Viimase postituse tegemisest on tänaseks juba üksjagu vett merre voolanud. Garaaži juures midagi olulist ja käega katsutavat juurde ehitanud ei ole. Mõned väiksemad asjad on paika saanud ning kaabeldusele ja karbikutele läksid peale viimased tähised. Maamõõtjad käisid samuti kohal ning tegid lõplikud valminud hoone mõõdistused. Mis aga kõige olulisem - hoone on nüüd vastu võetud ja ametlikult kasutusele lubatud. Kohalikust omavalitsusest käis uut asja kaemas kolmepealine delegatsioon. Üks neist oli Päästeameti inspektor, teine oli valla ehitusspetsialist ja kolmanda isiku otstarbes ma selgusele ei jõudnud. Iseenesest oli tore ja viisakas seltskond. Mul endal oli närv aga üksjagu sees ja ilmselt paistis ka välja. Paari asja kontrolliti pisut terasemalt. Kõigepealt kahe väiksema tööruumi pealne vahelagi, sest tegemist oli tuletõkkeotstarbelise konstruktsiooniga. Siis kanalisatsiooni süsteemi äravoolu pimedaid. Hoone ehitamisel panin sisse kanalisatsioonitorud, kuid trassi mul hooneni ei tule. Sellepärast pidid pimedad hoonest väljuvatel torudel ees olema ning vastav märkus projektis. Kolmandaks kontrolliti üle elektrikilp ning märgistuste vastavus projektile. Muus osas käidi kergelt silmadega üle ja kiideti asi heaks. Ametlikke märkusi ega pretensioone ei olnud. Ainuke asi, mida öeldi oli see, et tulevikus hoone sissekäigu ette panna üks trepiaste nagu projektis ette nähtud (minul oli seal paar fibo plokki) ning valmis ehitada sissesõit teise tõstukse ette. Hetkel siis sissesõit vaid ühe ukse ees. Ise kartsin, et hakatakse norima hooneesise platsiga, sest olin seda siit-sealt täitnud maa seest kaevetöödel välja tulnud vanade eterniitplaadi tükkidega. Aga ju siis polnud nende asjapulkade jaoks liiga suur probleem. Ehitise ülevaatuse akti allkirjastasime kohapeal ning oligi tehtud. Väga-väga muhe tunne oli, kui seltskond ära sõitis.
Aga natuke ikka tegemistest ka. Küll mitte garaaži endaga, vaid selle sisustusega. Puutööruum on juba enam-vähem. On tisleripink ja on töölaud. Metallitöö ruumis aga vaid neli seina. Tegelikult olin eelnevalt juba päris pikka aega Soovi, Kuldset Börsi ning Okidokisid kamminud, et leida sinna korralik ja sobivates mõõtudes töölaud. Üsna raske ettevõtmine. Nüüdisaegsed töölauad on kas väga kallid või odavama hinna puhul äärmiselt ebastabiilsed. Nõukaaegsed mammutlauad aga kas liialt suured või on oma eluea jooksul nii palju pihta saanud, et konstruktsioonid on kas paindunud või propelleris. Enamasti ka nii palju parandatud ja modifitseeritud et pole ei nägu ega tegu. Ning tundub, et paljud müüjad arvavad ka, et just nende laud on kullast. Paar varianti siiski leidsin, mis oleksid olnud mõistlikud baasid ümberehituseks, kuid neist loobusin erinevatel põhjustel üsna ruttu.
Kuna puutööruumi laud sai päris okei, siis otsustasin, et odavam oleks midagi ise valmis meisterdada ka metallitöö ruumi. Keevitada ma ei oska. Küll aga annan endast parima ise õppides ning juutuubist videoid vaadates. Elektrood käes püsib ning primitiivsemad abivahendid on samuti olemas. Seega mõeldud-tehtud. Edasise osas palun aga lugejatel olla mõistlikkuse piires tolerantsed. Mees alles õpib.
Metall24-st tõin vajaliku metalli - 3mm paksuse teraslehe mõõtudega 1,5*3,0 meetrit, 3*6m nelikanttoru mõõtudega 100*50*4mm ning kahes eri mõõdus nurkrauda kogupikkusega 18 meetrit.
Kuna tegemist on minu esimese metallist tugikonstruktsiooniga laua ehitusega, siis joonistasin paberile võimalikult lihtsa projekti. Eesmärk on taas valmis ehitada midagi enam-vähem oma vajadustele sobivat liigselt aega kulutamata. Tükeldamisega seega väga vaeva ei pidanud nägema, sest detailide arv kujunes minimaalseks.
Esimesena panin kokku laua jalad. Pikka aega olen unistanud korralikest metallimehe pitskruvidest, kuid siiani ei ole olnud südant osta. Seega pidin läbi ajama olemasolevate puutööks ette nähtud pitskruvidega.
Laua jalad said siis sellised. Kõrguseks 90cm, laiuseks 60cm. Massi iseenesest on ja tõotab toekas konstruktsioon tulevat.
Järgmiseks tuli jalad töötasapinna ning alumise tasapinna taladega kokku sobitada. Üksi tehes pidi pisut nuputama, kuidas konstruktsioon ilma oluliste abivahenditeta keevitamiseks kokku panna. Kui jalad olid mõõtudega 90*60cm, siis töötasapinna talad on pikkusega 2m ning neid on kokku neli. Seega laua aluskonstruktsiooni suuruseks tuleb 90x60x210cm.
Kodustest vahenditest tundus kõige paremini ennast õigustavat korralik ja tugev koormalint. Sellega sai detailid omavahel alt ja ülevalt edukalt kokku tõmmatud.
Laud on siin jalad taeva poole. Lauaplaadi ehk fotol alumisse ossa lõikasin kaks vahetükki, mis pikad talad teineteisest õigel kaugusel hoiavad. Laua alumise tasapinna puhul ehk fotol ülemises osas neid eraldi vaja ei olnud, sest sama töö teeb ära jalgade osast eenduv ja eelnevalt kinni keevitatud nelikanttoru osa. Talad tuli vaid alt prussidega õigele kõrgusele fikseerida. Üllataval kombel sai kogu rihmadega kokku pandud konstruktsioon stabiilne ning seda on võimalik liigutada, lükata ning keerata nagu kuubikut. Eks keevitamise ajal peab jooksvalt kontrollima hakkama, et see nii ka püsiks.