[Laurimetall]

Ma vb valetan aga kas mingis nõukogude traktori raamatus polnud mototöötunni mingit kütuse tabelit. Mul nagu meenub ,et T-40l oli äkki 7L. Eks see number võib olla nominaal võimsusel. Lihtsalt koduses majapidamises enamasti tühikäigul midagi lihtsamat tehes kulub 10-15 L päevas ja mototunde ka mingi 1-2 vb  3 vast tuleb.

[Daff]

Vene ajal armastati igal pool rääkida erikulust mis oli valemina g/kWh. 
Kui traktoriõpiku/-raamatu lahti lõid ilutses kütusekulu kohal selline pookstav.

[v6sa]

Need grammid kilovatt-tunnile on ka täna kenasti saadaval, aga tootjad ei taha neid enamasti väga näidata. Sest neist koorub karm tõde: masinatevahelised vahed on väikesed ja lõppmängus on kordades suurem roll kütuskulule juhi oskusel masina eeldused ellu rakendada (või roolitaha sattnud juhmil/ignorandil oskus neidsamu võimeid ignoreerida).

   

Pärit siit: https://pruefberichte.dlg.org/filestorag...rio_en.pdf

Selle traktori kõige ökonoomsem töörežiim on umbes 1200 pöörde juures, aga siin tuleb jälgida pöördemomendi kõverat, et üle ei koormaks. Õnneks hüdromehhaanilise kastiga pole võimalik mootorit (ilma erivõteteta) seisma lasta.

[PlyVal64]

Taavi, kogu selle g/kWh jm sellise idiootsuse peale tasub ära vaadata eileõhtune osaliselt soomlaste tehtud dokk ETV2 pealt: Üks õnnelik töötaja. Kui seal julmalt otse väljaöeldu iseendale lahti mõtestada ja selelst ka reaalselt aru saada, jõuab kohale ka sellise "näidu" mõttetus. Sest TÖÖ tuleb igal juhul ära teha ehk tegelikkuses on täiesti pohh, mis see erikulu on! Kui on olemas see, kes on NÕUS töö ÄRA tegema (ja olema selle juures rahul ning õnnelik), on absoluutnumbrilise kütusekulu olematu hinnavahe täiesti tähtsusetu. See g/kWh on järjekordne absoluutselt kasutu kontorirotist juhi onanism, püüe oma olemasolu õigustada ja ohjeldamatu sisutu möla saatel Omanikele kasvavat kasumit "tõestada".   Sotsialismis oli see sama oluline oskus kui tänases kapitalismis. Sa ütlesid sama välja aga vähe teisel kujul   Ma TÕESTI soovitan seda dokki! Karm reaalsus. Enamus saab ju ka järgi vaadata suuremalt ekraanilt, ise diivanil lesides.

[v6sa]

Lgp. ksf! plyVal64, palun siirduge istelihase pimedaimasse nurka selle jutuga.

Kütuse erikulu on ainus näitaja, mille järgi saab mootorite efektiivsusi võrrelda. Selle kõvera järgi saab kenasti ajudega juht enda gaasijalga timmida nii, et töö saaks tehtud ilma mootorile häda tegemata ja kütusemüüjate esimese miljardi teenimisse liigselt ei panustataks.

Või teisipidi: kogu inseneriteadus on kontoriroti onanism... Kõik need epüürid ja vektorid ja paindetsüklid ja istud.

2715, palun anna märku, kui graafikutega üle piiri läksin.

[Laurimetall]

Ma olen suht veendunud, et on olemas arvestatav hulk inimesi, kes ei oska graafikuid lugeda või ei saa põhimõtteliselt sellest informatsioonist aru, mis seal on. Samas igapäevaselt on mingi masina peal, kus selle tarkusega võiks oma professionaalsust tõsta.

[2715]

Keegi küsis, et mismoodi on Belarusiga  lund lükata ja siin on vastus.
Hakkab pihta 7 minutist ja kestab piisavalt kaua, et kõike pole mõtet vaadata.

[PlyVal64]

Lgp. ksf! plyVal64, palun siirduge istelihase pimedaimasse nurka selle jutuga.

Lgp.isand Võsa, siirdusin istelihasega realsesse sellesse töösse (jube igav hakkas!) ja julgeb VEEL KINDLAMALT väita et igasugune erikulu on miljonendas tähtsuses  Seda eriti kommunistlikus KOVinduses kus raha tuleb seinast jne. Näiteks sellised pillid, mida enamus pole elus isegi mitte näinud   Puhas Autria mägitraktor, meil neid suisa kaks. Aga see selleks. See raha meie ühise raha hukkamine mõttetu ringisõitmise jms peale on teine teema. Mis erikulu, ma raiskasin ükspäev lihstalt +3 kraadi juures 15 liitrit diislit ja 900 kilo kildu ära - linnaviletsus "käskis". 

Aga hoopis lahedama leiu leidsin just äsja Klaravikust.  Just DIY lumelükkamise lahendus on megaäge, mid apole ise oma silmaga Eestis küll näinud. Mitte et keegi kuskil seda teinud poleks, kindlasti võib olla. Aga just esiriputa masinale ülipikk ais tõmbele projekteeritud punkti ehk tagumisse veopeasse ja laaduri kasutamine tõstesilindrina, kusjuures ketid tekitavad amortisatsiooni. Ka edesilda kinnituvad külgliikumise ketid on lahe lihtne lahendus. Ja mis peamine - see värk on ju selgelt aastakümneid töötanud! Ja kui lihtne on seda alla ühendada ja ära võtta! 
Teine hea mõte on taga tünniga höövel/"kamm", mille jäätuva vedeliku või liiva/krusua asemel võib ju diislitünniga asendada. Mingile vanale kasutule mürgipritsile uus elu. 

Midagi pole teha, vanakooli maa-svenssonid ikka oskasid, tahtsid ja tegid asju!

[v6sa]

Tamsalu EPT tootis sarnast pika tala ja ujuva esiraamiga lumesahka teistkümmend aastat. Olen isegi lükanud säärasega. Kui läbi rooli käteletulev tõuketala tõsteraami kahvli pihta kolksumine külgepidi välja jätta, oli hää asi.

Selle Klaraviku leiutise hetkehind ongi 4 kiloSEKki ehk 348 €? Palju sellel "ostakohe" on?

Äge põrr iseenesest. Iseküsimus, paljud meist enam tahavad sellises istuda lumetuisus...

Metrac on hoolivale juhile ilmselt mugavaim asi kuskil linnas ellujäämiseks. Pohhuistile oleks ilmselt parem mingi JCB/Volvo/JohnDeere/NewHollandi jms. paarikümnetonnine kühvel.

[huvi5]

Ma olen suht veendunud, et on olemas arvestatav hulk inimesi, kes ei oska graafikuid lugeda või ei saa põhimõtteliselt sellest informatsioonist aru, mis seal on. Samas igapäevaselt on mingi masina peal, kus selle tarkusega võiks oma professionaalsust tõsta.

Palgatöötajal ei ole päeva lõpuks mingit vahet, kas ta hoidis 10l kokku või mitte, Hommikul vajutab nagunii jälle 400l paaki. Ja milleks ke**ida oma ajusid mingi kokkuhoiuga, kui kohati saadetakse tööle, millest mingit tulu nagunii ei tõuse? Kokkuhoid peab hakkama töö ja töökäikude planeerimisest. Kui põllumajanduses kütte jaoks raha pole või peab iga liitrit lugema, võib juba samahästi uksed kinni panna.  Kõik muud kulud on kordades suuremad.

Oma tehnikaga toimetades ja tööaega planeerides on kokkuhoiul mingi mõte küll. Aga imesid ei tee sellega. See on nagu ökosõit maanteel, paljud seda päriselt viljeleda viitsivad?

[Telc]

Ma olen suht veendunud, et on olemas arvestatav hulk inimesi, kes ei oska graafikuid lugeda või ei saa põhimõtteliselt sellest informatsioonist aru, mis seal on. Samas igapäevaselt on mingi masina peal, kus selle tarkusega võiks oma professionaalsust tõsta.

Palgatöötajal ei ole päeva lõpuks mingit vahet, kas ta hoidis 10l kokku või mitte, Hommikul vajutab nagunii jälle 400l paaki. Ja milleks ke**ida oma ajusid mingi kokkuhoiuga, kui kohati saadetakse tööle, millest mingit tulu nagunii ei tõuse? Kokkuhoid peab hakkama töö ja töökäikude planeerimisest. Kui põllumajanduses kütte jaoks raha pole või peab iga liitrit lugema, võib juba samahästi uksed kinni panna.  Kõik muud kulud on kordades suuremad.

Oma tehnikaga toimetades ja tööaega planeerides on kokkuhoiul mingi mõte küll. Aga imesid ei tee sellega. See on nagu ökosõit maanteel, paljud seda päriselt viljeleda viitsivad?

Aga kui 10l päevas kokkuhoitud raha, ca 250€ kuus lisanduks palgafondi siis ka ei oleks vahet?

Kogemusest võin kinnitada, et tööde säästlik planeerimine ja tööde töötaja arvates säästlik planeerimine ei pruugi sama tähendada.

Samas loetleda töötajale ette kõik asjaolud ja põhjused, miks asju just nõutud järjekorras teha tuleb, ei ole samuti säästlik ressursikasutus.

Üsna lapsik põhjendus kütusega priiskamise õigustamiseks.
Seda, kuidas tilkadest meri koguneb, võiks ka ju täiskasvanud inimene teada.

Viimase lause, et säästa tasub oma ressursse, aga mitte tööandja omi, soovitan tööle kandideerides CV-sse lisada. Hoiad oma aega kokku. 

[huvi5]

Hea et sa muretsed, aga mul on tööga kõik hästi. Sa jätsid vastamata, kas tegeled ka ökosõiduga?

 Eks sellele säästmise vaatevinklike vaatavadki ettevõtjad teisiti, kas nad on võtnud omale tööle kogenud operaatorid, või pensionärid, kes mäletavad esimest traktorit naaberkülas ja kelle oskused on devalveerunud. Ühtede kriitika töö osas võib vastata tõele, teised on lihakehad roolis. Teevad tööd aga ei mõtle.
 See tuleb selgelt välja, kui üks mees harib põldu päevas x hektarit rohkem kui teine. Masina töötund on oluliselt kallim kui liiter kütet ja kui toimub ebaratsionaalne liikumine põllul, kus tekib palju tühisõitu, ülemäärane tallumine. Või lõhutakse tehnikat, remondiaeg jms. see on palju suurem kulu.

Loomulikult seda ei saa 1:1 mõõta, seega kütuse erikulu on tähtis näitaja selle vastu ma ei vaidle, aga masinat vaadates on olulisem et see on mugav, kuna sel juhul juht ei väsi ja puhanud juht on efektiivsem päeva lõpuks, isegi, kui on läinud gramm kütet rohkem.

[Laurimetall]

Ma vb laiendaks teemat ökonoomsuse kohapealt selles mõttes, et näiteks sõiduautoga " öko" sõitu tehes  on masin niisuguses olekus, et pöörded miinimumi ja vaevu veel jõuab vedada. Ilmselgelt pikemalt aega selline kurnamine hästi ei mõju.

[v6sa]

Ma vb laiendaks teemat ökonoomsuse kohapealt selles mõttes, et näiteks sõiduautoga " öko" sõitu tehes  on masin niisuguses olekus, et pöörded miinimumi ja vaevu veel jõuab vedada. Ilmselgelt pikemalt aega selline kurnamine hästi ei mõju.

Märkus osaliselt õige.

Ma palun siiski vahet teha praegu viljeldava "ökosõidukoolituse" ja päriselt ökonoomse režiimi vahel. See viimane sõltub kusjuures VÄGA PALJU mootori ehitusest/põlvkonnast.

Meie koolitustel õpetatakse mootorit tapma, sundides seda töötama pöördemomendi kõvera "alumises otsas" ehk võimalikult madalatel pööretel. Niimoodi puudub mootoril momendivaru ja koormuse kasvamisel (tee keerab mäkke, vastutuul tugevneb) koormatakse mootor üle. Selle ideoloogia rakendamiseks ongi vaja mustmiljonit käiku

Reaalse mootori ökonoomseim režiim (mitte stendis katsetades, vaid reaalses maailmas päris masina peal reaalsetes tingimustes liikumisel) on kusagil 1/3 pöörete peal. Siis ei pea kogu aeg manuaalkasti kangiga vehkima ja kütuse tunni/kilomeetrikulu püsib mõistlik. Küll on mootori pööretel ruumi langeda enne, kui pöörlemissagedus muutub ohtlikult madalaks ja mootori sisemus (ennekõike kolvid) termiliselt üle koormatakse. Ka heitmed on selles režiimis vähimad.

Eriti oluline tänapäevaste turbomootorite puhul: vurr peab kogu aeg puhuma Kes tahab maksimaalselt kiirendust välja pigistada, siis käiguvahetusel peab seda kogu aeg arvestama: mootori pöörded järgmisel käigul ei tohi langeda alla eelmise käigu momendikõvera väärtust. Lühiajaline intensiivne ventileerimine teeb tänapäevasele kiirekäigulisele optimeeritud ehitusega mootorile vaid head!

Kes tahab ökonoomitada, siis: inerts on Sinu sõber, kui oled kord liikuma saanud Kehtib ka kiiremal käigul lume lükkamisel.

[PlyVal64]

Ma vb laiendaks teemat ökonoomsuse kohapealt selles mõttes, et näiteks sõiduautoga " öko" sõitu tehes  on masin niisuguses olekus, et pöörded miinimumi ja vaevu veel jõuab vedada. Ilmselgelt pikemalt aega selline kurnamine hästi ei mõju.

Märkus osaliselt õige.
...
Kes tahab ökonoomitada, siis: inerts on Sinu sõber, kui oled kord liikuma saanud  Kehtib ka kiiremal käigul lume lükkamisel.

Just kiiremal käigul  Mingit laia uut ja sirget kergliiklsuteed saab tõesti 30-40 km/h lasta aga vaat Kadrioru pargis mitteasfaldil ja puude vahel mitte. Või ka PPP poliitunistusi täites keldriakende restide, varikatuste, kõikmõeldavate postide, kergliikurite, autode ja kohati ka Kodanike vahel kitsastel kõnniteedel ukerdades heal juhu 1-2  km/h on igasugune muu võimalik kululiik oluliselt hinnalisem kui liiter disilit. Möödundu öö killutades 17 toopi vedelikku 500 kilo kohta, seda küll koos ringisõitmise ja "vaatamisega".  Killutaja hüdro ise palju õnneks ei lisa. Autoteede ja näiteks Kadrioru või Südalinna sajandivanuste kojamehele projekteeritud kitsaste kõnniteede lükkamine on kaks täita erinevat tegevust  Ma/me peame vaatama et mingi peene woke-resteo tädi tänavale tõstetud iina peent portselanpotti katki ei tee jms värk. Meil on selline päris huvitav vahetus, kuhu just lisandus Musta Numbriga Lada-mees, kes siiani oma "sadulaga" Kaarlaidu avitas. Vanatehnikahuvi, nökerdamine-nikerdamine ja minul purjetamine kui eriti aeglane kulgemise vorm, on selles tööd plussiks. See pole "laia sahaga" maantee või linantänava lükkamine  Kohati on tunne, nagu püüaks "juudilabidaga" Väo karjääri teha  ja ümber nurga nagu püüaks isesammujaga  a'la kadunud Eskuga porgandipeenart harvendada.

[isandpauk]

.....ja ümber nurga nagu püüaks isesammujaga  a'la kadunud Eskuga porgandipeenart harvendada.

Sinu viidatud artiklis:

Roomab, mitte ei sammu
Kogu see 4100 tonni metalli liigub neljal roomikul kiirusega umbes 150 meetrit tunnis. Üks roomikulüli kaalub ligi 200 kilogrammi ja on valatud legeeritud eriterasest. Kaevandusasjades võhikud arvavad küll, et see ekskavaator sammub, kuid tegelikult teevad seda hoopis hiigelkopa väiksemad vennad - 10-20kuupmeetrise kopaga ekskavaatorid on otsekui suuskade peal ja teevad sõna otseses mõttes samme.