kõigil oli kohe selge, et "elektrist läks", oli ju elektrikke seal päeval sebimas nähtud. Asi läks kohe ja kole kurjaks, oli pealesõja aeg ja riiki juhtis kõigi elektrikute suurim sõber sm. Stalin. Ümberkasvatusasutusse saatmisest päästis kohapealseid sabotööre ja rahvavaenlasi ainult üks pisike nüanss, hoone oli elektriliiniga veel ühendamata ja liin pingestamata. Siis tuli rahvale ka lõpuks meelde, et öösel oli olnud korralik äike koos teatud atmosfääri-elektrilahendustega.
Igaks juhuks küsin nüüd üle - ega seatapu ja süldikeedu ajal äikest ei juhtunud olema? Veel variant, äkki tekkib seadmes mingisugune elektromagnetvoog, mis karbid ära plekib? Tuleks mõõdetud rikkevoolust katsuda arvutada tekkida võiv magnetvoog, mitu veeberit on ja see teisendada maxvellideks! Mida aga saadud tulemusega teha, mina ei tea. Mingid karbid on ka vist alumiiniumplekist, kas nendega saaks ka katsetada? Kas karpide materjal vastab üldse GOST-ile ja EL normidele?

[qwerty009]

Äkki aluseline vesi pistab tsingi nahka? Lusikatäis sidrunhapet vette?

 Karbiplekk pole tsingitud vaid lakitud.

Ajalooliselt on konservikarbid olnud ikka tinaga kaetud.

[Naabrivana]

Äkki aluseline vesi pistab tsingi nahka? Lusikatäis sidrunhapet vette?

 Karbiplekk pole tsingitud vaid lakitud.

Ajalooliselt on konservikarbid olnud ikka tinaga kaetud.

See võis enne meie aega olla aga nüüd on lakitud.

[ifffff]

Konservikarbid peaks vastama kõigile normidele. Üks ports mida sai katsetada olid toodud Viimsist Printtare-st, teine surakas Viljandi lähedalt ühelt müüjalt kuulutuse peale.

[aavu]

Läti Räim tomatis ja ka serva alt midagi näha. Kas just sama jura? Võibolla peaks veidi õrnemalt kaanetama? Et laki kihti vähem rikuks.

[TeeTL]

Siin ütleb, 
https://www.wqpmag.com/shiny-example

et pehme vesi küll hoiab ära katlakivi teket, aga soodustab korrosiooni, mistõttu tööstuslikes konservipurgiautoklaavides peab kasutama inhibiitoreid. Aga tsink ja magneesium inhibiitoritena on keelatud.

Võibolla siis karedas vees endas leidub mingil määral neid inhibiitoreid?

[v6sa]

Elektrokeemilise korrosiooni vastu aitab pelga H2O kasutamine. Ei olegi kallis, kui otse tootjalt võtta:
https://baltoil.ee/toode/euro-akuvesi/

Ja on korduvkasutatav, kui sinna midagi sisse ei lahusta.

Kaevuvesi kipub meil olema ... rikkalik.

[Naabrivana]

Kas teemaalgataja leidsi murele lahenduse?

[ifffff]

Kas teemaalgataja leidsi murele lahenduse?

Jah. Tundus selline kiivalt hoitud saladus olema, mille väljakangutamiseks kulus aega. Pakk soodat autoklaavis olevasse vette on sobiv inhibiitor mittevajalike protsesside takistamiseks.

[WAG]

Mida arvata sellisest autoklaavist, kas on mõtet osta kodukasutusse? Kui pole varasemat kogemust, kas selline asi on turvaline? Vaja oleks esialgu kana ja sea jaoks. Hind. jääb 140 e kanti, mis on kahtlaselt odav

[Naabrivana]

Mida arvata sellisest autoklaavist, kas on mõtet osta kodukasutusse? Kui pole varasemat kogemust, kas selline asi on turvaline? Vaja oleks esialgu kana ja sea jaoks. Hind. jääb 140 e kanti, mis on kahtlaselt odav

Hind on tänases turuolukorras suhteliselt mõistlik. Kas see on roostevaba või värvitud? See on piisavalt turvaline. Kõik vajalikud tuled ja viled on olemas.  Ainus asi, et see roostetab seest, kui on tavaline metall. Mõni ütleb, et määrib konservikarpe ja  annab ka nö rooste edasi, kuid ise seda väga lõpuks ei täheldanud.

[Daff]

Hinna järgi ei saa tänapäeval enam otsustada. Müüakse ühte ja sama toodet erinevates kohtades mitmekordse vahega teinekord.  Ostad ära. Teed  surveproovi ja kui saun õhku ei lenda võtad kasutusse.

Pigem küsiks hoopis linnu konserveerimise kohta. Kas paned linnu koos luude ja kontidega karpi/purki  või kondistad liha ära?
Kunagi headel aegadel kui sai ka sellise asjaga tegeletud siis oli just linnuga see teema, et väga kaua ei kannatanud hoida kui koos luudega purki lõid.
Ei aidanud ei temperatuur ega aeg. Mingi aja pärast tõstis kaane maha kuna luudes sisalduv õhk pani protsessi käima.  Ilmselt.
Filee seisis selle eest mitu aastat.

[vant]

Tihasel ja varblasel tuleks kõik luud ära võtta, tuvil ja kurel võib tiivad ka külge jätta.

[Naabrivana]

Hinna järgi ei saa tänapäeval enam otsustada. Müüakse ühte ja sama toodet erinevates kohtades mitmekordse vahega teinekord.  Ostad ära. Teed  surveproovi ja kui saun õhku ei lenda võtad kasutusse.

Pigem küsiks hoopis linnu konserveerimise kohta. Kas paned linnu koos luude ja kontidega karpi/purki  või kondistad liha ära?
Kunagi headel aegadel kui sai ka sellise asjaga tegeletud siis oli just linnuga see teema, et väga kaua ei kannatanud hoida kui koos luudega purki lõid.
Ei aidanud ei temperatuur ega aeg. Mingi aja pärast tõstis kaane maha kuna luudes sisalduv õhk pani protsessi käima.  Ilmselt.
Filee seisis selle eest mitu aastat.

Kõige lihtsam, kas fileerid või keedad enne linnud ja puhastad ära ning siis masinasse.