Eestlane olla on uhke, aga sit taks raske, sest ei tea, kuhu radioaktiivsed jäätmed !
#21

(04-12-2023, 22:29 PM)ounou Kirjutas:  
(04-12-2023, 22:25 PM)DevilDeVille Kirjutas:  
(04-12-2023, 22:04 PM)ounou Kirjutas:  Millegi pärast ükski tuumajaama pooldaja targu ei räägi sellest, et mis radioaktiivsete jäätmetega tehakse. Need reeglina maetakse tuumajaama lähedale maha - väga moodne lahendus tõesti. Käsi püsti, kes seda jaama enda elukoha lähedale tahab. Ja need kes kätt ei tõsta, need ärgu rohkem rääkigu, et meile on tuumajaama vaja.
Jättes matmist puudutavale lapsusele reageerimata - meie elukoha lähedal juba on täitsa mitu tuumajaama. Venemaal, Soomes, Rootsis, Valgevenes.
Ahah, ja missugune neist on sinu elukohast näiteks 10 km kaugusel või 5 km kaugusel. Vaadates sinu postitusi siin teistes teemades, siis lapsik oleks sinu kohta isegi hästi üteldud.
Ja mida mooni tähendab tuumakatastroofi võtmes 5 või 10 kilomeetrit? Sosnovõi Bor kilulinnast ca 300 km, Olkiluoto umbes sama, nagu ka Forsmark ja Studsvik. Batjuška oma topelt. Tuumajäätmete matmispaik on meil Paldiskis ka juba kenasti olemas. Kuidas see haakub minu postitustega teistes teemades, jääb pehmeltöeldes hoomamatuks.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#22

See tuumaenergiavastane hüsteeria hakkas levima 60. aastate Usast, sealtsamast ja samal ajal, kui hakkas levima uusmarksistlik maailmavaade, mille mitmesuguseid õisi me täna nautida saame. Tõsi, mul ei ole ühtki tõendit selle kohta, et need kaks asja oleksid seotud. Võib ju kokkusattumusega tegemist olla.

Tuumahirm saavutas muuhulgas ka selle, et ameeriklaste praktiliselt valmis (stendil korduvalt ja edukalt katsetatud) tuuma-rakettmootori NERVA edasiarendamiselt võeti rahad ära. (No tõsi, Nixon tõmbas NASA-le üldse vee peale, kuid tuumarakett kui "paha" läks esimesena).
Vasta
#23

(04-12-2023, 22:29 PM)ounou Kirjutas:  
(04-12-2023, 22:25 PM)DevilDeVille Kirjutas:  
(04-12-2023, 22:04 PM)ounou Kirjutas:  Millegi pärast ükski tuumajaama pooldaja targu ei räägi sellest, et mis radioaktiivsete jäätmetega tehakse. Need reeglina maetakse tuumajaama lähedale maha - väga moodne lahendus tõesti. Käsi püsti, kes seda jaama enda elukoha lähedale tahab. Ja need kes kätt ei tõsta, need ärgu rohkem rääkigu, et meile on tuumajaama vaja.
Jättes matmist puudutavale lapsusele reageerimata - meie elukoha lähedal juba on täitsa mitu tuumajaama. Venemaal, Soomes, Rootsis, Valgevenes.
Ahah, ja missugune neist on sinu elukohast näiteks 10 km kaugusel või 5 km kaugusel. Vaadates sinu postitusi siin teistes teemades, siis lapsik oleks sinu kohta isegi hästi üteldud.

Tuumajäätmed maetakse ikka reeglina stabiilsesse kohta, mitte ei valata tuumajaama aia taha mäkke... Enamasti sadade meetrite sügavusele aluskivimisse: https://www.fortum.fi/media/2016/11/ydin...a-huolella

Tuumajaama peamine oht on plahvatuse/tulekahjuga välja paiskuv radioaktiivne saaste. See levib tuulega sadu kilomeetreid. Seega suurt vahet enamuses Eestis ei ole: kui matakas käib Helsinkis või Sosnovõi Boris, siis saast jõuab ikka meieni. Võib-olla pärnakatel ja Kihnu saarel on vähe turvalisemSmile

Meile jõukohases jaamakeses tekkiv jäätmete kogus on nii väike, et jaksame osta kellegi tunnelis paar koobast küll, kui ise ei taha piisavalt sügavale uuristada.

Alternatiiv on radikaalselt vähendada elektri tarbimist ja tuulevaiksetel öödel lõpetada see täielikult. Põlevkivi on liiga väärtuslik ja selle kaevandamine liiga loodusthävitav, et selle peal süüdimatult edasi ratsutada.
Vasta
#24

Märgin, et minu isiklik kokkupuude tuumateemaga on olnud väga põgus. Ca 15 aastat tagasi osalesin IAEA juures Viinis mõnedes koolitusprogrammides, kus n-ö algajatele tutvustati tuumaenergeetikat. Paraku on need materjalid mul kaduma läinud ja ega enam peast suurt ei mäleta. Proovin siiski midagi meenutada ja arvata.
Tuumaenergeetikast rääkides tuleb alustada vast mõnedest aluspõhimõtetest, vast need on olulised meeles pidada.
*Tuumaenergeetika ei ole saanud alguse vajadusest vähendada energiatootmise CO2 emissioone. Tuumaenergeetika sai alguse hoopis teistes tingimustes ja täitis teisi eesmärke: riigid tahtsid hoida energeetilist sõltumatust; tuuma-teema oli uus ja läbimurdeline tehnoloogia võrreldes kõige eelnevaga; kogu energiamajandus oli riikide poolt tsentraalselt planeeritud ja juhitud; rasketööstus ja muu töötlev tööstus arenes tohutu kiirusega - s.t energiatarbimine kasvas kiiresti ja suurtes mahtudes; ning tsentraalselt planeeritud ja riiklikult rahastatud energiamajandus võimaldas teha suuri asju, väga suuri investeeringuid et rahuldada kasvavat energianõudlust. Ja tuleb mainida, et päris paljudes riikides oli ka riigikorraldus selline, mis eriti ei soosinud arvamuste paljusust nagu tänapäeval oleme harjunud.
*Seepärast, kui vaadata maailmas ringi siis enamus tuumaenergeetikat tootvad riigid on nn 'vanad' tuumaenergia riigid, kes tegid oma investeeringud toonastes tingimustes. Kuipalju on maailmas praegu selliseid demokraatliku riigikorraldusega riike, kes varem ei ole tuumaenergiat tootnud, vaid on sellega alustanud alles nüüd, tänapäeva demokraatia tingimustes? Ma ei oska nimetada ühtegi. Jah mõnedes planeeritakse küll, nt Poola ja tõenäoliselt on Poolas selleks ka potentsiaali vaadates nende töötleva tööstuse suurt mahtu, kuid labida maassepanemiseni pole veel kusagil jõutud. Me ei räägi siin muidugi sellistest riikidest nagu Hiina või ka Türgi. Seal käivad asjad teistmoodi.
*Tuumarajatised on vaieldamatult riigi elanikkonnale või vähemalt osale sellest eluohtlikud. Ohutusriskide realiseerudes võivad sellised rajatised reaalselt inimesi tappa ning mitte iial ei ole võimalik neid riske lõplikult maandada. Sellest tulenevad mitmed järelmid. Näiteks, rääkides tuumaenergeetika arendajatest ettevõtetest, tuumajaamade operaatorettevõtetest jne, tuleb meeles pidada et hädaolukorras ei kanna lõplikku vastutust mitte nemad, vaid riik kus see tuumajaam asub. Lõplik vastutus oma elanikkonna ees on alati riigil, mitte nendel tuumaettevõtetel (kes ka loomulikult panustavad). Seetõttu on igasugune tegevus tuumaenergia valdkonnas äärmiselt detailselt ja väga põhjalikult reguleeritud igasugu õigusaktidega, ametkondadega, riikliku järelevalvega jne jne. Toon näite: Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadis töötavatest ametnikest arvuliselt 2/3 tegelevad tuumaenergeetikaga ning vaid 1/3 tegelevad kogu muu energeetikaga.
*N-ö konteiner- või moodultuumajaamadest räägiti IAEA's juba vähemalt 20 aastat tagasi. Mäletan, et eriti Aafrika riigid olid väga agarad ja huvitatud sellest võimalusest. Kuid nende huvi kippus üsna kiiresti lahtuma kui nad said selgeks, et kusagil linna piiril tühermaal popsuval ligniidi kondensatsioonelektrijaamal ei ole mitte mingit sarnasust paarisajaMW-se tuumarajatisega. Kõik reeglid nõuded rahvusvahelised lepingud riiklikud kohustused ja kriitiliselt oluline tehniline kompetents peavad olema hoopis teistsugused- ning et selles pole olulist vahet kuisuur see tuumajaam oleks või mis tehnoloogiat kasutaks. Lisaks on rahvusvaheliselt taunitav, kui mõni riik tahaks hakata n-ö katsepolügooniks mingile first-of-its-kind tuumarajatisele. Igal juhul ei ole see soovitav.
*Nii et Eestis praegu tuumaenergia ümber toimuv meenutab mulle veidi seda toonast Aafrika riikide õhinapõhisust, millega IAEA-s kokku puutusin Smile Tuumaenergia arendamine ja ülevalpidamine maksab ja mitte vähe. Ning kes üldse kujutaks ette hakata ehitama tänasel päeval uut tuumajaama Vene Kalibr, Kinzal-jne rakettide tegevusraadiuse piirkonda?! Selleks ei pea olema tuumalõhkepea, et tekitada tabamuse saanud piirkonnas tõsine tuumareostus.
Et siis vastused:
-Eesti elektritarbimiskoormuse katmine on oluline kuid see ei ole Eesti puhul põhiline. Peaksin tuumarajatist mõeldavamaks, kui selle eesmärk ei oleks mitte väljalangevast põlevkivielektrist tekkivad defitsiidi katmine, vaid uue lisanduva nõudluse rahuldamine. Praegu ma sellises skaalas uut nõudlust Eestis ei näe.
-Eesti on selles mõttes õnnelikus olukorras riik, kus on olemas nii tuult, päikest kui biomassi. Ning seejuures on nende tingimuste varieeruvus üle riigi küllaltki suur. Arvan et mida rohkem lisandub Eesti võrku nendest allikatest toodetud energiat, seda paremini saab olema kaetud põlevkivielektri defitsiit. EPL energeetikakonverentsil tänavu jaanuaris oli ühe esineja ettekandes slaid (vist oli Utilitase esitlus) kus oli näidatud kuidas lisanduvad ja üle riigi hajutatult + merel paiknevad tuulepargid suudavad üha enam katta baaskoormuse vajadust, sh meretuulepargid.
-Soome ja Rootsi on vanad tuumaenergia tootjad ja kindlasti neil on Eestile jagada head nõu ja praktilisi soovitusi. See kahtlemata aitaks meid teemas orienteeruda, kuid ei enamat. Nagu eespool märkisin, ei saa lõplik vastutus olla mitte kellegil teisel kui vaid ja ainult sellel riigil, kelle territooriumil tuumarajatis asub. Muide, see on üks põhjustest miks uue tuumajaama ühisest rajamisest Leedusse midagi välja ei tulnud: seda vastutust ei ole võimalik või on äärmiselt keeruline jagada. Kui ma eksi siis vist Sloveenial ja Horvaatial on ühise osalusega tuumajaam, kuid sellel on teistsugused põhjused ja ajalugu.
-Väikesel moodulreaktoril elektrihinnale arvatavasti olulist mõju ei ole. Kuna tegemist oleks uue kõrge kapitalikuluga tootjaga siis ta tõenäoliselt tõstaks turu keskmist elektrihinda.
-Toetuse määra kohta ei oska öelda, nagu eelpool märkisin puudub tänapäevases demokraatliku riigikorraldusega maailmas pretsedent et tuumaenergiat hakkab tootma riik, kes seda varem teinud ei ole. Rahva toetuse hindamist pole praegu üldse mõtet teha, sest see rahva arvamus ei põhine pikaaegsel ja põhjalikul informeeritusel.
-Minu hinnangul puudub Eestil strateegiline vajadus tuumajaama rajamiseks Eestisse. Puudub analoogia Nursipalu näitega. Nagu eespool märkisin, strateegiliselt oluline on pigem küsimus kes üldse kujutaks ette hakata ehitama uut tuumajaama julgeolekuliselt ebastabiilsesse piirkonda. Eestile on paraku lisandunud riigirisk mida varem ei olnud ja keegi peab selle kinni maksma. Ma ei pea tõenäoliseks, et kujunenud julgeolekupoliitilises olukorras lähikümnenditel midagi niivõrd positiivseks muutuks, et üldse kaaluda mingi (mittesõjalise) tuumaobjekti rajamist Eestisse.
-Tuumkütuse varustuskindlus sõltub kasutatavast tuumatehnoloogiast. Näiteks Rumeenias on kasutusel Kanadas väljatöötatud CANDU tehnoloogia, a la maailmas analooge mitteomav. Ehitamine oli rumeenia jaoks suhteliselt tasuv kuna kapitalikulude katmisel kasutati kanada ekspordikrediiti jne. Seevastu aga tuumakütuse tarnelepingu uuendamisel (vist oli paarkümmend aastat tagasi, täpselt ei tea) ilmes, et kanada on spetsiaalselt selle tehnoloogia jaoks valmistatava kütuse hinda tublisti tõstnud. Ning tekkis reaalne risk, et Rumeenia tuumasektor satub tarnija lõksu. Detailesse laskumata, igaljuhul on risk et unikaalne tehnoloogia võib nõuda ka unikaalsete omadustega kütust ning seda riski on mõtet adresseerida. Ja nn väikesed tuumareaktorid on lähima poolsajandi perspektiivis vägagi tehnoloogia-spetsiifilised arendused.

- Ja edasi on muud majanduslikud argumendid mis tõenäoliselt lõpptulemusena kombinatsioonis eeltooduga peaks otsustajaid (seal Riigikogus) mõtlema panema mis see kõik maksma läheb ja mis saab olema täiskulu ühe toodangu MWh kohta. Tänaste arendajate jutt et tuumajaama arendatakse EL CO2 kvoodisüsteemi hinna vastu, vabandust kuid see jutt on kas valelik või küündimatu. Aastaks 2035 kui siin miskit tuuma peaks tekkima, on fossiilid ammu siinselt elektriturult lahkunud ja uus jaam peab rinda pistma mitte nendega kel on CO2 kulu kaelas, vaid tuule ja päikese jaamadega kelle muutuvkulu ei ole mitte 120€/MWh, vaid hoopis 0€. Kelle juurde tuleb tuumajaam sel juhul käsi pikal raha küsima? Eks ikka kõigi meie, maksumaksjate taskust hakatakse seda kümnist küsima Smile
PS, keegi eespool pakkus termotuumareaktsiooni e. päikese toomist maa peale. Kahe käega nõus. Kvantarvutid koos tehisintelligentsiga küllap suudavad selle protsessi kenasti kontrolli all hoida ja inimkond ei pea enam iial vaevama oma pead sellega kust saada energiat. Tõsi selleni läheb vast veel poolsajand ja niikauaks peame mingi aseaine leidma.
Vasta
#25

"Muide, see on üks põhjustest miks uue tuumajaama ühisest rajamisest Leedusse midagi välja ei tulnud: seda vastutust ei ole võimalik või on äärmiselt keeruline jagada."

Väidetavalt oli peamine tegur siiski Putleri "pehme jõud".

Aga mis puutub käsi pikal meie tasku poole küünitamist, siis selle asjaga saab taastuvenergia imetabaselt hakkama. Turu vastu ei tehta ühtegi sellist asjandust, tasub vaadata viimaseid meretuulenduse pärsiakursse usa ja ühendkuningriigi näitel. Näiteks Taani suurim maksis mikistani arenduste lepingutest pääsemiseks miljardeid ja kaotas 75% oma kaubeldavast väärtusest.

Eraldi teema on kogu selle kaootilise särtsu puhul sageduse tagamine jms.

Pluss siis meretuule puhul ühendused - kogu võrguettevõtte ressurss kulub nende rajamiseks ning kinni maksab selle loll aborigeen oma ainsa paarikümnevoldise võbeleva faasi valgel, sest perifeeria varustuskindlusest võib kurta vanaema kassi sõbrale. 

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#26

(05-12-2023, 00:46 AM)robvill Kirjutas:  ... Lisaks on rahvusvaheliselt taunitav, kui mõni riik tahaks hakata n-ö katsepolügooniks mingile first-of-its-kind tuumarajatisele. Igal juhul ei ole see soovitav.
...
Ning kes üldse kujutaks ette hakata ehitama tänasel päeval uut tuumajaama Vene Kalibr, Kinzal-jne rakettide tegevusraadiuse piirkonda?! Selleks ei pea olema tuumalõhkepea, et tekitada tabamuse saanud piirkonnas tõsine tuumareostus.
...

Tänan suurepärase lugemise eest, aga neile kahele väitele tahan oponeerida.

Ma julgen siiski arvata, et rahvusvaheliselt taunitav ei ole mitte uue tehnoloogia katsepolügoniks olemine per se, vaid sellega tegelemine ilma asja riskantsust endale (ja riigi mõistes - rahvale) teadvustamata. On ju "millegi uue katsetamine" kogu evolutsiooni alus ja meiegi oleme enneolematu ja riskantse katsetuse produkt. Esimene "merest välja roninu" oli ilmselt veeslobistavate arvates ikka lollakas...

Mis aga puudutab "Vene ohtu", siis: mitte ükski punkt maakeral ei ole ballistilise eest kaitstud. Seega KÕIK tuumarajatised on teoorias löögiulatuses, mõne jaoks tuleb lihtsalt enne natuke õhku puhastada odavamate lendkehadega, koristamaks ära valmispandud tõrjeraketid. Ehk jätta põlevkiviga kümnendiku Eesti lagastamise asemel tõsiselt kaalumata toimiva alternatiivina meie kontrolli all rajamine ja käitamine on lihtsalt argus.

Muide, mulle kätte sattunud riskianalüüsides peetakse raketilöögist tõenäolisemaks hoopis suure lennuki sissekukkumist... Täis paakidega ohtlikku lasti kandva kaubalaineri allasadamisega kaasneva mataka kõrval on üks Kinzal sihuke pisike pussakas. lennukitäis on teine asi, aga julgeks siiski arvata, et meil ei ole ainult ilu pärast laigulistele sedapalju maksuraha antud.

Sellega olen nõus, et tänasel toimival tuumajaama rajamise kulud on kõrged. Aga nii on kõrged ka biogaasi tootmismahu mitmekordistamisel (see on ainus viis, kuidas saada juhitavat ja planeeritavat tootmist) või ükskõik, milline teadaolev "taastuva energia" salvestusviis. Füüsika on üks vastik asi: kangiseadus kehtib igas distsipliinisSad

Alternatiiv on teadlikult valida energiadieet.
Vasta
#27

(04-12-2023, 15:44 PM)mossepower Kirjutas:  Ühes asjas on tuuma- ja ka taastuvenergia muidugi samas paadis, ükski eestlane ei taha oma silmapiirile võrdväärselt ei elektrituulikut ega ka tuumajaama. 
Ei maksa üldistada, neid kõigevastaseid ma küll õigeks eestlaseks ei pea.
Vasta
#28

(04-12-2023, 13:24 PM)PlyVal64 Kirjutas:   Vahet pole, kas Nursipalusse ehitata kasutute idiootide mänguväljak või tuumajaam - LÄHIKOND tahaks PIGEM jaama kui olematu mürareostusega ja tööhõivele KASULIKKU rajatist! Julgeolekurisk on MÕLEMAL sama: tibla võib seda mänguväljakut ka taktikalise njuugiga rünnata! Tuumareostuse oht on seega ka TÄNA REAALNE variant! Nagu Targem Inimene eespool kirjutas ja muud me teame ju ise ka, siis HETKEL on seis 2 sõjalist tuumapommi rünnakut vs 3 tuumaõnnetust, millest üks oli köki-möki. Mida on meil põdeda?
Imestan et ma selle joga üldse läbi lugesin, tavaliselt seda ei tee. Aga kammoon mees, kaitseväe harjutusväljakut rünnata oleks viimane lollus ja kasutu tegevus!
Eesti kaitseväe naeruvääristajate kohta on mu arvamus viisakalt öeldes allpool nulli.
Vasta
#29

(05-12-2023, 10:14 AM)Peeter2 Kirjutas:  
(04-12-2023, 15:44 PM)mossepower Kirjutas:  Ühes asjas on tuuma- ja ka taastuvenergia muidugi samas paadis, ükski eestlane ei taha oma silmapiirile võrdväärselt ei elektrituulikut ega ka tuumajaama. 
Ei maksa üldistada, neid kõigevastaseid ma küll õigeks eestlaseks ei pea.
Otseselt kõiki eestlasi polegi korraga vaja barrikaadidele ajada, meie demokraatlikus riigis piisab paarist kärehäälsemast kohalikust aktivistist, et asjad jäädavalt seisma panna. Viimase ca. aasta jooksul on selle väga ilmekas näide olnud tuumajaama asukoht Letipeal, siin mõned artiklid kronoloogilises järjestuses: 1, 2, 3, 4.  Ja elektrituulikuid ei saa Eesti maismaale enam piltlikult ühtki lisada kuna kõik on vähem või rohkem linnustiku kaitseala: Artikkel Ma pakun, et inimarvuliselt on selle viimase linnu-uuringu taga olev ornitoloogide arv veel palju väiksem kui Letipea tuumajaama vastaste külaseltside oma.
Nt. Hiinas, Venemaal ja Põhja-Koreas saaks vast ilma suurema kärata nende "valel teel olevate" inimeste "meelsuse ära parandada" ja projektidega edasi minna, aga meie vaba demokraatlik ühiskond (õnneks) seda eriti ei võimalda.
Vasta
#30

Üpris kindel on, et praegused poliitjunnid ei olegi huvitatud mingist ilmastikust sõltumatu oma riikliku võimsuse rajamisest. Kes iganes seda neile ette on öelnud, aga ainus mantra on "rohe". Paneelid põldudel ja tiivikud mere ääres. Mis kas või tuumajaama puutub, siis kas see kohalik on vastu või ei ole, väga pilli ei tohiks puhuda hea tahtmise korral. RB ja NP puhul mingi arvamus ega nimbky ju kedagi ei koti. Ilmselt puudub üldse arusaam või tahe või mõlemad koos mingit oma püsivõimsust üldse rajada. Lihtsam on spekulatiivsete skeemide, regulatsioonide ja direktiividega oma tarbijat lüpsta seni kuni saab. See justkui ainult kohale ei taha jõuda, et seda va majandust ja eksporti, kust paksud on päris kenasti seni nokka saanud niisutada, pole võimalik ekslusiivmaksude ja -energiaga kuidagi konkurentsivõimelisena hoida. Aga võib- olla tegelikult ikka jõuabki kohale, aga polegi huvi, et keegi midagi teeks. On mingi pikem plaan, kus lollil vinguval pärismaalasel kohta polegi Smile
Vasta
#31

A propos, radioaktiivne saaste levib õhu kaudu.
Eestis on valdavalt lääne- ja edelatuuled.
Kas ikka isegi verelased seda pilve Piiterisse igatsevad?

Ja siis eespool postitatud jutt sellest, et korralik reaktor on korraliku betoonkasti sees. Mitu kinžalli on vaja, et kast katki teha?
Vasta
#32

Jäätmete ladustamiseks on Soomes olemas suurepärane koht, millest mõni ksf! võiks pikalt rääkida.

Aga tuumaenergeetikast ei saa me üle ega ümber niiikaua, kuni rumalust elektriks konverteerima ei hakata. Või kui saabub kiviaeg, mille raames elektrist ja selle kasutusest räägitakse runode ja eeposte vormis. "Kui Arno foorumis vaidlemiseks üritas oma mobiili laadima panna, oli vool juba lõplikult läinud..."

Jah, ja ma olen valmis selleks, et tuumajaam tuleb mu tagahoovi. Sellega on seotud riskid. Ma aktsepteerin neid.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#33

(05-12-2023, 10:23 AM)Peeter2 Kirjutas:  ... Aga kammoon mees, kaitseväe harjutusväljakut rünnata oleks viimane lollus ja kasutu tegevus!
...
No tere talv, kas sa Ukraina sõja uudiseid ei loe - venelased regulaarselt ründava ukraina polügoone, üks enamkajastatuid oli Javorivi polügooni ründamine suure hulga ohvritega (https://maailm.postimees.ee/7475576/vene...javaebaasi). Ja neid rünnakuid on järgnenud ridamisi (Rivne jt).
Vasta
#34

Prooviks seekord nii, et ei keera asjalikku arutelu sinna kohta, kus selg ja jalad nime kaotavad?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#35

Kui jutt juba tuumaelektri peale on läinud siis kui tohib arvamust avaldada siis selle oleks pidanud ammu plaani võtma ja praegu oleks ta olnud käikuandmise lähedal.
Umbes siis kui Fukushimas see jama oli oleks General Electricuga kokkuleppe saanud soodsalt sest neil jäi üks projekt ära.

Kuhu seda ehitada?
See on meil väga keerukas küsimus sest sellist kohta pole kus vastaseid poleks...
Kunagi taheti seda kuhugi saarele maa alla teha aga sellele oli kõige rohkem vastaseid.
Kõik ornitoloogid olid vastu.

Isiklikult prooviks seda lahendada niimoodi, et kõik kellele see jaam maapinnalt kätte paistab saavad kuni jaama eluea lõpuni 15A peakaitsme jagu tasuta elektrit kuni see jaam töötab.
Seepeale jääb vastaseid oluliselt vähemaks.

Terrorism ja sõda?
See oht on alati olemas et mõni segane lennuki ärandab ja sellega tuumareaktorit tabab kuid ometi töötavad tuumajaamad üle ilma ning seda pole veel juhtunud.
Oht idanaabrilt?
See oht on alati olemas ja ei kao kuhugi ning jääda lihtsalt ootama kuni see realiseerub midagi tegemata oleks ka ehk pisut...kohatu?
Kui idanaaber võtab vastik olla ja meid häirida siis hakkavad needsamad odavad droonid tulema massiliselt üle piiri ja kui neid 50 tükki igapäev tuleb ja neist 5 läbi lipsab ning see aasta kestab on nagunii halvasti.
Pole elektrit, pole vett ega inimesi linnades.
See oleks eriliselt vastik rünnakuliik ja peale kümnekuulist rünnaku all olemist ei muretsetaks väga mingi tuumajaama pärast mis on ammu seisatud ja betoonseintega kaetud.
Vasta
#36

Energiahuvilistel tasuks end ka kohalike teadlaste seisukohtadega kurssi viia.
2.novembri köögilaud, alates kuskil 32minutist püsib teemas, kuigi ega terve saate ülekuulamine ka mööda külgi maha ei jookse.
Vasta
#37

Nii repliigiks - Aspelund ja v6sa ületavad oma mõtetega jäätmete piiriülese ladustamise osas oma kompetentsi piire. Tuumajäätmed ei ületa praktikas riigipiire ja pole ka Eestisse plaanitava jaama puhul sellist plaani. Punkt.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#38

(05-12-2023, 17:54 PM)13piisab Kirjutas:  Nii repliigiks - Aspelund ja v6sa ületavad oma mõtetega jäätmete piiriülese ladustamise osas oma kompetentsi piire. Tuumajäätmed ei ületa praktikas riigipiire ja pole ka Eestisse plaanitava jaama puhul sellist plaani. Punkt.
Siin julgen küll eriarvamusele jääda, märksõnadeks Saksamaa ja Prantsusmaa:


https://www.rfi.fr/en/europe/20210618-fr...to-germany

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#39

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120253...sernobolis
Vasta
#40

Ksf! robvill on asjadest üsna hea ülevaate kirjutanud, kuid ka mina tahaksin pisut vastu kobiseda.
Postitusest tundus vahel, nagu me saaksime ainult tuule ja päikese (noh, ja puidu) najal elada ning elu oleks imeline.

Päris nii see ei ole. Ükskõik, mitu tuhat tuuleveskit me püsti paneme, elektrivõrgu sagedust 50 Hz peal nad hoida ei suuda, vastupidi, igaüks neist tegeleb selle sageduse ...keeramisega. Meil on vaja baasvõimsust, ja kui me põlevkivijaamadega rõõmsalt edasi ei lase (kusjuures needki amortiseeruvad ja tuleb uued ehitada), siis mina peale tuumaenergia rohkem võimalusi ei näe.
See jutt (mitte ksf! postitusest, aga kuulub teemasse), et laseme merepõhja 20 kaablit ja elektrit tuleb nagu muda, on 1) samaväärne arvamisega, et raha tuleb seina seest  ja 2) turvalisuse seisukohalt palju kehvem kui tuumajaam. Hiinlased võivad siia ju ka 20 laeva saata...

Veel öeldakse, et tuumajaama võimsust ei saa kiiresti reguleerida -- mis on õige, sõltuvalt muidugi sellest, kuidas "kiiresti" defineerida. Aga selle peale hakatakse rääkima sellest, kuidas tuuleveskid ja päikesepaneelid energia ülejäägi aegadel saaksid seda energiat salvestada mitmesugustesse kohtadesse. Ega seegi vale ei ole. Aga millegipärast keegi päikese ja tuule sõpradest ei räägi sõnagi sellest, et samasugune võime on igat sorti elektrijaamadel. Nii võib ka tuumajaam, kui tema täit võimsust ei vajata, hakata sama rõõmsalt vesinikku hõõruma nagu tuuleveski.

Ksf! robvilli postituse juurde tagasi tulles: ta toob välja palju raskusi, mis tuumajaama ehitamisega kaasnevad. Kõik on õige... aga tegelikult on iga suurehitise tegemine raske. Ja erinevalt Fail Balticust oleks tuumajaamast Eestile siiski kasu.

Ma kahtlustan, et umbes kahe aasta eest olen ühe selleteemalise artikli juba siia postitanud, aga topelt ei kärise:

http://www.valorem.ee/Kivisoejaamade_teo...usest.html
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne