[Aspelund]

Eeter põleb minu hinnangul kiiremini ja äkiliselt. Käivitades on põlemise kõla terav, lööki meenutav. Detonatsioon vist.  Alternatiiviga käivitamisel on kõla hoopis mahedam.

Rahvasuu räägib ka, et eetrit saanud mootor keeldub edaspidi ilma käima minemast.

Üks oluline element käivitamise soodustamisel on ka reduktorstarter oma äkilise käivitusega.

[Daff]

Iseenesest peaks startgaas käivitamiseks mõeldud olema. On keegi midagi sellega tuksi keeranud? Mõistan, et sobib ka muu kraam aga miks spets kraam ei ole hinnatud? Arusaadavalt peab kasutama mõistlikus koguses.

Kui hästi tahta siis saab ka startgaasiga mootori õhku lasta. Meie klubis lasti 16 liitrisele tööstusmootorile startgaasi õhupuhastist sisse. Ei läinud. Lasti järjekindlalt  seni kuni lõpuks läks ja siis oli läinud. Tüüp kes starteri nuppu painas jõudis digi tahhokast ära lugeda 4800  pööret siis pani jooksu ja kolvid tulid  talle tagant järgi.  Lõunaks oli jba kuulutus lehes, et otsitakse sellist ja sellist mootorit.

[janku]

Selle padja reguleerimise metoodika on päris huvitav kohe kui mõtlema hakata...
Minule õpetati seda nii, et lased poolraami poldid ja plaati vahekastile kinnitavad poldid lahti.
Pistad kummalegi poole vahekasti ja plaadi vahele1mm plekiribad.
Keerad poolraami poldid õrnalt ligi et plekiribad kinni jäävad.
Sätid mootori esiotsa alla paraja kõrgusega asjad, et pilu vaheplaadi ja sidurikoja vahel oleks üleval ja all võrdne.
Võtad plekid vahelt ja tõmbad poolraamid ning vaheplaadi kinni.
Nüüd sätid eest padja ja selle kronsteini nii paika, et padi läheb ühe käe jõul vahele ja siis kõik poldid kinni.

Niimoodi on garanteeritud, et sidurivõlli ja väntvõlli teljed ühtivad ning korvi nuute ei kulutata ära.
See kehtib muidugi juhul, kui sidurikoja ja ploki liitepinnad sirged on.
Mootori plaadi otsa rippuma jätad siis see on elastne ja esiots vajub alla umbes 6mm.
Kuskil kirjanduses käsitleti ka kaaluga reguleerimist mis toetab mootorit eest karteri poolkaare poltidelt ja see on mootori esiotsa kaal mis tuleb tasakaalustada ning siis lehtedega sättida.
Mul aga sellist kaalu pole ja olen plekke kasutanud.

Tere
Padjaregull on teoksil. Kuna raamil ja toel on kulumisjäljed siis 40mm padjapaksust panna ei usalda ja prooviks seda 2715 kirjeldatud metoodikat. Sellega seoses tahaks täpsustada plekiribade õrnalt kinni olemist. Kas see tähendab, et sidurikoja all on samal ajal tung toetamas? Või peaks lonzeroni poldid nii kinni olema, et seisab omal jõul, igaltpoolt plekipaksuse vahega koos ja tung on ainult mootori esiotsa all?

[deeremees]

Oskab keegi öelda kuidas satub tahhomeetri ajamisse mootori õli. Peaks ju tegelikult hermeetiline olema. Töötamise ajal leemetab sealt kuidagi välja, et  jaotuskarbi kaas õline tolle koha pealt. Peab maha võtma vaatama.

[Tsistern]

Tere!  Mis targemad sellest lõtkust tagasillas arvavad?

https://youtube.com/shorts/qZDwmRDJCq4?feature=shared

https://youtube.com/shorts/-m4d9Swl02E?feature=shared

[deeremees]

D-240 mootoril jaotuskarbis parasiithammasratta telg lahti olnud teadma aja ja pesas ringi käinud. Ime, et mootor üldse töötas. Kas annab midagi seal koduste meetoditega midagi ära teha.

[deeremees]

Parasiit või vahehammasratas kuidas keegi ütleb. Lihtsalt oleks nõu vaja kas annab midagi teha seal. Uus pesa treida sinna, et saaks selle hammasratta telje tihkelt sinna tagasi nagu peaks olema.

[Marko]

Ma arvan sa pead kõigepealt kooli minema ja õpima mis seal sees on, enne kui midagi lahti võtad. Seal sees pole ühtegi parasiithammasrattast vaid metallist.

Kas oleks võimalik see jutt nüüd lahti seletada nii, et kõik mõttest aru saavad?

[aavu]

Seal sees pole ühtegi parasiithammasrattast vaid metallist.

Seal sees pole ühtegi parasiithammasrattast (valmistatud asja) vaid (kõik on tehtud) metallist. 

Seal sees pole ühtegi parasiithammasrattast (ilusamat asja) vaid (kõik on hallist) metallist. 

Mõtted, mis pähe tulid. 
Mitte materjalile ei viidanud mina vaid mõtteselgust välistavatele kirjavigadele.

[Sm.Samajev]

Parasiit või vahehammasratas kuidas keegi ütleb. Lihtsalt oleks nõu vaja kas annab midagi teha seal. Uus pesa treida sinna, et saaks selle hammasratta telje tihkelt sinna tagasi nagu peaks olema.

Ilmselt mõeldakse kütusepumba ratast, millel on topelt hambad. Võtame 1986 aasta kataloogi, kus on D-240 mootor nii suure kui väikse kabiiniga traktori Belarus MTZ 80/82 jaoks.
Joonisin punasega alla huvipakkuvad elemendid.
   
   
Siit näeme,et kõik küsitavad hammasrattad on Teras 25HGT, mitte ühtegi komposiit ega tekstoliit hammasratast D-240 mootorites kunagi kasutatud ei ole.
Küll aga on seda tehtud Caterpillar D2 ja D4 puhul, kuid CAT hiljem loobus sellest. Keda huvitab siit videost, saab rohkem infot selle kohta.


Ma saan aru,et telg (50-1006315-B2) on plokis oleva pesa ära kulutanud? Alustame sellest, et mõõda ära ava ja telg ning siis oskavad targemad ka edasi aidata.

[honkomees]

Austet ksf, palun mõistke mõistet  parasiithammasratas (vahehammasratas vedava ja veetava võlli hammasrataste vahel, idle wheel, промежуточное, паразитное, без самостоятельного привода шестерня) ja ärge ajage juttu mingist komposiitmatejalist a la tekstoliit. Parasiithammasrattad võivad olla valmistatud igasugustest materjalidest, sh malmist ja terasest. Parasiit ei ole materjal nagu tekstoliit või paroniit.

[Marko]

D-240 mootoril jaotuskarbis parasiithammasratta telg lahti olnud teadma aja ja pesas ringi käinud. Ime, et mootor üldse töötas. Kas annab midagi seal koduste meetoditega midagi ära teha.

Siin teemas on asi ilusti lahti seletatud ja töökäik ka näha, meetodid kõik kodused:

https://forum.automoto.ee/showthread.php...33&page=40

Remont algab postitusest 787, soovitav on lugeda ka eestpoolt diagnoosimisest!

[meli666]

Uut tüüpi sidurikorv, ketas ja hiina hooratas pandi belarusile külge. Nüüd jama, ei taha kuidagi lahutada. Mingi nobedama käiguga ei saa seda kuidagi pikalt rogistamata sisse. Sidur alla, esimene käik roginaga sisse ja siis saab ka järgmisi sisse. Aga sidur all sirgel kõval platsil lausa sammub vaikselt edasi.
Survelaager on põhimõtteliselt vastu käppasid keeratud ja ikka ei lahuta. Käpad ühe kaugel.
Kui keegi teine kabiinist pedaali põhja vajutab ja alt luugist proovida ketast kruvikeeraja otsaga liigutada, tundub see samas täitsa lahti olevat ja pöörleb vabalt.
Kas võib kahtlustada sidurivõlli nuutidele sissesöömise jälgi ja kuidagi mootori käimise ajal see ketas siis ikkagi ei ole seal sees vabalt?
Selline sidurikorv läks sisse:
https://www.periko.ee/et/a/sidur-80-1601...l-bobruisk

[entson]

Ei tea antud tehnikast midagi ,kuid Aviaga oli juhus ,kus pärast uute katete panekut jäid katted paksemad ja siis olid nähud sarnased.

[deeremees]

Kuidas uus korv sobis sidurikotta? Vanale 80le igatahes sidurikotta ei sobi, kuna hakkab vastu sidurikoja seina käima. Möödunud suvel maadlesin sellega kuniks panin ikka vanatüüpi korvi tagasi.

[v6sa]

...
Kui keegi teine kabiinist pedaali põhja vajutab ja alt luugist proovida ketast kruvikeeraja otsaga liigutada, tundub see samas täitsa lahti olevat ja pöörleb vabalt.
...

Käigukasti võlle peata ikka kõige vähem kasutatud käiguga, milleks on enamasti VII või IX. Mida kõrgem käik, seda väiksem on kahju kastile. 

Veetava võlli nuudid pigem ei põhjusta kaasavedamist, kuigi päris võimatu see ei oleks. Eriti, kui te ei kontrollinud uue ketta liugumist võlli nuutidel enne kokkupanekut.

Ega siduri vajutamise ajal alt vaadates korv ei paindu? Palju liigub võltskaupa ja osa neist on tehtud mingist eriti pehmest plekilaadsest materjalist, mis osa survelaagri käigust kulutab ära sidurikorvi painutamisele.

Kolmas võimalus on korvi toruvõlli ava ja hooratta telgede ekstsentrilisus. Siis toruvõll surub sidurivõllile ja veab kaasa. Seda on keeruline tuvastada, aga võiks ju olla kuulda, kui keegi hoiab sidurit lahutatuna ja eest käbist vaikselt väntvõlli keerata. Kraapimist võiks olla kuulda.

[janku]

Naabrimehel see kogemus olemas, pidi võlli ka vahetama, et uus sidur korralikult lahutaks

[_rein_]

Uut tüüpi sidurikorv, ketas ja hiina hooratas pandi belarusile külge. Nüüd jama, ei taha kuidagi lahutada. Mingi nobedama käiguga ei saa seda kuidagi pikalt rogistamata sisse. Sidur alla, esimene käik roginaga sisse ja siis saab ka järgmisi sisse. Aga sidur all sirgel kõval platsil lausa sammub vaikselt edasi.
Survelaager on põhimõtteliselt vastu käppasid keeratud ja ikka ei lahuta. Käpad ühe kaugel.
Kui keegi teine kabiinist pedaali põhja vajutab ja alt luugist proovida ketast kruvikeeraja otsaga liigutada, tundub see samas täitsa lahti olevat ja pöörleb vabalt.
Kas võib kahtlustada sidurivõlli nuutidele sissesöömise jälgi ja kuidagi mootori käimise ajal see ketas siis ikkagi ei ole seal sees vabalt?
Selline sidurikorv läks sisse:
https://www.periko.ee/et/a/sidur-80-1601...l-bobruisk

Hooratta oleks võinud lasta ületreida,kümmneid treitud.

[hillar2]

Ketas äkki valepidi sees?

[huvi5]

Kuidas uus korv sobis sidurikotta? Vanale 80le igatahes sidurikotta ei sobi, kuna hakkab vastu sidurikoja seina käima. Möödunud suvel maadlesin sellega kuniks panin ikka vanatüüpi korvi tagasi.

Koda tuleb lihtsaltpisut käiata või freesida paari koha pealt kus poldi pead vastu hakkavad käima.