Minu T-40 AM

(21-12-2023, 13:39 PM)pannkook Kirjutas:  Mälu on kehvaks jäänud, selge see. Ma mäletasin, et see auk, kust sisse valatakse, see näitabki, palju sees peab olema. Järelikult oli liiast seda ollust. Lasin vana soga välja ja uus kamaz asemele, kuni mõõteaugust hakkas välja nirisema.
Panin käima, sain sõita 200m, siis suretasin välja. Uuesti käima pannes, kõik endine. Lähb nii pöördesse, et kui ma ise gaasi vajutan, siis ma isegi ei saavuta selliseid pöördeid. Tuli korstnast väljas Sad
Võta pumba tagant see suur poolviltune kaas maha ja vaata kas kõik vedrud jne on omal kohal, gaasihooba liigutades on näha ka küttelati liikumist. Võibolla jääb seal midagi kinni ja vedru ei tõmba latti tagasi.
Vasta

ei näe sinna alla, kaane võtsin esimese asjana ära. Peab vist 200x latti liigutama, nagu soovitati. Tegin seda vaid 10x Big Grin
[Pilt: 20231221_092000.jpg][Pilt: 20231221_092024.jpg]
Vasta

(21-12-2023, 18:25 PM)pannkook Kirjutas:  ei näe sinna alla, kaane võtsin esimese asjana ära. Peab vist 200x latti liigutama, nagu soovitati. Tegin seda vaid 10x Big Grin
[Pilt: 20231221_092000.jpg][Pilt: 20231221_092024.jpg]
Ma paneks ilma kaaneta käima ja vaataks katse eksitus meetodil mis takerdub kui lõhkuma tahab minna.
Vasta

Mis kütus sellel traktoril paagis käib?
Vasta

Nädal tagasi ostetud Neste D Rolleyes
Vasta

Hammaslatt liigub kui gaasihoob ette lükata ja taha tõmmata koos hoovaga?
Kui liigub siis kruvikeeraja otsaga regulaatorit proovida keerata kas on ikka võlliga ühenduses?
Seal on kummist kaasavedajad mis saavad katki olla ja kellelgi oli ka regulaatori südamiku puruks keeranud kui vesi oli põhja ära külmunud.
Üldiselt aga kui see latt üleval lahti võtta ja hammaslatt vabalt ei liigu ega hakkagi peale treeningut tuleb pumba remont ette võtta.
Tegelikult ka mootoriremont vaadates kui õline silindrimajandus on...
Vasta

Selle pilli puhul pole jumet suurt remonti vist ette võtta. Kõik on viimase piirini kulutatud Sad
T40neid ikka liigub, peab mõne korralikuma isendi vist vaatama, mis mu surmani kestaks. Miskit hiina pilli vist pole ka mõtet hankida 15 000 eest
Vasta

Kas võib olla nii, et viga pole mitte pumbas vaid lõhkuma minnes võtab õli karterist silindrisse?

Vaadates seda kõhulahtisust mis katab silindrit võiks väita, et plokikaane tihend laseb läbi.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

Kui silindrid pealt õlised, siis suure tõenäosusega klapi tõukurvarraste torude kummipuksid õhtul. Ja sealt ventilaatori tuul puhub kõik ligaseks.
Vasta

Tsitaat:Kas võib olla nii, et viga pole mitte pumbas vaid lõhkuma minnes võtab õli karterist silindrisse?
Ei usu, pole kuulnud et peale kahetaktiliste diislite oleks seda neljataktiliste puhul olnud.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(21-12-2023, 23:20 PM)tõnn Kirjutas:  Kas võib olla nii, et viga pole mitte pumbas vaid lõhkuma minnes võtab õli karterist silindrisse?

...

Palun lugupeetaval kirjeldada D-37 ( või on siin teemas oleval isendil juba juba D-144) puhul karterist lõhkumaminekuks piisava õli kolvi peale põlemiskambrisse jõudmise teekonda.

Vihje: silindri seintele seda piisavalt ei jõua.

2715 ütles olulise juba ära. Mina lisan omalt poolt, et liigendite katsumist tee TUNNETUSEGA. Liigendid ja hoovad peavad liikuma vabalt ja ilma takerdumata üheski asendis.

Ühtlasi soovitan soojalt mõnda odavamat pruugitud japsi proovida, selmet järjekordne remontivajav Lipetski õnnetus majja võtta. Mingil mõistmatul põhjusel ollakse teeneljakümne eest nõus maksma jaburalt kõrget hinda. Uus "hiinakas" (enamus on küll Koreast pärit) on kahtlemata veel kindlam, aga eeldab piisava koguse käibevahendi olemasolu ja selle kulutuse mõtekuse üle  vestlust ei soovita siin foorumis enam näha.
Vasta

Pole oma kätt sinna mootorisse pannud kuid arvan, et klapimajandus ei tööta kuivalt.

Eks härrad teavad rohkem, mina õpin veel.

[Pilt: dvigatel-d-144-proektnaya-sborka-d144-00...500_1.webp]

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

Kas keegi on kohtunud diiselmootoriga, mis on oma kohal oleva, kuid liigse lõtkuga klapipuksi tõttu ühte silindrisse imetud õlist läinud lõhkuma? Ka mina õpin veel, seetõttu sestap küsin kogenumatelt.

EDIT: olgu siinkohal siis täpsustatud vahetegemiseks, kas mootor käib KSP tõttu või õli tõttu.

Liigsele etteandele kinnikiildunud KSP näitab mootori seiskumine kütuse pealevoolu katkestamisel.

Õli pealt käiv mootor ei seisku kütusevooliku avamise peale, vaid käib õli lõppemiseni (või laialilendamiseni) vastiku halli suitsuga. Seisma saab jätta vaid õhuvõttu kinni pannes ja sellega võib (aga võib ka mitte) kaasneda kolbide kinnikiildumine ülekuumenemise tõttu.

Sellest ka mu küsimus, kuivõrd teeneljakümne pada ei sisalda minu teada ühtegi kanalit, mille kaudu saaks lõhkumaminekuks piisavas koguses õli pidevalt peale tulla elik praegu teemaks olev viga eeldatavasti on kõrgesurvepumba regulaatoris või plunžreid keeravas hammaslatis.

On üsna õudne seista õli põletamisest ülepööretel lõugava hüdromuhviga turbodiisli kõrval ja üritada leida võimalust mootori lämmatamiseks enne, kui laiali lendab.... Mind aitas lõpuks seljasolnud paks vest, mille mootor suvatses sisselasketorusse piisavalt tihkeks tropiks imeda ja ära lämbuda. Kindad kadusid lups ja lups torusse ja piirasid õhuvoolu, aga ei tapnud mootorit ära.

Kuidas ksf! pannkook oma lõhkuja seisma saab? VI käigu ja piduritega?
Vasta

lähen keeran kaane maha ja asun nüüd uuesti liigendeid logistama, ehk läheb ise korda Big Grin
Vasta

(22-12-2023, 09:16 AM)v6sa Kirjutas:  Kas keegi on kohtunud diiselmootoriga, mis on oma kohal oleva, kuid liigse lõtkuga klapipuksi tõttu ühte silindrisse imetud õlist läinud lõhkuma? Ka mina õpin veel, seetõttu sestap küsin kogenumatelt.


Õli pärast ei lähe küll mootor lõhkuma. Läheb ikka küttepumba pärast.  Kui mootor on saavutanud "piisava pöörlemissageduse" siis on küll vanematel mootoritel võimalik, et tõmbab karterist õli kaasa.

Siin aetekse segamini põhjus ja kaasnev nähtus.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(22-12-2023, 08:29 AM)v6sa Kirjutas:  
(21-12-2023, 23:20 PM)tõnn Kirjutas:  Kas võib olla nii, et viga pole mitte pumbas vaid lõhkuma minnes võtab õli karterist silindrisse?

...

Palun lugupeetaval kirjeldada D-37 ( või on siin teemas oleval isendil juba juba D-144) puhul karterist lõhkumaminekuks piisava õli kolvi peale põlemiskambrisse jõudmise teekonda.

Vihje: silindri seintele seda piisavalt ei jõua.

2715 ütles olulise juba ära. Mina lisan omalt poolt, et liigendite katsumist tee TUNNETUSEGA. Liigendid ja hoovad peavad liikuma vabalt ja ilma takerdumata üheski asendis.

Ühtlasi soovitan soojalt mõnda odavamat pruugitud japsi proovida, selmet järjekordne remontivajav Lipetski õnnetus majja võtta. Mingil mõistmatul põhjusel ollakse teeneljakümne eest nõus maksma jaburalt kõrget hinda. Uus "hiinakas" (enamus on küll Koreast pärit) on kahtlemata veel kindlam, aga eeldab piisava koguse käibevahendi olemasolu ja selle kulutuse mõtekuse üle  vestlust ei soovita siin foorumis enam näha.

Minul on nii T40 kui 33 HP jaapanlane. Viimase häda on minu jaoks see, et kiirust pole, mõttetult palju mõttetult aeglaseid käike.
Vasta

(22-12-2023, 10:51 AM)envi Kirjutas:  Minul on nii T40 kui 33 HP jaapanlane. Viimase häda on minu jaoks see, et kiirust pole, mõttetult palju mõttetult aeglaseid käike.



Siin jõuame jälle punkti kus mingi kitsa suunitlusega traktorit üritatakse kasutada kõigeks. 
Ega kapitalist pole valgevenelane kes vorbib ühte mudelit 50 aastat ja see sobib kõigeks. 
Nendel on asi teistpidi paigas. Iga töö jaoks on oma trakror.
(Ja isegi venelane õpib. Tegi 82.1 KUN-i traktoriks. Esisilla väljavõttes pole enam vabajooksusidurit. Tõmbad hammasratta lihtsalt hambumisse ja jokk. Mootoris vänt ilma vastukaaludeta ja 1800rpm-i Polevat paremat vaja töö iseloomu tõttu paremat. Ostetakse kuna on odavam ja pärast vannutakse. )

Aga siin arutleti lõhkuma minemise põhjusi ja õli osa selles. 
Meil läks EPT-s maaparandajatel kunagi 701 lõhkuma. Tehti mingit kerget remonti. Vahetati KSP-d ja veel nipet-näpet.
Õhupuhastid olid maas kui tehti proovikäivitust. 
Operaator vajutas mõned korrad gaasi põhja. (Väga efektne sound)  ja korraga see põhja jäigi.  Must jooksis ja mootor muudkui kogus pöördeid. 
Kõik jooksid kaugele.  Ikka päris tükk aega mooror möirgas enne kui tuli julge mees ja viskas puhvaika  mootorisse. Vati tükid olid klappide vahel kui ka kui hiljem mootorit lahati. Angaari laes oli must õli ning tahm  ja karter oli tühi. 
Järelikult lõhkuja mootor ei põletagi seda õli ära vaid sikutab selle lihtsalt läbi ebatiheduste välja. Või oli pyhvaika hoopis süüdlane, et õli jalga lasi?

Aquila captas non muscas.
Vasta

(23-12-2023, 09:21 AM)Daff Kirjutas:  /---/
Aga siin arutleti lõhkuma minemise põhjusi ja õli osa selles. 
Meil läks EPT-s maaparandajatel kunagi 701 lõhkuma. Tehti mingit kerget remonti. Vahetati KSP-d ja veel nipet-näpet.
Õhupuhastid olid maas kui tehti proovikäivitust. 
Operaator vajutas mõned korrad gaasi põhja. (Väga efektne sound)  ja korraga see põhja jäigi.  Must jooksis ja mootor muudkui kogus pöördeid. 
Kõik jooksid kaugele.  Ikka päris tükk aega mooror möirgas enne kui tuli julge mees ja viskas puhvaika  mootorisse. Vati tükid olid klappide vahel kui ka kui hiljem mootorit lahati. Angaari laes oli must õli ning tahm  ja karter oli tühi. 
Järelikult lõhkuja mootor ei põletagi seda õli ära vaid sikutab selle lihtsalt läbi ebatiheduste välja. Või oli pyhvaika hoopis süüdlane, et õli jalga lasi?
 Minumeelest kui külmalt lõhkuma läheb on viga pumbas. Õlipealt lõhkuma läheb töösooja mootori, kõva koormusega ning õli tuleb turbost, vahejahutist või karterist.  Hiljem kui "laviiniefekt" käes, on surve karteris nii suur et lööb õli kolvirõngaste vahelt üles (ja või karterituulutuse kaudu sisselaskesse) ja ongi "töösegu" olemas ning mootor läheb aina rohkem pöördesse.
  Pakun et selle 700 juhtumi puhul algul käis pumbast täite pööretega soojaks ning hiljem lisandus ka õli karterist. Aga (puhvaikaga või millega iganes) välja suretades ei saa küll karteri täis õli lakke minna.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Hetkel teeb nii, et külmalt läheb lõhkuma, kui saad vigurdades sõidetud natuke aega ja seisab, kuni puud peale laod, siis järgmisel korral on kõik, nigu uus.
Tundub et viga pole rohkem, kui see latt ei taha hästi liikuda. Tuleb meelde, et kunagi kiilus ta kinni teises asendis, siis ei saanud käima, kuna diislit ei saanud peale. Kas on mingit eriti head ila, mida sinna peale määrida/pihustada? Või see ei ole piisav abi?
Vanasti oli grafiitõli, mida isa ülistas, see pugevat igale poole Rolleyes
Vasta

(23-12-2023, 11:55 AM)Tegelane5 Kirjutas:  
(23-12-2023, 09:21 AM)Daff Kirjutas:  /---/
Aga siin arutleti lõhkuma minemise põhjusi ja õli osa selles. 
Meil läks EPT-s maaparandajatel kunagi 701 lõhkuma. Tehti mingit kerget remonti. Vahetati KSP-d ja veel nipet-näpet.
Õhupuhastid olid maas kui tehti proovikäivitust. 
Operaator vajutas mõned korrad gaasi põhja. (Väga efektne sound)  ja korraga see põhja jäigi.  Must jooksis ja mootor muudkui kogus pöördeid. 
Kõik jooksid kaugele.  Ikka päris tükk aega mooror möirgas enne kui tuli julge mees ja viskas puhvaika  mootorisse. Vati tükid olid klappide vahel kui ka kui hiljem mootorit lahati. Angaari laes oli must õli ning tahm  ja karter oli tühi. 
Järelikult lõhkuja mootor ei põletagi seda õli ära vaid sikutab selle lihtsalt läbi ebatiheduste välja. Või oli pyhvaika hoopis süüdlane, et õli jalga lasi?
 Minumeelest kui külmalt lõhkuma läheb on viga pumbas. Õlipealt lõhkuma läheb töösooja mootori, kõva koormusega ning õli tuleb turbost, vahejahutist või karterist.  Hiljem kui "laviiniefekt" käes, on surve karteris nii suur et lööb õli kolvirõngaste vahelt üles (ja või karterituulutuse kaudu sisselaskesse) ja ongi "töösegu" olemas ning mootor läheb aina rohkem pöördesse.
  Pakun et selle 700 juhtumi puhul algul käis pumbast täite pööretega soojaks ning hiljem lisandus ka õli karterist. Aga (puhvaikaga või millega iganes) välja suretades ei saa küll karteri täis õli lakke minna.


Nonniii, väike seletus selle nupukese kohta.  Tegemist oli tõupuhta V-12 Kirovetsiga. Vabalthingav või vaevuhingav, kuidas kellelegi. Lõhkuma läks ta ikkagi KSP-st. Eks ta kapitaal oli. Otepää ART-ist sai neid pumpasid riitade kaupa.  Ja egas see mootor ka enam kõige värskem polnud kui KSP juba omadega õhtal oli.  JAMZ-i pumbad muidu sõitsid võiduka lõpuni, kandsid üldiselt mootori  maha.
Ja pikka aega oli see vahejuhtum EPT seltskonna seas uudis number üks. 
Need kommentaarid on tänaseni meeles kui keegi jälle kuulutas, et :  "Mõtle, karteri tõmmass tühäss"  või, et  "Õli leie kõik välla" jne.  Ja üldse oli see suur sündmus.
Muidu on 701 karteri tuulutus lahendatud nii, et korstnas tekitatakse kalduse toruotsaga vaakum ja see imeb karterist kõik tossu välja. Võib olla, et selles torus tekitati lõhkuma minnes tunduvalt suurem vaakum kui tehas planeerinud oli ja lisaks gaasidele võeti ka jämedamat fraktsiooni kaasa.. Mine võta kinni.

Aquila captas non muscas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne