Kiired ajad. Nii tööalaselt kui ka Ukraina abistamisega. Jooksvat kajastamist pole jaksanud teha. Koju jõudes on voodi kallim kui ekraan.
Praegu hea hetk tagantjärele kajastada. Tegemised ei ole kronoloogilises järjekorras.
Mazda kastikal on pidurid õhutatud, lisaks tuli vahetada kehvasti ligipääsetav esitule pirn. Ülevastusest ja õnnest lahutab vaid ABS tuluke armatuurlauas. Mazdaabi diagnostikaseade näitas vigase anduri ette, uus on tellitud.
Raha oleme hoolega ära kulutanud. Õnneks on meil see T4 kaubik, millega sai kuus jooksu rehve korraga koju toodud. (kolmele Sorentole, mis järgmise konvoiga lähevad pluss "Peipsi 2", mis sõitis slikkidega Tartusse, aga nendega rohkem ei sõida; T4, Ssangyong "Seewald". Lisaks järgmise konvoi saateautole lamellid juhtide endi finantseeritult.
Seesama annetatud T4 on aidanud sõpru:
Ja loomulikult oleme me ise hoolitsenud meie tubli töölooma eest. Siduri-hooratta komplekt vahetati teenustööna ära. Nüüd käib masin nii hästi ja ühtlaselt, et kõige häirivam on rehvimüra.
Veidi pikem vastus ka ettepanekutele "kahemassiline hooratas keevitusega ühemassiliseks"
Teoreetiliselt on tõesti võimalik ilma mootorit käigukastist lahti võtmata seal vahel keevitada. Aga lahtise ja tsentrist väljas lisamassi kinnikeevitamine tähendab seda, et see jääbki laperdama.
Teiseks. Kahemassilise hooratta siduriketas on ilma leevendusvedrudeta.
Ühemassilisel on need olemas:
Seega tehes hooratta ühemassiliseks, saanuks me väga huvitava ja tundlikku jalga vajava siduri.
Ühesõnaga, loobusime leiutamisest ja lasime kogu kupatuse uue panna.
Bussil ei käinud küljeuks. Vahetasime rullikud ja rookisin alumise rulliku soonest välja mitu kilo muda, roostet, prahti ja tammetõrusid. Nüüd käib nagu siid.
Pooleksmurdunud summuti sai ka ära lapitud.
Pärnus müüdi üsna hea hinnaga Opel Fronterat. Nädal tagasi läksime vaatama, nõidusime käima, ostsime ära ja hakkasime kodu poole sõitma.
Paraku oli tegu just kõige tuisusema päevaga ja M/T rehvid olid kinnitallatud lume ja jääkonaruste peal ülimalt ebamugavad. Libatseni rippusin rooli küljes selg märg, seal otsustasin, et Tallinn on eesmärgina liiga suitsidaalne. Mööda lummetuisanud väiksemaid teid sõitsime Raplamaale sõber Leho õuele ja jätsime Opeli sinna paremat ilma ootama. Nüüd on vast piisavalt paremad teeolud, et auto ära tuua. Siis saab ka mõne pildi teha ja näidata.
Tänavuse esimese konvoi autojuhid on Eestis tagasi. Loodetavasti jagavad peagi ka endi reisimuljeid.
Mootori saatmine Nova Poshtaga
See Opel annetati aasta lõpus (automaks!) Ukrainasse viimiseks. Eelmine omanik käis masina ise põhjalikult üle = 100% "võta ja sõida". Seetõttu ei leia siit teemast ka erilist kajastust.
Pildil juba Ukraina vabatahtlik Lvivis. Sealt edasi läks masin Erko Laidineni organiseerimisel Kramatorskisse.
Väga aktiivne jaanuar on siiani olnud. Ütlen siinkohal otse ja häbenemata välja, et ka väga kulukas jaanuar on olnud ja toetused igati oodatud.
Kindlasti on sama oodatud toetused ka ksf! Wagoneeri kontol. Mõlemal juhul jõuavad eurod nelikveolistena Ukrainasse.
EDIT: T4 sai ka ühe uue H4 pirni. Ksf isandpauk oskab täpsemalt kirjeldada, miks küljeukse remont vähem aega võttis ja miks peab pirnivahetuseks bussil nina laiali võtma. Mina kuulsin auto all vaid valjuhäälset vandumist. :-D