Giugiaro Esprit, series 3

Ära loe ja vaata seda netti liigapalju, öigesti paigaldatud klotsid toimivad samahästi kui üksköik milline pukk.
Ise muidugi oma eluaegsele kogemusele vaatamata ostsin motonetist sellised pukid, millel on tösteamort sees, saab üksinda ja ühe käega höplsasti paigaldada

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta

(12-07-2024, 09:00 AM)Jesper Kirjutas:  Auts, selliste klotsi- või tellisevirnade otsast on ajaloo jooksul autosid alla kukkunud lugematul hulgal...

Veel rohkem on ajaloo jooksul autosid selliste klotsi ja tellisevirnade peal korda tehtud. Materjali, kuidas korralike pukkide pealt asju maha kukutatakse, leidub samuti. 

Teema keskpunkt on ikkagi auto ning see on siin SUPER! See on väga tänuväärne, et omanik viitsib teemat avalikult kajastada! Jõudu ja jaksu!
Vasta

Tänud kõigile.

Auto pukid on täitsa olemas. Samasugused punased nagu Jesper välja tõi. Paraku, ei ole nendega selle auto juures mitte midagi teha. Puht füüsiliselt ei ole kuhugi panna. Lihtsalt lõhud auto ära.

Esprit'd saab ja tohib kerest tõsta vaid neljast kohast ning sedagi tohib teha kõigist neljast punktist korraga. Ühest tõstekohast tõstmine on lubatud vaid lühiajaliselt (nt. ratta vahetus). Nende tõstekohtade jaoks on pukid aga liiga suured. Lisaks on puki otsa kuju vale ning modifitseerimine muudab asja vaid ohtlikumaks. Raam on 2/3 osas pehme plekk ja sinna pukki alla ei pane. Ainuke mõistlik lahendus on laia toetuspinnaga prussid. Tagant ehk isegi meelitaks ühe puki alla, aga ühest on vähe tolku. Taas on puit oma laia toetuspinnaga mõislikum. Pole midagi parata - selliste autode mured ja rõõmud.
Vasta

Vahepeal jõudis minu kätte üks vahva retro Lotuse valgusreklaam, mille üle on äraütlemata hea meel.

   

Tegemist on kahepoolse valgusreklaamiga, mis leidis kasutust 70ndatel ja 80ndate alguspooles peamiselt UK-s. Neid eksisteeris margi ajalugu tundvate inimeste hinnangul kolmes mõõdus - suuremad, keskmised ja väikesed. Kõige suurem versioon oli kasutusel valitud Lotuse (autode) müügiesindustes välireklaamina. Keskmise suurusega (läbimõõt 410mm, paksus 160mm), nagu minul, olid kasutusel Lotuse ametlike töökodade ja varuosamüüjate juures. Kasutati nii välireklaamina, kui sisetingimustes. Ning olid ka päris väikesed, mida kasutati siseruumide reklaamelementidena.

   

Reklaam on riputatav. Selleks on ülaosas umbes kella 1030 ja 0130 kohas konksud keti jaoks. Kett on mul samuti, kuid suure tõenäosusega ei ole tegemist originaalse ketiga. Valgusreklaami korpus on valmistatud alumiiniumist ning valgustatud osa plastiku-laadsest materjalist. Kogu korpus on minu valgustil terve, mõlema poole valgusosad korras ning kõik korpuse kruvid tunduvad samuti olema autentsed. Kogu valgusti ise on väga mõnusate loomulike kulumisjälgedega, mis on väärt säilitamist oma olemasoleval kujul.

   

Mis aga on hilisem looming, on toitekaabel, kaabli läbiviik ning lamp sees. Seest on valgusti iseenesest perfektses konditsioonis ja näha on, et vett pole sinna sisse aastate jooksul lekkinud. Raske öelda, kas tegemist on olnud sise- või välisvalgustiga... või nii ühte kui teist. Igatahes vanust sellel on ja kindlasti on see näinud kordades rohkem Lotuseid, kui me kõik kokku.

   

Ja loomulikult töötab ka. Väga hubaselt kollakas ning soe toon tuleb sellest. Üleval oleval fotol nähtav valgusti teine pool. Pooled on iseenesest identsed ning laias laastus sama kulumisastmega.

Kui nüüd teemasse tagasi minna, siis pisut olen toimetanud ka auto enda kallal. On taas olnud aega mõelda ja seedida, et mis kujul ma seda autot näha ja omada sooviksin. Selgeks on saanud, et kuigi Lotus on kenasti komplektne ja oli ka teatud mööndustega legaalselt tänavakõlbulik, on üldine kulumisaste ikkagi ühtlaselt suur. Kuigi ma pole kunagi üthegi autot ise taastanud ega ka sellise projekti juures kunagi olnud, siis selle autoga olen otsustanud selle teekonna ette võtta. Nagu ka garaažiga, peab suurema osa tööd ise ära tegema. Parandan - esmalt selgeks õppima ja siis tegema. Kui aus olla, siis garaaži ehituse puhul oli pinge suurem ning kahtlesin endas rohkem. Lotuse puhul tundub avastamisrõõm ennast üle kaaluvat ning vähemalt praegu alguses kull ei ole mõtet, et hakkama ei saaks. Peab saama.

Lotus ise seisab hetkel isetehtud pukkide peal ning ega siin muud ei olegi, kui tuleb hakata otsast harutama nii nagu vaba aega on ja antakse. Alustuseks siis esiosast.

   

Roolilatt koos juurdekuuluvaga oli varasemalt juba eemaldatud. Järgmise etapina eemaldasin kogu kraami, mis ümbritses radiaatorit - spoileri osad, tuuelkoda, kinnitused, võred, lisaseadmed (pasunad, alarmi pasuna jms). Sisuliselt ei ole auto esiosas ühtegi elementi, mis kinnituks raami enda külge. Kogu eemaldatav on kruvitud kere külge. Äraütlemata lust on teha tööd autoga, mis kuskilt ei roosteta. Detailid võivad olla kulunud, pihta saanud, pragudega või mis iganes, aga roostet ei ole ega ei tule.

   

Kui esiosa alt oli kergemini eemaldatav kraam kätte saadud (mida hetkel kätte ei saanud, oli stange all olev suur spoiler/tuulesuunaja), siis viskasin tühjaks esimese pagasiruumi (tungraud, tööriistad, tagavararatas jms) ning asusin seejärel tulesid eemaldama. Siin on näha klapptulede mootor, mis kinnitub kere külge ning ajami varras tulede plokile. Tulesid saab üles liigutada ka käsitsi mootori käsiajamiga, mis antud olukorras kulus igati marjaks ära. Korpus koos elementidega on raske ning päris käsitsi neid väljastpoolt välja ei tõsta.

   

Siin on sama varras vaadatuna eestpoolt tulede ploki alt...

   

...ning siin tuled ise ülestõstetud asendis ja eemaldatud katteplastikuga. Auto võib olla küll klaasplastist komposiit, kuid vanuse tõttu kipuvad kruvid-poldid-mutrid siiski siin-seal kinni oksüdeeruma. WD40 oli abis igal pool.

   

Tulede ja tulede mootorite eemaldamine läks vaatamata komplitseeritud ligipääsule üsnagi ladusalt. Mida rohkem lammutad, seda enam saab selgeks, et tegemist on küll töömahuka autoga, kuid kõik tundub selle juures lihtne ja loogiline. Ütleme, et peaaegu kõik siis.

   

Tehtud fotode kohapealt pean vabandama, sest ilmselt pole need kõige paremad tehtud töö iseloomu edasiandmiseks. Tegelikult teen fotosid pea igast liigutusest ja igast poldist, mis auto küljest eemaldan, et oleks mingigi aimdus, kuidas see kunagi taas kokku panna. Püüan nüüd valida välja need, mille kohta midagi juurde rääkida kannataks. Lisaks fotodele markeerin ära kõik kaablid ja liitmikud ning paljudel juhtudel ka kõik poldid-mutrid. Viimaste puhul on kasutusel minigrip kilekotid, mis omad märkused peale saavad.

   

Siin on tüüpiline näide, missugused on poldid auto esiosas põhja all. Poldi pead on roostes, keermete osa aga hea. Mis on selle auto suureks miinuseks ja mis paneb kohati vanduma, on see, et kasutatud on palju keermesneete. See on ka loomulik, sest kuhugi peab ju poldid keerama. Probleem tekib lahtikeeramisel, kui polt on korrodeerunud ja võtab needi auto keres või detailis ringi käima. Ja vot siis võta lahti kuidas tahad. Tuld kasutada ei saa, kuumutada ei saa, kinni pole samuti mutrit kuskilt hoida, küljele väänata ei tohi. Abiks on siinkohal multitööriist, mille teraga tuleb üritada poldid läbi lõigata. Aga ega ka sellega igale poole ei mahu. Sestab jääbvad mõningad tüütumad detailid veel esialgu paigale.

   

Nagu näha, siis on kapotialune (kapoti enda tõstsin esimese asjana maha) juba üsna tühi.

   

Ning sama asi teiselt poolt vaadatuna. Huvitav on näha käsitööna valmistatud auto juures, et iga detail ja iga nurgatagune on varustatud auto seerianumbriga ehk siis VIN koodi viimase viie numbriga. Fotol on seda näha graveerituna vasakpoolsesse esitule pessa.

   

Siin on enamus detaile mis selle postitusega auto küljest eemaldusid. Fotolt on puudu spoilerid ja tuulesuunajad esiosa alt. Tundub, et ei ole nagu palju, kuid tööd oli üksjagu. Aega võtab üles pildistamine ja markeerimine. Veel rohkem aega läheb, kui miski ei taha ennast esimese hooga elusalt kätte anda.

   
Vasta

Väga huvitav lugemine ja tegutsemine, jääme järge ootama.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta

Pole küll ise otseselt ühtegi autot taastanud, küll aga on olen ühe auto projektiga poole peale jõudnud kunagi (sisseostetud töö) ja reanimeerida on lastud mitmeid. Markeeri kõik ära mis küljest ära tuleb. Markeeri ja pakenda. Alguses jube ajamahukas, aga pärast tänad end. Iga viimane kui asi. Kuna sa ei tea millal sa uuesti kokku panema hakkad, siis võib aasta, kahe, kolme, viie pärast üsna keeruliseks osutuda see identifitseerimine.  Edu ja jõudu.
Vasta

(11-08-2024, 18:02 PM)andresp Kirjutas:  Pole küll ise otseselt ühtegi autot taastanud, küll aga on olen ühe auto projektiga poole peale jõudnud kunagi (sisseostetud töö) ja reanimeerida on lastud mitmeid. Markeeri kõik ära mis küljest ära tuleb. Markeeri ja pakenda. Alguses jube ajamahukas, aga pärast tänad end. Iga viimane kui asi. Kuna sa ei tea millal sa uuesti kokku panema hakkad, siis võib aasta, kahe, kolme, viie pärast üsna keeruliseks osutuda see identifitseerimine.  Edu ja jõudu.
Tänud! Ikka markeerin jah. Kõigepealt fotod enne lahti võtmist ja enamasti ka pärast lahti võtmist. Seejärel iga asi oma kotikesse ning info peale. Eks kõige suurem hirm ongi tulevase kokkupanemise ees. Ja hea, et see nii on. Pikemaajalisi plaane ei julge teha, kuid vaevalt selle projektiga enne viit aastat kokkupanemiseni jõuab. Aga elame näeme. 

(10-08-2024, 09:23 AM)Maamees Kirjutas:  Väga huvitav lugemine ja tegutsemine, jääme järge ootama.
Hea et meeldib. Järge saab päris kindlasti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne