[tõnn]

Tuksis süütepooliga külmalt töötab normaalselt ja niikui soojaks mootor läheb nii läheb ka lolliks ja algab tsirkus ja n..s,talvel lumepuhuriga kogesin.Soojalt lambist seiskub,ei käivitu enam paugub tulelont sumpast...

Kas seda peaks olema stroboskoobiga näha?

[vwt2]

Tuksis süütepooliga külmalt töötab normaalselt ja niikui soojaks mootor läheb nii läheb ka lolliks ja algab tsirkus ja n..s,talvel lumepuhuriga kogesin.Soojalt lambist seiskub,ei käivitu enam paugub tulelont sumpast...

Kas seda peaks olema stroboskoobiga näha?

Kallid teoreetikud palun proovige muruniiduki mootoril stroboga süüdet kontrollida.Paluks näitlikku videot.

[tõnn]

Kui on olemas küünal siis on vist küünlajuhe ka?
Kui küünlajuhtmes on kõrgepinge siis saab stroboga selle olemasolu või olemattust näha.
12v toite puudumine pole määrav kuna seda saab ka mujalt võtta, pole oluline.

Aga ega mina ei tea ka, ma õpin alles.

[oltsberg]

Konkreetseid "rindeteateid" veel ei ole, aga pean vajalikuks täpsustada, et tegemist on täiselektroonilise süütega. Mootor ju ostetud 2014 (vt siitsamast teemast eestpoolt).

Kontaktsüüdet pruugiti näiteks sellisel mootoril mille tootmisaeg on 198x ja juba siis eksisteerisid paralleelselt "argliku katsetusena" elektroonilised süsteemid. Isegi Nõukogudemaal olid nad näiteks mopeedidel olemas juba 80ndatel, samuti akuvabadel tsiklitel (mu viimase postituse näide Minski kohta).

Pilt süütehetke määramisest Ehk siis kahe mehe koostöö: üks keerutab mootorit ja teine filmib aeglustusega ning aeglustusega vaadatult tuleb jälgida, kuidas säde märgiga suhestub. Või kui filmimasina tarbeks on olemas statiiv, saab ka üksi hakkama.

Siia otsa veel veidi teooriat. Uuemaid trende ei tea, aga vanematel Honda väikemootoritel on süütehetk fikseeritud, tavaliselt 20 kraadi enne surnud seisu. Vastavas karbis või ka süütepooli korpuses on türistor, kondensaator ja mõned dioodid.

Subaru seevastu reklaamib, et süütehetk on pandud muutuma vastavalt pöörete arvule (suurematel pööretel "keeratakse" varasemaks.) Seega veidi keerulisem süsteem, mis võib ka enam tõrkuda.

[Matvei]

Konkreetseid "rindeteateid" veel ei ole, aga pean vajalikuks täpsustada, et tegemist on täiselektroonilise süütega. Mootor ju ostetud 2014 (vt siitsamast teemast eestpoolt).

Kontaktsüüdet pruugiti näiteks sellisel mootoril mille tootmisaeg on 198x ja juba siis eksisteerisid paralleelselt "argliku katsetusena" elektroonilised süsteemid. Isegi Nõukogudemaal olid nad näiteks mopeedidel olemas juba 80ndatel, samuti akuvabadel tsiklitel (mu viimase postituse näide Minski kohta).

Pilt süütehetke määramisest Ehk siis kahe mehe koostöö: üks keerutab mootorit ja teine filmib aeglustusega ning aeglustusega vaadatult tuleb jälgida, kuidas säde märgiga suhestub. Või kui filmimasina tarbeks on olemas statiiv, saab ka üksi hakkama.

Siia otsa veel veidi teooriat. Uuemaid trende ei tea, aga vanematel Honda väikemootoritel on süütehetk fikseeritud, tavaliselt 20 kraadi enne surnud seisu. Vastavas karbis või ka süütepooli korpuses on türistor, kondensaator ja mõned dioodid.

Subaru seevastu reklaamib, et süütehetk on pandud muutuma vastavalt pöörete arvule (suurematel pööretel "keeratakse" varasemaks.) Seega veidi keerulisem süsteem, mis võib ka enam tõrkuda.

Kas ma saan millestki valesti aru või, mitte ei mõista? Teie masinal on piltide järgi peal mootor Subaru EX 21 7HP
Selle mootori elektriskeem on originaalkataloogi järgi selline :https://www.partstree.com/models/ex210dt1031-ex21-subaru-robin-engine/700-electric-device-8/
Kõige tavalisem Honda või hiina klooni süütesüsteem ilma liigse elektroonikata. Nojah, genekas ja pingeregulaator on muidugi ka aga mootori käivitumisel ja töötamisel need ei puutu asjasse.
Tervitades M.

[oltsberg]

Subaru seevastu reklaamib, et süütehetk on pandud muutuma vastavalt pöörete arvule (suurematel pööretel "keeratakse" varasemaks.) Seega veidi keerulisem süsteem, mis võib ka enam tõrkuda.

Kas ma saan millestki valesti aru või, mitte ei mõista? Teie masinal on piltide järgi peal mootor Subaru EX 21 7HP
Selle mootori elektriskeem on originaalkataloogi järgi selline :https://www.partstree.com/models/ex210dt1031-ex21-subaru-robin-engine/700-electric-device-8/
Kõige tavalisem Honda või hiina klooni süütesüsteem ilma liigse elektroonikata. Nojah, genekas ja pingeregulaator on muidugi ka aga mootori käivitumisel ja töötamisel need ei puutu asjasse.
Tervitades M.

Püüdkem siis selgust saada. Kõigepealt - mind pole vaja teietada, sest teadaolevalt pole ma rase ega oma paelussi

Jah, mootor on tõesti selline EX21. Honda ja hiinakatega sarnane, võllid ja poldivalemid on standardsed. Subaru "kiiks" on nukkvõlli käitamine kettajamiga. Ja samuti süütehetke korrigeerimine sõltuvalt pööretest.
   
   
See siis EX21 (ja väiksemate vendade) kohta. Asja mõte vist selles, et käivitamishetkel oleks süüde hilisem, et ei peksaks tagasi.

EX27, veidi "karmim" süsteem:
   

Kes keelt oskab, võib ise lugeda lk 48 ja edasi.

Ja võrdluseks Honda G400 CDI karbi sisikond:
   
Nii lihtne, kui vähegi olla saab. Ka uuemate GX-seeria mootorite kohta on öeldud, et süütehetk on fixed.

[Matvei]

Subaru seevastu reklaamib, et süütehetk on pandud muutuma vastavalt pöörete arvule (suurematel pööretel "keeratakse" varasemaks.) Seega veidi keerulisem süsteem, mis võib ka enam tõrkuda.

Kas ma saan millestki valesti aru või, mitte ei mõista? Teie masinal on piltide järgi peal mootor Subaru EX 21 7HP
Selle mootori elektriskeem on originaalkataloogi järgi selline :https://www.partstree.com/models/ex210dt1031-ex21-subaru-robin-engine/700-electric-device-8/
Kõige tavalisem Honda või hiina klooni süütesüsteem ilma liigse elektroonikata. Nojah, genekas ja pingeregulaator on muidugi ka aga mootori käivitumisel ja töötamisel need ei puutu asjasse.
Tervitades M.

Püüdkem siis selgust saada. Kõigepealt - mind pole vaja teietada, sest teadaolevalt pole ma rase ega oma paelussi

Jah, mootor on tõesti selline EX21. Honda ja hiinakatega sarnane, võllid ja poldivalemid on standardsed. Subaru "kiiks" on nukkvõlli käitamine kettajamiga. Ja samuti süütehetke korrigeerimine sõltuvalt pööretest.


See siis EX21 (ja väiksemate vendade) kohta. Asja mõte vist selles, et käivitamishetkel oleks süüde hilisem, et ei peksaks tagasi.

EX27, veidi "karmim" süsteem:


Kes keelt oskab, võib ise lugeda lk 48 ja edasi.

Ja võrdluseks Honda G400 CDI karbi sisikond:

Nii lihtne, kui vähegi olla saab. Ka uuemate GX-seeria mootorite kohta on öeldud, et süütehetk on fixed.

Tänud põhjalikkuse ja skeemide jagamise eest! Jah, selliseid muutuva süütenurgaga skeeme kasutatakse ka teistel väikemootoritel, näiteks Husqvarna muruniidukil oleval "originaalmootoril", mis on tegelikult Loncin. Kuid Teie juures (jätkan ikkagi viisakusest niimoodi) oleks abi olemasoleva süütesüsteemi asendamisest kättesaadavaga,mis sobib kinnitustelt, on ta siis fikseeritud süütenurgaga või mitte. Küsimus on mootori mittetöötamises ja vea otsimises, Te ei plaani ju ometi neid kinnisulatatud karpe lahti harutama ja parandama hakata. Proovige kõigepealt mootor tööle saada ja hiljem on aega originaalosade otsimiseks küllaga.
Tervitades M.

[oltsberg]

...Te ei plaani ju ometi neid kinnisulatatud karpe lahti harutama ja parandama hakata...

Loomulikult mitte. Mu eelneva jutu mõte selles, et Subaru süütesüsteem on keerulisem, kui vanakooli Hondal. Et näiteks see lüli, mis peaks pöörete suurenedes süüdet varasemaks "kruttima", ei funktsi ja sädet antaksegi seetõttu valel ajal. Iseasi, kuidas seda kindlaks teha...

...Kas seda peaks olema stroboskoobiga näha?...

Kallid teoreetikud palun proovige muruniiduki mootoril stroboga süüdet kontrollida.Paluks näitlikku videot.

Kui on olemas küünal siis on vist küünlajuhe ka?
Kui küünlajuhtmes on kõrgepinge siis saab stroboga selle olemasolu või olemattust näha.
12v toite puudumine pole määrav kuna seda saab ka mujalt võtta, pole oluline.

Mõlemal kaasfoorumlasel on on teatud nurga alt õigus. Toite saab strobole ju ikka kusagilt võtta. Aga taolistel väikemootoritel tuleb süütepooli ja hooratta nägemiseks eemaldada starter ja ventilaatori katteplekk. Kuidas sel juhul mootorit piisava kiirusega pööritada, kui puudub elektristarter? Säde tekkib alles pöörlemiskiirusel x. Leidub näiteks kodanikke, kes ei suuda mootorsaagi käivitada, sest ei sikuta starterit piisavalt energiliselt. Ja kuidas me veendume, et muutuva ajastusega süütesüsteem toimib veatult nii suurtel kui ka väikestel pööretel? OK, hooratta kinnitusmutri otsa saab ju pista vastava padrunvõtme ja mootorit näiteks trelli abil ringi ajada. Kui mugav on siis üheaegselt stroboga opereerida? Aga kas kuskil üldse eksisteerivad märgid, mida stroboga jälgida? Kui süütehetk on pandud paika joonestulaual ega kuulu ekspluatatsioonis näppimisele, siis kas on põhjust mingeid märke "joonistada"? Näiteks kõnealuse EX 21 (ja väikevendade) puhul on isegi surnud seisu "märk" selline:
   
Ehk siis magneti kinnituskruvi tsenter ja süütepooli pooluskinga ots peavad olema kohakuti. Kogu lugu.

Teoreetilise targutuse sekka ka praktilst. Nimelt tuvastasin, et klapimajandus ja kogu mehaanilist ajastust tagav pool on korras. Kui kolb on ülemises surnud seisus, siis kinnitavad seda fakti ka vänt- ja nukkvõlli märgid. Samuti on klapivahed normis.

Eks ma siis ootan, millal Zündspule ja Vergaser kohale jõuavad, siis saab täpselt teada, kumb neist süüdi on.

[oltsberg]

"Põnev järg"  

Saabusid külalised Saksamaalt Zündspule ja Luftfilter
   
   
Viimane neist lihtsalt soodsa hinna tõttu tagavaraks.

Süütepool sai vahetatud, aga... kasu ei midagi Või kasu siiski niipalju, et nüüd on teada, et süütepooli viga ei ole. On vähemalt tagavaraks olemas.  Varsti peaks saabuma ka Vergaser, eks siis näeb, mis juhtuma hakkab.

[oltsberg]

"Põnev järg"  

Vahepeal on palju vett merre voolanud... Baaba kaevas käsitsi aiamaad ja susises teeda peale nagu maduuss   Aga mis teeda teha sai, kui 08.04 Belgiast tellitud karbuss (mõistagi b-osa, originaal Mikuni maksab ca 200) jõudis Eestisse alles 22.05. Oota nagu oinal poegi Ühe asja (mis antud teemaga ei haaku) jätsidki nad saatmata, aga teeda lihtsalt ei viitsi kümneka pärast lamenti lööma hakata. Olgu siis õnnelikud...

Kuna vahepeal polnud üldse aega antud probleemiga tegelda, siis katsetas teeda karbussi alles eile.

Kas oli kasu ka? Teatud mõttes oli, aga uue karbussiga ei teinud mootor mitte törtsugi, ainult küünal sai märjaks. Vahelduseks pani teeda vana tagasi, sellega isegi mõni törts kostus. Karbussi pidevast harki-kokku kruvimisest on nii bentsuvoolik kui ka tihendid ribadeks  

Nagu eespool kirjas, ei näidanud visuaalne vaatlus  mingeid klapimajanduse anomaaliaid, ning teeda ei tahtnud uskuda, et probleem võiks olla seal. Suruõhudiagnostika aga näitas, et väljalaskepoolelt kostab sisinat (umbes nii, nagu baaba teeda peale sisiseb   )

See seletabki anomaalia ilusti ära: osa segu surutakse silindrist välja, allesjääv ei saavuta piisavat komprimeeritust/kontsetratsiooni ja nii see summuti paugub ja tulelonditab. Kompensatsiooniks osaliselt suletud õhuklapp tagab küll "lahenduse", aga suurendab paukumist ja tulelonti veelgi.

Mootor palus siis nagu Türgi seebikas: "Võtke mul pea maha!" Saigi võetud. Suletud sisselaskeklappi ei õnnestunud käsitsi pöörata, väljalaskeklapp, nagu arvata oligi, aga pöörles üsna vabalt. Samas istepindadel mingit räiget kahjustust ei ole, soveldamisest peaks täiesti piisama.

[oltsberg]

"Põnev järg"

Paksude tädide kõhnumisloost avaldatakse pilte enne ja pärast. Avaldame siis samas stiilis pildid klappidest
enne ja pärast pihkulöömispastaga töötlemist.
   
   
Silindri tihedus sai kuradi hea. Kui enne jõudsin suruõhu silindrisse laskmise ajal suurt kruvikat ventilaatori vahele susates kupatust kinni hoida, siis peale klappide tegemist panid nii kruvikas kui ka kolm ventilaatori laba jehhat  

Kus on, sinna tuleb juurde. Ka hädasid Häda selles, et kett kukkus alla ja tuli ka väntvõlli hammasratta pealt maha. Egas midagi, mootor tuli siis sarvikust lahutada ja otsakaas lahti võtta. Lõppkokkukvõttes isegi hea: ketiga opereerida ja märke kokku ajada on lahtivõetud mootori korral võrratult mugavam. Lisaks sai mootorit seestpoolt ka pestud, põhja koguneb ikkagi märkimisväärselt fekaali, mis õlivahetuse ajal ei lahku. Mälestuseks pilt ka (suurem fekaal on juba koristatud), loodan, et niipea ei pea päriselus sellist pilti vaatama.
   
Otsakaant tagasi pannes (käib muide moodsalt hermeetikuga) tuli väntvõlli otsatihendi vedru mind tervitama   Ainus rohi on uus tihend panna.

Kas sellest suurest möllamisest kasu ka oli? Natuke oli. Täisgaasil on mootor võimeline töötama ka avatud õhuklapiga, kuid siiski ebastabiilselt, aeg-ajalt ikka paugub ja lööb summutist tuld. Kui pöörded alla lasta, sureb välja  

Sai veelkord proovitud b-varuosa karbussi. "Passipilt" selline, originaalist eristab seguklapi kinnitumine teljele kahe kruviga originaali ühe asemel.
   
Aga kahjuks tundub, et see sigitis pole mõeldud bensiini ja õhu õiges vahekorras segamiseks vaid küünla bensiiniga pesemiseks   Ehk siis käima mootor selle karbussiga ei lähe, ainult uputab mehemoodi.

Nii et pea on hall ja mõistus otsas.

[tõnn]

Kas segurikastusklapp on elektriline?

[oltsberg]

Kas segurikastusklapp on elektriline?

Ei, kõnealune EX21 ei oma peale süütepooli midagi elektrilist, karbuss on ehe vanakooli mehhaanika.

Tõsi, kirjanduse andmetel eksisteerib ka pritsega versioon, aga antud kontekstis on see lihtsalt teoreetiline teadmine.

Laua peal hakkas mootor päris kenasti nurruma, hoidis ka tühikäiku, kuid pöörded siiski kõikusid, vahepeal ka paukus.

Sarviku külge kinnitatuna (kus tuleb kaasa vedada ka käigukasti) oli olukord halvem. Haugub-paugub (kuigi varasemast vähem), terve pööretediapasooni ulatuses töötab ebaühtlaselt, niivõrd-kuivõrd stabiilset tühikäiku suutis hoida alles peale seda, kui oli ca 2...3 minutit täisgaasil soojenenud. Nii et õiget elu- ja veolooma asjast ikkagi ei ole.

Klappide lihvimine aitas küll olukorda parandada, kuid ilmselt on häda ikkagi karbussis. Mingis nurgataguses on vist ikkagi mingi fekaal, mida kätte ei saa. Julm lahendus oleks tehnoloogilisi avasid sulgevad messingpunnid ära hukata, siis on ehk rohkem lootust, et kõik nurgatagused puhtaks saaksid. Teoreetiliselt on võimalik uued punnid tekitada, aga kas ka praktiliselt?

[edvard]

Uued punnid , kas mõni tinahaavel ehk ?

[tõnn]

Ukseluku südamikel on umbes samasugused punnid?
Sinna puurid peene augu sisse, kuid mitte läbi puurida.
Keerad peene kruvi sisse ja tõmbad tangidega korgi välja.
Hiljem lööd teistpidi sisse, et augu pool jääb sisse.

[Marko]

Kas selle pika ja vaevalise keberniidi ajal on kordki proovitud mõnda kindlasti töötavat karburaatorit? Sarnase kubatuuriga mootorilt, ühendus tati, teibi, kiti ja kellegi ema abil? Oluline on ju ainult lõõri läbimõõt kui hoolega mõelda.
Baaba on muidugi tubli kui selle kõik on välja kannatanud, au ja kiitus talle! Teedal on ehk viimane aeg kastist välja mõelda?

[oltsberg]

Kas selle pika ja vaevalise keberniidi ajal on kordki proovitud mõnda kindlasti töötavat karburaatorit? Sarnase kubatuuriga mootorilt, ühendus tati, teibi, kiti ja kellegi ema abil? Oluline on ju ainult lõõri läbimõõt kui hoolega mõelda.

Mes tuu sõs om???
Kuna teeda on juhtumisi suurema osa oma elust veetnud kapitalismi viljastavates tingimustes, siis on ta jõudnud harjuda sellega, et poest ostetud uus asi enamasti ikka töötab. Mitte ei osanud eeldada, et võiks olla teisiti.

Mis puudutab teipi ja ema, siis vaatame hakatatuseks totaalset offtopikpilti:
   
Sisuliselt on tegemist IŽ 350 mootoriga. Aga kuivõrd, olgu teibi või emaga, sobitub siia mõni IŽi karbuss, näiteks K 28? Või uuem/moodsam?

Kaasaegne tehnika on aga kordades "peenem"/keerulisem/spetsiifilisem. Siin eespool on kah vihjeid/soovitusi, et kasutada võiks Honda karbussi
Ja ei maksagi miljoneid
Paraku leiab isegi pilte vaadates vähemalt kolm põhjust, miks Honda (klooni) karbuss kohe üldse mitte Subaru külge ei istu, teip ja ema siinkohal ei aita.

Teeda sai just eile ülemuselt kiita, et on õppimisvõimeline. Seetõttu kuulab ta kõrvad kikkis konkreetset praktilise elu näidet, kuidas keegi on EX 21 külge mingi muu karbussi aretanud ja asja tööle saanud. (Tarkuse valem=teadmised+praktika)

Kui keegi on nõus katsetamiseks laenama töötava EX 21 küljest karbussi, siis teeda võlgu ei jää.