[Telc]

Lvivis töö jätkub. Produktiivsus on paraku kohati madal ja suuresti suurlinna liikluse tõttu. Ja osa ülesandeid siin ongi rubriigist "käi seal, vii sinna, võta kolmandast kohast". Parimalgi juhul kulub vähemalt neli tundi igapäevaselt rooli taga. See selleks.

Hiluxil võtsin alt ära kardaani, mille keskmise risti loks oli isegi suurem kui meie tavaliste soo-rontide esikardaanidel. Sõites oli muidugi ka igal kiirendamisel-aeglustamisel võikalt tunda see laks.
Läbi oli ka kardaani tugilaager.
Ilmselgelt olid auto annetanud soomlased probleemiga kursis ja vajalikud varuosad olid autoga  kaasa pakitud.

Kuna siinne vabatahtlike töökoda ei ole liiga rikkalikult varustatud, vinnasin balvanka õlale ja läksin nagu jüriratas palgiga üle hoovi sõbralikku töökotta, et saaks risti pressida ja tõmmitsaga laagrit tõmmata. Ei õnnestunud.

Töökojaboss käskis kardaani sinna jätta ja homme tagasi tulla ja näitas ust. Praegu on juba sõnum telefonis, et korista oma äraremonditud kolakas. 

Ise alustasin kanderaamialuste paika sobitamist ja tagumiste rattakoobaste kitsamaks voolimist.
   
Kuni tuli kohalikelt abipalve väidetava keerulise tööga, millega jäid hätta...
Poolteist tundi ja 30km ummikuid hiljem olin teises linna otsas paigaldamas iina gerot droonioperaatorite T4 bussi. Entusiastlikud vabatahtlikud olid õnneks juba kõik jupid pakenditest välja võtnud ja laua peale kuhja valanud, et mul oleks huvitavam nuputada, mis kuhu käib.
Tegelikult läks hästi. Kolksvaagenil oli varem mingi webasto olnud, bussi põrandas oli õiges kohas auk väljalaskele, kütusetrassil oli pimedaks pandud kolmik soodsas kohas. Ahi sai paika, tööle ja buss pani samal õhtul ida poole minema, treileri peal pikap sabas.
   
   
Täna jätkub hiluximenetlus kui just operatiivseid ülesandeid juurde ei saja.

[isandpauk]

Täna ajasime Sorondi nimega Passat õue ning parkisime töökotta Isuzu. Kohale olid jõudnud kõik pidurite remondiks vajalikud varuosad. Tundsime ennast uute juppide keskel nagu kooliekskursioon Kalevi kommivabrikus.
   
Õhtu lõpuks saime tagapiduritrumlid, kingad ja ka sillapealsed piduritorud vahetatud, pidurivedelik sai uus ning tagumise otsa õhutasime ära ka. 
Esipidrunite valdkonnas tuvastasime, et äsja laekunud uute, kulumata liuguritega on lõtkud tunde järgi mõistlikes piires ning järgmisel remondisessioonil asume esimesi pidruneid ja torusid vahetama.
Veelkord täname ksf. A.... - sinu annetatud piduritorudest on jätkuvalt ülihea voolida sobivaid tükke.

Edasi jätkab taas ksf.Rene01 sorondi keevitamisega.

[Telc]

Täna jätkub hiluximenetlus kui just operatiivseid ülesandeid juurde ei saja.

Sadas. 
Lõppkokkuvõttes õpetlik lugu, miks Ukrainasse autot tuues peavad asjad korras olema (ja sellest, kuidas ma täna käsi mustaks ei saanudki). Kuna pahatahtlikkust järgnevas loos pole ja süüdlasi otsima ei hakka, jätan auto ja inimesed anonüümseteks.

Sõnaga, esimene vaatus oli see, et keegi hea inimene Eestis otsustas kunagi, et annetab oma üleliigse auto Ukrainasse. Suures plaanis andis oma auto teh passi ja võtmed kellelegi, kes oli siiapoole tulemas.

Too juhuslik vabatahtlik kaugelt väljamaalt (mitte eestlane), laadis auto peale koorma humanitaarabi ja paar koju tagasi  sõitvat sõjapõgenikku ja tuli Ukrainasse, deklareeris kauba, kuid mitte auto. Teadmata ajal andis tüüp auto passi ja võtmed kohalikule abiorganisatsioonile.

Masin jäi Ukrainasse, vedas siin abi laiali ja leidis vabatahtlike käes sihtotstarbelist kasutust.
Kuni nüüd kohaliku fondi boss leidis, et aitab naljast, tähtaeg on kukkumas, vaja saata auto riigist välja, deklariga tagasi ja laiguliste kasutusse.

Ja paluti mul see koorem oma õblukestele õlgadele võtta. Võtsin. Taksoga kohalikku Jürisse, sealt Šegini piiripunkti annetatud autoga, et sõita Poola, kässariga kannakas teha ja siis tagasi Ukrainasse tulles auto deklareerida.

Piirijärjekorra seisin ära ja paraku käskis UA toll kõrvale parkida ja oodata. Pikema molutamise järel sain teada, et auto Ukrainas viibimise aeg on lõhki ja mind sellega riigist välja ei lubata. Ukrainast peaks sellega välja sõitma tüüp, kes selle tõi ja läbi tegema mitmed ebameeldivad protseduurid ja protokollid. 

Minul ots ümber ja tagasi Lvivi. Jõudes täpselt nädalavahetusele eelnevasse tipptundi. Mitmetunnise ummikusvenimise järel "kodus" otsustasin, et isegi volontjoridele on reede õhtu ette nähtud ja läksin hoopis kesklinna kõrtsi muusikat kuulama ja õlut jooma.

[wagoneer]

Sul vedas,et lasti ots ümber keerata UA punktis. Seadus näeb ette sellisel puhul(auto kauem kui 1a UA-s olnud) auto konfiskeerimist ja edasi otsustab juba kohus kas ja kui palju tuleb trahvi maksta ning kas auto saab tagasi või läheb see riigi omandisse. Paar härrat istunud piiripunktis "kartsas 12+ h   ) Kohalikul tollipunkti pealikul on tegelikult ka teatav liikumis ruum seaduse tõlgendamise osas. Aga see peab olema ikka väga mõjuv põhjus. Näiteks seal sõdinud sõdur jne. Igal juhu peab olema tõendatud kõrgemalt poolt,et auto oli ka reaalselt sõjaväe kasutuses ja täitis oma ülesandeid. Härral kes auto UA-sse tõi on selles suhtes pahasti,et kui ta mis iganes ajal nina UA-sse pistab,saab ta kogu selle jama omale kaela.

[Telc]

Sul vedas,et lasti ots ümber keerata UA punktis. Seadus näeb ette sellisel puhul(auto kauem kui 1a UA-s olnud) auto konfiskeerimist ja edasi otsustab juba kohus kas ja kui palju tuleb trahvi maksta ning kas auto saab tagasi või läheb see riigi omandisse. Paar härrat istunud piiripunktis "kartsas 12+ h   ) Kohalikul tollipunkti pealikul on tegelikult ka teatav liikumis ruum seaduse tõlgendamise osas. Aga see peab olema ikka väga mõjuv põhjus. Näiteks seal sõdinud sõdur jne. Igal juhu peab olema tõendatud kõrgemalt poolt,et auto oli ka reaalselt sõjaväe kasutuses ja täitis oma ülesandeid. Härral kes auto UA-sse tõi on selles suhtes pahasti,et kui ta mis iganes ajal nina UA-sse pistab,saab ta kogu selle jama omale kaela.

Seal on mingi veidi leebem kasjakk siiski. Auto tuli riiki alles kevadel, aga vb siis deklareeriti koos kaubaga humanitarkaks ja möödas on hoopis see "srok" mille jooksul pidanuks auto väeosale andma. Kohalikud tegelevad edasi.

Tollitöötajate juhtnöör oli, et kirjutada avaldus ja seletuskiri piirkondlikule tolliülemale, et juhm vabatahtlik mähkis, aga auto on alles ja igati deklareeritav. Öeldi, et see olukord on lahendatav.

[Telc]

Hiluxist kanderaamikandja ehitamine õnnestus.
Nagu ksf Wagoneer trimmis Galloperi rattakoopaid, tuli mul leida võimalus Hiluxi põrandat 12cm laiendada, et kaks kanderaami kõrvuti mahuks.

Lähteülesanne sisaldas ka keevitamiskeeldu, pidi kaua aega minema ja liiga hea saama ja korralik keevitus pidavat ka üleüldse puuduma. Aga neediliimi remont on meil ju käpas. No problem.

Saagisin siis koobaste siseküljed maha, äralõigatud osa keskmise, ühes suunas sirge osa neetisin ülekattega allesjäänud koopa külge, alumine serv sai põrandaga seotud nurkraua abil. Kena. Ainult neli kumerat rattakoopa nurka vaja veel valmis voolida.

Sirgest plekist vigurite pinnimine olnuks jälle suur ajakulu ja läksin ostsin hoopis kohalikust ehituspoest nelja kumera nurga komplekti, teise nimetusega GN-nõu.
   
Sealt saadud tükid sobisid hästi ja punusin koopad kokku. Kolekäsitöö varjasin hiljem isolatsioonimatiga.
Kuudipõrandale läks ka kiht fooliumiga isolatsioonimatti ja selle peale kaks kanderaamialust.
Kõlab lihtsalt, aga tegelikult jätkus seda mõõtmist, sobitamist, lõikamist ja kruvimist kaheks päevaks.
   
Kiire abi kuulsust on ka kogunenud. Garaažist tuiskas läbi üks John Bulli poeg, kellel Zaporižžje tee ees, aga sigaretisüütaja ei anna nutiseadmete jaoks voolu.
Tuvastasime, et kolmest 12V pesast üks on tõesti tuksis. Samuti on tuksis kodaniku isiklik laadija ja kaks ülejäänud pesa tegelikult töötavad.

Ahjaa, see varemmainitud kardaan sai ka oma kohale ja enam auto kiirendades- aeglustades ei kolksu.

   

Ja möödunud püha Nikolause ja saabuvate jõulude puhul jäid kohalikku töökoja efektiivsust tõstma tõhus tungraud ja pukipaar, mis vanarauafondi abil ostetud.
   

[isandpauk]

Ukrainas kuluvad kraanikausid, Põhja-Tallinnas hakkavad  elektrikilbid hõredaks jääma. Muretsemiseks pole põhjust, mõni on veel varuks.
   

Niimoodi me neid koduste vahenditega sorentodeks ümber valame.
   

Teine külg vajab veel tähelepanu, töö jätkub Soront nimega Passat kallal järgmisel remondisessioonil.

[wagoneer]

Äkki juhtub jõuluime.
Ajasin siis sisse Hiace bussi,et hinnata mis teha ja tellida vajalikud varuosad.  Kui bussi maja eest teisele poole olin ära viinud jäi silma,et bussi all oli ilgelt suur must lärakas.
Seisis teine päeva tõstukil enne kui üles tõstsin. Ja ka põrandal mootori all päris suur loik. Sai siis üles tõstetud ja uuritud kus kohast õli tuleb. Ja oh seda siirast rõõmu kui avastasin,et karteri põhi on läbi roostetanud. Ja kuna tegu on 4wd mudeliga,siis Toyota Europe andmetel ei eksisteeri sellist karteripõhja enam. Viimast liikumist näitab aastal 2006. Ehk see siis viimane tellimus varuosana karteripõhjadele. 
Siin palju tehnikamehi ja interneti mehi. Äkki keegi suudab leida või suisa omab sobilikku asja. Info oleks igati teretulnud. 2wd põhjasid saab igalt poolt soetada ka täna varuosana,aga see on täitsa teise esiosaga kuna 4wd versioonil on reduktor ju seal all.
Auto on siis Toyota Hiace 2.4 TD 4WD reg.nr. 538AMT

PS! kas ka sama ajastu Hiluxi oma võiks sobida äkki?

[isandpauk]

Mootoritüübiks hiacel 2L-T  maanteeameti andmetel.
Mul on võrdluseks võimalik leida 22RE mootori põhja, mida pandi hiluxitele kuni u. 1997.
Kui läbi ta siis roostetanud on?
Äkki proovid siiski tigiga plaastrit peale panna, kuna vahetamine ei ole samuti lihtsaks tehtud?
Tulekustutiga peab lihtsalt keegi kõrval olema ning ei teeks paha ka õlipunni avast väike törts CO-kahte sisse lasta.

EDIT: https://en.wikipedia.org/wiki/Toyota_L_engine andmetel kasutati 2L-T mootorit ka 84/85 aasta Hiluxil/pickupil. Rockautos on selles aastakäigus täitsa olemas 2,4L diiselmootorid ja õlipannid AGA .... isegi kui need sobiks, siis hind koos transa ja maksudega tuleks ~240 raha.

[lamjak]

Kas see soomlaste pakutav on õige kujuga? https://www.osapro.fi/tuote/oljypohja-to...ce-4wd-d4d

[wagoneer]

Soomlaste oma ei sobi. See D4D mootori oma.
Ja no ikka õhuke nagu paber. Kruvikas läks ülemisest servast nii läbi,et ei saanud arugi. Ja sinna reduktrori taha ei pääse ka millegagi ligi. Ehk seal keevitada ei ole midagi. Vahetamiseks vist peab mootori eemaldama?
Uurin seda rockauto teemat. Lihtsalt,et kas Hiluxi ja Hiace vannid on samad 4wd puhul. Hilux ju raamil aga buss mitte.

[wagoneer]

Värskelt saabunud väite põhjal on 4wd bussikul kasutuses oma karteripõhi.
Pildil näha eripära. Kuna mootor on madalamal,siis on reduktori nurga juures õlivannis süvend. Õlivann on ka natuke madalam kui tavaline. Aga tagant see pauna osa kus paikneb õli väljalaksepunn on natuke jälle grammike suurem.
Soomlane ütles,et ükssarvikut või tema si..a on kerge leida. Aga katsu kust leida 
Levinud viis pidi olema keemilise metalliga paigata auklikke kohti. Ma ei ole eriti selle usulahu liige. Aga igal juhul saab sellest üks suur projekt jälle.

[Telc]

Soomlane ütles,et ükssarvikut või tema si..a on kerge leida. Aga katsu kust leida 

Kuula ka Ukrainast maad. Üldse ei pea võimatuks, et kuskil kaugeimas Karpaatia orus üks külasepp vanadest sapakakapottidest selliseid välja pinnib.
Neid 4*4 Hiacesid on sinna ka omajagu kiirabi/evakuatsioonimasinateks viidud. Ehk leitakse mõni ära lastud või muidu maha koolnud masina küljest.

[wagoneer]

Hetkel saatsin Soome lammutustele päringud laiali. Poola lammutuste mingile saidile ka.

[iisak]

https://www.facebook.com/share/1EzebFBwzn/

[Telc]

Ukraina seikluste viimane osa vajab kirjapanemist.
Sõnaga - Hilux sai valmis ja oli aeg hakata oma asjadega sinnamaale jõuda, et kunagi taas ka Eestisse satuks. Ehk siis viimane missioon - edukalt Ukrainasse jõudnud ja Lvivis uue kuue saanud Mazda Zaporižžjesse ära viia.
Hommikupoolik kulus veel olmele ja logistikale - korter nii korda, et poleks järgmise elaniku või omaniku ees piinlik, garaaž korda, hulk erinevaid tähtsaid võtmeid kontaktisiku kätte ja siis keskpäeval minema, 1050km teekonnale.
Algselt olin optimistlik, lootes pärast südaööd kohale jõuda. Aga nagu öeldakse, jumal naerab kui inimene plaane teeb...
200km hiljem hakkas auto eriti isaselt mörisema - kuskilt summuti katki. Lekkekoht lokaliseerus ka kiiresti - juhikohal läks jalgealune vägagi soojaks. Oli selge, et samamoodi jätkates lirtsub varsti sulanud pigimatt ümber varvaste.
Hmelnitskist õnnestus kolmandal katsel ja google abil leida "ремонт глушителей" ja härrad summutisepad lasid kohe masina kanalile ajada. Diagnoos - roostetanud flantsipoltide murdumine. Poldid pandi uued ja sõit sai jätkuda. Eriti südantsoojendav oli arveldamise asemel lausutud napp "безкоштовно" (tasuta).
   
Ajakadu ca kolm tundi tähendas paraku seda, et kell üks öösel andsin alla ja jäin paarsada kilomeetrit varem Oleksandriya linnakesse öömajale.

Järgmisel hommikul olin siis kohal
   

Abikoorma laadisime Soldatskij Privali maha, auto peale jäid vaid rehvid, varuosad ja tööriistad ja viis valget camovõrku.

Mujale jaotamiseks läksid:
23 maskeerimisvõrku
60 sapöörilabidat
2 pursuikat
2 akujaama Silja Peegli kogutud annetuste eest
4 kustutit
1 8 pesaga USB laadija.
   

Pärast ülevaatepilti istusime autodesse ja sõitsime Orihhivisse autot üle andma. 
Meeldiva üllatusena sain kokku vana tuttavaga.
Sügisel viidud Mitsubishi  L200, tuntud ka kui "El Dosciento" kannab nüüd hoopis nime Katerõna
   
   
Teine suur üllatus oli brigaadiülema autasu. Ilus ja läikiv ja ma jätkuvalt tunnen, et sellise asja jaoks on palju rohkem teeneid teil, kes te kõik meid toetate, mitte minul, kes ma valmisvormistatud annetusi kohale toimetan.
   
Mazda andsime üle ja oligi aeg Zaporižžjesse tagasi kihutada.
   
Sealt algas pärast mõningane tüütu paberitöö, tassike kohvi ja pitsike konjakit. Ja siis rongile. 
   
Hommikul Lvivis rongilt maha, Blablacar nimelise sõidujagamisteenuse abil Volodõmõri ja seal sain mõni tund hiljem Ants Ermi ja tema konvoi autojuhte koju sõidutava saateauto peale. 44 tundi võttis reis aega.

/järellood järgnevad/

[margus61]

Eelmisel nädalal mõtles üks siiani meid rahaliselt ja varustusega toetanud kaasfoorumlane, et ta võtaks endale ka ühe remondiprojekti. Välja valis ta selleks Sorento, mille asukoht oli Muhus. Laupäeval käisin vaatamas ja tundus täitsa viisakas masin. Esidiffer lekkis nagu lubatud ja vahekast rapib.
...
Kohale jõudsime kenasti ja otse ksfi garaaži, kus ta saab juba ise edasi tegutseda.

Et see garaaž, kuhu Muhu Sorento jõudis, on mu elamisele üsna lähedal, saab vahel kiibitseda ja asjade edasisest käigust pilti teha.

Vigasel pruudil oli tubli kaasavara ka:
   

Esiosa oli saanud protsessi loomulikus käigus korraliku roostekaitse põhja alla:
   

Mindi kohe vahekastile kallale, mis esisilda lahti ei lasknud. Kuna toimetati üksi, sai kasutada raskelt ligipääsetavate ülemiste poltide kallal ebastandardseid lahendusi ilma et keegi oleks virisema pistnud:
   
   

Vahepeal pandi aku proovile ja test 2A koormusega lõppes juba õhtupoolikuks tõdemusega, et allesjäänud 17Ah mahutavusega akul pole sõjaväljale asja:
   

Kui viimane ennast kastipadja taha peitnud polt ka leitud ja eemaldatud, kärutati kolakas küljest kasutades jooksult improviseeritud vankrit:
   

Siis kiigati esimesse difrisse, mille alukaas oli ülalt lõhki. Tõdeti fakti, et taldriku hambad jätavad soovida, osa kinnituspolte on põhja jahvatatud ja osa näpuga lahti keeratavad:
   
   

Ja läkski difri väljameelitamiseks oma urust. Hirmutatuna sorentogurude hoiatusest, et on kitsas ja võib lõhkuda roolikarbi elektripistiku, mis seal otse kõrval, sai pehmetest hallidest dressipükstest pool säärt sinna vahele ohverdatud. Pikendus koos parempoolse veovõlliga siiski ka enne küljest, et lihtsam ja kergem oleks:
   

Lõppes õnnelikult. Et pärast oleks vähem mõistatamist, kus mingi tükk käis, on alati kasulik asju pildile jäädvustada:
   

Jätkub ka...

[Telc]

Minu jätkuloo eellugu hakkas juba Lvivis. Nimelt helistas mulle hr. Tarmo, et temal on täitsa üle täitsa viisakas vana Ford Ranger, mille ta tooks lähimal  lähiajal ise Ukrainasse kohale kui keegi selle auto oleks nõus ära ostma.
Küsisin kohe kahelt kohapealselt vabatahtlike organisatsioonilt, kas nemad soodsat Fordi koos kohaletoomisega vajavad. Loomulikult vajasid, aga mida lähemale jõudis Tarmo sõidukuupäev, seda vähemaks muutus kohalike innukus projekti finantseerimisel. Lõpptulemusena ostsime auto ise ja lasime operatiivselt teha deklaratsiooni Soldatskij Privali juhatajal.
Tema ja ta meeskonna mureks jäi ka auto transport Volodõmõrist Zaporižžjesse. Kõigi üllatuseks tähendas see, et juba siis kui Tarmo alles piiril tolliformaalsustega rinda pistis, istus Maksim Zaporižžjes Lvivi rongile (see, mis sõidab 23h) ja asus teele autot ära tooma. Selline usk, et meie autod sõidavad, paberid on kuulikindlalt korras ja takistusi ei teki, on ühtaegu nii liigutav kui ka hirmutav.
(Nende ridade kirjapaneku ajal peaks auto olema juba üsna koju jõudmas, hommikul olid Kiievis). 
Minul õnnestus seda Rangerit kohata Uulu parklas, tulles Ukrainast ja Ranger oli samal ajal sinna teel.
   

[isandpauk]

Ja läkski difri väljameelitamiseks oma urust. Hirmutatuna sorentogurude hoiatusest, et on kitsas ja võib lõhkuda roolikarbi elektripistiku, mis seal otse kõrval, sai pehmetest hallidest dressipükstest pool säärt sinna vahele ohverdatud.

Olles siin viimased paar korda sorondi esisilda üksi ja edukalt alla lükanud, avaldan mõned nipid. Kaua ma neid ikka ise alla panen...
Esisild tuleb alt ära gravitatsiooni kaasabil väga lihtsalt. Praktiliselt kukub sülle see mõnikümmend kilo. mingit erilist ohtu midagi siis lõhkuda ei ole peale iseenda.
Allapanekul on hea omada mingit stabiilset tuge - tungraud kui opereerid põrandal või käigukastitõstuk kui opereerid kanalis või tõstukil.
Sättida tugi nii, et ainult viimase tõste peab tegema toe pealt. Ei ole vaja seda sangpommi põrandalt iga kord stardipositsioonile venitada.
Kui esisilda oma kohale tõsta, siis tuleb võidelda sooviga see tõsta alla kohe täpselt samapidi nagu ta seal all peaks olema - saba ees vahekasti suunas. See ei õnnestu ja siis saab korduvate katsete käigus tavaliselt pihta roolilatil olev pistik.
Õnne valem on selles, et kõigepealt keerata silla saba mootori alla. Seejärel on võimalik sild tõsta oma kohale ja kõige lõpuks keerata saba mootori alt vahekasti suunas.

[wagoneer]

Minu viimaseks ostuks jääb natuke uuem 4x4 Hiace. Plussiks see,et lisaks 4x4 olemasolule on ta ka pika kerega. Hooldused ja asjad vaja teha ja üldiselt üle vaadata. Tagaamordid vahetada ja tagaluugil lukk korda teha. Natuke ka keevitustöid.
Kuna autos sees juba põrandal roostevaba vann, siis saab sellest kindlasti auto meedikutele. Et kaks raami kõrvuti läheks peab nagu ma Galloperilgi ja Tanel Hiluxil tagaratta koopaid kitsendama. Soodsa hinnaga (2000.-) müüs auto Hiiumaalt Morelli Matusebüroo ja oli nõus jätma sisse ka roostevaba vanni. Ehk osa tööd juba tehtud. Ja neile ka suured tänud,et ise auto lausa uksetaha mulle täna toimetasid.

Kahjuks läksid algsed plaanid detsembri alul kolm autot UA-sse toimetada aiataha. Ja selgeks sai ka tõsiasi,et lubadused ei maksa tänapäeval suurt midagi. 
Igal juhul läks nagu läks. Uue aasta alul siis uus üritus. Sorentod Tartu1 ja Tartu2 ja Andres A. ning tema semude poolt saadetav Ford Ranger. Lisaks ka üks järelhaagis. Kõikidele autodele siis ka topeltjooks rehve (naelrehvid). Hetkel enam uusi osata ei jaksa. Seega sai otsitud kasutatud korralikke rehve. Lisaks veel soetatud keemilised tallad ja diiselpuhurid. 40tk ostsin ka neid väikseid gaasipõleteid. Eks gaasi peavad seekord ise sebima.