[mlsluik]

Mis sellise vahuse reaktsiooni põhjus võiks olla?
On kellelgi veel taolist ehmatapanevat kogemust varnast võtta?

Kui ühtegi segavat sümptomit ei esine ehk salong soojaks läheb ja mootori maha suudab  jahutada siis isiklikult sügaks korra kukalt, suruks korgi peale tagasi ning läheks rahulikult eluga edasi... ;   
Selle aja peale võib autode jahutussüsteemidest palju hullemat kraami leida...

[Marko]

Mlsluik, respect! 
Walter, see oli ikka uuem aeg, minu jaoks muidugi vana aeg.
Antifriis tähendab endiselt külmumiskindlust.

[veix__]

See teema paneb ka mind kukalt sügama. Kunagi ammu Scanias töötav sõber soovitas hoiduda ka sinise ja rohelise omavahel segamisest. Pärast seda olen kasutanud ainult rohelist. Ilmselt olen eksiteel...

Sinist ja rohelist on mu teada koguaeg lubatud segada, punast nendega aga mitte. Ei näe põhjust tänapäeval sinist ega rohelist kasutada kuna nende omadused muutvad rutem ja peaks tihedamini vahetama, sinist isegi vist soovitati iga aasta. Ega väliselt ei pruugigi kohe näha et midagi ka näiteks 5 aasta pärast hullusti oleks, kui aga ühe päeval kõva külmaga asi ära külmub, sest piisavat külmakindlust enam polnud, siis on asi halvasti. Ja kui aja jooksul metalli ja tihendite vastu agressiivsemaks (happelisemaks vms?) muutub. Punast võib kasutada julgelt 5 a. Mu autol oli ostes roheline, esimesel aastal vahetasin punase vastu välja ja midagi muud pole pannud. Tõsi küll, pesin süsteemi ka paar korda veega läbi, niisama roheline välja lasta ja punane sisse panna igaks juhuks ei julgeks soovitada.

[karvik]

...Silikaatide baasil toodetud jahutusvedelikud on samas neutraalsed ja ei söö metalle, pane sisse millisesse plokki tahes...

On pisut abrasiivne. Väikse mahuga ja suure voolukiirusega (motikad) plokkides pidi olema oht kulumisele.

Seda kohta tahaks nüüd küll lähemalt teada?

On tulnud mõnel tsiklil veepumba sisu vahetada, aga seal on läinud katki keraamilise tihendi ümber olev kummi jurn mis kiiresti voolava vedeliku eest on suht kaitstud(asub tiiviku taga).

[viplala]

See teema paneb ka mind kukalt sügama. Kunagi ammu Scanias töötav sõber soovitas hoiduda ka sinise ja rohelise omavahel segamisest. Pärast seda olen kasutanud ainult rohelist. Ilmselt olen eksiteel...

Küsimus vast siit tulnud et vanasti oli sinine tosool/antifriis, tänapäeval on baasaineks hoopis miski muu. Neid tänapäeva vedelikke ei tohi antifriisiga segada, muud kunsti siin polegi.

Uhhkrtrsk. Täna on tosoolide baasaineks samuti etüleenglükool ja propüleenglükool. Antifriisi baasaineteks on samuti etüleenglükool ja propüleenglükool. Ka jahutusvedelike ja teiste sama nime kandvate ainete baasaineteks on etüleenglükool ja propüleenglükool. Värvaineid lisab iga tootja oma suva järgi ning ka nimetab oma tooteid oma suva järgi. Seega pole mingeid reegleid mitte kusagil. On ainult tootja soovitused ja foorumi tarkus.

[aavu]

http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/autom...likud.html
Üks lugemine antifriisi, tosooli ja tänapäevaste jahutusvedelike kohta.

[Janka]

See saaga hakkab vist (ma vähemalt loodan nii küll jah!!!) oma otsa leidma.

Vastu talve hakkas auto tõusudel ja järsult kiirendades ikkagi liiga soojaks minema. Mootori temperatuuri näidu poolest. Salong samal ajal jahtus.
Jätsin sandi seina veerde, sest ega see pole ju ainus liikur, millega ringi ratsutada...

Nüüd siis ajasin risule uuesti jalad alla. 
Alguses ei saanud nagu arugi, et miskit hullu häda on, aga kui tahtsin mehemoodi peale tallata, hakkas taas trall seieriga pihta ja soojast õhust salongis võis koormuse all vaid unistada. Rahulikult kulgedes kukkus ka seier oma õigele kohale tagasi, samal ajal naases soojus salongi.
Egas midagi - kuna korralik remondihall läks rendile, siis tuletasin noorust meelde ja kiskusin värgi otse hoovil lahti.
Ja mis ma nägin?
Vastupidiselt ootustele ja lootustele oli kaane tihend terve mis terve.
Hea või halb uudis? 
- Pigem ikkagi halb, sest vahutamise ja hilisema ülekuumenemise probleem peitub seega mujal. Ja see "mujal" seisnebki jahutusvedelikus eneses.
Vaat ei teagi nüüd, kas läksid vanad jäägid uue punasega omavahel tülli või on see punane tõepoolest nii vanale autole surmavate omadustega, aga igatahes oli jahutusvedelik (või vedelike segud) pesnud süsteemist liikvele kõik, mida liikvele oli võimalik sättida.
Plokikaanes olid osad vedelikule mõeldud avad lausa ummistunud. Ködi, millest ummistav aine koosnes, sisaldas eneses lekkepeataja glitterhelbeid, savilaadset ollust ja liivaterasidki (või on see katlakivi).
Igatahes on nüüd suur töö tehtud ja masin ootab kokkuladumist.
Kindel ja põhjalik jahutussüsteemi lisaläbipesu tuleb peale seda, kui kõik pulgad taas omal kohal tagasi.
Muuseas sai auto ühtlasi palju uusi pudinaid, millede ostmine tegelikult juba ammus mõtteis mõlkus, aga puhtalt laiskuse tõttu väljavahetamist ootasid.

Muidugi, kahju, et läbi kaane seinte mootorisse ei näe. Oleks teadnud, et ainult ummistus, oleks ka tesitmoodi reageerinud ja alustanud teisest otsast, ehk siis pesemisest .
Oleks...oleks...
Koolirahad makstud, selgeks sai vähemalt see, et G12 jahutusvedelik selles mootoris enam ei loksu.

   
Käes nüüd aeg hakata uusi klappe värskeltlõigatud pesadesse sohhvljäitama.

[aavu]

See saaga hakkab vist (ma vähemalt loodan nii küll jah!!!) oma otsa leidma.

Vastu talve hakkas auto tõusudel ja järsult kiirendades ikkagi liiga soojaks minema. Mootori temperatuuri näidu poolest. Salong samal ajal jahtus.

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid331919 
Salong kiirusel üle 60 külm, alla 60 sõidul norm-soe.

[Marko]

Kindel ja põhjalik jahutussüsteemi lisaläbipesu tuleb peale seda, kui kõik pulgad taas omal kohal tagasi.

Seuke sõbralik soovitus - salongiradikas pesu ajaks süsteemist välja!

[Inri]

Pole selle auto hinge eluga täpsemalt kursis, aga voyal oli selline häda kui süsteem jäi korralikult õhutamatta. 1.8 110kw alhambral sai ka jupike aega lastud peale dosooli vahetust rahulikult tiksuda ilma paisupaagi korgita.

[Janka]

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid331919 
Salong kiirusel üle 60 külm, alla 60 sõidul norm-soe.

Galaxyl rõõm, nagu soojenduse kraan puudub. Salongisooja timmitakse õhu jagamise luugiga. Kas väljast otse ainult külma või sedasama külma läbi soojendusradika. Nagu vanal hääl Sierralgi .

Salongi radikate poolest olen nii rikas mees, et neid autol lausa kaks tükki. Teine kütab taga suurt pakiruumi ja puhub ka tagumistele reisijatele tagumiku alla.
Eks jah tuleb nad mõlemad lahti ühendada ja neile omaette ringlus käima nuputada.

Seoses salongi soojenduste ummistusprobleemidega meeldib mulle hullupööra see video: 



Poistel on tegemist ikka tõsise jamaga ja kui niimoodi jantida ei viitsi, ei saa, ei oska, ei taha, siis lippadki poodi uue järgi. Siin tundub, et saab sitast isegi enam-vähem saiamekise sepiku kätte. Aega ja võimalust on - miks mitte .

[stihl]

Poistel on tegemist ikka tõsise jamaga ja kui niimoodi jantida ei viitsi, ei saa, ei oska, ei taha, siis lippadki poodi uue järgi. Siin tundub, et saab sitast isegi enam-vähem saiamekise sepiku kätte. Aega ja võimalust on - miks mitte .

Ma olen sama asja tavalise 30% söögiäädikaga teinud. Ja samu tulemusi saavutanud.
Ja eriti hästi oleks poistel läinud siis, kui nad selle jama veel paariks päevaks radikasse seisma oleks jätnud ja siis uuesti läbi uhanud.

Ja kui nö. "radikas auto küljes" seda teha (no ei viitsi ju armatuuri maha võtta!) , siis tuleks mootori ja esiradikaga sama teha - seal on see sodi ju endiselt sees.
Termostaadi peab vahepeal välja võtma, et ei segaks.

...............

See on umbes sama teema nagu jalgrattaga, et kui lenksutoru on kahvliga kokku kasvanud, siis ratas tagurpidi maha, augud kinni ja paar päeva äädikat leotab selle enamus juhtudel lahti.


.

[margus61]

Siin GAZ 66 teemas tuli jahutusvedeliku valik uuesti üles.
Hiljuti otsisin ühele 2011 aastale, kus tootja soovitus oli kasutada etüleenglükooli baasil longlife toodet.
Selline informatiivne leht jäi otsingu käigus ette (paremalt ülalt nurgast saab teooriale ligi):
https://www.polar-coolants.com/

[maaks]

Selline tabel jäi silma, võib-olla on kellelegi abiks.
   
Kõik laiatarbe jahutusvedelikud on alkoholide baasil toodetud, isegi see veneaegne Tosol.
EDIT: 1 oluline "mõttetera" siia jahutusvedelike teema juurde: on hakatud reklaamima ja kasutatama nn. "paisupaagi vajaduseta" jahutusvedelikke, mis on iseenesest "toredad" asjad, aga kuna nendes on vee osa viidud miinimumini, siis seetõttu on nende ühiku soojusmahtuvus väiksem (sama koguse soojuse ära kandmiseks tuleb ringleva vedeliku kogust suurendada) ja süsteemi projekteerides tuleb selle eripäraga arvestada. Eriti oluline meeles pidada suurel koormusel töötavate mootorite juures.

[honkomees]

Huvitav, 2 viimast viidet muidu lähevad värvide osas kokku aga see enamlevinud Polar Premium Longlife LLC on ühes kohas näidatud sinisega, teises punasega ???

[Janka]

Ma saan oma isiklikele kogemustele tuginedes öelda igatahes seda, et kui oled eelnevalt malmploki ja alumiiniumkaanega mootoris kasutanud sinist või rohelist jahutusvedelikku ja tekib räige soov jahutussüsteemi läbipesuks, siis kalla sinna punane G12 sisse ja anna minna.
Peseb kõik pasa liikvele   
Pärast loputad veega õigeaegselt läbi ning oled häpi mees 

[honkomees]

... punane G12 ...

G12 peaks sihuke lilla või noh punakaslilla olema? mitte punane!

[overspeed]

...Silikaatide baasil toodetud jahutusvedelikud on samas neutraalsed ja ei söö metalle, pane sisse millisesse plokki tahes...

On pisut abrasiivne. Väikse mahuga ja suure voolukiirusega (motikad) plokkides pidi olema oht kulumisele.

Seda kohta tahaks nüüd küll lähemalt teada?

On tulnud mõnel tsiklil veepumba sisu vahetada, aga seal on läinud katki keraamilise tihendi ümber olev kummi jurn mis kiiresti voolava vedeliku eest on suht kaitstud(asub tiiviku taga).

Omast kogemusest ei oska nagu muud öelda, et tsiklitel/quadidel/mopeedidel, millel vedelik-jahutus, on väga väikese diameetriga veepump ning väga suured pöörded. Vale jahutusvedelik läeb lihtsalt vahtu pumbas impelleri sellise vurramise peale, vedeliku voolavus on kahjustatud  ning jahutus ei toimi enam. 
Samas jälle liialt suure tihedusega (raske) vedelik, mis impelleri vurramisele vasta peab ja vahtu ei löö, on pisikestele labadele (plast- vöi alumiinium) liiast raske lükata, murduvad vöi kuluvad siledaks. 
Eelnevatel aegadel vahetasin poja quadil pumba tiivikuid päris mitu korda, oli aegu kus impeller oli puhta sile (labadeta) ... ma ajasin selle küll liiast kuuma jahutusvedeliku kaela (kuna temp oli mul 115C aga teistel 85C ... no oli jahutusprobleeme kui mootor liialt hästi töötama panna), sest kasutasin alati spets jahutusvedelikku mis just möeldud väikestele kiirete pööretega mootoritele. Aga too (kliki) suurema diameetriga pump ei pidanud vedelikule, tihedusele, temperatuurile ja pööretele kohe mitte vasta, hiljem panin vana pumba tagasi.

Siin GAZ 66 teemas tuli jahutusvedeliku valik uuesti üles.
Hiljuti otsisin ühele 2011 aastale, kus tootja soovitus oli kasutada etüleenglükooli baasil longlife toodet.
Selline informatiivne leht jäi otsingu käigus ette (paremalt ülalt nurgast saab teooriale ligi):
https://www.polar-coolants.com/

Ma saan oma isiklikele kogemustele tuginedes öelda igatahes seda, et kui oled eelnevalt malmploki ja alumiiniumkaanega mootoris kasutanud sinist või rohelist jahutusvedelikku ja tekib räige soov jahutussüsteemi läbipesuks, siis kalla sinna punane G12 sisse ja anna minna.
Peseb kõik pasa liikvele   
Pärast loputad veega õigeaegselt läbi ning oled häpi mees 

Eks aeg näitab, kas mo rohke veega 15 min loputamisest 66-l oli tolku ning mis see punane nüüd seal sees teeb.

[huvi5]

Ega jahutussärki õli pole kogemata valatud? Kunagi nägin üht transiti mootorit, millel sohver roolivõimendisse mõeldud õli radikasse või paisupaaki kallanu. Kogu süsteem oli sellist ila täis, lõdvikutest tuli tahket löga ja vahtu.