Lintlihvija laagrid kuumenevad
#21

(20-07-2024, 20:11 PM)Marko Kirjutas:  Laagrid on tõenäoliselt ühe poldi otsas, torujupp vahel? Kas veeremine muutub lõplikku pingutust tehes raskemaks? Kui jah, siis on süüdlane käes.

Vägisi näib nii, et see postitus on lugemata jäänud. Seibe lisanud spetsialist polnud ka oma ülesannete kõrgusel ja nii heietamegi siin eimillestki juba nädal aega.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#22

(27-07-2024, 19:00 PM)Marko Kirjutas:  Vägisi näib nii, et see postitus on lugemata jäänud. Seibe lisanud spetsialist polnud ka oma ülesannete kõrgusel ja nii heietamegi siin eimillestki juba nädal aega.
Peale pingutamist ei muutunud jooks raskemaks vaid lõtk oli näppudevahel põhimõtteliselt tuvastamatu. Algul proovisin ka niiviisi laagreid paigaldada, et jätsin mutri jõuga kinni keeramata, kuid ikkagi muutus komplekt kuumaks. Kui paigaldan samasse rullikusse vanad laagrid sama torujupi ja seibide arvuga siis peale pingutamist vanad laagrid ei kuumene. Järelikult on asi ikkagi laagrites, mitte rullikus ja distantspuksis? 
Seibe lisanud spetsialisti kvalifikatsioonis ja töökvaliteedis ma loomulikult 100% kindel olla ei saa, kuid kuna palka maksab talle  tööstuses kasutatavaid puutöömasinaid vahendav firma siis on ta piisavalt usaldusväärne, et enda masinapargi kallale lasta. Samas pole ka kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist mitte kunagi ilmeksimatu. Seepärast sai siia ka see eepos kokku kirjutatud.

(27-07-2024, 17:47 PM)qwerty009 Kirjutas:  Kui sa laagrid pingesse keerad ning neile 5000rpm annad, siis tulemuseks ei saagi olla muud, kui ülekuumenemine. Niikaua, kui koostatud kujul ei jää käega piki telge laagri normaaalset külglõtku hakkab asi alati kuumenema.
See lahendus kus otse neilonisse on poolkõvera käega mingid laagri avad treitud on ka selline anna olla lahendus. Ühe opertasiooniga seda ei tee ning arvestades, et tegemist on tõenäoliselt mingi pakistani masstootega, siis on need avad ka seal vastavalt. Täiendavalt ei juhi ju plastik ka soojust ära.

Laagreid sai keeratud nii pinge alla kui ka vabalt. Päris kindlasti mitte ei jää laagrite pukid pinge alla peale seibide lisamist. Algul proovisin ju üldse ilma liimita. Siis võtsin ühe laagri liimist lahti aga see ei muutnud asja. Tõsi, seda pole veel proovinud, et mõlemad laagrid liimist lahti teha ja piki telge lõtkuga tagasi kokku panna, kuid pole ka sellesse usku, sest ega enne liimimist ka sellist kuumaks ajavat lõtku või libisemist polnud. Eks see oli pigem esmane abinõu mis midagi halvemaks ei tee vaid välistab libisemise tõenäosuse. Kuumenemise põhjuseks ei saa olla ka nailoni kehv soojusjuhtivus. Vanad laagrid ei muutunud isegi mitte soojaks aga uued kuumenevad üle.

(27-07-2024, 17:17 PM)stretch Kirjutas:  
(20-07-2024, 20:16 PM)pikk88 Kirjutas:  ...nii uued kui vanad laagrid on C3 tähistusega.

Mina pildilt küll seda C3 tähistust kuskilt välja ei loe. Muidugi põgusa otsinguga ei leidnud ZVL kataloogist, et mida see GCYA võiks tähendada. 2RSR tähendab kahelt poolt kinnist laagrit, kusjuures katted on kinnitatud sisemise võru külge.
Varsonis tunduvad jutu järgi muidugi tõelised spetsialistid olevat...
Selle peale ei tulnud, et äkki seadme tootja ongi rulliku libisemise laagritel ette näinud? Et võibolla rulliku materjali omadused ning töötlemise täpsus ei pruugi tagada jäigalt fikseeritud laagrite samatelgsust? "Suht kindlalt" on muidugi huvitav mõõtühik ning taaskord peab tõdema, et manuaal on nõrkadele.
Tõsi, vanadel laagritel C3 tähistust pole, sai veidike valesti kirjutatud. Uutel laagritel on tähistus nii karbil kui ka välimistel pukkidel. 
See ei kõla kuigi usutavalt, et need laagrid peavad libisema rullikutel, sest siis hakkavad ka rullikud kiiremini kuluma.
Kuidas sõnastaksid siis konkreetselt üle mõõtmata aga näppude vahel visuaalselt kontrollitud samatelgsuse? Ja mis infot te sealt manuaalist leida loodate sellise anomaalia kohta? Sügavalt kahtlen, et selle pingiga üldse mingit manuaali kunagi kaasas on käinud. Loe mõne analoogi oma läbi ja vaevalt, et neil on mõni alapeatükk selle kohta kuidas käituda, kui vahetad laagrid kvaliteetsete samas mõõdus laagrite vastu aga need hakkavad üle kuumenema.

Torutööd Tartus +372 5693 2898
Vasta
#23

Vabandan ette ja taha, aga...
Värsked laagrid/värskelt määritud laagrid kuumenevad teatud määral ekspluatatsioonis 2-48 tunni jooksul, seni kuni määre laagris on oma koha leidnud.
Veelkord palun vabandust, et julgesin noka lahti teha, loodan, et keegi ei solvunud.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#24

Seda vaatan minagi - et kas tegu on päris-probleemi või ülemõtlemisega. Niiet laseks õige neil uutel laagritel tööd tegema hakata ning teeks järeldused selle pealt. Muidu võib arvama ja spekuleerima jäädagi.

pikk88 Kirjutas:Ja mis infot te sealt manuaalist leida loodate sellise anomaalia kohta? Sügavalt kahtlen, et selle pingiga üldse mingit manuaali kunagi kaasas on käinud. Loe mõne analoogi oma läbi ja vaevalt, et neil on mõni alapeatükk selle kohta kuidas käituda, kui vahetad laagrid kvaliteetsete samas mõõdus laagrite vastu aga need hakkavad üle kuumenema.

(remondi)manuaal toob esile olulise, et vahetus saaks tehtud korrektselt. Selle eesmärk ei ole rääkida kõigist võimalikest anomaalia-põhjus seostest nagu a la pesumasina kasutus(!)õpetuse puhul.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#25

(28-07-2024, 11:24 AM)M.R. Kirjutas:  Vabandan ette ja taha, aga...
Värsked laagrid/värskelt määritud laagrid kuumenevad teatud määral ekspluatatsioonis 2-48 tunni jooksul, seni kuni määre laagris on oma koha leidnud.
Veelkord palun vabandust, et julgesin noka lahti teha, loodan, et keegi ei solvunud.

Olen lugenud, et laagrid peale vahetust võivad kuumeneda, kuid kas see kuumenemine toimub tõesti sellise tasemeni, et (ülemäärane?) määre lahkub laagrist?
Mina pole siia solvuma tulnud vaid küsimustele vastust otsima.


(28-07-2024, 12:48 PM)13piisab Kirjutas:  Seda vaatan minagi - et kas tegu on päris-probleemi või ülemõtlemisega. Niiet laseks õige neil uutel laagritel tööd tegema hakata ning teeks järeldused selle pealt. Muidu võib arvama ja spekuleerima jäädagi.

pikk88 Kirjutas:Ja mis infot te sealt manuaalist leida loodate sellise anomaalia kohta? Sügavalt kahtlen, et selle pingiga üldse mingit manuaali kunagi kaasas on käinud. Loe mõne analoogi oma läbi ja vaevalt, et neil on mõni alapeatükk selle kohta kuidas käituda, kui vahetad laagrid kvaliteetsete samas mõõdus laagrite vastu aga need hakkavad üle kuumenema.

(remondi)manuaal toob esile olulise, et vahetus saaks tehtud korrektselt. Selle eesmärk ei ole rääkida kõigist võimalikest anomaalia-põhjus seostest nagu a la pesumasina kasutus(!)õpetuse puhul.

Täiest võimalik, et tegemist ongi ülemõtlemisega. Kuid oletan, et selle kohta oleks Varsonis töötavad spetsialistid suutnud mu tähelepanu juhtida kuna käisin seal mõlema rullikuga kohapeal. Kaasas oli rullik, milles olid sees uued laagrid kui ka rullik vanade laagritega. 
Mida saaks kokku keerata nii lihtsa ehitusega asja lammutamisel ja uuesti kokku keeramisel, et ilma manuaalita seda teha pole võimalik? Ise suudan välja mõtelda vaid seda, et kas laagrid jäävad pessa loksuma ning hakkavad libisema või siis saavad üle pingutatud ja ei oma enam normaalset vabajooksu. Rohkem nagu midagi pähe ei tule.
Endal on hetkel jäänud probleemi põhjustena sõelale kaks võimalust. Kas on sobimatud laagrid või siis on põhjuseks ülemõtlemine. Kui põhjuseks ülemõtlemine siis vabandan juba ette teie tüütamise pärast siin avalikus ruumis oma lollide küsimustega. Sellel nädalal võiks nagu tõde selguda ja siia teemasse ka rahu saabuda, sest kui järgmised laagrid ka samuti sooja eraldama hakkavad siis ei jäägi muud üle kui sellele tähelepanu mitte pöörata ja masinaga tööd teha. Kuid vähemasti on sellisel juhul mul pingi jaoks laagreid säärane tagavara, et jagub ka lastelastele Smile

Torutööd Tartus +372 5693 2898
Vasta
#26

(29-07-2024, 07:32 AM)pikk88 Kirjutas:  Kuid oletan, et selle kohta oleks Varsonis töötavad spetsialistid suutnud mu tähelepanu juhtida kuna käisin seal mõlema rullikuga kohapeal. Kaasas oli rullik, milles olid sees uued laagrid kui ka rullik vanade laagritega.

Kas nad ZVL koodi üritasid dešifreerida või näiteks C4 laagreid pakkuda?

(29-07-2024, 07:32 AM)pikk88 Kirjutas:  Ise suudan välja mõtelda vaid seda, et kas laagrid jäävad pessa loksuma ning hakkavad libisema või siis saavad üle pingutatud ja ei oma enam normaalset vabajooksu. Rohkem nagu midagi pähe ei tule.

Seda, et rullik võib kõver olla? Aga noh, silma järgi oli ju sirge...
Vasta
#27

Jah, kuumeneb sellise tasemeni, et määre väljub laagrist.
Nüüd on küsimus, et kas on laagris määret palju/vähetõenäoline/ või on siiski mingi konstruktiivne iseärasus mis
laagrite vahetuse käigus on tähelepanuta jäänud. 
Kas laagrid on lihtsalt kaalupoldile monteeritud või on laagri jaoks telg mingisugune?
Kas vahepuksi otspinnad on omavahel paralleelsed ja telje suhtes risti?
Või on sobiva läbimõõduga torust rauasae/rellakaga jupp maha lastud?
Kas pingutusmutri otspind on risti keermega? Kaalumutril ei pruugi see nii olla.

P.S.
Kui seal C3 kuumeneb, siis C4 kuumeneb samuti. Ei ole probleem laagri siselõtkus.
Seal toimetaks tavalise siselõtkuga laager kenasti tingimusel, et laagriga kokkupuutuvate pindade geomeetria on õige.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#28

(29-07-2024, 10:11 AM)M.R. Kirjutas:  Jah, kuumeneb sellise tasemeni, et määre väljub laagrist.
Nüüd on küsimus, et kas on laagris määret palju/vähetõenäoline/ või on siiski mingi konstruktiivne iseärasus mis
laagrite vahetuse käigus on tähelepanuta jäänud. 
Kas laagrid on lihtsalt kaalupoldile monteeritud või on laagri jaoks telg mingisugune?
Kas vahepuksi otspinnad on omavahel paralleelsed ja telje suhtes risti?
Või on sobiva läbimõõduga torust rauasae/rellakaga jupp maha lastud?
Kas pingutusmutri otspind on risti keermega? Kaalumutril ei pruugi see nii olla.

P.S.
Kui seal C3 kuumeneb, siis C4 kuumeneb samuti. Ei ole probleem laagri siselõtkus.
Seal toimetaks tavalise siselõtkuga laager kenasti tingimusel, et laagriga kokkupuutuvate pindade geomeetria on õige.

Laagris oleva määrdekoguse võiks nagu kõik ok olla, kuna tegemist on kvalteetse tootja laagriga.
Laagrite jaoks on olemas telg, sest poldil pole keere otsast lõpuni peale keeratud vaid laagrid on keermestamata osal.
Vahepuksi otsad on paralleelsed ja telje suhtes risti.
Pingutusmutri otsapinna osas ei oska peast midagi pakkuda. Pole mõõtnud. Kuid jätkuvalt rõhun sellele, et keegi pole neid detaile kuidagi töödelnud ja kui vahetan uued laagrid vanade vastu siis vanad töötavad kuumenemata ja korraliku vabajooksuga. Selle variandi välistaks, et ehk pole kõik ikkagi paralleelne vaid eelmisel komplekteerijal õnnestus kuidagimoodi kogemata rullikute koostamine nii, et komplekt töötas veatult ja praegu vanu laagreid tagasi toppides õnnestus see ka minul, kuid uusi paigaldades läks installatsioon vett vedama. Kui ka vanad laagrid nüüd kuumeneks siis eeldaks samuti, et ehk on mingi seib valesti saanud või pole kõik otsast lõpuni paralleelne.

Torutööd Tartus +372 5693 2898
Vasta
#29

Ma tavaliselt norija pole aga see paralleelselt ja risti jne on selline subjektiivne. Siin härrased küsivad, et mitu mikromeetrit nihkes on ehk mõõtetulemused on need, mis ütlevad paralleeli ja ristioleku ja antud hetkel ja olukorras on see isegi et õigustatud küsimus, sest on "müstiline" probleem, millele silma järgi paigaldus pole vastust andnud.
Kas lihtsam poleks pilte jagada tehtud tööst ja olukorrast? Kui juba laiali võtmiseks läheb.
Vasta
#30

Näädsa, deuz jõudis ette. Aga mina olen teatud-tuntud norija, seega...

Ei saa nüüd aru.
Kas rulli laagrite alla on lõiketöötlusega valmistatud telg või on siiski laagrid poldi sileda keha peal?
Proovi koostada asi niimoodi, et rullil oleks laagerduses garanteeritud pikilõtk kinnikeeratud mutriga.
Paralleelsuse ja ristseisu küsimus on arvamine või teadmine mis tugineb mõõtetulemusele?
Milline on veoratta läbimõõt ja milline väikeste rullide läbimõõt?
Mulle meenutab väike rull kangesti kahveltõstuki väikest ratast.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#31

Vabandust, unine hommik ja vähene kohvi hulk annavad postituse koostamisel tunda. Laagrite jaoks on rullikus olemas pesa ja laagrid on ka poldi sileda keha peal. Samuti on laagerdusel olemas pikilõtk pingutatud mutriga. See lõtk sai igaks sajaks juhuks likvideeritud liimimisega. Veoratta ja rullikute läbimõõdu saan homseks üle mõõta, kuid paralleelsust ja ristiseisu millegagi mõõta ei oska ning väide põhineb minu arvamisel.

Torutööd Tartus +372 5693 2898
Vasta
#32

Nii, hakkab looma.

Rulli teljeks on kaalupoldi silindriline osa. Nii ei ole kõige parem aga vaesel ajal on ka perse laululind.

Edasi...
Mis on rulli vasakpoolse laagri ja korpuse vahel?
Mis on rulli parempoolse laagri ja mutri vahel?
Kuidas laager rulli sisse istub? Tihedalt, lõdvalt?

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#33

(30-07-2024, 14:44 PM)M.R. Kirjutas:  Nii, hakkab looma.

Rulli teljeks on kaalupoldi silindriline osa. Nii ei ole kõige parem aga vaesel ajal on ka perse laululind.

Edasi...
Mis on rulli vasakpoolse laagri ja korpuse vahel?
Mis on rulli parempoolse laagri ja mutri vahel?
Kuidas laager rulli sisse istub? Tihedalt, lõdvalt?

Pisut segadust tekitab selgitamisel see, mida pead parempoolseks ja mida vasakpoolseks laagriks? Kas jutt käib ühest rullikust või pead silmas vasakpoolsete laagritena esimesi väiksemaid rullikuid ja tagumisi suuremaid rullikuid mida kasutatakse lindi pingutamiseks ja mis on mootori võllile pandud?
Kõik kolm rullikut on koplekteeritud ühtmoodi. Vasakpoolse laagri ja korpuse vahel on tavaline mutter laagrite pingutamiseks rullikus. Parempoolse laagri ja poldipea vahel pole midagi. Seibe kuhugile vahele pandud pole ja polnud ka varem. Ennem istus laager pesasse tihedalt, kuid eile märkasin, et vähemalt üks laager on pesas kergelt loksuma hakanud. Põhjus ilmselt selles, et päris pikalt on rullikutel lastud ilma liimita käia. Ilmselt on asi siis kuuma saanud ja tundub, et tulemus on käes. Laagrite vabajooks on küll pisut kergemaks muutunud, kuid pole jätkuvalt vaba. Masinal pole pikka aega järjest käia lasknud vaid korraga max 4-5 minutit. Siis ootanud kuni kõik on jahtunud ja alles peale seda uuesti tööle lülitanud. Loks pole nihikuga mõõdetav.
Mõõtsin ära ka rullikute välisdiameetri. Esimestel rullikutel on diameeter 65mm. Pingutusrulliku diameetriks on 120mm ja mootori küljes oleva rulliku diameeter on 140mm.
Mootori andmed valmistajatehase lehelt: http://promotorpolska.com/ml-80-2-2-b3-1...in,3,7,633

Torutööd Tartus +372 5693 2898
Vasta
#34

Minu küsimuste esitamise positsioon on operaatori asukohast lähtuv. Lindi tööosa on operaatori ees suunaga ülalt alla.
Tee pilti sellest rullist masina küljes ja siis võta ta masina küljest ära, lahuta osisteks ja pane osised koostu järjekorda.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#35

Pilt  rullikust ja selle sisust koos laagritega.
[Pilt: t760_20240804_150032.jpg]

Pilt kogu komplektist laiali lammutatuna. Laagrid on võlli pealt maha võetud. Nähtav on distantspuks ja lisaseib.
[Pilt: t760_20240804_145911.jpg]

Selline pilt, kus rullik on masina küljes jäi küll tegemata, kuid praeguseks on asi veidike ka paremuse poole muutunud. Sain kätte need no name hiina laagrid ja nüüd on vähemasti vabajooks rullikutel "normaalne" kui kõik on kokku monteeritud. Laagrid kuumenevad ikka veel, kuid mu meelest on nüüd temperatuur ikkagi madalam ja nüüd julgen asja kasutada ning panustan sellele, et kui laagrid on ennast sisse töötanud siis langeb ka töötemperatuur allapoole.

Torutööd Tartus +372 5693 2898
Vasta
#36

Kas koostatuna on vasakpoolne laager poldi kehal või keermestatud osal?
Kas masina raamis on lihtsalt ava poldi jaoks või on keermestatud ava?

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#37

(04-08-2024, 21:41 PM)pikk88 Kirjutas:  Pilt  rullikust ja selle sisust koos laagritega.
[Pilt: t760_20240804_150032.jpg]

Pilt kogu komplektist laiali lammutatuna. Laagrid on võlli pealt maha võetud. Nähtav on distantspuks ja lisaseib.
[Pilt: t760_20240804_145911.jpg]

Selline pilt, kus rullik on masina küljes jäi küll tegemata, kuid praeguseks on asi veidike ka paremuse poole muutunud. Sain kätte need no name hiina laagrid ja nüüd on vähemasti vabajooks rullikutel "normaalne" kui kõik on kokku monteeritud. Laagrid kuumenevad ikka veel, kuid mu meelest on nüüd temperatuur ikkagi madalam ja nüüd julgen asja kasutada ning panustan sellele, et kui laagrid on ennast sisse töötanud siis langeb ka töötemperatuur allapoole.
Polt on tavaliselt ca 0,2mm  miinuses,poldipea ristseis on samuti küsitav.Ma saan aru et rullik kinnitub raami  külge nii, et raam jääb kahe mutri vahele.Soovitaks proovida koostada nii et laagreid ei pingutaks mutriga kokku,jätaks pingu ära
Vasta
#38

Tsitaat:Soovitaks proovida koostada nii et laagreid ei pingutaks mutriga kokku,jätaks pingu ära
Õigust räägid.... 
Kusagilt meelde jäänud ütlus sobib siia hästi.
Täna vist reguleerib sisse- ja väljalaske klappe õlisurve. Vanal 51-l tuli klappide reguleerimisel sama tsiteeritud meetodit kasutada, sest kontramutri pingutamisel nihkus reguleering paigast ära.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#39

Mõlemad laagrid jooksevad poldi peal, mitte keermestatud osal ja raamis on ülemise rulliku jaoks ava poldile ning alumise rulliku jaoks on keermestatud ava.

Monteerisin laagrid koos distanspuksiga poldile ning mõõtsin laagrite vahet. Erinevus oli ligikaudu 0,2mm. Olen proovinud rullikut paigaldada nii pingutades kui ka ilma aga tulemust see ei ole muutnud.

Eile märkasin, et ülemise laagri paigaldusnurka on millegipärast pisut muudetud ja see ei ole täpselt 90 kraadi all masina raamiga. Raami otsa on pisut õgvendatud ning rullik asub ettepoole kaldus. Panin sinna prooviks plekitüki mutri ja raami vahele ning sain nurga paremaks. Lint hakkas sirgemalt jooksma, kuid üldpilti see ei muutnud. Lisaks märkasin, et mootorile kinnitub rullik vigaselt. Kiilu asemel on kasutatud peitpolti millega on püütud rullikut võllile fikseerida. Iseenesest asi toimib ja rullik püsib paigaldatud asendis, kuid loksub võlli otsas. Võlli ja rullikuaugu mõõtude erinevus jäi mõõtmata, kuid rullik istub sinna otsa tihedalt. Kätte saamiseks peab kasutama ikka kõva jõudu. Praegu pean plaani, et ehk tasub see sinna kinni liimida? Või oleks mõistlikum paigaldada kiil? Mootori võllil on kiilusoon olemas, kuid rullikus see puudub. Samas ei tohiks ka see esimestele laagritele mõju avaldada, küll aga võiks masina töötamise heli vaiksemaks teha. Ka on mootoril asuv rullik balansist väljas ja nende põhjuste tõttu teeb pink üsna kõva häält. Kui mootorilt rullik eemaldada siis mootor ise töötab praktiliselt hääletult.

Torutööd Tartus +372 5693 2898
Vasta
#40

Vahepeal on natuke aega möödunud. Proovitud erinevaid abivahendeid kuid siiani ikkagi tulutult. Paigaldasin uued laagrid, puhastasin need tehasemäärdest ja määrisin need uuesti kuid ka sellest polnud kasu. Olen masinal lasknud koormuseta töötada 10x5minutit aga ikkagi lähevad laagrid kuumaks. Laagrid kuumenevad sellise temperatuurini, et kätt tsentripoldil hoida ei taha, vastu panna korraks ikka võib ilma, et ära kõrvetaks. Seega pakuks töötemperatuuriks 50-60 kraadi. Samas muutub sellel temperatuuril laagrite määre vedelaks ning lahkub laagrikatete vahelt pisitasa. Liimisin ka laagrid uuesti rullikute külge, sest kohati tikkusid need ilma lindita käsitsi keerutades pisut libisema ja oletasin, et ehk võib see kuumenemist põhjustada kuid ka sellest polnud kasu. Hetkel oleks järgmine variant osta uued rullikud. Sedapuhku siis metallist. Oskab keegi ehk soovitada kuskohast müüakse neid odavalt ja KVALITEETSELT toodetuna. Tean vägagi hästi, et kvaliteet maksab, kuid väga lihtne on kvaliteedi eest ka üle maksta ning sellest pole huvitatud.

Torutööd Tartus +372 5693 2898
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne