[Tuunikala]

Masohhism on väljend, mida saab kasutada mitmeti. Kas siis eraelus, tööelus või nagu käesolevas foorumis ringi vaadates, ka autopargis. Paljud meist lõplikult ei tea ilmselt, miks me seda teeme endale. Aga samas, mingi imelik nauding või rahulolutunne sellest tuleb, mis omakorda selgitab seda väljendit.

Kuskil suve keskel võtsin vastu otsuse, et oleks aeg ära lõpetada rahakoti kurnamine ja enese piinamine. Oleks aeg kasvada veidi, vaadata ringi oma meeletus autopargis, välja sõeluda need, mida kas teha ei taha või ei soovi ning soovituslikult mitte täita neid kohtasid uute asjadega. Ning enda peas tegelesin sellega väga edukalt. Olgu, juurde sai ostetud mingisugune hunnik autosid ja traktor ka veel kõigele lisaks, aga eesmärgiga neid kas kasutada või anda kellelegi teisele võimalus nendest teha midagi, mida ma ise niikuinii teha ei jõua, olgu see siis ajapuudusest tingitult või tahtmatusest tegeleda nendega.

Ma olin rahul selle mõttega. Igat ostu mõtlesin läbi ühtepidi ja teistpidi, suutsin öelda ei iseendale, mõtlesin peaga. Võisin lausa uhke olla enda üle.

Kuniks tuli pühapäev..

Olgem ausad, nädalavahetusel tuleb lõõgastuda. Aga, miski ikka tõmbab selle poole, et avada erinevad kuulutuste portaalid. Sisendad küll endale, et ainult vaatamiseks. Aga tegelikkuses sa valetad, kuigi seda tunnistada ei taha.

Nii tegin ka mina pühapäeval. Eelmisest päevast kerge pohmelusega ärkasin hommikul ning tegin oma kohustuslikud tiirud soovis, auto24-s. Nagu harjunud, sest noh, ma ei osta ju midagi. Vaatasin ka ostasse ja isegi avasin kuldse börsi. Kuid ma ei oodanud seda, mis tuli järgmisena.

Avasin facebook marketplace-i. Ning see, mida ma seal nägin, samastas mind kitsega esitulede valguses. Olin segaduses. Tundub liiga hea, et olla tõsi. Viimasel hetkel hüppasin kõrvale, sest see ei ole võimalik. Aga miski tõi mind tagasi selle postituse juurde. Hind oli ju enam-vähem, pildi pealt tundub auto ka selline.

Meelerahuks avasin õlle ja panin sauna kütte. Et mõtteid mujale viia, kuna ta oli juba 20h üleval olnud ning kui oleks asi tõeline, oleks ta juba ära läinud. Omaette muheledes ja puid alla pannes saunaahju tundsin põhjust olla enda üle uhke. Aga, pärast paari õlut veel oli ta jälle mu mõtetes.

Postitust avades ja uuesti lugedes oli ta ikka liiga hea, et olla tõsi. Aga vahet pole, kirjutan ja uurin. Pettusest saaks ju kohe aru, on vähemalt olemas teadmine, et oligi liiga hea. Vastuseks sain numbri. Telefoni teel eesti keelt kõneleva meesterahvaga rääkides sain lisainfot ning hakkas veel rohkem kripeldama. Küsisin lisapilte. Sellele vastuseks langetati hinda, kui olen kohe nõus ära võtma. Nüüd oli kõik silme ees kirju, aga jäin endale kindlaks. Pärast piltide vaatamist helistasin, andsin oma nõusoleku tehingu läbiviimiseks, raha kantud jumal teab kuhu ning telefon käest ära pandud. Siis jõudis kõik kohale. Hakkasin mõtlema, planeerima, isegi kahtlema. Kaine mõistusega polnud enam võimalik ka konsulteerida. Tuhat mõtet käis peast läbi ning teadmine, et järjekordselt sai ostetud midagi pimesi, mida äkki isegi ei eksisteeri, tõi suhteliselt rahutu enesetunde ja unetu öö.

Täna hommikul sai renditud käru, aadress sisse pandud ja helistatud, et hakkan liikuma. Kehvemal juhul jään rahast ilma, mõtlesin telefoni kutsumist kuulates. Kuid vastati, sai kokku lepitud saabumisaeg ja kõik tundus positiivne. Samas, sõit Jõgevalt Võrru pole kunagi olnud nii pikk. Peas tampimas erinevad mõtted ja hirmud. Kuniks sai uuele ostule esimest korda pilk peale heidetud.

Koha peal läks kiirelt, kuna tehing juba tehtud ning see probleem nüüd minu kanda. Auto aetud käru peale ning kiirelt edasi esimesse tanklasse, kuna käsi vaja pesta. Tanklast välja tulles jõudis reaalsus kohale:



Üldjoontes proovin seada endale unistused, mis tunduvad reaalsed. Asjad, millega kandun reaalsusest kaugemale, on autod. Ausalt öeldes poleks ma elu sees uskunud, et suudan õigustada endale Jaguar XJS ostmist, vaadates nende hindasid. Kindlasti olin loobunud enda peas kabrioletist. Aga, elu teeb vahepeal huvitavaid keerdkäike ning suutsin enda jaoks ellu viia ühe suure unistuse ning osta endale V12 mootoriga Jaguar XJS kabrioleti.

Aga, muidu ma järjekordselt kirjutamas poleks.

Tegemist on tõenäoliselt orkaan Ida-s osalenud 1989 aasta Jaguar XJS 5.3 V12 kabrioletiga, mis kanti maha Ameerikas. Olnud pikka aega New Yorki osariigis, mida tõestab ka mingis ulatuses keevitust vajav kere. Aga samas, on tegemist komplektse sõidukiga. Jah, kere vajab tööd ja värvkate pole enam ilus, rääkimata veel salongist. Ning muidugi, ta ei käivitu ja pole registris. Aga, V12 Jaguar, mul pole väga vahet ka.

Salong vajab muidugi ulatuslikku tööd:



Aga, iluline pool ei ole midagi sellist, mis takistaks kasutamist. Olgugi, et vineer praguneb igal pool, nahk kuiv, kokku tõmmanud mitmest kohast ja katki ning elektriline pool vajab ravi. Ning noh, jah, mootor ei käivitu veel. Aga raha eest, mille ma ta soetasin, võib ta mul seista kasvõi monumendina hoovi peal.



Seda poolkatkist nägu imetlesin täna kuskil tund aega. Vaatasin ja mõtlesin kõige peale, mis eelnevalt üles loetlesin. Lõpuks jõudsin tõdemuseni, et ega me elame oma elu ainult korra ning raha tuleb ja läheb. Miks mitte seda siis nautida, olgugi läbi masohhismi.

Ning kodune valitsus ka rahul. Õpetajana sellega kooli ette parkida keeraks ilmselt nii mõnegi kaela kahekorra.

Homme jätkan, kui arvele võetud loodetavasti ning äkki saab ka käima, kunagi ei tea. Kuigi, kapoti alla vaadates on see pigem küsitav.

[Kodanik2]

Minu kaastunne haiguse süvenemisel. Aga jälgin huviga.

[Maamees]

Kuidagi peab ju inimene end piitsutama, miks siis mitte nii

[Peeter2]

Kuidas see tollimaksu teema lahenes?

[Tuunikala]

Kuidas see tollimaksu teema lahenes?

Kokkuvõtvalt lahenes selliselt:

Maaletoojal olid vajalikud paberid maanteeametisse saatmata, sain nendega ühendust, saatsid ära ja oligi kogu lugu.
Muu päeva võtab kokku õhtul.

[Fox]

Ilus klassik, see väärib kindlasti taastamist!
Jaguaritest ei tea ma midagi aga olles sarnast youngtimer sportautot korra elus taastanud, soovitaks kohe üks varuosadoonor kõrvale otsida. Muidu võib sellise projekti maksumus kujuneda kõrgemaks kui keskmine turuhind (vaatasin huvipärast auto24 kuulutusi, 15k eest paistab sarnane päris kobe isend müügis olevat).
Jõudu igatahes!

[Tuunikala]

Ilus klassik, see väärib kindlasti taastamist!
Jaguaritest ei tea ma midagi aga olles sarnast youngtimer sportautot korra elus taastanud, soovitaks kohe üks varuosadoonor kõrvale otsida. Muidu võib sellise projekti maksumus kujuneda kõrgemaks kui keskmine turuhind (vaatasin huvipärast auto24 kuulutusi, 15k eest paistab sarnane päris kobe isend müügis olevat).
Jõudu igatahes!

Jõudu tarvis, ning eks annan endast parima, et pakkuda talle väärilist pensionipõlve.
Olen vaadanud samuti doonoreid, kuna osade asjade hinnad, mis mul on kas puudu või vajavad taastamist, ületavad igasuguse normaalse maksumuse piiri. Ning peaks olema häbi, aga hetkel vestlused ühe doonori asjus on hetkel käimas.
Ütlen ausalt ja otse välja, ma maksin selle eest 1600€. Et, kui isegi peaks minema asi üle käte, siis vähemalt esimese samaväärseni minna on ikka päris pikk maa. Ning V12 kabrioletti on üldse omamoodi keeruline leida.

Aga, alustades päeva positiivse noodiga: paberimajandus oli siiski korras, vajas lihtsalt saatmist. Hommikut alustasin Jaaaaaagi puksiirile tõmbamisega ning treti alustamisega kohalikku maanteeametibüroosse. Seal läks asi sujuvalt ning 195€ hiljem oli masin arvel. Jee!

Aga, kõige olulisem oli ta siiski käima saada, ehk ülejäänud päev möödus seda pilti vaadates:



Tänan jumalat, et selle masina kohta saada paberimajandust internetist, mis tegi edasise lihtsamaks.

Alustasin kõigepealt massipunktide otsimise ja puhastamisega.



Need üle käidud, sai proovitud käivitust, kuid tulutult. Siis pumpasin igaks juhuks tühjaks kütusepaagi, lootuses, et asi vanas kütuses. Kuid ka see ei viinud oodatud möireteni. Süveneme siis edasi.



Järgmine kahtlusalune oli süüde. Vaadatud kõigepealt üle jagajakaas ning puhastatud, kuid tulutult. Siis võtsin maha kliimakompressori ning vaatasin küünlaid:



Jah, võib midagi eeldada. Puhastatud traatharja, piduripuhastusvahendi ja õhuga. Tagasi keeratud ning proovisin uuesti:



Võib öelda, et tegi rõõmsaks. Ikka väga rõõmsaks.

Esimesed proovisõidud tehtud ning pidin positiivselt üllatuma. Kõik nagu toimis, ainult hakkas andma õlirõhu viga. Egas midagi, materjalid olemas, vahetame siis õli:



Tõstukid olid täis muidugi, pidin improviseerima. Aga egas midagi, mootorist peaks välja tulema 10l õli, võtame vastava vanni ning asume siis õli vahetama.



Selgub, et mootoris polnud õli mitte 10l, vaid ilmselt umbes 17l. Õli ja kütuse segu peaks vähemalt mootori puhtaks pesema, eks? Vähemalt seda ma sisendan endale.

Aga, õlivahetus tehtud ning improviseeritud istmekate ka paigaldatud.



Siis polnud muud, kui teele asuda suures plaanis. Esimene peatus tanklas, kus oli kütust vaja lisada.



Muidugi sai kindlustus peale tehtud. Paagis 20l kütust juures, siis läksin sõitma.


Ning koju ma jõudsin temaga:



Ausalt öeldes puuduvad sõnad, et seda emotsiooni kirjeldada. Kartsin peavalu, kottis mootorit, veermiku kapitaalremonti ja palju muudki. Siiski aastaid seisnud masin, uppunud ka korra ning olid ainult väited, et masin käib, mida ma kuulnud ise polnud.

Reaalselt polnud midagi. Jah, pidurid jäid kergelt peale ja suitsesid sõidu lõpus, radiaatori juurest kuskil oli kerge leke, oli ka õlilekkeid ja elektroonikat, mis ei toiminud.

Aga, 1600€ eest saada endale põhimõtteliselt sõitev masin, mille väärtus reaalselt kuskil 5-kohaline number, on siiamaani veel tõsiasi, mis kohale ei jõua. Täidetud sai pikaajaline unistus siiski, mida poleks uskunud, et saan ellu viia. Ma ei tea, kas asi tähtede seisus või milles, aga sellist asja tavaliselt siiski ei juhtu.

Kuniks ma tegelen sellega, kuidas seda kõike emotsioonidesse panna, edastan siinkohal tänud naisele, kes pole veel välja mind visanud ning abivahendile, ilma milleta ma poleks selle ostuni jõudnud.



Kes oleks uskunud.. Ma tean, et mina vähemalt mitte.

Ning number polnud tellitud, oli maanteeametis võtta. 89 siiski auto enda sünniaasta ka, miks mitte siis seda uhkelt kanda.

[Fox]

Kui masina käima ka said on selle raha raha eest projekti küll ja veel! Tasubki võibolla enne suuremat lammutamist pill enam-vähem konditsiooni ajada ja näiteks üks suvi ringi sõita ja nautida.
Aga küünlad ei ole välimuselt veel midagi väga hullu minuarust, veider et V12 nendega käima ei läinud.

[Peeter2]

kas kütuse õlisse sattumise põhjusele said jälile?

[Aspelund]

Pissiv pihusti?

[v6sa]

Pissiv pihusti?

Või mittesüütav küünal pikema aja vältel - vaata grupipilti.

Kas küünalde maasoleku ajal oli võimalust mõõta ka mootori surved?

Lootus bensiiniseguse õli puhastavale mõjule on põhjendatud

Edu ja kannatust selle haiguse talumisel

[TeeTL]

Kehvad küünlad võivad olla põhjus mootori äpardustes, aga võivad olla ka ainult tunnus.
Eks see peaks selguma pärast küünalde vahetust ja mõnigast sõitu. 

Ma oma Toyotaga jändasin hulk aega, kuidas/miks bensiin õli sisse saab, aga päris selgusele pole jõudnudki. Pärast küünalde vahetust ja 300km sõitu on küünlad jälle tahmased ja bensiin õline, ptüi, ei, - õli on segatud bensiiniga. Eriti veel kui sõidud on lühikesed ja lihtsalt kohapeal käivitusi ka palju.
Siis, küünalde tahmumise tõttu hakkab masin järjest kehvemini käivituma ja peatselt ei võtta üldse vunki sisse. Peaaegu kõik muu peale silindripihustite sai  kontrollitud-välistatud. 

Selle jaaguari mootor on suvealguse Ostaee oksjoni kirjelduses kah olnud väidetavalt töötav, aga vahepeal siis järelikult jälle ikaldunud.
Kui küünalde vahetuse järel bensiin ikka õlisse tuleb, siis ma toetaks kah seda sorisevate pihustite ideed.
Või kui pihustid paiknevad kättesaadavas kohas, siis äkki nendest alustadagi... 
Edit: Nii suure hulga silindrite puhul on muidugi tõenäoline ka et mõni mittetöötav silinder jääb märkamata ja sealt läheb bensiin puhtalt läbi

[Tuunikala]

Kõigepealt alustame siis olulise osaga, ehk vastamisega.

Vastuseks kaasfoorumlasele Fox: õnneks sain käima jah. Suurem plaan ongi sõita kõigepealt, kuna lihtsalt laiali tõmmates saab pärast avastada igast muid asju, milleni muidu poleks jõudnud. Ning küünalde koha pealt üllatas mind ennastki, et tegelt polnud hullu. Kuid nende puhastamine oli piisav, et käima saada.

Peeter2 ja Aspelund: Vahet ei ole, kas läheb käima või ei, pihustid jätkavad pihustamist ikkagi. Ehk eeldatavasti lekkis mööda rõngastest ning jõudis karterisse. Tundub olevat süsteem, kus pihustab kõiki korraga, ning süüde läheb sinna, kuhu vaja.

V6sa: Mootori surveid ei mõõtnud, kuna ilmselgelt tulevad nad mitu korda veel maha ja peale, tahaks ennem lasta tal vaikselt uuesti elule ärgata ennem, seinad ära õlitada ning paar õlivahetust veel teha. Ning edu ja kannatust tarvis, kuna inglase puhul, nagu viimase Jaguariga mis mul oli, on üllatused igapäevane teema.

TeeTL: Kõik muu eelnevalt vastatud, aga seoses selle osta oksjoniga. Nimelt eile õhtul sain kätte ja rääkisin pikalt inimesega, kes selle oksjonil võitis ning lasi Eestisse tuua. Nii nagu see teema, algas ka tema auto ost sellega, et võttis sõbraga napsu ning vaatas, et miks mitte. Tema sai auto kätte 2023 jaanuaris-veebruaris. Ning tema sai ta käima korra. Pärast seda teadaolevalt, vaatamata sellele mida keegi kuskil väitis, pole auto käima läinud. Arvestades tõsiasja, et pooled massid olid lahti ning jagajakaane alune oli õli ja õlist korrosioonilima täis, poleks olnud isegi mitte lootust, et ta oleks käinud. Kuid eeldus mittetöötavate silindrite puhul on õige.

Nüüd siis tänase päeva seikluste juurde. Eile koju sõites tabasin ära, et soojaks käies olid osad silindrid kergelt öeldes puudulikud. Täna hommikul käivitades ja tööle sõites võis kindel olla eelnevas. Aga pole hullu, paar päeva tagasi sai tehtud mõned tellimused ning oli oodata täna osade saabumist.

Hommikul muidugi tööle sõites oli omaette olukord erinevate politseiautodega. Linna jõudes tahtsin võtta kerge ampsu, kuid Terminali tanklast keeras paraku välja eravärvides politseiauto. Otsustasin mitte riskida ning sõita edasi, kuna töökoja kõrval ka värskelt ehitatud Circle K.

Sisse keeratud, sai toit tellitud ning istutud autosse nautima värskelt valminud kabanossi. Ning siis tuli järgmine, värviline politseiauto. Õnneks on eelnev pidev kohalike politseitöötajatega kokkupuude teinud mind neile tuttavaks ning nad teadsid, et töökoda mul kõrval niikuinii. Kuid otsustasin mitte kauemaks sinna jääda ning sõitsin töökojani.

Sinna saabudes mõtlesin, mis teha. Kas kisun kohe laiali või vaatan, mis arvab ülevaatusepunkt mu viimasest ostust. Otsus tehtud, esimese hooga elektritõuksiga kohale ning uuritud, mis paneks mulle peale sõidukeelu. Ülesloetletud asjad, mis sisaldavad piduritorude purunemist, väljakukkuvaid šarniire ning puudulike piduritulesid sisendasid kindlust ning sai tagasi kihutatud.

Vaatasin üle siis kõik tuled, vahetasin paar pirni ning lendasin kohale, kartes suhteliselt pikka nimekirja. Aga samas andis võimaluse mul lõpuks auto alla ka näha, kuna siiamaani on töökoja all tõstuk stabiilselt kinni olnud. Ning võib tõdeda, et üleüldine pilt oli meeldiv. Jah, sain korduva, kuid siiski võimalik legaalselt autoga ringi sõita.

Vaatamata teadmata seisukorrale sain korduva ülevaatuse, nagu oodatud. Välja toodi õlileke roolilatist, kojameeste tahtmatus liikuda, puuduvad tagurdustuled, käsipiduriga sai niisama vehkida ning ühel ääretulel vale värvus. Viisakusest toodi välja ka üldiselt kehvalt tehtud keretööd, mida soovitati teha siiski pigem korralikult. Aga suures plaanis ei saa nuriseda. Üllataval kombel isegi heitgaasid olid 0,53 tühikäigul ning põlemata kütus 53. Arvestades, et ta käis vast 7-9 silindri vahepeal, oli tulemus suhteliselt hea. Isegi pidurid, mis eile olid peal, olid korda saanud ning toimisid suhteliselt ilusti ja võrdselt.

Ülevaatuselt tagasi jõudes oli ukse ees Intercarsi kuller, mis tähendas ainult üht: päeva kapoti all:



Esimese asjana said külge uued kapoti amordid, tänu millele sai pensionile saata seda ametit täitnud puukaika.

Edasi menetledes tuvastatud erinevad vaakumilekked. Ostsin meetritega vaakumvoolikut, et need probleemid lahendada.



Nende abil sai kapotialust ikka tunduvalt korrastada. Kuna tegemist ameerika turule mõeldud sõidukiga, on talle paigaldatud palju erinevaid vahendeid heitgaaside normi alandamiseks. Ning seda jama on palju. Osaliselt sai ta likvideeritud vähemalt.

Siis sai lükatud lähemale õhutrassile ning alustatud suure lammutamisega.



Küünlad saabusid samuti, aeg vahetada. Ning see oli paras peavalu, kuid tehtav. Võttis aega küll tunde.



Seda pilti lõpuks imetlesin kuskil 2 tundi. Pesin küünalde ümbert, puhusin õhuga, pesin ja puhusin. Aga lõpuks sain kätte kõik vanad küünlad.



Kuid lähemalt vaadates tuli üks probleemidest välja.



Vaadates käesoleval pildil neljandat küünalt, on näha portselani purunemist. Ilmselt oli ta juba ennem mõrades, nüüd eemaldades purunes. Aga, said uued küünlad peale pandud ja proovitud käivitamist. Ning ei midagi.

Paar minutit pusimist taandus selleni, et küünalde poolid olid valepidi ühendatud. See korda saadud ning käivitatud. Ja läbi ime olid kõik silindrid töötamas. Kojusõit kulmineerus sellega, et eelnevalt kurdetud vibratsioonid puudusid, tõmme oli tuntavalt parem ning isegi mõlemad tagumised rattad käisid all ringi.

Suures pildis on veel väiksemaid asju, mida lahendada. Nüüd otsustas ka spidomeeter ära surra. Eh, vana auto rõõmud. Vähemalt teel tagasi ning saab vaadata, mida ta endast reaalselt kujutab. Kompuuter näitab hetkel keskmiseks kuluks 199,2l/100km kohta, mis ilmselt pole päris õige.

Tänaseks kõik, vaatame, mida homne toob. Loodetavasti pildid põhja alt. Siiamaani hämmingus, et 200t+ kilomeetrit sõitnud jaguar veel nii tihe on.

[Tuunikala]

Eilne postitus jäi tegemata, kuid vaatamata sellele on toimunud arenguid auto teele aitamises.

Kõigepealt mõned üleüldised pildid põhja alt, ära korjatud osaliselt tehtud parandused fooliumteibiga, et saada paremat aimdust üleüldisest seisukorrast.















Ütleme nii, et suures pildis midagi sellist, mida ootaks. Küsimus ainult, et kas need suured keretööd teostatud meil kodumaal kurikuulsa ES Autod platsi peal, kes selle oksjonil käesoleva suve alguses müüs, või juba varasemalt. Ausalt öeldes pigem kartsin hullemat, arvestades viimase Jaguari kogemust.

Aga, nüüd siis põhjuseni, miks eilset postitust ei tulnud.



Nimelt mingil hetkel kiirendades hakkas läbi käima tõsisem vibra auto tagaotsas, ning oli tunda ka ujumist. Kuid kuna ülevaatusel miskit polnud selle kohta mainitud ning ka esimese hooga ise alla vaadates midagi ei näinud, ei osanud ka miskit arvata. Selgub, et sõitmise alustamine suutis kuidagimoodi ära kaotada juhipoolse sillatala esimese kinnituse. Ups.

Paremat pilti ka:




Võib öelda, et seda enam ei eksisteeri ning tänu sellele jäi auto ka eile tõstukile. Täna võtsin isa appi ning kuniks ise sai klientide töid uksest sisse-välja sõeluda, andis ta keevitustraadile kuuma ning kuskil 3mm rauast sai kinnitus kõvem, kui kunagi varem.





Tehasest oli sillakinnituse ümbris üldse needitud sinna külge. Muidugi tänu sellele sai paigaldatud ka meetermõõdus polt varasema tollmõõdu asemele.

Üllatas veel lisaks ka see, et kõik kohad, kust on plekk läbi. Liikudes kuskil cm august ükskõik mis suunas, tuleb vastu täiesti adekvaatselt kõva metall, mis ei sula eest ja puhtaks käiamisel isegi ei eemalda roostet. Arvestades tõsiasja, et keskmine roostes kärakas sulab eest ära kuniks jõuad katuseni.

Teise üllatava tõsiasjana: kui välja arvata käesolev sillapolt, siis kõik teised pulgad ja poldid, mille peale sai võti pandud, keerasid lihtsalt lahti end. Ei mingit kuumutamist ega pikka saba. Jättis ikka tõsiselt hämmingusse, kui aus olla.

Pärast käesoleva paranduse kruntimist ja kivikaitsmega katmist oli paras aeg masin tõstukilt maha ajada ning proovida seda, millest kõik alguse sai. Ning mõlemad tagumised rehvid käivad all kohapeal ringi ilma suurema pingutamiseta, põhimõtteliselt võiks tühikäigul tiksuda. Ning siis polnudki muud, kui tänavatele tagasi.



Vähemalt leiab lihtsalt parklast üles.

Nagu aru saada, siis soov mitte minna musta numbrini ning teha lihtsalt sõitev suveauto pole kuskile kadunud. Ühtlasi huvitab ka ennast, kas ja kui mõistlike kuludega on võimalik sellist autot üleval pidada.

Aga siinkohal kõik, loodetavasti läheb nädalavahetus libedamalt ning rohkem autosid juurde ei osta (nädala sees suutsin kaks juurde tuua..).

[speedsta]

Täna Tartu nähtud samasugust liikurit vaikselt liiklusvoos kulgemas, õhus tunda vanakooli bensiiniving. Nüüd numbrimärki vaadates selgus, et tegemist polnud mitte teemakangelasega, aga vaatepilt oli sellegipoolest tore.

[Tuunikala]

Olgugi, et vahepeal olnud vaikus, pole kuskile kadunud. Kurb tõsiasi lihtsalt, et kui hobist saanud töö, siis peab tegelema kõige muu juurdekuuluvaga.

Kõigepealt lisame pildi siis selle auto viimasest ametlikust sõidust:



Korduv ülevaatus sai läbi, ning oli aeg panna ta seisma. Õnneks september andis piisavalt päevi, et seda meistriteost nautida, katus maas. Suuri muudatusi ei toimunudki, oli üllatavalt töökindel selle kuu aja jooksul, ei esinenud ühtegi tõrget ega takistust.

Kuna aga automaks läheneb, siis tuli aeg tegeleda kõigega, mis selle valguses. Peamiselt oli plaan autoparki vähendada, kuid anonüümsel autohoolikul lähevad need asjad teadagi rada..

Kõigepealt tuli tegeleda tulevase talvega, ning kulutatud raha ebamõistlikult. Ostsin oma esimese saani selle aasta alguses, pildil sinise. Oli vaja naisele ka üks osta, saab koos sõitmas käia.



Siis pidi tegelema pealmise probleemiga. Maks tuleb, võiks osta siis autod, mis mõneks ajaks jäävad. Esimene kandidaat oli naisele.


2009 aasta BMW X5 35d. Tulu alla turu kõige odavama hinna. Tähendab see tavaliselt probleeme. Lõppes see asi nii:









Kes oleks uskunud, et turu kõige odavam auto võib pakkuda parajat pähklit. Aga mis seal ikka, kõigega oli arvestatud, siis pidi lähenema asjale vastavalt.



Plokk käis samuti lihvis. Uued klapid, ketikomplekt, tihendid, kolvirõngad ning kõik muu mudru on kas tellitud või ootab saabumist, et selle aasta sees jõuaks veel mõned kilomeetrid läbida.

Siis oli vaja endale auto osta.



Järjekordselt, turu üks odavaimatest. Ning me kõik teame juba, mida see tähendab.



Õnneks järjekordselt oli asjaga arvestatud. Kartus oli kõige hullem, kuid võõrkeha silindris polnud liiga teinud millelegi muule. Kolb ja kaas said oma osa, aga silindrisein oli ideaalne. Kerge hoon, uus OE kolb tellitud ning kokku ta läks. 



Peab tõdema, et üks selle aasta parimatest ostudest, sõidus igapäevaselt ning teeb kõike, mida ootasin. Ja rohkemgi veel.

Kõige muu peale aeg ja raha raisatud, pidin tulema kuidagi tagasi teema peakangelase juurde. Põhiliselt see, mis kõik tegemist vajab, mis juppe on vaja ning kõik muu meelehärm, mis sellega kaasneb. Ebay-st otsides hakkas rahakotist kahju, auto ostuhind oleks olnud ületatud korduvalt. Vaja leida lahendus.

Ning see lahendus tuli järjekordselt facebooki avades.



Kus on, sinna tuleb juurde. Tegemist siis samuti 89 aasta Jaguar XJS-ga, 5,3 V12 HE mootor, automaatkast, valepoole rool. Jubedalt roostes, aga samas pakub kõike, mida vaja ja rohkemgi veel.

Peamiselt pakkus huvi seisukord asjadel, mis kaasneb niiskes ja jahedas kliimas olemisega. Kõik kummidetailid, mida mul vaja läheb, on ideaalsed. Salongis istmed pole päikese poolt ära söödud, olemas detailid nagu päikesesirmid, näidikud korralikud, olemas embleemid mis mul puudu ning muidugi mootor. Kõik sellised pisiasjad, mida eraldi otsides maksad vigaseks end. Sirme nägin Ebays müügil, kuid 230€ tükihind ei kutsunud. Embleemidest ning muust sellisest parem ei räägigi. Muidugi lisaks veel eurooplase stanged, kruvid, tagumised tuled. Tõeline aare selle koha pealt.

Eriti tõmbas käima mind see:




Paljude silmis mõttetu iluasi, kuid jällegi osa, mis oli puudu. Lisaks avastus, et kõik, mis vaja, on olemas ja originaalne. Isegi originaal Lucase kaitsmed olid veel sees komplektis.







Selline ta siis on. Parajalt nukker, kuid aardeid täis. Saab sellele projektile vähe elu süstida sisse

[Peeter2]

soovin edu, tahtmist ja vaba aega, et auto ikka kiirelt teedele jõuaks!