[nastik]

Meie reisiseltskonnast on enamus nüüd reisilt tagasi. Neljakesi tulime lennukiga ja ksf Telc ning neiu A on hetkel poola kiirteel Eestile lähenemas. 
Eile öösel lennuk maandus kell 2:15 ja magama sai 3:00 nii et tänane tööpäev oli puisevõitu. Natuke kogun ennast ja siis kirjutan reisist väikse reisikirja ka.

Enne minekut sai siin kirjutatud saagast, et olemas on nüüd Vivaro rattad ja ainult auto ise on veel puudu. Päev hiljem pakuti meile annetusena mootoririkkega Vivarot. Mõtlesin natuke, sest korda tegemine on ikkagi märkimisväärne töö ja otsustasin, et tegemist peab olema saatuse sõrmega, mis sellised asjad meieni toob ja leian kevade poole aja, et sellega tegeleda. 
Suured tänud Lasita majale annetatud autoga toetamise eest! 

   

[wagoneer]

Kuidagi kummaliselt läks jah selle vivaroga. Nastik kirjutas just siin,et veljed/rehvid olemas aga bussi pole ja mulle just helistati,et oleks selline mootoririkkega buss pakkuda   Oli see siis saatus või midagi muud.
Ja kuna mul neid mootori/käigukasti vahetusi ees 3tk Fronteradel,oligi igati mõistlik seda Nastikule pakkuda. Loodetavasti ei ole liiga suur peavalu.

[nastik]

Eile saabusid reisilt tagasi viimased abirännumehed ja teen reisit väikse kokkuvõtte.
Startisime sedapuhku nii, et ksf Telc koos neiu A-ga sõitsid välja VW T4 ja Toyota Hiace bussidega teisipäeva päeval eesmärgiga jõuda õhtul Lomzasse ja hommikul magada veidi kauem. Ülejäänud seltskond - mina, ksf Rene01, hr SP ja hr AP panime ajama peale tööpäeva ja jõudsime uneajaks Kaunase taha. Kusjuures Rene01 startis meist 1,5h hiljem ja kohale jõudis samal ajal   . Nii et sõitsime 6 auto ja 6 juhiga.
   

Hommikul äratus ja panime edasi juba 4 autoga rivis. Telci uni polnud ka siiski suurem asi, sest nad väljusid Lomzast juba tund aega enne kui me sinna jõudsime. Iseenesest oli see OK, sest bussid on aeglasemad kui Sorentod ja ilmselt me neid eriti enne piiri poleks kinni püüdnud kui T4 ventiil poleks välja hüpanud. See aga võimaldas meil kohtuda juba Kolbielis
   

Edasi kulges tee üpris sündmustevaeselt. Raadio teel tegime viktoriini ja saime targemaks. Ühtlasi selgus, et AP ei oska üldse vene keelt ja kuna ilma teadmata, mis su autos on ei pruugi üle piiri saada siis õpetasime talle selle igaks juhuks selgeks. Ühtlasi võin kinnitada, et Ukrainas saab käidud ja kõik asjad aetud kui oskad öelda agnitušiteli, kaljosõ, pertšatki ja litšnõe veši  .

Piir on alati reisi juures eraldi peatükk, mille esimene katsumus on poola piirivalvuritega ühisele keelele jõudmine. Jooksvalt valiti mind selle grupi juhiks ja piiril ühtlasi võimalus esimesena sisse sõita ehk nagu Rene01 seda nimetas "esimese öö õigus"  . Kogemusi sellega on omajagu aga juba enne sinna jõudmist tundsin kuidas vererõhk tõuseb. Tegelikult oli piirivalvur kena neiu. Ütlesime, mis meil autodes on ja terve kolonni peale kulus kokku pool tundi. Ukraina poolel teine pool tundi, sest kõikide autode sisu - rehvid, kustutid, kindad, akujaamad, trossid, alajaamade reaktiivkondensaatorid jms olid korralikult deklareeritud. Lisaks oli igas autos veel põhivarustus - rattarist, tungraud, veoköis, sapöörilabidad, akujuhtmed, akulaadijad, kompressor, nipukad, teip jms
Igatahes tund aega kokku piiri ületamiseks on nii ilus asi, millest isegi unistada ei oska. Telcil läks 10 minutit kauem, sest tema bussi asjad olid deklareeritud mitmesse kohta nii et neid deklareid oli terve peotäis.
   


Kuna õhtu oli veel noor siis sõitsime kohe edasi. Meiega liitus paar aastat rindel tegutsenud eesti sõjamees Sergo Susi, kes oli oma auto eesliinilt ära toonud, selle paberid korda ajanud ja viis selle tagasi Harkivisse remonti, et uuesti rindele saata. Auto tehniline seisukord vastas sellele, et see oli sõjas käinud. Nii et igaks juhuks ei julgenud ta sõita ees ega vahepeal vaid kõige lõpus. Tee peal jäime öömajja ja neljapäevaks jäi ainult mõnesaja kilomeetrine ots. Enne Kiievisse jõudmist vaatasime sõjakahjustusi ja käisime läbi Hostomeli lennuväljalt.
           

Pärast tegime veel väikse õhtusöögi. TTÜ doktorantuuri lõpetanud Jaroslav rääkis elust Ukrainas ja Susi rääkis oma läbielamistest rindel, unenägudest, kuidas võiks sõja võita ja muust maast ja ilmast.

Reedel kihutasid Telc, A ja Susi edasi Harkivi, Sumõ ja Zapporižija poole. Me ülejäänud oleks läinud peaaegu modernset balletti vaatama. Ostsin isegi pintsaku ära aga jõudsime hoopis tutvuma ööeluga. 
   

Laupäeval ärgates tõdesime, et komandanditund on väga hea asi. Esiteks algab pidu varem - kell 6 õhtul juba möll käib ja lõpeb mõistlikul ajal - kell 11 on saal juba tühi. Kuna viimane metroo oli läinud ja taksot ka ei saanud siis vantsisime veel mõne kilomeetri koju. Jäime ka keelatud liikumisajale peale 12 öösel. Kohalikke ähvardab sellise asja eest rindele saatmine aga meiega ei tehta midagi nii et väga selle pärast ei põdenud. Kõige selle tulemusena saime aga pikalt magada ja laupäeval oli täitsa kena olla. Võiks Eestis ka komandanditunni jõustada  .
   

Päeval andsime autod üle, käisime muuseumites ja sakraalsetes ehitistes, õhtul istusime öörongi peale. Krakovis lõime veel terve päeva laiaks ja lendasime koju. Nii et kell 3 pühapäeva öösel leidsin ennast juba oma voodis.
 
Üldiselt oli Ukrainas päris külm. Dnepr oli jäätunud ja inimesed jalutasid seal peal. Üldse see külm lõikas kuidagi luust ja lihast läbi ja on teist moodi kui Eestis. Aga võibolla tundus külmem ka selle pärast, et 3 päeva roolis ikkagi väsitab ja natuke kurnatusest. Igatahes kui kuulsin, et venelased on aktiivsemalt ründama asunud siis imestasin kõvasti, et sellise külmaga viitsivad sõdida. Nüüd Eestis käin kolmandat päeva ringi millegi pärast sooja pesuga ja kogu aeg higistan  
   

[Telc]

Meil sai see reis jah mõnevõrra seiklusrikkam kui oleks soovinudki. 
Esimese sõidupäeva õhtul, 40km enne Lomzat selgus, et T4 kütusenäidik viskab villast - auto jäi kiirteel seisma kui seier oli alles õrn kriipsuke alla veerandi.
(Ja eelmised T4 ja T5, mis ma olen viinud, sõitsid mõlemad lõdvalt tankimata Lomzani. Tõsi, mitte nii raske koormaga.)
Igatahes sain kolmveerand tundi oodata kuni enne mind hotelli jõudnud neiu A ostis tanklast kolm kanistrit destvett*, valas need tühjaks, täitis diisliga ja toimetas minu seisupaika. 
* - oli soodsam kui kütusekanister soetada.

Ja järgmisel päeval järgmine üllatus kui pärast lõunapausi oli rehvis ainult ülemises pooles piisavalt õhku. Veeresin kõrvalkrundile bensiinijaama õhuvoolikut tarvitama ja selgus, et sisseminev õhk tuleb kohe vastu kätt tagasi. Kerge näppimise peale lahkus kogu ventiili metallosa oma kohalt.
Õnnelik õnnetus - vähemalt mugavas kohas seisva autoga.
Auto ülesväntamise ajal jõudis ülejäänud reisiseltskond  järele, aitas bussi niipalju tühjaks laadida, et saime kätte varuratta ja järgmised 600km läbisin kohutavalt lärmava ürgvana rõngaga.
   
Esimese ööbimise järel leidsin teiste hommikusöögi ajal linnakesest "шиномонтаж" sildi ja 100 grivna (2,3€) eest sai terve ventiil külge ja õige ratas alla tagasi.

Teel Kiievisse jätsin ära tiiru Butšasse ja Hostomeli, et esimesed saadetised autost ära anda. Kohale jõudes selgus, et ka hr major 27. brigaadist, kes pidi saama Hiace, on juba tunde vaba ja ootab vaid autot. Palusin siis neiu A-l ka enne teisi kohale jõuda ja andsime Hiace üle.
   
Ülejäänud vaba õhtu sisustasime me kultuuriga - nimelt külastasime peldikumuuseumit.
   
Järgmisel hommikul startisime Sumõsse. Poolel teel sinna otsustas Sergo otse Harkivi peale keerata olemata kindel, et ta sõjaarmidega sõiduriist ringiga mineku ära kestab.

Mina ja A. läksime T4 ja Sorentoga edasi. Sealkandis olid juba karmid kontrollpunktid. Kahel korral uuris SBU (Ukraina Julgeolekuteenistus) väga põhjalikult, kes me oleme, kuhu läheme, helistati sinna-tänna ja nõuti täiendavat infot.
Teisel korral vaadati läbi ka telefon ja taheti teada, miks mul on telefoniraamatus üks veremaa suunakoodiga kontakt. 
(Isegi ei mäleta, miks. Ilmselt kunagine klient või tarnija, kellega ületunamöödunud tööandja asju aetud).
   
Sumõs andsime Sorento üle 129. brigaadi võitlejale ja asusime ise Zaporižžje poole teele. Ilm ja teeolud keerasid viletsaks ja otsustasime teha Harkivis ööbimise. Sealses raudteejaamas kohtasime taas Sergot, lisaks talle veel mitut eestlast, kellest mõni ka tuttav ja täitsa ootamatult tuli tere ütlema ka üks Lvivist pärit Ukraina võitleja, kellega olen paaril korral kohtunud.

Harkivis õnnestus jälle skoorida "elamusmajutus". Külaliskorteri laadne asutus oskas bookingus jätta lukshotelli mulje, "väga hea hommikusöök" oli tuppa serveeritud kaks tulisoolast sardelli, härjasilm ja pool hapukurki per nägu. Kohvi küsimise peale näidati veekeetjat ja lahustuva kohvi purki... Aga parkida sai, magada sai, soe oli, soodne oli ka. 
       
Harkivi linnaväljak on üks suurimaid Euroopas. Ja sealne lumekoristusbrigaad.

Jätkuvalt halbades teeoludes sõitsime Zaporižžjesse lõpuni. Kohati lisaks jääle ja lumele ka kuumaastikku meenutavad teed ja meresuurused lombid orgude põhjades truupidel.

Ja vahepeal neljarealised, kus paar kilomeetrit puhast ja sirget asfalti vaheldub paksu soolapudruga kurvides.

Pärastlõunal jõudsime Zappi. Lugesin ette oma hinnangud auto kohta, peamiselt pikal teel ilmnenud täiendavate probleemide osas:
   
- lörisev summuti
- kahtlus, et üks pihusti streigib
- kägisevad puksid
- kobisev šarniir

Kohe sõideti auto maja eest sõbralikku töökotta esmasele ülevaatusele, kust tagasi tulles kinnitati ainult summutimurdu.
   
Tundub, et sellest kujuneb mingi uus halb traditsioon.
Ka eelmine auto, mille Zappi viisin, Mazda BT-50, sai teel sinna summutimurru.

Aga laadisime siis koorma maha, allkirjastasime pabereid, kinnitasime keha ja oligi aeg õhtusele rongile ronida, et hommikul Lvivis sellelt maha tulla.
Hotell "Teleporter" - ärkad 1000km eemal kohast, kus õhtul voodisse heitsid.

Õhtul oli Teet ka Kiievist Lvivi jõudnud, järgmisel päeval asusime tema mugavas sõidukas koduteele.
Ööbisime veel kord Poolas ja päevake pärast teisi olimegi ka kodus.

Kuidagi eriti väsitav ja raske reis oli. Aga ometigi kisub sinna tagasi. Eriti nüüd kui oranž tola elab aadressil Pennsylvania avenüü 1600, loeb igasugune  Euroopa panus. Ka meie väikene.

[nastik]

Täname kõiki, kes on toetanud!

Autode korda tegemise eest vastutajad ja kohale sõitjad see kord:

   

Keskmine autode ostuhind kui annetatud T4 välja arvata oli 1110.- €. Sorento maksis keskmiselt 850.- €
Remontijad ja sõitjad panustasid oma aja ja rahaga, sest korda tegemise juures paratamatult raha kulub. Näiteks ülevaatused, kindlustused ja igasugused kuluvahendid. Sõitjad tasusid ise kütuse ja reisikulud.

Autod ja varuosad on ostetud toetuskontolt toetajate raha eest ja see on ka projekti jätkamiseks väga oluline, sest ajal, mil Lavrov ja Rubio vormistavad järgmist Molotov-Ribbendropi pakti on sõja kiiret lõppu loota kahjuks pigem naiivne.

Kes saab siis palun toetage

Konto: EE387700771008885941
MTÜ Toeta Ukrainat  

Või kui keegi soovib suveks mingit samas hinnaklassis autot korda nokitseda ja/või ära viima tulla siis sellest andke ka palun teada

[wagoneer]

Enne kui kunde auto sai pukkidele pandud pikemaks tööks,sai sisse aetud korraks ka uuem 4WD Hiace buss,et vaadata mis all toimub ning ära tellida vajalikud varuosad.
Amordid ja rattalaager olid juba ülevaatuse lehel kirjas. Lisaks siis natuke keevitamist karpide juures ja kabiini esinurgad kuidagi käepäraste vahenditega ka natuke tugevamaks teha. Lisaks üks kütusepaagi vits uus teha. Plaan on see eesliini evakuatsiooniks valmistada. Plussiks on 4wd ja läbijooksu uksed ja eelmisest elust põrandal olev täismõõdus roostevaba alus. Ehk mõlemale küljele tuleb alla lastav alus kanderaami paigutamiseks. Raamid teen selliselt,et küljeukse ette jääv osa on võimalik ukseava juurest kokku klappida,et saaks sealt vajadusel vabalt liikuda. Nii,et natuke leiutamist ikka tuleb. 
Bussi sai seest ka usinasti pestud,et eelmise elu õhk sealt välja saada.

Head Vabariigi Aastapäeva ka kõigile!!

[Telc]

Täna helistati võõralt numbrilt ja kuival hääletoonil kontrolliti, kas ikka mina olen toru otsas. Mõtlesin juba politsei või maksuameti peale, kuid võtsin siiski omaks, et mina olen mina.

Seejärel uuriti, kas ma tegelen autode Ukrainasse toimetamisega. Võtsin omaks sellegi, ise kiirelt nuputades, kas ja mis võib viimase viidud konvoi autodega valesti olla, et nii ametlikul toonil telefonikõne...

Siis selgus tõde - helistajal oli hoopistükkis üks Isuzu D-Max täitsa üle. Aastakese niisama seisnud, ühe, teise ja kolmanda pisiveaga. Hinnanumbriks 1500€.
Pika kabiiniga pikapi eest, mõtelge!

Ja juba mõni aeg varem oli üks meie toetaja teinud vihjeid, et ta tahaks toetada järgmist pikapi projekti. Need otsad said kokku ja kolmveerand tundi hiljem vahetas D-Max omanikku.

Raam viisakas, mittesuitsev mootor, loiku maha ei jätnud. Vigadest EGR veakoodiga mootorituli ja ABS tuli. Olulistest vigadest suur rooliloks.

Pisivigadest sai juba katkine juhiukse käepide plekikruviga kinni pandud ja piduritule pirn vahetatud.

Hiljemalt uuel nädalal peab hakkama käsi määrima - lisaks Isuzule on remondijärjekorras endiselt SSang. Sorento Peipsi2 läks vahepeal vahekastivõlurile külla, aga sellelgi saab veel raami keevitada ja piduritorusid vahetada nagu ikka.
   

Rebast jagub, aga erinevalt eelmisest Isuzust, sellel kuskilt näppu läbi ei lükka. Veel.

[nastik]

Ma tõin ära eelmise aasta lõpus annetatud Hitehi VW T4 bussi
   
Buss on küll seisnud aga aeg-ajalt liigutatud ja täitsa viisakas seisukorras. Ühest linna otsast teise sõitis ilma probleemideta. Õhtul vaatasin pidurid üle ja määrisin liugurid ära. Juhiakna sain ka liikuma. Piisas tõesti polstri maha võtmisest ja mootori peale koputamisest nagu eelmine omanik soovitas. Lisaks tellisin roolilati kaitsekummid ja tagavedrud, sest kummid on mõlemast otsast katki ja vedrud on madala uksega garaaži pääsemiseks paigaldatud madalamad. Hooratas koliseb ka mehiselt aga mõtlesin, et teen enne ülevaatuse ära ja siis vaatab sellega edasi.
   
Bussiga tahab aprillis viia vanemateta jäänud lastele humanitaarabi mu sõber ja bussi deklareerime siis sõjaväele. Värv on küll natuke erksavõitu ja arvatavasti peame ikka üle võõpama.

Töid on alustatud ka Frontera kallal. Seal tegutseb hr A, kes siiani on remontinud ainult Passateid. Virtuaalne mentor on kümmekonda Fronterat lahingukorda seadnud ksf Wagoneer.
     

[honkomees]

...
Raam viisakas, mittesuitsev mootor, loiku maha ei jätnud. Vigadest EGR veakoodiga mootorituli ja ABS tuli. Olulistest vigadest suur rooliloks. ...
Rebast jagub, aga erinevalt eelmisest Isuzust, sellel kuskilt näppu läbi ei lükka. Veel.

Arvan, et hää kaup teil tehtud. 
Oma kogemusest mäletan suzu noorusaegadel andis ka EGR-errorit. Garantiiajal esindus tegeles aga pärast seda ühe korra ihumehhaanik võttis lahti, puhastas EGR-klapi sees kolvi ära ja nüüd olen üle 10 a ilma EGR probleemita sõitnud. Välja ei võetud ega progetud. 
ABS andurid b-osana ei maksnud midagi, esimene kord läks garantiiajal mingi kaigas tagasillal juhtmete vahele ja esinduse hind oli neeru väärt (kasko), teine samasugune juhtmed puruks lugu ja kolmas kord lihtsalt anduri viga - siis b-osa. 
Mootor on hää, minu oma sõitis mingid km põleva õlitulega metsast välja ja töökotta - karter vastu õlivõtturit külmunud metsatee tulemina ja sõidab veel aastaid ning läbib probleemideta ülevaatuseid.
Rebane on tüüpkohtades, need plastlaiendid on nuhtlus.

[v6sa]

...
Töid on alustatud ka Frontera kallal. ...

Kas siinsete Frontera-gurude jaoks oleks põhjust eemaldada esiuksest tahapoole jäävad klaasid (sh. avanev tagaklaas) viisakalt, et te saaks neid kusagil ära tarvitada? Tagatuled? Originaalkonks? Tagaluuk? Tagauste klaasitõstukid?

Või on teil seda sodi juba piisavalt ja võin kiireemaldada haamri ning relaga? Wagoneerilt soetatud eeslike kaotab lähipäevil enamuse katusest ja lahkuvad ka kõik liigsed tükid.

Kaks lekkejälgedeta diiselpaaki, üks kütusevõtturi jäänustega bensiinipaak  ja manuaalsed rummulukud on ka saadaval. Üks toimiv automaatne rummulukk ka, teise üle viskava keevitan kinni.

[wagoneer]

Nüüd juhtus nii,et 80 nes ründebrigaad palus automaatkastiga maasturit. Põhjendus sellele oli,et noored/proteesidega sõdurid pannakse autorooli. Nende ülesanne on mehed kohale viia ja siis auto ohutusse kohta toimetada. Samuti toimetavad nad varustust kohale. Ja jällegi autoga eemale. Lihtsalt masinapargi kadu on tänu droonidele meeletu. Nüüd katsetatakse siis nii. 
Uurisin maad ja ühtegi taskukohast liikurit kohe silma ei jäänud. Kurtsin muret ka Telc-ile ja uurisin,et äkki neil midagi olemas. Ja oligi sobilikult olemas "seewald",ehk Ssangyong Rexton. Täna sai see nende hoovist ärandatud ja enda hoovi toodud. Autoga kaasas olid ka juba soetatud filtrid ja jooks rehve.
Mureks siin norgus esiosa ja mitte lülituv 4wd. Natuke uimane on ka minek ja käiguvahetus. Kiirelt sai arvuti ka külge poogitud ja natuke peab seal süvitsi hakkama uurima. Hetkel mingid kütuse ja turborõhu vead. Need omakorda tekitavad käigukastis mingi safe mode laadse asja. Muidu on tegu mersu 2.7 mootori ja ka mersu kastiga.

[nastik]

...
Töid on alustatud ka Frontera kallal. ...

Kas siinsete Frontera-gurude jaoks oleks põhjust eemaldada esiuksest tahapoole jäävad klaasid (sh. avanev tagaklaas) viisakalt, et te saaks neid kusagil ära tarvitada? Tagatuled? Originaalkonks? Tagaluuk? Tagauste klaasitõstukid?

Või on teil seda sodi juba piisavalt ja võin kiireemaldada haamri ning relaga? Wagoneerilt soetatud eeslike kaotab lähipäevil enamuse katusest ja lahkuvad ka kõik liigsed tükid.

Kaks lekkejälgedeta diiselpaaki, üks kütusevõtturi jäänustega bensiinipaak  ja manuaalsed rummulukud on ka saadaval. Üks toimiv automaatne rummulukk ka, teise üle viskava keevitan kinni.

Juppe läheb vaja küll ja mida täpselt on päris keeruline prognoosida. Probleem on ladustamispinnaga. Üks Isandpaugu garaaž on juba maast laeni igasugu Sorento juppe täis. Aga tuled võtaks küll, tagaluugil on probleem, et see ei käi lahti - peab kuidagi korda tegema, kojameeste hoovastikku on ilmselt vaja, sest mootor käib aga luuad ei tööta.
Hr A hetkel tõbine ja eks see vaja minevate juppide nimekiri töö käigus tekib.

[Telc]

Rebast jagub, aga erinevalt eelmisest Isuzust, sellel kuskilt näppu läbi ei lükka. Veel.

See õnn jäi üürikeseks. Needitangid ja kereliim tuleb valmis panna.
   
   

Kuna jah, isand Wagoneer ärandas Ssangjongi, mida plaanisin hoolega remonteerima hakata, tuli Isuzu 4 töökotta ajada ja otsast menetlema hakata.

Nädalavahetuse jooksul sai tehtud mõndagi:
- rattad alt ja pidurite ülevaatus. Pidurdavad ja klotse jagub.
- mootoriõli ja filtrid said vahetatud.
- tagumised piduritorud on uued.
- raamiauk on kinni keevitatud.
- kapitaalselt kinniroostetanud varuratta tõstuki keti lõikasin läbi, saime ratta jalust ja tõstuki kätte. Õpetasime uuesti käima ja läks auto külge tagasi. Poest tuleb tuua üks väike seekel lõigatud keti lappimiseks.
- tagasilla õli sai kontrollitud
- kardaaniristid määritud, aga...
- ... esikardaanil üks rist peetis. Kardaan laual, ootab uut risti.
- rooste ja kobrutava värvi alt said välja toodud plekiaugud.
   
   

[Telc]

Umbes pooled roosteaugud sai Isuzu neljal täna õhtul ära plaasterdatud.
Samuti võis linna vahel näha Mad Maxi stiilis kastikat, millelt pesulas mitme aasta paatina ja sambla maha vihtlesin.

   

[wagoneer]

Uurin maad,et kas äkki mõni foorumlane on kokku puutunud Ssangyong Rexton nimelise liikuriga? Mootor 2.7 xdi ja käimakott automaat (MB NAG 5G-Tronic) Auto kasutab MB OM612 cdi mootorit mida on "significanlly" ümber ehitatud Ssangyongi poolt. KSP pumpa ei käitata mitte nukkvõllilt eest nagu MB mootoril vaid klassikalises kohas paiknev KSP. Ütleme,et mootorit on kõvasti lihtsustatud. Commonrail süsteem on ka sangyongi oma toodang. 
Mure selles,et tühikäigult startides pole jõuraasugi. Midagi hakkab looma 2,5..3K rpm juures. Aga kui sees juba 5 es käik,siis ei saavuta isegi 100km/h hoogu. 
Kütuse rõhk latis oli töötaval mootoril normi piires. Sellega ka andmed piirduvad,kuna see on ikka vägagi kohitsetud versioon MB asjast. Ei saa vaadata pihustite tööd ega midagi. Või on sangyongil mingi ma spets diagnostika seade? Launch ei suutnud igaljuhul. Täna tõmbab mingi uuenduse lisadega peale launchi. Äkki seal midagi rohkemat.
Lootsin saada kokku ühe tegelasega kes neid autosid kunagi esinduse hooldas,aga kahjuks see ei õnnestu. 
On kellegil analoogseid sümptomeid olnud mõnel liikuril? Mingeid ideid?

[t4rio]

EGR on hermeetiline suletud asendis?

[wagoneer]

Kuna õhtul peale tööpäeva aju enam keerulisemaid asju ei lahenda,siis sai täna tööjaotus ära vahetatud. Päev sai sisustatud sangajongi asju uurides ja keevitamise tööpäev hakkab peale tööpäeva
Aga positiivset ka. Sangajongil on kaks kütusefiltrit tehasest. Ülemine paagist otse tuleva kütuse filter on kahe otsaga ja alumine on kolme otsaga. Kahe otsaga filtri osas tõstis isegi esindus käed püsti ja teatas,et äkki ebay aitab. Ostsin siis teise kolme otsaga filtri veel juurde ja tegin lisa tagasijooksu otsa voolikuga pimedaks. Uuesti alla ja külgeühendatud sai ka filtris veetuvastus andur. Lisaks said kõik vaakumvoolikud kapoti all uueks. Esisillale minev voolik on pimedaks tehtud põhjusega. Nimelt lekivad mõlema poole automaatsed rummulukud 100 jaga. 
Ehk see jäi ka praegu pimedaks. Turbo on ilma lõtkuta ja ütleks,et päris heas korras kohe. Westgate hoob liigub ka kenasti ja vaakum membraan hoiab ka. Kogu kepi ja käpikute tulemusel tekkis sangajongale ülemine ots. Ehk kui juba sõidab,siis pole ka 140+ probleem. Aga alumist otsa pole kohe üldse.  Kahe ringiga ringteele minnes on tõsine oht kõigile risti ette jääda. 
EGR on paduvanakooli membraaniga ja mingi solenoid siis käitab seda. Samuti käitab turbo westgate-i solenoid. Nende solenoidideni ja EGR klapini jõunan mingil teisel päeval.

[v6sa]

Palju sisselaske rõhk on 1000 vändapöörde ja palju 2000 juures? Võiks olla nii +0,1 ja +0,6 bar.

Kas auto "näeb" sama väärtust? Kui näeb, siis kas gaasipüedaali asendi anduri näit muutub lineaarselt 0...100? Või on nii 20% peal "tühi koht" sees?
 
Kui sisselaskerõhku pole piisavalt, kütet ei anta. Tuntud lekkija on vahejahuti pundunud kärje ja plastotsa ühendus  Või mõni vahelt lennanud O-rõngas.

[nastik]

Siin on Põhja-Tallinna abiüksuse veebruari kontoväljavõte. Ostetud on akujaamasid ja kontol on näha ka EU-st välja viidud kauba käibemaksu tagastus.
Kui võimalik siis oleme ostetud autod jätnud nüüd vana omaniku nimele ja teinud paberil ostu-müügilepingu, et registreerimismaksu mitte maksta. Sellega lisandub vanale omanikule selline lisategevus, et peale auto Ukrainasse viimist peab ta ARKi avalduse tegema, et auto registrist kustutataks. Annetatud Vivaro tahtis vana omanik enda nimelt minema saada ja selle registreerimismaksu maksime ära.

Toetada saab meid endiselt kontole:

EE387700771008885941
MTÜ Toeta Ukrainat

Oleme tänulikud kõigile, kes seda teinud on ja ka neile, kes tulevikus teevad!

Viimati rääkis mulle Muhus endine konstaabel, kes seal varjevõrkudeks mõrralinasid harutab ja sorteerib, et Liiva parklas oli keegi talle öelnud, et pole mõtet rohkem toetada, et sõda saab varsti läbi. Selle peale arvas ta, et kulla mees.. purjus peaga on keelatud autot juhtida 

       

Toetaja Al on meelega märgitud. Kui keegi peaks soovima, et tema nimi on avalikustatud kontoväljavõttel avalik siis palun andke mulle teada. Värvimata on väga lihtne jätta 

[wagoneer]

Palju sisselaske rõhk on 1000 vändapöörde ja palju 2000 juures? Võiks olla nii +0,1 ja +0,6 bar.
Kas auto "näeb" sama väärtust? Kui näeb, siis kas gaasipüedaali asendi anduri näit muutub lineaarselt 0...100? Või on nii 20% peal "tühi koht" sees?
 Kui sisselaskerõhku pole piisavalt, kütet ei anta. Tuntud lekkija on vahejahuti pundunud kärje ja plastotsa ühendus  Või mõni vahelt lennanud O-rõngas.

Kuna sangadegajongi loojad on mootori külge jätnud vaid kõik mis minimaalselt vajalik mootori käivitamiseks,siis on ka saadav info tibake komplitseeritud. Ehk andmeid nagu eriti ei ole. Ei ole kahjuks näha gaasipedaali anduri asendit,ega seda mida ja kui palju auto näeb. Isegi Frontera B-l on rohkem infot kuigi sangadegajong on juba commonrail. 
Hetkel on endal sama tunne.et mingil põhjusel poleks nagu kütet. Sumpsist ei õnnestu isegi peale 30min tiksumist ja sis piirajasse 4.5K rpm laste suitsu vinetki kätte saada. DPF-i ei ole sellel. Kat on. Korra tekkis ka uitmõte,et äkki katalüsaator umbes   ja ei lase tossu läbi, mis omakorda pärsib tööd. Samas kohe käivitades ja gaasi muljudes ei tohiks see mõjutada. Pigem annaks see tunda sõites ja suurematel pööretel. 
Aga vaatame kas lisaks ostetud mingi vanemate autode database annab äkki võimaluse rohkem sangadegajongi hingeellu süübida. Hetkel näiteks näeb lihtsalt,et sisselaske rõhu andur on aktiivne    Raili rõhku samas näeb ja on ka näha,et hoiab kenasti etteantud piirväärtust nii kiirendades kui ka gaasi järsult maha lastes. Eks jätkab vaba hetke tekkides harjutusi.