[ivo86]

Tegelikult on siis mu jaoks hoopis automaksu teemaga servapidi haakuv küsimus: Kuidas saavad sugulased, lapsed vm pärijad kätte kadunukese nimele saadetud elektroonilised arved jms dokumendid. 
Paberil tulnud arve sai avada ja ära maksta aga kas digivärgi puhul peab palkama kõvema itimehe, kes kadukese arvuti/postkasti jne lahti muugib? Muidu koguneb igasugu elektri jt arveid nii et koos viivistega ei jõua pärijad enam ära maksta.   
Alati ei pea kadunuke olema puruvana, kelle arvetega enamasti lapsed või muidu hooldajad tegelevad vaid ka suht noored inimesed lähevad hauda, lisaks terviseprobleemidele juhtuvad ka õnnetused jne.
Isiklikult ei tahaks lastele sihukest probleemi jätta aga mis ennetavalt teha?

väga OT, vabandan juba ette.

Vajalikud paroolid saab jätta endast maha ju, kirja kuskile. Nagu testamendigi.
On terve hunnik IT asju, mille puhul oleks väga kasulik jätta endast maha paber, kus on paroolid jms kirjas.
Lihtsustab teiste elu oluliselt.

Mul vanamees lahkus siit ilmast väga ootamatult ja nii palju oleks tahtnud veel küsida. See pani üsna tugevalt mõtlema selle peale, et mis teised tegema peavad, kui minek peaks endal olema. Seega tasuks see läbi mõelda. Saab ju kuskile mingid paberid, kirjad, päeviku, mõtted, paroolid, mis iganes - üles kirjutada. Ja usaldusväärsele mainida, et kui mul minek on, minge lugege sealt.
Mitmes pangas konto on, millise laka peale püss sai peidetud või kuidas oma majas siibreid kasutada, kui pliiti või ahju kütta võõrana. Endale on need asjad loogilised. Aga teine ei tea ju, et "söödaköögi" võti on vot selline sellest suurest pundist. Või et aida võti on peidus, vot seal naela otsas. Eksju. Mõelge ette, pange kirja. Uskuge, see on hea soovitus.

[indreksirk]

Mina ei räägi jagamata pärandist, ma olen kogu aeg lähtunud punktist, et juba paigas ja jagatud. See, mis toimub mõne aasta jooksul, kui sugulased veel alles omavahel jagelevad, on minu jaoks tundmatu maa. Lähtun endast, kus sellised otsused tehakse konkreetselt, kiirelt ja lõplikult.
Vindumise kohta palun ise sealt küsida, et kas kogutakse "võlgu" kogunenud aastamaks kokku ja reaalne pärija, poeg, tütar, tädi, punktmass, peab selle pärast tagant järgi maksma või mida iganes. Sirk siin viitas, et ta juba vastas sellele, ilmselt ma polnud ainuke, kes aru ei saanud.

Minule on targad inimesed öelnud, et kui midagi öelda ei ole, siis on kõige targem olla vait. Ja kui väljamõeldud asju rääkida, siis tuleb hästi meeles pidada, mida varem on räägitud. 

Eelnev jutt algas ksf! Viin küsimusest ja ksf! deus vastusest sellele, mis kõlasid nii

Mõtteharjutus.
Sõiduauto mille omanik surnud enam kui 7a. Tehniline ülevaatus lõppes 2015 ja auto on aktiivses registris, kuna sundkindlustuse hirmus seda iga aasta üheks päevaks kindlustanud. Pärand on jagamata ja mitu pärijat, kes maksab selle eest aastamaksu?

Pärandiseaduse järgi käib see ehk kui pärandust pole tehtud, et see kodanik saab auto vaid kõik pärijad seaduse järgi võrdselt, siis maksavad kamba peale ka võrdselt kuniks keegi selle auto teiste pärijate käest välja ostab või ülejäänud pärijad pärandist täistükis loobuvad (ei saa loobuda ainult autost (siinkohal vajab juristi kinnitust)). Laenudega sama lugu.
Kuidas aga riik arve esitab ja kelle EMTA kontole, see on tõesti hea küsimus.

Ja nüüd jõudsime selleni, et kui Viin küsis jagamata pärandi kohta ja deus talle vastas, siis tegelikult rääkis deus hoopis jagatud pärandist. Braavo - udujutu kõrgpilotaaz. Nii ongi raske aru saada, kui üks räägib aiast ja teine aiaaugust. Eriti veel olukorras, kus termineid kasutatakse üsna suvaliselt. 

Väga huvitav oleks lugeda ka seda, mis küsimus täpselt sai EMTA-le esitatud ja mis oli EMTA täpne vastus. Praegu me ei tea, mida deus küsis ja vastuses on ka mõned ebaloogilised väited - eelkõige see, et EMTA ei tee minged muudatusi liiklusregistris ning mingit riigi poolt vägisi pärijate liiklusregistrisse omanikuna kandmisest kuulen mina esimest korda. 

Kahjuks on deusil erinevad elulised olukorrad segamini, mistõttu ongi keeruline kellelgi vastata või üldse aru saada, mida inimene küsib või millele sama inimene vastab. 

Pärast inimese surma tuleb auto omandiküsimuses (ja sellega seotud kohustustes) eristada kahte perioodi: 
1. inimene on surnud ja auto on endiselt liiklusregistris tema nimel
2. inimene on surnud ning kunagi tema nimel olnud auto on registreeritud kellegi teise nimele

Nr 1 juhul vorbib EMTA rõõmsalt maksuteateid surnud inimesele (ja riputab need oma kodulehele surnu jaoks reserveeritud alale) ning kui need ei ole makstud, siis pärijad pärivad ka kohustused. Ja mitte ei päri maksu, vaid pärivad kohustuse tasuda riigile surnud inimesel tekkinud võlg. Ja pärijad mitte ei vastuta selle surnud inimese maksude või kohustuste ees, vaid pärandvara vastu võttes võtavad vastu lisaks õigustele ja varadele ka pärandaja kohustused. 

Nr 2 juhul ei ole üldse vaja enam rääkida pärijatest, kuna liiklusregistris on autol registreeritud konkreetne elusolev omanik ja talle väljastatakse maksuteade. Vahet pole, kas ta päris selle sõiduki või mitte - maksukohustus tekib pärast sõiduki enda nimele registreerimist ning eelnevad maksuvõlad ei ole tema asi. Kui ta juhtumisi on pärija, siis pärandaja võlgasid jagatakse ikka üldise pärimise korra järgi, mitte selle järgi, kes sai auto, kes maja ja kes margikogu. Loomulikult saavad pärijad omavahel pärandvara jagades teha erikokkuleppeid, kuid võlausaldajate ees vastutavad nad ikka vastavalt oma pärandiosale proportsionaalselt. 

Aga me kõik saame ju aru, et see ei ole siin õigusfoorum ning tegelikult on õiguslike olukordade lahendamine palju komplitseeritum kui need mõned read siin. Edaspidi nõustab ksf! deus jälle edasi - vastused on lihtsad ja maainimestele arusaadavad. Kas ka juriidiliselt korrektsed? Loodame.

[Aare72]

Tegelikult on siis mu jaoks hoopis automaksu teemaga servapidi haakuv küsimus: Kuidas saavad sugulased, lapsed vm pärijad kätte kadunukese nimele saadetud elektroonilised arved jms dokumendid. 
Paberil tulnud arve sai avada ja ära maksta aga kas digivärgi puhul peab palkama kõvema itimehe, kes kadukese arvuti/postkasti jne lahti muugib? Muidu koguneb igasugu elektri jt arveid nii et koos viivistega ei jõua pärijad enam ära maksta.   
Alati ei pea kadunuke olema puruvana, kelle arvetega enamasti lapsed või muidu hooldajad tegelevad vaid ka suht noored inimesed lähevad hauda, lisaks terviseprobleemidele juhtuvad ka õnnetused jne.
Isiklikult ei tahaks lastele sihukest probleemi jätta aga mis ennetavalt teha?

Ma pakun, et liiga keeruliselt ei pea ka mõtlema. Iga arvet/koormist väljastaval asutusel on ju olemas klienditeenindus. Eeldatav(ad) või juba teada pärija(d) võtavad ühendust, räägivad loo, esitavad vajadusel surmatunnistuse ja peaks selle asjaga ühele poole saama. Vajadusel tuleb enne ka notariga suhelda pärimistunnistuse asjus. Seda muidugi eeldusel, et pärijad soovivad asjaga ühiselt tegeleda.
Võõra arvuti kräkkimisega ei peaks endast lugupidav inimene tegelema hakkama, jäägu see kriminaalide pärusmaaks.

Ennetavalt saab teha nt testamendi.

Targemad parandavad/täiendavad.

[deus]

Honkomehele: ongi täpselt sellised raskused. Vastav loogika pandi juba kirja aga seal on eripärasusi, mõned kohad nõuavad näiteks iga kuu paroolivahetust, näiteks minul.
Seadusloomega tekib ka probleeme, ei tohi peale ema surma tema pangakontole sisse logida ja sealt pappi kantima hakkama arvete maksmiseks, põhjus on toodud kodanik Sirk kommentaaris, kes müstiliselt leidis ülesse oskuse siiski inimkeeli vastata.
Ma kunagi mõtlesin, et kuna naist sai iga mõne aasta pärast vahetatud, siis jätan ümbrikuga koodid koju, väärkasutamise vastu on 2FA ja no kui laibastun, siis hetkel olev tibi saab mu pangaarvele ligi aga tuli välja, et siis ta rikuks seadust ehk tegeleks varastamisega sisuliselt.
Selliseid nüansse ja keerdkäike on meil siin elus küllaga.
Võtan lühidalt kokku, mida Sirk kirjutas:
Mootorsõidukimaks on 500 aastas.
Isa sureb ära.
4 punktmassi vahel läheb võrdselt jagamiseks.
Jagelemine toimub 4 aastat, sest erinevad naised olid vahepeal.
Kokkulepped saavutatakse,keegi ei loobu, kõik võetakse vastu.
Kõik pannakse Transpordiametis auto passi omanikeks.
Kõik peavad maksma 2000/4=500 ja tulevast perioodist alates 500/4=175.

Kas sai nüüd õigesti või valesti.. Ei tea aga lausearvutuse järgi kodanik Sirk tekstist selline loogikaahel tekkis.

PS! Unustasin kirjutada, et kahe erineva sündmuse omavahel kokku sulandamine oli tõesti minu viga. Ma ei erista surnut, pärandit ja enne vastuvõtmisaega ja pärast vastuvõtmisaega. Mind on õpetatud kohustusi alati täitma, eriti riigipoolseid.

[honkomees]

No pangakontole polegi enne pärimise vormistamist vaja juurde saada aga arved ja ka automaks oleks mõistlik õigel ajal ära maksta, et mitte põhisummast suuremate viivistega pärast maadelda. Ju maksja saab oma kontoväljavõttega tõestada vajadust oma pärandiosa suurendada? (Äkki naiivne arvamus?) Aga neid paroole-pin'ne pole mõtet kusagile jätta, pidevalt nõutakse vahetust. Enda tarbeks kirjutan ikka kodeeritult üles aga kiirete asjatoimetuste juures sisselogimisel parooli vahetades jääb üles kirjutamata ja siis on järgmisel korral paberil olev vale - tuleb hakata taastama, õnneks saab inimene ennast tuvastades seda teha, võõras nii ei saa.