[Roomik]

Lause "Garaaži juurdepääsutee jääb täpselt anduri ette, sellepärast ka selline asukoht." jääb küll pisut mõistmatuks- kui see tähendab, et andur on tee mõttelise pikenduse peal, siis see on ju kõige halvem koht tundlikkuse suhtes?
Iga PIR palvetab õhtuti, et inimesed ei liiguks tema poole, vaid temaga risti.

Aga see mula ei oma tähtsust, kui kõik toimib ja tee on valge.
Palun mitte tähelepanu pöörata.

[Lauri_L]

Iga PIR palvetab õhtuti, et inimesed ei liiguks tema poole, vaid temaga risti.

Jutt iseenesest ju täitsa õige ning "mulast" kaugel.

Mul aga andur 3,4m ukselävest kõrgemal ja tee suhtes pisut peale. Lisaks on anduri pea reguleeritav üles-alla. Seega andurile ei läheneta mitte otse (antud anduri puhul on "otse" ehk "frontal detection area" ülevalt alla?), vaid päris korraliku nurga all. Hetkel tunnistab lubatud 16m peaaegu ära. Allpool konkreetse anduri tööala. Tehniline info siin.

[Lauri_L]

Vaikselt, kuid järjekindlalt on garaaži ehitus liikunud oma esimese auditi ehk elektripaigaldise auditi poole. Suuremad elektritööd on nüüdseks lõpetatud ning aku-käärtõstuk, millega sai suures ruumis lae all toimetatud, on Cramole tagasi antud. Mõned väiksemad tegemised on veel teha ning siis võib inspektori kohale kutsuda.



Kõige suurem asi on muidugi see, et nüüdsest on tuba valge. Ei pea pikenduste, prožektorite ja tont teab millega veel asjatama. Laevalgustite valikuga, kuigi need maksid hinge hinda, läks küll kümnesse. Väga hea ja naturaalne valgus sai. Ei hakka silmadele ning värviedastus on tõsiselt nauditav. Kui panna samas ruumis lisaks mõni prožektor või isegi pealamp tööle, siis kriibib selle valgus koheselt silma. Ei uskunud, et valgustil ja valgustil saab niivõrd suur erinevus olla. Ja äärmiselt mõnus on ka see, et LED valgusti käivitub hetkega ning saavutab kohe oma töörežiimi. Luminofoortorudega läks teinekord pikalt, enne kui need korralikult tööle hakkasid... Ja kui üldse hakkasid.



Sisuliselt on mõlema väikese ruumi valgustite ülesehitus sama. Mõlemasse ruumi tuli kolm valgustit võimalusega neid hiljem juurde lisada. Ruumid on planeeritud nii, et mõlema ruumi kahte külge (no enam-vähem) tulevad töölauad/tasapinnad/seadmed. Seega on kaks valgustit võimalike tulevaste töökohtade kohale paigaldatud. Komas aga keset tuba. Hetkel on vähemalt tunne, et valgusest küll puudust ei ole. Ülemised kaks fotot on esimesest töökoja ruumist, millest peaks saama pigem puutöö suunitlusega ruum.



Siin on tagumine ruum ning sellest peaks saama metallitööruum.



Väikeste ruumide valgustus töötab liikumisanduritele, mis said paigaldatud ruumi nurkadesse. Nii on igaks juhuks jalust ära, kui tööriistad lendama peaksid hakkama . Eraldi lüliteid valgustitele väikestes ruumides ei ole.



Siin tööruumide liikumisandur lähemalt. Tegemist on Robuse toodanguga. Kui kuppel maha keerata, siis saab ka parameetreid reguleerida. Sellises väikeses ruumis töötab igatahes hästi.



Mõlema väikese ruumi ja ka suure põhiruumi seintele läksid ruumi termostaadid, mis hakkavad juhtima põrandakütet. Täpsemalt siis temperatuuri pealt avama-sulgema põrandakütte kontuuride sulgklappe. Klappide ja nende soetamisega ei ole veel jõudnud tegeleda. 



Suurem osa kaableid on karbikutesse juba ära peidetud. Teha on jäänud veel peamiselt automaatikakaablite (sh. garaaži tõstuksed) paigaldused ning ühendamised. Garaažiuste automaatika lubas uste paigaldaja ära teha siis, kui elektrisüsteem on lõplikult valmis ja vastu võetud. Hetkel siis uksed lukustatud kodukootud pitskruvi-puulaud meetodil. Uste oma riivile ei usaldanud veel auku siini valmis puurida, sest ei tea kui kaugele alla automaatika ukse lükkab. Tihend alaosas on suhteliselt pehme ja kui juba paari millimeetriga eksida, siis ei pruugi uksi tulevikus suletud asendis riivi saada. Kilbi paremal küljel on näha rida lüliteid, milleks on hoone kõigi valgustigruppide automaatlülituse nn "override" lülitid. 



Üks lähem võte kilbist kui kedagi huvitab. Nipet-näpet peab elektrik siin veel lõpetama. Lisaks tulevad kaitseautomaatide ja komponentide peale markeeringud, seejärel kate ning kattele veelkord dubleeritud markeeringud.



Ning selline sai suure ruumi laevalgustus. Kolm valgustigruppi - vasak, keskmine ja parem. Igas grupis viis valgustit. Keskmisel real on valgustid otse ülevalt alla suunaga, äärtel katuse kallet (22,5 kraadi) järgiva nurga all.





Kuigi treipink ei ole oma ettenähtud koha peal, ei ole kasutuses ning vajab kilbi korrastamst, siis audiitori jaoks pidi selle ära ühendama nii maanduskaabli kui turvalülitiga. Seda sellepärast, et projektis oli kilpi paigaldatud eraldi kaitseautomaat ning sealt eraldi toitekaabel markeeringuga "toide treipingile". Informeerisin elektrikku enne projekti koostamist, et garaaži tuleb kindlasti ka suurem treipink ja sinna on vaja eraldi toide koos korraliku kaabliga. Sealt selline märkus siis sisse tuli. On kuidas on ja tuleb teha nii nagu nõutakse.



Lakapealse meeskoopa valgustid jäävad sel aastal panemata. Hetkel pole veel selget visiooni, missugune see ruum tulevikus välja võiks näha. Igatahes on valmidus (kaablid karbikutes) seal olemas. Kuniks garaaž lõplikult valmis saab, täidab see ruum suure tõenäosusega vaid kolikambri rolli.





Lõpetuseks üks viimase hetke foto, kus kilp sai omale katted ning komponendid omale markeeringud peale.

[Lauri_L]

Nüüd on taas põhjust tähistada - elektriaudit sai turvaliselt üle elatud ning garaaži elektrisüsteem vastu võetud.

Kui elektrik oli installatsioonitöödega valmis saanud, siis kutsus ta kohe kohale kontrollmõõdistaja (loodetavasti termin õige). Härra, kellel oli kohvritäis mõõteriistu ning kes neid ükshaaval kasutades veetis garaažis meeldivad neli tundi. Meeldivad sellepärast, et jutt voolas ning ka mulle selgitati, mida tehakse ning miks tehakse. Minu jaoks oli erialast infot muidugi liiast ning meelde väga palju ei jäänud. Sain vaid aru, et muuhulgas kontrolliti kaitse- ja maandusjuhte, mõõdeti isolatsioonitakistust ning testiti rikkevoolukaitsmete rakendumist ahelates, kuhu need ette olid nähtud. Päris kindlasti oli veel protseduure, kuid need enam meelde ei jäänud.

Kaks päeva hiljem tuli audiitor. Tõsine tegelane oli, ajas oma olekuga hirmu peale . Ise ei puutunud eriti midagi, kõik tuli käsu peale ette näidata. Üks käsi oli koguaeg selja taga, teise käega osutas (kas siis sõrme või käes oleva kruvikeerajaga), mida tegema ja näitama peab. Tundus, et elektrikul võttis pingest kohati isegi selja märjaks. Üldiselt läks kõik siiski hästi. Dokumendid (projekt ning mõõtetulemised) olid talle eelnevalt edastatud. Kilp kontrolliti üksipulgi läbi. Seejärel kontrolliti siit-sealt kaablite markeeringuid ning viimaks valis pisteliselt mõned valgustid (sh. kaks välisvalgustit), mille pidime maha kruvima võimaldamaks tal kontrollida, et kas ja kuidas on maanduskaablid ühendatud. Tuleb tõdeda, et taas üks uus kergelt hirmutav kogemus juures ning silmaring laienes, kuidas asjad tänapäeval käivad.

Et pildimaterjali ka oleks ning et see teemaga vähegi kokku läkeks, siis garaažile sai olude sunnil kõrvalhoone ehitatud - ühekorruseline, lamekatusega tugevakonstruktsiooniline puitehitis, millel on ventileeritav vundament. Eluhooneks mõeldud, kahe korteri ja eraldi sissepääsudega. Kõrged laed, korralikult soojustatud, paigaldatud tänapäevased pakettaknad. Projekteerija nägi ette, et hoone peab visuaalselt kokku sobima teiste hoonetega kinnistul. Ka see sai märkusteta vastu võetud, kuigi tulevased alalised elanikud tunduvad oma uute eluruumide suhtes veel pisut umbusklikud olevat

[Marko]

Kõrged laed, korralikult soojustatud, paigaldatud tänapäevased pakettaknad.

Teooria väidab (NSR), et akendega kuut teeb koera laisaks
Muus osas, nagu alati, avaldan kiitust!

[Daff]

Kõrged laed, korralikult soojustatud, paigaldatud tänapäevased pakettaknad.

Teooria väidab (NSR), et akendega kuut teeb koera laisaks
Muus osas, nagu alati, avaldan kiitust!

See pole teooria vaid tegelikkus.  Mul onu aknaga koerakuut tegi hundi nii mugavaks, et halva ilmaga haukus läbi akna. Välja ei tulnud. Kui kardin ette pandi hakkas jälle õues haukumas käima.

[Lauri_L]

Teooria väidab (NSR), et akendega kuut teeb koera laisaks
Muus osas, nagu alati, avaldan kiitust!

See pole teooria vaid tegelikkus.  Mul onu aknaga koerakuut tegi hundi nii mugavaks, et halva ilmaga haukus läbi akna. Välja ei tulnud. Kui kardin ette pandi hakkas jälle õues haukumas käima.

Mul selliseid koeri rohkem kui need kaks. Fotol olevad on alla aastased kutsikad. Ümber maja veel kaks kuuti ja avaga kuurialune, kus pesitseda saavad. Teinekord kui elukad on kogu öö aia ääres metsloomadega sõnelenud, siis mõtled küll, et no minge ometi magama ära... Aga ei, nemad teevad vahetustega. Kui üks ära väsib siis teine jätkab. Ning kui on mingi teravam elamus, siis ajab üks ülejäänud kohe üles. Seega väga loodan, et teooria akende osas vähemalt osaliselt paika peaks . Muidu on vahvad sellid - toovad metsast liha ning valvavad korralikult maja.

[pannkook]

tegelikult ei tehta kuudile ühtegi akent. Koer on uruloom ja tahab ''koopasse'' peitu minna. Kui ta ei taha koopasse, siis lesib uksesuul.
See akendega kuudi fenomen on inimese väljamõeldis, tahab koerale ka ilusat ja uhket, nigu oleks koer inimene. Koer oleks õnnelikum olnud, kui poleks aknaid saanud

[Lauri_L]

tegelikult ei tehta kuudile ühtegi akent. Koer on uruloom ja tahab ''koopasse'' peitu minna. Kui ta ei taha koopasse, siis lesib uksesuul.

Selline väide on korrektne, kuid pädeb vaid teatud koeratõugude puhul ning on tugevalt mõjutatud koera otstarbest (mis tööd koer teeb), tõulistest iseärasustest, ümbritsevast kliimast, keskkonnast ning mõningatest asjadest veel. Head näited ilma suuremate eranditeta on saksa lambakoer, paljud hagijad, loomulikult taks ning kodused krantsilised. Neile on aken pigem vastumeelt. Minu norrakad sinna gruppi kindlasti ei kuulu. Neile on aken kindlasti vajalik, samamoodi nagu ka kahetoaline elamine (kus vähemalt tagumine pool peab olema soojustatud) ning hea ventilatsioon läbi mõlema toa koos sulgemisvõimalusega.

See akendega kuudi fenomen on inimese väljamõeldis, tahab koerale ka ilusat ja uhket, nigu oleks koer inimene. Koer oleks õnnelikum olnud, kui poleks aknaid saanud

See väide koera osas ja inimeste väljamõeldise osas ei ole kahjuks tõene, kuigi väga paljud inimesed nii siiski käituvad. Mõned tahtlikult, mõned alateadlikult.

[klemm]

Mis masin see must seal värskes garaazis on ?

Nissan

[Lauri_L]

See on paratamatu, et iga pikema projektiga tuleb ette suuremaid ning väiksemaid tagasilööke. Nii ka minu puhul garaaži ehitusega seonduvalt. Ei maksa uskuda, et siiani on kõik läinud nii libedalt ja muretult nagu käesolev teemakästilus näib või tundub. Vandumist, ümber tegemist ja pranadusi on mingil määral ette tulnud. Enamasti on süü ikkagi kogemusteta algajal tegijal (minul siis). Siiski tuleb tõdeda, et miski kõrgem vägi on mind säästnud ja suurematest jamadest, millega kaasnevad ka suuremad väljaminekud, olen kenasti pääsenud.



Senise ehitamise juures tekkis aga lõpuks siiski üks hapu olukord, kus ma ennast ei tahaks (vähemalt esialgu) küll süüdlaseks tunnistada. Selle olukorra lõpptulemus oli tegelikult näha juba minu eelmisel fotodega postitusel. Meeldetuletuseks üleval olev foto väikesest töökoja ruumist, millel sein on lapiline. Ja lapiline on see põhjusega - sinna on tehtud paar korda krohviparandusi ja need pole veel ära kuivanud.

Kõik sai alguse sellest, et kui esmase krohvimisega ühele poole sai. Kuna väiksemad ruumid olid seest õnnetult (krohvi)hallid, siis parema meeleolu saamiseks ning pindade parema puhastatavuse huvides olin juba varasemalt otsustanud, et värvi alla need saama peavad. Erinevalt suurematest ehitustöödest olin ma enne selle projekti alustamist mingil määral maalritöödega kokku puutunud. Seina ja lage ikka värvinud, pindasid pahteldanud-lihvinud ning värvimiseks ette valmistanud. Sellise nelja seina värvimine ei kõlanud sugugi kurjakuulutavalt. Küll aga olid minu teadmised sisetööde värvidest kesised ja sellepärast seadsin oma sammud Tallinnasse Kadaka tee Värvikeskusesse. Sealt olin varem alati häid soovitusi värvide valimisel saanud. Läksin sinna ning rääkisin mure ära. Garaaž, vaja siseseinad värvida hea kulumiskindluse ja pestava värviga. Ladusin letile, et kuidas tehtud, millega krohvitud ning kuidas pinnad ette valmistatud. Ütlesin ka, et võin kopika enam maksta, kui värv on tõesti hea ja vastupidav. Pikema jututa soovitati mulle Sadolin Easycare seinavärvi. Sinna juurde müüdi ka nõu kruntvärvi, milleks soovitati Sadolini Grund'i. Võtsin ja läksin.

Krohv seinal oli täielikult kuiv. Pinna lihvisin veel lihvimisaluse ja liivapaberiga kergelt üle, et lahtised terad jms krohvi pinnalt minema saaks. Seejärel harjaga tolm maha ning lapiga veel üle. Pind jäi parasjagu selline, et sinna võiks ükskõik mis värv igast asendist kinni jääda. Krundi panin peale kahes kihis. Tuba oli 20 kraadi soe ja kihtide vahele jäi nii 4 tundi kuivamisaega. Tulemus oli vägagi kena. Ülejärgmisel päeval läksin uhke Easycare värviga kallale. Kuna alusvärv (krunt) oli valge, siis piirdusin esialgu ühe kattevärvi kihiga. Oli üsna konsistentne värv. Lahjendasin küll, kuid väga suurt muutust ei olnud. Panin rulliga mõistliku paksusega kihi seinale ja jätsin kuivama. Kuivas too seal ehk pisut alla 24h. Järgmise päeva õhtul läksin vaatama ja oli kena küll. Kui aga hakkasin laest piirdeteipi maha tõmbama, siis võttis see endaga värvi kaasa. No ikka korralikult, suurte tükkidena tuli. Täitsa jahmatav kohe. Lõin küüned seinas olevale värvile taha ja ka sealt tuli see maha nagu koor banaani pealt. Poolenisti koos krundiga ning poolenisti krundi pealt. Võta nüüd kinni, mis seal pettis. Igatahes pettumus oli suur ja töö tegemise isu läks mõneks ajaks ära. Muidugi oli veel ka nii, et osaliselt oli värv paremini kinni jäänud ja see tuli seinalt maha kraapida ja lihvida. Kaks päeva oli kurja vaeva ning üsna mitu kohta tuli seetõttu taas üle krohvida, sest värvi eemaldamisega sai siit-sealt aluspinnale korralikult haiget tehtud.

Kui olin maha rahunenud, siis võtsin värvi kaasa ja läksin sellega poodi tagasi. Ütlesin, mis juhtus ja mis ma sellest värvist arvasin. Poes olid müüjatel näod pikad ja ei osatud ei aad ega ööd kosta. Lubasid värvi välja vahetada ja viitasid halvale partiile. Ütlesin, et teist korda enam ei taha selle reha otsa astuda ja kinkisin järgi jäänud nõutäie neile. Vaatasime koos ka targemad juhendid üle ning selgus, et Easycare'i juhendis ei olnud viidet, et aluspinda peaks sama tootja Grund'iga kruntima. Samas müüjad tagusid kabjaga vastu rinda, et Grund on sobilik ja et tegin kõik õigesti. See selleks. Lõppes asi nii, et võtsin vana head Sadolin Bindo 20 pestavat seinavärvi ja tulin tulema. Bindoga siiani kõik tööd tehtud...



Ja Bindo töötas ka seekord hästi. Kuna aluspinna jaoks olin Sadolin Grund'i juba osaliselt ära kulutanud, siis osaliselt sai see krunditud Grund'iga ning osaliselt Eskaro Flat kruntvärviga. Flat tundus ehk pisut vedelam ja gramm kehvemate katmisomadustega, kuid seina see läks ja seal ruttu ära kuivas. Krunt kuivas seekord ca 15 tundi. Seejärel panin Bindo 20 peale kahes kihis. Taas läks valge värv valgele krundile. Järgmisel päeval (taas ca 15h pärast värimist) läksin laest teipe maha võtma (teibid uste ja akende ümbert võtsin ära kohe pärast värvimist). Tulid. Ja ilma värvita tulid. Proovisin siis ukse tagant kõige pimedamast kohast küünega ja seejärel kruvikeeraja otsaga. Nii alus- kui kattevärv olid seinas kinni mis kinni.



Ja ilmselt pildid räägivad rohkem kui tuhat sõna. Ruum sai väga palju valgem ja viisakam.



Kui nägin, et krunt (Flat/Grund) ja Bindo 20 töötavad hästi, võtsin kohe ette ka teise kahest väiksemast ruumist. Sisuliselt käis töö ajaliselt samas taktis. Ühel päeval kruntimine, järgmisel päeval värvimine ning null probleemi.



Kas nüüd järnevalt otseselt probleemiks lugeda või mitte, kuid valgetel seintel on komme määrduda. Ja lisaks on ühtlane valge minu jaoks ka liialt "steriilne". Tahaks ikkagi pisut vähem "haiglalikku" interjööri. Mõeldud-tehtud. Läksin taas poodi. Ja taas Värvikeskusesse. Võtsin kokku kolm erinevat tooni värvi - sinise ja kollase Bindo 20 suures purgis ning punase Sadolin Ambiance Pearl värvi, mis oli miskises väikeses paarisajagrammises purgis. Tulemus üleval fotol. Seina aluminse otsa kuni 1m kõrguseni katsin tumedama tooniga, üleminekuks värvisin teist tooni peene joone ning ülevalt jäi valgeks. Jooned märkisin seinale laserloodiga ning teipisin Tesa kitsa maalriteibiga. See töö läks samuti üllatusteta ja oli seejuures üsnagi nauditav. Aluskihid püsisid kindlalt seinas, kuigi kerge värin oli sees iga kord kui teipi eemaldasin.



Sinine kattis vägagi hästi. Panin kaks kihti teine teise otsa. Sama lugu kollasega. Sinise värvi sai siis järjekorras teine ruum - mitte see, mis algselt tuksi sai keeratud.



Esimese ruumi seinad said omale osaliselt kollased värvi ning punase üleminekutriibu. Kollane oli valge peal suhteliselt kesiste katteomadustega. Kaks kihti läks kohe üksteise selga (ca tund-kaks kuivamiseks) ning kolmas kiht järgmisel päeval. Punane kattetriip, mis sai värvitud eelmainitud Ambience Pearl värviga, sai vaid ühe katte.

Märkuseks, et kogu värimise nendes kahes ruumis tegin 100mm rulliga. Peene joone tegin tavalise laste vesivärvi pintsliga.

Ja ega palju rohkem midagi lisada ei ole. Korralik õppetund iseendale. Tühja asjaga (Easycare värviga) sai üksjagu aega ning närvirakke kulutatud. Lõpptulemusega aga olen vägagi rahul. Värvi toonid on maitse asi, kuid lõpptulemuse ja selle kvaliteediga olen küll rahul. Kindlasti saab paremini, kuid mulle piisab. Lõpetuseks veel mõned klõpsud tehtud tööst.

[alfredo]

Lauri, minu 5 centi selle peale, et esimesel katsel polnud probleem siiski pealis-, vaid kruntvärvis. Võib-olla ka väheses läbirullimises, sest otse mp peale nii lihtne värvi kinni saada polegi. Kuigi antud juhul jah, kahtlustaks siiski rohkem krunti. Olen kunagi selle kontori toodangut kasutanud ja umbestäpselt peale 2008-2010 aastat ei oska eriti midagi kiitvat lisada, enne seda olid nagu enamvähem tarbitavad. Osasid meil turustatavaid Sadolini värve tehti/tehakse muide veremaal. Talvel külmaga rekkas siia loksunud, veidi aimates sealset töökultuuri jne. siis ise põhimõtteliselt ei kasuta seda kraami mingi 10 aastat kõikuva kvaliteedi tõttu. Easy Care-iga jälle omad hädad. Ta on küll teatud määral mustust hülgav, aga see eeldus toimib vaid vedelike suhtes. Mati pinna tõttu jäävad puutejäljed eriti hästi näha, mida enam maha ka ei saa. Paar hädist laifhäkki küll antud juhul teada on, aga sebimist sellega ka omajagu. EC on lihtsalt rikastelt raha ära võtmise bränding, ei muud. Aga Flat ja B20 on neis ruumides täiesti toimiv mõistliku hinnaga lahendus.

[ak75]

Sadolini asjadest käiks ise kaarega mööda. Juba alates 2010 ja edasi.
Teadmata, mis tasemeni seinas olev MP on silutud, oleks ise mõelnud kahte varianti - hea sileda aluspinna puhul Caparol Amphibolin https://www.caparol.ee/tooted/vaervid/si...amphibolin ja mitte väga hea aluse puhul Vivacolori Hansa Facade.

[Lauri_L]

Tänud asjaliku info ja kogemuste jagamise eest. Sellest on minu jaoks palju kasu.

Lauri, minu 5 centi selle peale, et esimesel katsel polnud probleem siiski pealis-, vaid kruntvärvis. Võib-olla ka väheses läbirullimises, sest otse mp peale nii lihtne värvi kinni saada polegi. Kuigi antud juhul jah, kahtlustaks siiski rohkem krunti. Olen kunagi selle kontori toodangut kasutanud ja umbestäpselt peale 2008-2010 aastat ei oska eriti midagi kiitvat lisada, enne seda olid nagu enamvähem tarbitavad. Osasid meil turustatavaid Sadolini värve tehti/tehakse muide veremaal. Talvel külmaga rekkas siia loksunud, veidi aimates sealset töökultuuri jne. siis ise põhimõtteliselt ei kasuta seda kraami mingi 10 aastat kõikuva kvaliteedi tõttu. Easy Care-iga jälle omad hädad. Ta on küll teatud määral mustust hülgav, aga see eeldus toimib vaid vedelike suhtes. Mati pinna tõttu jäävad puutejäljed eriti hästi näha, mida enam maha ka ei saa. Paar hädist laifhäkki küll antud juhul teada on, aga sebimist sellega ka omajagu. EC on lihtsalt rikastelt raha ära võtmise bränding, ei muud. Aga Flat ja B20 on neis ruumides täiesti toimiv mõistliku hinnaga lahendus.

Võta nüüd kinni jah, mis seal valesti läks. Järele jäänud Grund kruntivärvi kasutasin lõpuni ära ja Bindo all see töötas. MP aluspind oli mul üsnagi krobeline ja poorne. Lükkasin liivapaberiga lahtise(ma) minema ja siis kruntisin. Tundus, et jäi okei. Hea kuulda tagasisidet Easy Care'i kohta. Kohe alguses tundus ja jäi kõhklus, et lubatakse kuidagi liiga palju plusse ühe toote kohta. Lisaks värvi väga konsistentne olek. Kunagi olid meedias selle kohta ka värvilised reklaamid, et pika puuga parim asi seinas. Ja hea, et see lõpuks ikkagi purki jäi. Transpordi jutul võib igati tõepõhi all olla. Miks muidu müüja viitas "halvale partiile". Kohapeal lubati kohe ka raha tagasi maksta. Sai tasaarveldus Bindo arvelt tehtud. Mingit "hõõrumist" müüjaga aga ei olnud. Suhtlemine oli kena ja viisakas.

Sadolini asjadest käiks ise kaarega mööda. Juba alates 2010 ja edasi.
Teadmata, mis tasemeni seinas olev MP on silutud, oleks ise mõelnud kahte varianti - hea sileda aluspinna puhul Caparol Amphibolin https://www.caparol.ee/tooted/vaervid/si...amphibolin ja mitte väga hea aluse puhul Vivacolori Hansa Facade.

Tuleb tõepoolest hakata asju laiemalt vaatama. Eks Sadolin ongi pigem ajaga külge-silma jäänud. Bindo töötab siiani suurepäraselt. Uut asja on palju ja võta nüüd kinni, mis hea on. Korra võtsin Laki tn Caparolist kaks purki miskist kangemat puidulasuuri. Tooniga panin puusse ja jäi seisma. Nüüd olen seda vajadusepõhiselt nii sise- kui välistingimustes puidul kasutanud. Näiteks tegin perenaisele rea maasikapeenarde piirdeid lageda taeva alla ning peenra piirded kasvuhoonesse. On olnud seal juba 4+ aastat. Uskumatult hästi töötab küll sellistes tingimustes. Seega Caparolist on mul väga head esmased kogemused.

[Mart Laanelepp]

Mina ei ole väga palju maalritöödega kokku puutunud, aga kui oma maja alumine korrus oli mp-ga üle tehtud soovitati Tikkurila Siro krunti, sellele peale läks caparoli värv ja sa väga hea. Teisele korrusele läks harjumusest Siro krunt aga värvi sattusin ka Värvikeskusesse ostma, siis läks peale Sadolini Ambience Diamond ja ei oska ka midagi kurta. Nüüd said viimased kaks tuba värvitud, maaler kasutas ka Sirot krundiks aga värvi soovitas just easycare-i. Sisse kolinud veel ei ole niiet füüsilist vastupidavust ei oska kommenteerida, maaler ise värvis ja mingeid probleeme ei tundunud olevat.

[alfredo]

Mart, EC on hea värvida küll, ei vaidlusta, sest ta jääb selline suht mati pinnaga ja hiljem pole külje pealt väga triipe näha ehk jookseb hästi kokku. See oli siis selle maalri laifhäkk ilmselt, et suutis hea asja sulle maha müüa 
Meenub veel sihuke õpetlik kogemus, et segatud EC muutis paari kuuga täiesti kapitaalselt oma tooni. Seisis vahepeal mõistlikult soojas ruumis mingi +18c juures, aga kui lõpuni värvima hakkasin, siis oli selgelt tumedamaks tõmbunud ja pidi uue poeringi tegema. Oli siin viga nüüd toonimispastas, värvis või siis nende omavahelises koosmõjus, jäigi tollal lõpuni välja selgitamata. Igal juhul jah, nagu juba öeldud, ise vabatahtlikult Sadolini kraami enam ei kasuta.

Pealekauba, kui nüüd jutuks tuli Lauri poolt, siis see kunagine õnnistatud Värvikeskus on juba tükimal ajal nahka vahetanud ja seoses sellega ka tavakliendi enda juurest teadlikult eemale peletanud ala wuerth. Hindu väljas pole, mistõttu kui küsid ja konkurentidega mälu järgi kiire võrdluse teed, siis on kaupmeest ülevoolavalt tänades selg ees kauplusest väljumine kõige mõistlikum tegevus. Kuluaarides on veel kuulda old, et ka töökollektiivis on omaniku astutud samm nõutust esile kutsunud ja ilmselt kajastub see kuskil numbrites ehk.
Kõige naljakam asi, mida ühe töötaja käest sel üleminekuperioodil kuulsin, kui olin oma nõutust väljendanud, oli midagi taolist et parem ongi keskenduda suurtele ostjatele, sest need ei vaata hindu. Siinkohal lubage küll
Ja kui see vahepealsel katkiste diivanite seest rahapurskamise ajastul ka nii võis olla, siis nüüd enam ilmselgelt mitte.

[ak75]

Ise olen eluruumide puhul krohvi- ja maalritööks enim kasutanud järgmist valikut:
-aluspinnale sobiv krunt tagamaks nake
-Knauf MP75 või MP75L majakate vahele. Väga hullult seda latiga ei silu. Rohkem pean silmas, et hea tasane üldvorm jääb. Peale kuivamist käsikiviga kergelt üle.
-Weber LR+ 2 kihti. Peale kuivamist masinaga 120 kettaga kergelt üle
-Knauf Fill&Finish sinise kaanega valmispahtel kuni 3 kihti. Peale viimase kihi kuivamist 150 või 180 kettaga üle. Nurgad käsitsi lihvvõrguga. Kõige lõpuks veel kogu pind kergelt käsitsi klotsi ja lihvvõrguga üle. Kasutuses Mirka lihvvõrk. Tolmu vältimiseks lihvklots samuti tolmuimejatoruga Mirka.
-tolmuimejaga kogu pind puhastada
-Tikkurila Siro 2 kaks kihti. Peale kuivamist võib teha 180 või peenema kettaga kergelt üle. saab siledama lõpptulemuse. Või lükata üle pahtlilabida servaga, eemaldamaks juhuslikud purud.
- Uus ring tolmuimejaga.
-Pinnavärv kaks kihti. Lakke Caparol Samtex 3, eluruumide seina Caparol Samtex 7, suurema kasutuskoormuse ja kulumiskindluse soovi puhul suuremate numbritega Samtexid. Kõige kulumiskindlam peaks olema Caparol Amphibilion, mis sobib nii sisse kui välja. seega garaazi võiks hästi sobida.
Rulliks Anza Super Antex Extra Smooth. https://vivacolor.ee/tooted/anza-varvirullid 
 

Niisked head siledat tulemust nõudvad ruumid, näiteks vannitoad-
-MP, või muu mitte väga sileda krohvi peale Veber VH
-Pahtel Vivacolor W, kuni kolm kihti
-niiskuskindlam krunt Vivacolor 1
-Niiskuskindel pinnavärv Caparol Amphibilion, Tikkurila Luja 20 kahes kihis.

Ebatasased aluspinnad, mida väga siledaks ei soovita - Vivacolor Hansa Facade. Lihtne värvida, kuna täidab ja katab hästi tänu värvis sisalduvale kvartsliivale. Kui pind on lisaks pude või soovitakse vähendada kallimat värvikulu, siis Ceresit CT16 on hea ja mitte väga kallis kvartsliiva sisaldav krunt, mis täidab hästi ka väiksemad õhuaugud, praod jne.
Päris pudeda ning imava aluspinna puhul on hea odav ja siduv Eskaro Tiefgrund kõige alla.

Ükskõik, mis ruumi puhul võiks iga kihi tegemise vahele jääda üks päev. Saab parema tulemuse, kuna pahtlitel on omadus kuivades kokku tõmbuda ja värv katab paremini kui alumine värvikiht on saanud enne uue panekut päris ära kuivada.
Värvirullid võiks head olla. Suured pinnad 25cm laiuse rulliga ja ligipääsu mõttes keerulisemad kohad ning nurgad 10cm rulliga.
Ka pahtlilabidad peaks head olema. Hea pahtlilabidas kergelt painutades võtab lahtilaskmisel tagasi oma algse kuju. Töövahendite pikkused lähevad lõpukihtide suunas liikudes lühemaks. Krohvimist tehakse sobiva pikkusega liibidega, edasi jäme pahtel läheb suurtele pindadele min 80cm mittepainduva pahtlilabidaga. Peenpahtli võib suurtel pindadel panna esimese teise kihi puhul 45cm labidaga ja viimase kihi teed juba 30cm pahtlilabidaga. 10cm pahtlilabidaga täidad suurt labidat jne.

[hulgus]

...

Pealekauba, kui nüüd jutuks tuli Lauri poolt, siis see kunagine õnnistatud Värvikeskus on juba tükimal ajal nahka vahetanud ja seoses sellega ka tavakliendi enda juurest teadlikult eemale peletanud ala wuerth.
Kõige naljakam asi, mida ühe töötaja käest sel üleminekuperioodil kuulsin, kui olin oma nõutust väljendanud, oli midagi taolist et parem ongi keskenduda suurtele ostjatele, sest need ei vaata hindu. Siinkohal lubage küll 
Ja kui see vahepealsel katkiste diivanite seest rahapurskamise ajastul ka nii võis olla, siis nüüd enam ilmselgelt mitte.

Sel suvel sai erinevatest kontoritest hinnapakkumisi võetud, netipoodidest KB-ni. Fassaadi lahendus tuli KB-st võrreldavatest oluliselt odavam, toodi kohale, asjad klappisid ja krohv koos värviga püsivad seinas.
Silt uksel ´´ teenindame lepingulisi kliente´´ on tarbijakaitse nurisünnitis, mis peaks aitama eraisikute viginat hindade osas jm nõudeid välistada.
muud lakid-värvid tulevad samast ja ei kurda.
ps. saab ni iwürthist, bb-st ja ka mujalt 2 polti osta küll.

[huvi5]

Muidu ok töö ja arutelu huvitav lugeda, aga need Ukraina lipu värvid. Maitse asi. 

[klemm]

Muidu ok töö ja arutelu huvitav lugeda, aga need Ukraina lipu värvid. Maitse asi. 

Mulle meenutab ka vana kalurikolhoosi a kõik pole nii vanad, et selliseid asju mäletada
Aga garaaz on lahe.  Vähemalt poolel eesti elanikest pole sellist kodugi