DKW NZ 350 - 1939
#41

Vahearuanne
1.      Mootorratas tundus olevat säilinud nö originaalsena, kuid see illusioon purunes peagi. Juba varem on eksponeeritud pilte esimesest porilauast, millel tavaliselt roostetama kippuvatesse kohtadesse olid keevitatud paigad. Samasugune olukord ilmnes ka tagumisel poritiival, kus keskmine mitmekordse plekiga piirkond oli kunagi saanud remonti ehk keskosas oli uus riba keevitatud. Lõpuks tekkis kahtlus ka kütusepaagi pinnakattega, kuna puudusid keskmised triibud ning värvkate ei olnud mitte üksnes kulunud, vaid ka pintslijälgedega. Sai kaalutud üht ja teistpidi, kuid jäädud siiski algse plaani juurde, et viia mootorratas sõidukorda ning visuaalset väljanägemist püüda parandada konserveerimise põhimõtteid abiks võttes. Restaureerida jõuab alati.
2.      Värvkatte konserveerimiseks sai kasutatud rooste konverterit (antud juhul Dinitroli toodangut), mis saadaval aerosoolina. Päris roostes pinnad sai eelnevalt puhastatud teras- ja vaskharjaga ning päris lahtine värv eemaldatud. Kuna mootorratas on musta värvi, siis sulandus mustjas konverter muu pinnakattega sarnaseks. Muu värvitooni korral oleks sellises olukorras vaja pärast konverterit ka värvi kasutada.
3.      Esimene poritiib värviti üle ning vanandati sarnaseks mootorratta üldise visuaalse pildiga. Ilutriibud taastati sama põhimõttega ehk parandati väga kulunud kohtades ja taastati neis kohtades, kus triibud olid aja jooksul päris kaduma läinud. Täitsa uued triibud tuli teha esimesele poritiivale, tööriistakastile ning kütusepaagi pealmisele osale. Parandada tuli ilutriipe esikahvlil, paagi külgedel ja tagumisel poritiival. Ilutriibud taastas ja uuesti värvitud esiporilaua vanandas Jarmo Nuutre.
4.      Ratas oli pika kasutuse jooksul kaetud paksu pori ja õlikihiga, mis sai maha pestud bensiiniga.
5.      Kroom- ja alumiiniumdetailid olid üldiselt väga halvas seisukorras ja suures osas ka roostepesade ja deformatsioonidega. Kuna summuteid ja leegitorusid ei olnud enam mõistlikult võimalik konserveerida, siis sai selliste detailide osas langetatud otsus, et asendada need esialgu replikadetailidega. Hartmannist said tellitud leegitorud, leegitoru mutrid ning summutid (vajasid sobitamist, aga sai hakkama – leegitorul on muidugi jõnksud sees), oldtimergaragest generaatorikate (sellel on stantsimise jäljed, diameeter veidi suurem ja augud liiga lähestikku, aga sai ikka külge pärast aukude laiemale viilimist ning 0,5mm plekist vaherõnga tegemist). Käivitusvänt, käiguhoovastik (nii jalaga kui käega juhitav) said uuesti kroomitud. Juhtraud ja juhtraua hoovad on samuti uuesti kroomitud (alumiiniumdetailid poleeritud). Puutumata jäid esitule võru ning paak, kuna olid veel talutavas seisukorras ja sobitusid nendega kõrvuti olevate detailide seisukorraga.
6.      Juhtraud oli mootorrattal vale, mistõttu tuli hankida uus juhtraud koos kõigi heeblite, lülitite, gaasirulli ja käepidemetega.
7.      Praktiliselt täies ulatuses said vahetatud kummidetailid – rehvid, juhtraua käepidemed, esihargi põrkepuhvrid, jalatappide kummid, paagi külgedel olevad põsed. Positiivse üllatusena oli saada ka tagatule alune kummitihend.
8.      Täielikult tuli asendada kõik trossid ning kogu juhtmestik.
9.      Mootor käivitus enne tööde algust ja ratas oli sõiduvõimeline. Siiski sai vahetatud silinder ja kolb. Olemasolev silinder oli kulunud üle piiri ning ka oluliselt hilisemast perioodist kui ratas ise. Kolvi pilte olete näinud, sellel olid tükid väljas nii kolvist endast kui kolvirõngastest. Proovikäivitus õnnestus, ootame sobilikku ilma proovisõiduks. Silindri värviks sai valitud hõbedane. 
10.  Ratastel sai rehvide vahetamise käigus puhastatud pöiad, mis olid rehvide kokkupuutekohtades roostes ning vahetatud laagrid ja vilttihendid. Rehvid sai vahetatud, kuna vanad olid väga kõvad ja erinevas mõõdus. Eesmärk oli korrastada ratas selliselt, et sellega saaks sõita.
11.  Vahetatud on juhtraua pööramise pinguti, mis oli katki ning käepäraselt remonditud.
12.  Tagatuli vajas remonttöid, mida on eelnevalt kajastatud.
 
Selle ratta korrastamine ei ole veel lõpetatud, kuid kriitika kuulamiseks sai ratas välja pandud Eesti Vanatehnika Klubide Liidu aastakoosolekul 12.03.2023. Kohal oli enam kui 30 inimest, sh kõigi EVKL liikmesklubide esindajad ja ca pooled vanasõidukite ekspertidest. Üldine arvamus oli positiivne hindamaks seda ratast vanasõidukina säilinud sõidukite kategoorias. Siinkohal tuleb märkida, et ülevärvimise fakti tuli selgelt rõhutada, kuna esmapilgul tundub see ratas tõesti olevat originaalvärvis. Säilinud sõidukite hindamise kord näeb muuhulgas ette sellise erisuse - Erandina võib lubada kahjustusi nö „vanal restaureerimisel“, kui kahjustused on väheulatuslikud ning sobituvad esteetiliselt tervikpilti.
 
Anti palju häid suuniseid ja juhiti tähelepanu detailidele, mis vajaksid veel korrastamist. Sellega nüüd tegelemegi, kuna ka enda arvates ei ole ratas veel valmis tunnustamisele esitamiseks.

   

   

   

   

   

   

   

   
Vasta
#42

Kas summutid on ikka õigetpidi - vaadates kalasaba tagaotsa ja võrreldes seda reklaamprospekti piltidega?

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#43

(16-03-2023, 09:46 AM)Walter Kirjutas:  Kas summutid on ikka õigetpidi - vaadates kalasaba tagaotsa ja võrreldes seda reklaamprospekti piltidega?
'
ehk siis neil piltidel on pikem "uim" ju all pool
[Pilt: attachment.php?aid=41104][Pilt: attachment.php?thumbnail=95069]

...
Vasta
#44

(16-03-2023, 09:46 AM)Walter Kirjutas:  Kas summutid on ikka õigetpidi - vaadates kalasaba tagaotsa ja võrreldes seda reklaamprospekti piltidega?

Hallooo!
Jälle mingid mehed, kes pole ühtegi DKW tsiklit..... Aga fakt on, et sumpsid on "õigetpidi", lihtsalt tsikkel ise on ilmselt kiirustamise tõttu punasele vaibale sättides vale pidi sattunud. Ksf! Indrek kirjutas "Anti palju häid suuniseid ja juhiti tähelepanu detailidele, mis vajaksid veel korrastamist. Sellega nüüd tegelemegi, kuna ka enda arvates ei ole ratas veel valmis tunnustamisele esitamiseks.", nii et ärge väga muretsega, eks küsida oleks nende piltide põhjal muudki ja üsna kindel, et mõned küsimised vist nii jäävadki nagu nad praegu pildil on, aga igatahes DKW spetsialiste seal piltidel ikka näha on, vähemalt hr. Lossev senior seal ninapidi kallal oli ja pole kahtlust arvata, et asi veel paremaks saab parandatud! 
Vasta
#45

(16-03-2023, 09:46 AM)Walter Kirjutas:  Kas summutid on ikka õigetpidi - vaadates kalasaba tagaotsa ja võrreldes seda reklaamprospekti piltidega?
Võib igasuguseid tähelepanekuid edastada. Olles läbi töötanud vanad originaalpildid, siis ilmselt ikkagi oli summuti tagumine ots niipidi, et pikem osa allpool. Meie töökoja peameister on lähtunud põhimõttest, et kui on vaja ratast tassida mööda treppe ja lükata autosse/haagisele, siis võib tagumine ots vastu maad minna. Igatahes on tänaseks summuti tagumine ots pööratud õiget pidi. Mõnikord on nii, et omanik on ise liiga ninapidi oma asja vastas, et suurt pilti või hoopis mingit detaili enam tähele ei pane. Kuni märkused on edasi antud viisakalt, on neist ikka kasu. Kasvõi diskussiooniks, millest ka teised saavad mõtlemisainet.
Vasta
#46

Summuti ots on õigeks keeratud. Ühtlasi sai ette võetud ka üks vana sadul, mis pärast remonti (uus võll, vedrude pingutamine ja raami kujusse ajamine) on täitsa istumiskõlbulik ja läheb nüüd sadulsepa kätte. 

   

Ilmnes aga järgmine küsimus. Esikahvli ülemine trapets on kataloogis ja teistel ratastel nähtud detailist erinev. Kui originaalis on see valatud detail õnarusega allapoole, siis konkreetsel rattal hoopis külje peale. Ka detailil olevad valunumbrid ei vasta kataloogile. Ometi on ta täpselt samade mõõtudega ja sobib ratta külge. Sai uuritud, millise ratta küljest võiks see detail olla ning sõelale jäi sarnasena vaid DKW SB 500 viimane põlvkond (sellel aga katalogis number 177102). Samas otseselt võrrelda millegagi ei ole.

Selline ta välja näeb

   

Lähivaated markeeringust, mis on 
23004-0 või 23604-0
123004-0 või 123604-0 

   
   

Originaalne peaks välja nägema selline

   
   
   

Ja võrdluseks ka kataloogipilt

   
Vasta
#47

Laadal jäi silma selline väsinud karp. Varasem kogemus andis lootust, et materjal on puhastatav ja poleeritav. 

           

Tulemus sai selline. 

       
Vasta
#48

Kas kuumaõhufööniga ülelastes läige ei taastu?
Vasta
#49

(21-10-2024, 10:37 AM)siimik Kirjutas:  Kas kuumaõhufööniga ülelastes läige ei taastu?

Bakeliidiga see nipp ei tööta, rikub pöördumatult ära hoopis. Bakeliit on kivistunud vaik, termoplast, millest tänapäeval enamus autojuppe tehakse, on uuesti sulatatav ja vormitav, sellel saab tõesti välispinnale värske jume anda soojaga ehmatades.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#50

Võrdluse mõttes SB 500 kiigest pilti:
[Pilt: 2024-10-21-14-26-24-568.jpg]
[Pilt: 2024-10-21-14-25-19-384.jpg]
[Pilt: 2024-10-21-14-26-05-527.jpg]

Selle 177102 võib hea kujutlusvõimega sealt välja lugeda küll.
Mind huvitaks mismoodi lahendus jutuksoleva pilli tagatuleklaas?
Vasta
#51

(21-10-2024, 10:37 AM)siimik Kirjutas:  Kas kuumaõhufööniga ülelastes läige ei taastu?
Pildid said üles pandud eesmärgiga näidata, et poleerimine õnnestus. Võib-olla pildilt ei ole näha, kuid tegelikult on detailid kenasti läikivad. Kuumutamise jutt teeb ettevaatlikuks - kas oled ise proovinud selliseid asju kuumutada ja saavutanud mingi positiivse efekti?

Tagatule klaasiga ei teinud midagi. Sellel on pragu sees, kuid tegemist on originaalse plastikuga, mis pealegi alumiiniumist rõngaga sinna kinni valtsitud. Ei tahtnud lahti võtta, kuna asenduseks midagi samaväärset panna ei ole. Välja näeb selline. 

   

Kunagi on õnnestunud leida ka üks kasutamata tagatule korpus, kus originaalklaas (plastik) küljes. Ja kunagi on proovitud ka ühele tagatulele ise teha see plastikust klaas. Lähedalt vaadates on originaaliga võrreldes ikka selgelt erinev. 

   

   

Esihargi ülemise trapetsi küsimuses sai justkui sammuke edasi astutud, kuid päris finisis veel ei ole. 1938. aasta varuosakataloogis on selle detaili number 122656-0 (see on ka fotol näha), kuid hangitud detailil 122656-2. Visuaalselt on erinevus nähtav - allosa ühe ribi kõrgus on erieva kõrgusega. 122656-2 on hilisemast põlvkonnast, 22.09.1941 kataloogis on juba selline number. Jätkame algversiooni otsimist, kuna ratas on valmistatud 1939. aastal.   

   
Vasta
#52

(21-10-2024, 13:40 PM)Marko Kirjutas:  
(21-10-2024, 10:37 AM)siimik Kirjutas:  Kas kuumaõhufööniga ülelastes läige ei taastu?

Bakeliidiga see nipp ei tööta, rikub pöördumatult ära hoopis. Bakeliit on kivistunud vaik, termoplast, millest tänapäeval enamus autojuppe tehakse, on uuesti sulatatav ja vormitav, sellel saab tõesti välispinnale värske jume anda soojaga ehmatades.

(21-10-2024, 23:38 PM)indreksirk Kirjutas:  
(21-10-2024, 10:37 AM)siimik Kirjutas:  Kas kuumaõhufööniga ülelastes läige ei taastu?
Pildid said üles pandud eesmärgiga näidata, et poleerimine õnnestus. Võib-olla pildilt ei ole näha, kuid tegelikult on detailid kenasti läikivad. Kuumutamise jutt teeb ettevaatlikuks - kas oled ise proovinud selliseid asju kuumutada ja saavutanud mingi positiivse efekti?
Ise olen fööni kasutanud arvatavasti tänapäevasemate plastikutega. Kuid sain selgituse juba kätte, et föön igalepoole ei sobi.
Edu!
Vasta
#53

Mustal rattal oli mootori siduripoolsel kaanel häiriv kahjustus, mis nägi välja nagu oleks seda keevitatud. Asukoht kummaline, kuna sellesse piirkonda on keeruline pihta saada. See on sisi vasakul pool kaane ülemises eesmises osas. 

   

Kuna õnnestus saada terve kaas, siis sai lahti võetud. Sidur ise on ilus ja puhas. 

   

Kaane sees on aga näha tõsine parandustöö. Põhjus jäi endiselt ebaselgeks. Seni tundub kõige loogilisem, et mingil ajal on mootori veokett purunenud. 

   

Igatahes sai see iluviga nüüd kõrvaldatud.  

   
Vasta
#54

Mulle tundub, et "uus" kaas näeb kenasti kehvem visuaalselt välja. Kõik dekoratiivjooned on sujuvad, nagu oleks neid liivapaberiga nühitud, vända/käiguvaheti auk on ka lihtustatud konstruktsiooniga.

On siis põhjuseks näiteks tootmine ajal, kus detaili olemasolu oli tähtsam tema visuaalist (aga mitte veel malmiaeg) või siis valmistatud millalgi hiljem originaaldetaili järele mõnes pisemas valukojas.

Ebapopulaarse seisukohana arvan, et nn originaaldetail on parandusest hoolimata "õigem" ja "ehedam".

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#55

Sekundeerin ksf! Aspelundile. 
Algupärane saaks mõningase pingutusega oluliselt "õigemaks" visuaalselt. Madalad kohad täis keevitada, lihvida ja algupärane pind kas mehaaniliselt või pritsides taastada.

Asendusdetail tundub olevat saapanina poolt ära nühitud.
Vasta
#56

Tänan tagasiside eest. Täiesti asjakohased märkused. Tõenäoliselt olen saanud nüüdseks ka selgeks kahe kaane erinevuse põhjused. Õnnestus leida ühe kasutamata mootorbloki pildid, millel valmistamisaeg aprill 1943. See oli teadaolevalt sama kuu, kui alumiiniumblokilt mindi üle malmplokile. Tõenäoliselt olid valuvormid selleks ajaks kas kulunud või olid võetud kasutusele juba madalama kvaliteediga vormid. Igatahes on järgnevatel piltidel see sidupoolne kaas samasuguste erisuste ja kvaliteediga kui see, mille oma rattale praegu panin. 1939. aasta originaalsuse saavutamiseks tuleb seega teha ikka õige aasta kaas korda ning seega see 1943. aastasse sobiv kaas jääb praegu üle. Tänan veelkord kriitilise tagasiside eest, mis ei lasknud olla rahul juba saavutatud tulemusega. 

                           
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne