[aatom]

Vahelduseks mootori juttu ka.
Minu auto mootor (LN3) kuulub GM-i enimtoodetud mootorite perekonda, mis on ka "heade mootorite nimekirjas" nagu.
Siin on Wikipedia artikkel. Siin foorumis vist minustki vanemaid härrasid, kes vast englishmani keelt jaga, läbi google tõlke saab ka lugeda (wikipedia artikli link tuleb sisestada). 

Mootori juhtimine käib nii, et on kaks väntvõlli positsiooni andurit, millest üks loeb 18x, teine vist 3x pöördeid. Lisaks siis minul probleemne nukkvõlli andur, mis loeb vaid esimese silindri asukohta. Süüdet antakse korraga kahte silindrisse, 3 pooli on eraldi moodulil, mille all süütemoodul, kuhu suunduvad siis need andurid. Süütemoodul töötleb pisut neid signaale ja saadab mootori ajusse.


Ja siin hakkavad siis nüüd "ameeriklase kiiksud". Et vahetada näiteks väntvõlli andurit, tuleb väntvõlli küljes olev rihmaratas eemaldada. Aga see pole veel kõik, uue anduri paigaldamisel peab aga andurit häälestama nii, et ta asuks ümara katkesti keskel, nähtavus mõistagi olematu, see video, pisut pikk, aga näitab.

Nukkvõlli anduriga lihtsam, see vaid ühe poldiga kinni, taas vahetuseks peab peeglit kasutama, näha pole pea midagi. Aga magnetiga keerulisem, see kurivaim on plastkorpuses, millegipärast 5 peenikest magnetit suisa, ja pole nagu kuigi kindlalt kinni. Eks plastik muutub ka rabedaks ja nii nad sealt plehku panevad. Vahetamine väga peavalu, sest tehase juhendi järgi tuleb küljelt kõik eemaldada, ka kett ja nukkvõlli hammasratas, sest kavalad GM insenerid leidsid, et magnet tuleb paigaldada hammasratta tagantpoolt, mitte anduri ava kaudu eestpoolt, mis oleks ju jummala loogiline ... Kavalad tarkpead on leidnud lahenduse anduri plastäärise mahaviilimises ja liimiga ta paigalduses. Mõni pilt ka:





Tellisin uue anduri + magneti ära. Amazonis (väga mugav, kui kasutada tema enda transporti, mis on päris kiire, kõik tollid, maksud arvestab kohe sisse) oli magnetit vaid ühelt saada, ilusti kirjas, et saadab Eestisse. Asun maksma ja ei lase, väidab segaselt et ikka ei saada Eestisse. Pagan kas Trumpi naljad juba ka sinna jõudnud. Hiljem katsetasin mõne muu müüa müüki (kuni kaardimakseni), temal korras. Ühesõnaga segane. Tellisin siis ebay-st, seal aga segane klausel, et maksud vm. võivad veel lisanduda, kuigi käibeka kasseeris sisse. Ja transpordi aeg ka paarist nädalast pooleteise kuuni?

[DevilDeVille]

rockauto.com mikihiirte jupitellimiseks läbivalt mõistlik puhvet.

[aatom]

rockauto.com mikihiirte jupitellimiseks läbivalt mõistlik puhvet.

Tänks! taas targem. See ju mu esimene ameeriklane.

Täna tutvustame siis ABS-i. Selline nagu paljudel ca. 2000 aasta autodel, igal rattal ABS võru ja andur. Kummaline, et esimeste rataste anduri paigaldusel tuleb pilu sättida võru suhtes 0.6mm kaugusele, ehk siis kasutada lehtkaliibrit ja häälestada kuidagi ... 
Üllatus on ka see, et ATE toodangust, Saksamaal tehtud, nii et polegi kogu elektroonika miki-hiire maa päritolu. Ja auto ekraanilt näeb veakoodi puhul vaid ühte veakoodi läbi kereaju (BCM), ehk siis et miskit on lahti, no ja saab testida/vaadata ka kahte surveanduri ning vedeliku taseme andurit. Surveandur -> sellel autol ei ole vaakumvõimendiga, vaid pumba ja survepaagiga (vist lämmastikuga vastusurve) süsteem, korra oli popp nagu üheksakümnendatel selline süsteem.

Et rohkem veakoode näha, tuleb diagnostikapistikus üks klemm maandada ja siis ABS tulukese vilkumisi lugeda. Tegelt isegi keerulisemalt, maandad H klemmi, keerad süüte sisse ja loed kahekohalise numbri (numbrite vahel paus), võtad maanduse ära ja tekitad uuesti, järgmine kood jne.

Pettumus, nii moderne auto, aga ABS-i veakoode detailselt ei näe ekraanilt.
Piilusin "karu kõhtu" kah, metsikult vaiku/lakki vm. täis valatud, aga viisaka väljanägemisega. Sisaldab suisa kahte Inteli P80A52AH proset. Neil prosedel on ühekordselt programmeeritav programmi mälu (ehk siis EPROM), sellega ei peaks muret olema ära kustumise vaates. Kõrval veel üks suur kivi, kuigi suure tegija TI toodetud, siis netist miskit infot kätte ei saanud (paganama autotootjad, lasevad tootjal oma kirjadega markeerida). Peaks olema EEPROM, sest see ABS moodul jätab meelde veakoodid, aku mahavõtmisel ei kustu, vaid aju ise kustutab, kui viga kõrvaldatud.

[aatom]

Vahelduseks üks video, kuis seda 3.8L V6 mootorit lahatakse (saab ka automaattõlke eesti keelde panna). Tõsi, see on 3 põlvkond, mul esimese oma, aga sisu suht sarnane.
Balanssvõll on huvitavas kohas ja sisselaske tihend, mis istub mõlemal pool V kujus paistab olema põhjus, miks sellel mootoril vesi õliga kohtus.
Päris hirmutav, minu mootoril radiaator seest väga "rebane", teagi kui hästi jahutuskanalid toimivad. 
Ja õli vast on mõistlik pluss kraadidega vahetada, siis näha, kas punni avamisel tuleb ka pisut vett või õli ainult (loodaks väga).

[aatom]

IPC ehk siis "Instrument Panel Cluster" ehk siis näidikutepaneel sai ka üle käidud. Päris keeruline värk, elektroonika kolmel plaadil, näidikud kahe vaakum fluorestsents vidina baasil. Ja tükk aega läks aru saamiseks, mis kivid prose plaadil on, sest tüüpiliselt suvalised nimed. Protsessori tüüpi välja selgitada ei õnnestunudki. Programmi mälu kivil oli nimeks Delco, aga tegelikult Inteli toodangust. Kuna asemele oli panna ühekordselt programmeeritava kivina 4 korda suurema mälumahuga vidin, siis tuli vastavalt programmi ka muuta. Aga hakkama sain.





Lisaks ei töötanud ükski pirn, mis all märgutuledena põlevad. Nimelt olid pirni kontaktid vastu elektroonikaplaati oksüdeerunud. Nüüd korras, aga oh õudust, ABS tuli põleb, seega on sellega kah veel miski teema. 

Video kah, kuis töötab ja milline seestpoolt välja näeb:



Ja järgmiste elektroonikamoodulite kättesaamine polegi nii lihtne. Võtsin kesktunneli katted ära, nüüd vaja käigukangi nupp kätte saada, aga tundub, et metallaasa tagasipaneku asemel oleks see nagu kinni liimitud vm. aasa pole (u kujuline, eestpoolt pannakse), aga ei liigu üldse. Muide üks pilt ka kui sigaroostes on mõned metallasjad. Sellel pildil on ekraani (CRT) aju, selle taga veel miski elektroonikamoodul ja samas kohas kõrvalistuja pool kaitsmed. Juhiiste varjab aga raadio elektroonikamoodulit.

[Envir]

Kuna asemele oli panna ühekordselt programmeeritava kivina 4 korda suurema mälumahuga vidin, siis tuli vastavalt programmi ka muuta. Aga hakkama sain.

Ma tean, et loll küsimus, aga äkki kirjeldad veidi, kuidas sa algselt kivilt programmi modimiseks piisavalt loetaval kujul maha lugesid? Eeldatavalt on tegemist miskise masinkeelse jadaga, millest niisama peale vaadates on suht keeruline aru saada, saati siis muudatusi teha.

[aatom]

Ma tean, et loll küsimus, aga äkki kirjeldad veidi, kuidas sa algselt kivilt programmi modimiseks piisavalt loetaval kujul maha lugesid? Eeldatavalt on tegemist miskise masinkeelse jadaga, millest niisama peale vaadates on suht keeruline aru saada, saati siis muudatusi teha.

Siin on vastus ja kuidas tegin (programmi ei muutnud, vaid tõstsin teise kohta uues mälu kivis):
* Kõigepealt jootsin plaadilt maha mälukivi, üliettevaatlikult, et ei vigastaks miskit ja üle kuumutaks, võttis ca tunni aega (kaitselakk tuli ka maha kraapida)
* Lugesin hiinlaste xgecu-t48 programmaatori abil programmi ja salvestasin arvutisse. Siin on üks konks, nimelt need mälud sisaldavad tootja/tüübi koodi, mida erifunktsiooniga loetakse, oluline info ka, et programmeerimisel õigeid pingeid kasutada. Mul on tabel olemas, mille järgi saab tuvastada tootja/tüübi koodi järgi.
* Kuna uus mälu on 256Kb, vana 64Kb, siis tal on lisa aadressi jalad. Et mitte muuta vooluradu elektroonikaplaadil või mässata uue mälu lisaaadressi jalgade lõikamisega/lühistamisega maa külge, vaatasin kuhu nad on ühendatud.
* Kuna neil lisaaadressidel on +5V, siis tuleb uues mälus kogu programm nihutada algusblokist suurusega 64Kbit lõpuplokki algusega 192Kbit
* Joota mälupesa ja uus programm uude kivisse, siis paigaldada ja testida

Erinevate mälukivide jalgade tähendused:



Vabandan, see jutt pole vist päris sellele foorumile, aga annab ettekujutuse.

[isandpauk]

Sain aru, et võtsid vana mälukiibi plaadilt maha, jootsid asemele pesa uue kiibi jaoks ja liigutasid programmi uuele kiibile, mis sinna pessa sobib. 
Millest ma hästi aru ei saa on miks? ABS veakoodide lugemiseks? Programmi muutmiseks?

[aatom]

Sain aru, et võtsid vana mälukiibi plaadilt maha, jootsid asemele pesa uue kiibi jaoks ja liigutasid programmi uuele kiibile, mis sinna pessa sobib. 
Millest ma hästi aru ei saa on miks? ABS veakoodide lugemiseks? Programmi muutmiseks?

Sellepärast et EPROM tüüpi mälukivi seal on aknaga (ultraviolett valgusega kustutatav), isegi hästi, et andmed kivis 35 aastat säilinud, lubatud eluiga neil ikka väiksem.
Ehk siis et tulevikus programm ei kustu/muutu vigaseks, ma loengi andmed maha, säilitan oma arhiivides ja asendan kivi uue ühekordselt programmeeritava kiviga, et järgmised 30+ aastat mureta oleks. Vastasel juhul on oht, et iga elektroonika moodul, mis sisaldab neid kive, võib suvalisel hetkel üles öelda ja siis polegi midagi teha, uusi võtta ju pole.

Hetke jutt käib IPC-st, sama teema ka CRT, Body, Mootori ajudega, ABS ajus oli ühekordselt programmeeritavad protsessorid, mitte aknaga kivid, need loodetavasti kestavad.

[v6sa]

....

Vabandan, see jutt pole vist päris sellele foorumile, aga annab ettekujutuse.

Protesteerin otsustavalt!

Kus siis veel peaks säärase autotööstuse šedöövri elushoidmist kajastama, kui mitte siin.

Ajad muutuvad ja koodipäästmine on juba praegu oluline oskus. Säärast toimetamist on äärmiselt huvitav jälgida.

[isandpauk]

Sain aru, et võtsid vana mälukiibi plaadilt maha, jootsid asemele pesa uue kiibi jaoks ja liigutasid programmi uuele kiibile, mis sinna pessa sobib. 
Millest ma hästi aru ei saa on miks? ABS veakoodide lugemiseks? Programmi muutmiseks?

Sellepärast et EPROM tüüpi mälukivi seal on aknaga (ultraviolett valgusega kustutatav), isegi hästi, et andmed kivis 35 aastat säilinud, lubatud eluiga neil ikka väiksem.
Ehk siis et tulevikus programm ei kustu/muutu vigaseks, ma loengi andmed maha, säilitan oma arhiivides ja asendan kivi uue ühekordselt programmeeritava kiviga, et järgmised 30+ aastat mureta oleks. Vastasel juhul on oht, et iga elektroonika moodul, mis sisaldab neid kive, võib suvalisel hetkel üles öelda ja siis polegi midagi teha, uusi võtta ju pole.

Hetke jutt käib IPC-st, sama teema ka CRT, Body, Mootori ajudega, ABS ajus oli ühekordselt programmeeritavad protsessorid, mitte aknaga kivid, need loodetavasti kestavad.

Tänan selgituse eest. Kui see potentsiaalne isekustumine oli varem kuskil mainitud, siis igatahes minule jäi see märkamata.

[aatom]

Käisin ja tõin taas ühe portsu ajusid ning muid vidinaid ära, sealhulgas raadio mooduli. Pagan neid jänkisid oma pruuni limpsi harrastusega (ainus koht, kuhu limpsipudel panna, on panipaik kahe istme vahel ja teate küll, mis juhtub, kui korgita täispudelit sõidu ajal haarata), ei näe teist põhjust, miks raadio metallkorpus on mõnes kohas pulbriks roostetanud, tõestab ka see, et kroomitud sigarisüütaja (originaal, mille leidsin raadiomooduli lähedalt, kukkununa tuhatoosi lähedalt alla), on mõnes kohas roostes, ka eemaldatav kroomitud nupp. 

Õnneks tänu lakile elektroonika suht säästetud, aga üks vasakul olev elektrolüütkondekas kahekordseks paisunud. Tuleb nüüd pöialt hoida, et audio lõppvõimendid Delco DM165 on terved. Muide tegemist on selliste imelikke võimenditega, mis kannatavad vaid kuni 8 oomiseid valjuhääldajaid (originaalis autos suisa 10 oomi) ja lähevad kohe läbi, kui näiteks kõlarijuhe puutub massi või +12V (väljund 2 juhet e. High Power, mitte mass ja võimendi väljundi juhe), nagu polekski sees lühise jne kaitseahelaid, mis teiste tootjate sama ajastu asjades oli olemas. Lisaks suurema võimsuse korral ta automaatselt piirab bassi osa, et "odavad" valjuhääldajad vastu peaksid.

Protsessor on seal TI 16080615 (paremal suur kolakas), mille kohta pole netis infot, tundub ka ühekordselt programmeeritav olema, loodame, et kestab kaua.

[aatom]

Suur osa tänasest päevast on läinud selle raadio korrastamise peale, saagi aru, kuhu aeg kadus. Vahetasin elektrolüütkondensaatorid, siis puhastasin oksüdeerunud kontakte. Pagan ühe ülemise pistiku kontaktid olid eriti hullud, eks sinna siis kõige rohkem seda "magusat vedelikku tilkuski, netis avastasin, et sellel autol raadiomooduli miski joodava vedelikuga üle kallamine pole sugugi harv juhus. Puhastamisel selgus, et selles pistikus kontaktidel nikli või tina kaitsekiht täitsa kadunud, lisaks üks suisa loksus ja kord andis ühendust, kord mitte (plasti sees oksüdeerunud ja murdunud), no tuli siis ülitäpistöö ette võtta, pinnide šabloon/abivahend teha täpsusega 0,1mm ja uued pinid paigaldada.  

Peale seda hakkasin lõppvõimendeid (2 x Delco DM-165) testima ja selgus tõsiasi, et üks õhtal. Nüüd olengi lõhkise küna ees, vaid ühest kohast võib-olla saaks, kontakteeruda mingi mitte e-poega üle lombi ja loota, et nad viitsivad siia saata ning ei küsi hingehinda saatmise eest, või siis teha ringi nii, et väliselt ei saa aru, ehk siis vahetada need kivid miski muu tänapäevastega, aga sarnastega. Siis oleks muretum elu, saaks parema helikvaliteedi, kõikvõimalikud väljundi kaitsmed ja võimaluse 4 x 4 oomi valjuhääldajaid kasutada (originaale nagunii pole kuskilt võtta). 

[taavi]

musta numbri komisjon ilmselt kivi tasemele ei lange  kuigi mine sa tea, varsti äkki vaatavad ka


Ma läheks asenduse teed.

[Jesper]

Eks see kõik oleneb eesmärgist, et mida valminud lõpptulemus täpselt pakkuma peaks:

• Ilmselgelt ei ole projekti eesmärgiks lihtsalt tarbesõiduk, millega oleks hea ja mugav Tartu maanteel 120-ga kurseerides kvaliteetset tümmi kuulata - sellega saab suvaline auto koos hiinakast Android Auto headunitiga tõenäoliselt kordades paremini hakkama
  
• Kui eesmärk oleks lihtsalt must number, siis ilmselt saaks hindajate jaoks mingisugused butafooria valdkonda kuuluvad pildid ekraanidele manada jms ka palju lihtsamini, mingi programmeeritav digi-shmigi kuhugi varjulisse kohta kõike genereerima ja moos (kineskoobi juhtimise osas ma muidugi olen umbes sama pädev midagi arvama nagu vasikas uute väravate osas, aga siiski usun, et mingid otseteed on võimalikud)
  
• Kui eesmärk on nokitsemise ja avastamise rõõm, siis tegelikult ei ole vahet, võib ju esialgu mingi otsetee leiutada ja eluga edasi minna, tõenäoliselt aastate jooksul ilmub kuskilt välja töökorras originaalosa või vähemalt jupid, millega seda parandada. Väga vähe on neid vanasõidukeid, mis ongi päriselt "valmis".
  
• Museaali puhul on samas need kokakoolaplekid omaette väärtus, saja aasta pärast teadlased uurivad ja imestavad, et oli kunagi selline jook, pandi sellisesse kohta, läks selliselt ümber jne. Ekstreemne näide, aga Le Mans'i võiduautod sõidavad vahel otse muuseumisse nii, et neid isegi ei pesta, rääkimata mistahes tasandi remondist või taastamisest.
  

[DevilDeVille]

musta numbri komisjon ilmselt kivi tasemele ei lange  kuigi mine sa tea, varsti äkki vaatavad ka


Ma läheks asenduse teed.

+1 kuna oskused on pehmeltöeldes muljetavaldavad, siis ei näe vähimatki põhjust oma elu keerulisemaks elada

[Marko]

 vahetada need kivid miski muu tänapäevastega, aga sarnastega. Siis oleks muretum elu, saaks parema helikvaliteedi, kõikvõimalikud väljundi kaitsmed ja võimaluse 4 x 4 oomi valjuhääldajaid kasutada (originaale nagunii pole kuskilt võtta). 

Kas oskad öelda või arvata, miks helitehnika 8 oomi peale on tehtud?

[Envir]

 tuli siis ülitäpistöö ette võtta, pinnide šabloon/abivahend teha täpsusega 0,1mm ja uued pinid paigaldada.  

Äkki oleks sellest tegemisest võimalik veidi rohkem pajatada ja võimalusel pilti näidata?

[aatom]

Tänud kaasamõtlemise eest. 
Otsustasin minna ikkagi asenduse/ümber tegemise teed, sest nii on töökindlam ja musta numbri tegelastele võiks ju meeldida, et vahetan samaväärse AB klassi võimendi kivi (TDA7851A) vastu, isegi "Dynamic Distortion Limiting" funktsioon säilib, uuel ka olemas , liiga suure helitugevuse korral heli moonutub (toitepinget jääb väheks, ilusa ümara helisignaali tipud lõigatakse ära, just bassiosa vajab rohkem võimsust), siis antakse protsessorile teada, mis jällegi läbi ekvalaiseri vähendab bassitümpsu.

Ja küsimustele vastused:

* Kas oskad öelda või arvata, miks helitehnika 8 oomi peale on tehtud?
Minu autol on kokku 8 valjuhääldajat, ustes all 10 oomi 5.25" (130mm) ja taga 6.5" (160mm) kah 10 oomi. Kõrgsagedusvaljuhääldajad 4 tk (ustes ukselingi juures ja taga), need suisa 7 oomi, filter juhtmestiku vahel. Samas netis on ka infot, et taga peaks olema ovaalsed 6x9" ja 4 oomi (ju siis uuematele pandi), kabriol miskid väiksemad ümarad.

Põhjus arvatavasti selles, et "High Power" audio lõpukivid (DM-165) ei kannata alla 8 oomiseid valjuhääldajaid, 2 kivi on jagatud nii, et vasaku esi-taga ühes, parema teises, nii on võimsus ühtlasemalt jaotatud (kui 10R ja 4R valjuhääldajad kasutusel).



* Äkki oleks sellest tegemisest võimalik veidi rohkem pajatada ja võimalusel pilti näidata?
Kahjuks pilte rohkem ei teinud. Ülal pildi peal kullatud jalgadega vidin, otsisin piisava paksusega (pistiku laius) vahtplasti (kergem töödelda), vaja oli 6,5mm, mul aga 6mm. Tegin siis plekist lisatüki, mis on surutud lisaks parempoolsel pildil. Ja kui see plasttükk sai õigete mõõtudega, siis kuna ta on pehme, surusin ta kõrval oleva pesa sisse. Nii jäid märgid maha, kus pinide augud puurida. Nüüd puurisin 1mm puuriga augud. Pinid sisse (Pistikus noaga seal plastik + vanad pinid minema) ja jootsin siis pistiku järgi jäänud jalgade külge. Nüüd tuleb veel eposse vm valada see koht, et pinid püsima jääks.

* Ja väike ülevaade autoraadiote audio lõppvõimenditest, et tõsine rauafänn ka aru saaks, mida tähendab AB ja High Power:

[Marko]

Mu küsimus tõukus sellest, et kindla toitepinge (14V) juures on suurem takistus selge võimsuse kadu. Need pole ju stepperiga toidetud ometi? Siis oleks jah enam-vähem ükskõik, millise takistusega valjukad panna, aga ilma selleta on 4 oomi ilmselt parim (optimaalne), pealegi ka standardiks muutunud väga ammu juba. Lisatud skeemid on ka kõik 14voldised.